Historjjálaš arkiiva

Positiiva ovdáneapmi, muhto sámegielaid dilli lea ain duođalaš

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud ovdanbijai odne sámegielaid doaibmaplána stáhtusraportta Skánihis Romssas. - Dehálaš boađus dássážii lea ahte diđolašvuohta sámi gielaide lea buorránan sihke almmolaš eiseválddiin ja muđui maid servodagas, dadjá Rigmor Aasrud.

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud ovdanbijai odne sámegielaid doaibmaplána stáhtusraportta Skánihis Romssas. - Dehálaš boađus dássážii lea ahte diđolašvuohta sámi gielaide lea buorránan sihke almmolaš eiseválddiin ja muđui maid servodagas, dadjá Rigmor Aasrud.

Sámegielaid doaibmaplána ovddiduvvui 2009 giđa, ja galgá doaibma vihta jagi. Stáhtusraporta lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin ja govvida doaibmabijuid mat 2009 leat álggahuvvon ja movt dat leat čađahuvvon. Máŋga doaibmabiju leat nannejuvvon, ja ođđa lea álggahuvvon.

- Okta dain deháleamos doaibmabijuin lea čalmmustahttit ahte Norggas mis leat golbma seammadássásaš sámi gielat, vai sámegielat šaddet diehttelas oassin servodateallimis. Buot golmma sámegielaid seammaárvosaš ovdáneapmi gáibida earenoamáš áŋgiruššama julevsámegiela ja lullisámegiela ektui, dadjá stáhtaráđđi Rigmor Aasrud

Bargamis sámi gielaid nannema ovddas gáibida guhkitáiggi ja bistilis áŋgiruššama eanas surggiin ja hálddašandásiin. Buot sámi gielaid lea UNESCO šláddjen uhkiduvvon giellan.

 - Sámi gielaid dilli lea duođalaš, ja mii eat sáhte jávohaga čohkkát ja geahččat ahte našunála kulturárbi jávká. Danin ráđđehus vuoruha bargamis sámegielaid ovddas. Buot deháleamos lea dattetge dat maid juohke áidna olmmoš vállje: Jus sámi gielat galget seailut, de fertejit gielat adnot aktiivvalaš giellan sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, lohká stáhtaráđđi Aasrud.

Doaibmaplána doaibmabijut lea láhččojuvvon golmma váldosurggiide – oahppat, atnit ja oaidnit – oahpahus, atnit sámegiela gulahallamis almmolaš hálddahusain, ja oainnusindahkamis sámi gielaid. Sámediggi, máhttodepartemeanta ja ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ovttasbarget sámegielaid geavaheami kártema oktavuođas.

– Sámedikkis lea dehálaš sajádat sámegielaid seailluheamis ja ovdánahttimis, ja danin mii háliidat joatkit dáinna ovttasbargguin, dadjá stáhtaráđđi Aasrud.

Ráđđehus lea golmma maŋimus jagiid oktiibuot juolludan 23 miljovnna ruvnno sámi gielaide Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte, main oktiibuot 12 miljovnna ruvdno lea sirdojuvvon Sámediggái. Dát ruđat leat lassin eará departemeanttaid juolludemiide sámi gielaide iežaset dábálaš bušeahtaid bakte.

Sámegielaid doaibmaplána – gielladilli jagi 2010 ja joatkevaš barggut jagi 2011 

Hijven evtiedimmie, bene saemien gïeli tsiehkie lea annje geerve

Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud reektehtsem tsiehkien bïjre Dahkoesoejkesjasse saemien gïelide åehpiedahta Skånland’sne Romsesne daan biejjien. – Akte vihkeles illedahke daan raajan lea akte stuerebe voerkesvoete dej saemien gïeli bïjre, dovne byøgkeles åejvieladtji luvnie jïh dennie jeatjah siebriedahkesne, Rigmor Aasrud jeahta. 

Dahkoesoejkesje saemien gïelide gïjren 2009 bøøti, jïh edtja vïjhte jaepieh vaasedh. Reektehtse tsiehkien bïjre lea evtiesovveme govlesadtemisnie Saemiedigkine, jïh vuesehte mah råajvarimmieh mah bøøtin 2009, jïh guktie dejtie tjïrrehtamme. Jienebh råajvarimmieh leah nænnoestamme, jïh orre råajvarimmieh lissine båateme.

- Akte dejstie vihkielommes råajvarimmijste lea vuesiehtidh mijjieh golme seammavyørtegs gïelh utnebe Nøørjesne, guktie saemien gïelh akte buajhkoes bielie siebriedahken jieliemistie sjïdtieh. Seammavyørtegs evtiedimmie dejstie golmie saemien gïelijste aktem sjïere barkoem kreava julevsaemien jih åarjelsaemien gïeli gaavhtan, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.

Juktie dejtie saemien gïelide nænnoestidh, dle dïhte aktem guhkies jïh ahkedh barkoem kreava dejnie jeanatjommes sektovresuerkine, jïh gaajhkine reeremedaltesinie. UNESCO veanhta gaajhkh saemien gïelh leah håvhtadihks gïelh.

