Historjjálaš arkiiva

Ođđa šiehtadallamat Deanučázádaga guolásteami hárrái

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Birasgáhttendepartemeanta

Čoahkkimis ikte Helsinkis soabaiga biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim ja Suoma eana- ja vuovdedoalloministtar Jari Koskinen álggahit ođđa šiehtadallamiid movt hálddašit Deanučázádaga luossanáliid. Erenoamáš dehálaččat leat doaimmat mat sihkkarastet gánnáhahtti luossabivddu ja buoridit heittogis luossanáliid.

Čoahkkimis ikte Helsinkis soabaiga biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim ja Suoma eana- ja vuovdedoalloministtar Jari Koskinen álggahit ođđa šiehtadallamiid movt hálddašit Deanučázádaga luossanáliid. Erenoamáš dehálaččat leat doaimmat mat sihkkarastet gánnáhahtti luossabivddu ja buoridit heittogis luossanáliid.

Deanučázádaga luossanáliid hivvodat fuolastahttá vuosttažettiin go guollebivdu obbalohkkái lea menddo garas.  Danne lea dárbu gáržžidit guolásteami muhtun jagiid ovddasguvlui.  Boahttevaš šiehtadallamat galget váldit vuhtii ahte guolásteapmi ferte heivehuvvot luossahivvodaga rievdadusaid ektui ja ahte luossanáli ferte nuppástuhttimiid vuostá suodjalit iige guolásteami.  Guolástus vuoigatvuođalaččat ja Norgga ja Suoma Sámedikkit galget oasálastit šiehtadallamiin, mat álggahuvvojit ođđajagis.

Biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim ja Suoma eana- ja vuovdedoalloministtar Jari Koskinen (Gard Nybro Nielsen, MD)

-Oanehis áiggi vuollái šaddet ođđa luossabivddu gáržžideamit hástaleaddjin.  Deanučázádat sáhttá almmatge buvttadit eanet luosaid go maid dál dahká, ja stuorit luossahivvodat jogas lea guhkit áiggi vuollái dehálaš árvoháhkamii ja kultureallimii  Deanuleagis, cealká biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim.

Sáhttá ádjánit ovdal go ođđa šiehtadus dahkkojuvvo Suomain.  Norga ja Suopma háliideaba de árvvoštallat ásahit gaskaboddosaš guolástangáržžidemiid juo jagi 2012.  Áššečuolmmaid  ferte vuđolaččat digaštallat vuoigatvuođalaččaiguin.

Deanučázádaga jahkásaš luossabivdu lea atlántalaš luossaguovllu stuorimus. Muhtun jagiid lea  Deanučázádaga luossabivdu leamaš badjel 20%  Eurohpá johkaluossabivddus ja 50% Norgga johkaluossabivddus. 

Deanučázádaga luossabivdu lea jagi 1873 rájes regulerejuvvon Norgga ja Suoma gaskasaš soahpamuša bokte. Dálá soahpamuš leat dahkkon jagi 1990, ja galgá dál ođasmahttojuvvot.


Gulahallanolmmoš: Gard Nybro-Nielsen, telefovdna 22 24 56 98.