Historjjálaš arkiiva

Rahpansárdni riikkaidgaskasaš konfereanssas “Ovttaseallin Árktisas”

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Girkonjárga, guovvamánu 5.b. 2010

Sámediggepresideanta, konfereansaoasálastit, guossit ja lágideaddjit!

Munnje lea illu, Ođasmahttin-, hálddahus- ja kirkodepartemeantta bealis, geas lea ovddasvástádus sámi áššiin ráđđehusas, beassat oasálastit dáid gelddolaš beivviid Girkonjárggas.  Lea erenoamáš suohtas beassat dáppe vásihit movt fágalaš- ja gealbolonohallan – ja kultuvra ja giella – čájehit movt rájáidrasttildeaddji álbmogis – álbmogii ovttasbargu doaibmá praktihkalaččat.

Munnje lea gudni rahpat otná riikkaidgaskasaš konfereanssa "Ovttaseallin Árktisas” -  konferánsa mii lea bidjan guovddážii ahte árktalaš guovlluid oktasaš ovdánahttin eaktuda ovttasdoaibmama.   

Álggos áiggun namuhit guokte vuođđo prinsihpa rukses-ruoná-ráđđehusa davviguovllupolitihkas. Vuosttaš lea ahte dát politihkka galgá leat mielde váikkuheamen eamiálbmogiidda oadjebas eallinvuođu, ealáhusaid, historjjá ja kultuvrra davviguovlluin, ja nubbi lea ahte eamiálbmogiin galgá leat nanu posišuvdna ja sadji iežaset dili ovdánahttimis davviguovlluin - dan seammás go eamiálbmogiin lea kápasitehta oasálastit go min oktasaš boahtte áigi hápmejuvvo ja ávkkastallan galgá dahkkot.

Dálkkádatrievdamat ja industriijadoaimmaid leavvan dál ja boahtteáiggis lea okta dain stuorimus hástalusain árktalaš eamiálbmogiidda.  Našunála ja riikkaidgaskasaš industriijafitnodagat rogget luondduresurssaid árktalaš guovlluin – ja dat lea áibbas čielggas ahte dát váikkuha hui olu
eamiálbmogiid ássanguovlluide ja árbevirolaš ealáhusaide.

Dat lea nu ahte máŋgga lágan riikkaidgaskasaš ovttasbargu addá ođđa vejolašvuođaid, muhto seammás áitojuvvo eamiálbmogiid kultuvra ja eallineavttut ain eanet.  Kultuvra ja eallinvuohki eamiálbmotservodagain lea – ja boahtá ain leat – áitojuvvon dálkkádatrievdademiid, birasnuoskkidemiid ja biologalaš šláddjivuođa massima geažil.

Jos eamiálbmogiid servodagat galget nagodit ceavzit dáid máilmmiviidosaš nuppástuhttinproseassaid badjel, seammás go eana-árealaid alde lassánit gilvvut - de lea dehálaš ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođat váldojuvvojit vuhtii go ávkkástallá ja hálddaša resurssaid ja birrasa.

Gažaldat lea movt ovttasdoaibman gaskal eiseválddiid, ekonomalaš ásahusaid iešguđet lágan oasálastiid ja eamiálbmotservodagaid berre leat – ja galget leat – vai
eamiálbmogiid giella, kultuvra ja eallinvuođđu ii návccahuva dahje jávkaduvvo, muhto oažžu ovdánahttinvejolašvuođaid.

Čovdosat dáid gažaldagaidda ferte čadahuvvot ieš gudetge stáhtas. Norga lea válljen biddjat stuorra deattu dasa ahte čovdosat sohpet riikkaidgaskasaš rivtiin. Earet eará lea Norga rátifiseren ILO-konvenšuvnna 169. Dát lea stuorra ávkin midjiide go gulahallat min riikka eamiálbmogin, sámiin.

Ja nugo gulaimet ikte Olgoriikkadepartementta stáhtačálli Erik Lahnstein, ávžžuhii eará stáhtaid dávvin dohkkehit ILO-konvenšuvnna 169. Ja, mus lea dieđusge seammá ávžžuhus. 

Lea maiddái dárbbašlaš gávdnat strategiijaid ja čovdosiid mat seailluhit ja gáhttejit biologalaš šláddjivuođa ja eamiálbmogiid árbedieđu. Seammá dehálaš lea hutkat doaibmabijuid mat hehttejit varalaš birasmirkkuid leavvamiid - mat dál  juo leat stuorra áittan eamiálbmot eallinvuohkái – ja nu maiddái eamiálbmotservodagaide.

Hástalussan šaddá ahte áddet ja diehtit movt luondduresurssaid geavahit nana ceavzilis vuogi mielde.  Ferte leat oktasaš ovddasvástádus sihkarastit eallinvuođu eamiálbmotservodagaide ja olbmuide - maiddái maŋŋil go resurssat leat geavahuvvon.  Dát lea oktasaš hástalus, ja  industriijafitnodagain ja našunála stáhtain geat addet lobiid, lea erenoamáš ovddasvástádus.

Dat lea dehálaš ahte regionála ja našunála eiseválddiin ja industriijafitnodagain ja eará oasálastiin geain leat doaimmat jođus eamiálbmotguovlluin, lea máhttu našunála ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ja mearrádusaid birra mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide ja beroštumiide. 

Seammá dehálaš lea ahte eamiálbmogiin alddiset leat vuđolaš dieđut ja máhttu dáid mearrádusaid birra, seammás go sis lea kápasitehta buktit ovdan sin beroštumiid eiseválddiide ja industrijai.

Eamiálbmotáirasat, ekspearttat, industriijafitnodagaid áirasat ja regionála eiseválddit leat boahtán dán konferensii lonuhit vásáhusaid namuhuvvon áššečuolmmaid ja guoskevaš hástalusaid birra.  Dás galgat otne geahččalit gávdnat buriid čovdosiid
guovlluid oktasaš ovdánahttimii – ovdánahttin mii maiddái galgá árvvusatnit eamiálbmogiid gullevašvuođa guovlluide ja dohkkehit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja eallinvuođu.
Namuhuvvon áššit duogážin, heivege bures konfereanssa namahus “Ovttaseallin Árktisas”.

Mun illudan vásihit dán gelddolaš beaivvi ja oažžut olu dieđuid ja máhtu áššiid birra mat gusket midjiide buohkaide davviguovlluin.

Mun almmuhan dalle riikkaidgaskasaš konfereanssa “Ovttaseallin Árktisas” rahppon!