 -Saemien gïeli tsiehkie lea geerve, jïh ibie maehtieh sjeavohts vuejnedh akte nasjovnale kultuvreaerpie gaarvene. Dannasinie lea dïhte barkoe dej saemien gïeli gaavhtan akte prijoriteradamme barkoe reerenassese. Dïhte ellen vihkielommes lea læjhkan maam dïhte aktegs almetje veeljie: Jis dah saemien gïelh edtjieh jåarhkedh jieledh, dle tjuara dejtie soptsestidh jïh tjaeledh eadtjohkelaakan, staateraerije Aasrud jeahta.

Dah råajvarimmieh dahkoesoejkesjisnie geerelgieh golme åejviesuerkiej vøøste- Lieredh, Nuhtjedh jïh Vuejnedh- øøhpehtimmie, saemien gïelem nåhtadidh gosse byøgkeles reereminie govlehtalla, jïh dejtie saemien gïelide våajnoes darjodh. Saemiedigkie, Maahtoedepartemente jïh Orrestehteme-, reereme- jih gærhkoedepartemente akten stuerebe goerehtallemen bïjre laavenjostoeh åtnoen bïjre dejstie saemien gïelijste.
–Saemiedigkie aktem joekoen vihkeles råållem åtna gosse lea vaarjelimmien jïh vijrebe-evtiedimmien bïjre dejstie saemien gïelijste, jïh mijjieh sïjhtebe dam hijven laavenjostoem jåarhkedh, staateraerije Aasrud jeahta.

Reerenasse lea dej minngemes golme jaepiej aktem lissiehtahkem gorredamme tjåangkan 23 millijovnh kråvnajgujmie  dejtie saemien gïelide, Orrestehteme-, reereme- jih gærhkoe-departementen budsjedten bijjelen, mestie 12 millijovnh kråvnah lea Saemiedægkan sertiestamme. Daate lissine båata dejtie jeatjah barkojde mah departementh utnieh saemien gïeli gaavhtan, sijjen sïejhme budsjedti sisnjeli.

Dahkoesoejkesje saemien gïelide – guktie tsiehkie lea 2010 jïh minngebe barkoe 2011 

Åvddålijguovlluj, valla ajtu ájn alvos dille sámegielaj gáktuj

Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud buktá uddni Sámegielaj doajmmaplána státusrapportav Skánen Råmsån. – Ájnas boados dálátjij le almulasj oajválattja ja sebrudagán ietján le lasedum diedulasjvuohta sámegielaj åvdås, javllá Rigmor Aasrud.

Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj 2009 gidá, ja danna le vidájahkásasj ájggebirástahka. Státusrapportta le dagádum rádádallamij baktu Sámedikkijn ja gåvvit dåjmajt ma 2009:n almoduvvin ja gåktu da li tjadáduvvam. Moadda dåjma li nannidum, ja ådå dåjma li sadjáj boahtám.

- Ájnnasamos bargoj gaskan le vuojnnusij buktet miján li gålmmå avtaárvvusasj sámegiela Vuonan, váj sámegiela sjaddi luondulasj oassen sebrudakiellemis. Jus sámegiela galggi avtaárvvusattjat åvddånit de gájbbeduvvá julevsámegiella ja oarjjelsámegiella sierraláhkáj vuoroduvvi, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.

Sámegielaj nannima barggo gájbbet guhkesájggásasj ja avtatrajes vuorodimev ienemus suorggeguovlojn ja juohkka háldadusdásen. Gájkka sámegiela li UNESCO:s ájtedum giellan biejaduvvam.

 - Sámegielaj dille le duodalasj, ja ep máhte sjávot vihtanasstet nasjonála kulturárbbe gáhtu. Dánen ráddidus vuorot sámegielaj bargov. Ájnnasamos le ajtu ájnegisá válljim: Jus sámegiela galggi bissot, de hæhttuji dåjmalasj adnogiellan ságastuvvat ja tjáleduvvat, javllá stáhttaráde Aasrud.

Doajmmaplánaj dåjma vuorodi gålmmå oajvvesuorge: - Oahppat, Adnet ja Vuojnnet – åhpadibme, almulasj háldadusá aktijvuodan sámástit, ja sámegielajt vuojnnusij buktet. Sámedigge, Máhttodepartemennta ja Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta aktan barggi stuoráp kárttimijn sámegielaj ano gáktuj.

– Sámedikken le viehka ájnas roalla mij guosská sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, ja mij sihtap buorre aktisasjbargov joarkket, javllá stáhttaráde Aasrud.

Ráddidus le gålmmå maŋemus jage lasedam sámegiela juollodimijt 23 millijåvnåjn Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta badjel, dajs li 12 millijåvnå  Sámediggáj juolloduvvam. Moadda departementa li aj sámegielav vuorodam ieme birástagáj sisbielen.

Sáme gielaj doajmmapládna – 2010 jage stáhtus ja joarkkabarggo jagen 2011