Historjjálaš arkiiva

Riddu Riđđu festivála lea ožžon ”knutepunktstatus”

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Kultur- ja girkodepartemeanta

Kulturministtar Trond Giske válljii ikte Riddu Riđu festivála nugohčoduvvon musihka ”knutepunktfestiválan”. Riddu Riđđu festivála oažžu de 2009:i rájes dien namahusa mas čuovvu Kulttur- ja girkodepartemeantta 1 500 000 ruvdnosaš jahkásaš stádadoarjja.

Kulturministtar Trond Giske válljii ikte Riddu Riđu festivála nugohčoduvvon musihka ”knutepunktfestiválan”. Riddu Riđđu festivála oažžu de 2009:i rájes dien namahusa mas čuovvu Kulttur- ja girkodepartemeantta 1 500 000 ruvdnosaš jahkásaš stádadoarjja.

- Riddu Riđđu- festivála lea čalmmustuhttán sámi kulturárbbi ja lea movttiidahttán nuoraid ja boktán sin sámivuođa. Sidjiide geat leat bajásšaddan festiválain lea festivála leamaš identitehtadovdomearka. Dii fállabehtet nuoraide máttuid ja sojiid, dajai kulturministtar Trond Giske festivála rahpandoaluin. – Sámegielas ja kultuvrras lea moanaid jagiid váilon erenoamáš sadji kultuvrralaš máŋggabealalašvuođa nannemis, dajai stáhtaráđđi.

Gáivuona Sámenuorat searvi álggahii Riddu Riđđu festivála 1991:as . Mihttomearrin lei čalmmustahttit ja ealáskahttet mearrasámi kultuvrra. 

Riddu Riđđu festivála lea dehálaš arena davviguovlluid eamiálbmotkultuvrraide, ja dat lea dat áidna festivála mas lea váldodeaddu olles máilmmi eamiálbmogiidda. Festivála movttiidahtte maid eará eamiálbmogiid, sihke sin kultuvrraid ealáskahttema dáfus ja lea ovdamearkan dasa mot sii ieža sáhttet ovdánahttet báikegottiid ja guovlluid.

Almmolaš doaibmadoarjja ”knutepunkt”ásahusaide Davvi Norggas gálga juhkkojuvvot nu ahte almmolaš doarjjaoassi stádas lea 70 % ja 30 % fas ruhtaduvvo guovlludásis. Sámediggi, Romssa fylkkasuohkan ja Gáivuona suohkan gokčet guovlludási ruhtadeami.