Riikkaidgaskasaš fágaovttasbargu

Norggas galgá leat árjjalaš ja ráhkaduslaš rolla riikkaidgaskasaččat.

Riikkaidgaskasaš fágaovttasbargu

Olgoriikadepartemeanttas lea dehálaš oktiiordnejeaddji ja ráđđeaddi doaibma eará departemeanttaid ektui, dannego Olgoriikaministaris dat lea ovddasvástádus láhčit, oktiiordnet ja čađahit Norgga olgoriikapolitihka.

Dán siiddus gávnnat daid ođđasiid departemeanttain mat leat riikkaidgaskasaš fágaovttasbarggu birra. Sáhtát guorahallat fáttá dárkileappot fálus olgešbealde.

Polskka-Norgga kulturprošeavttat ožžot doarjaga

17 ođđa ovttasbargoprošeavtta leat dohkkehuvvon ruhtaduvvot kulturlonuhallanfoandda bokte. Prošeavttat gusket musihka- ja lávdedáidagii, govvadáidagii ja kulturárbái ja dasa lassin doaimmat sihke Polskkas, Norggas, Islánddas ja Liechtensteinas.

Presideantagalledeapmi: Norga lea válmmaš siehtadallagoahtit gávpesoahpamuša Ruoššain

Go Ruošša vuosttaš várrestáhtaministtar Zubkov deaivvadii ealáhus- ja gávpeministariin Trond Giskein iđitbeaivvi, de son gulai dan ođđasa ahte Norga lea válmmaš šiehtadallagoahtit ruoššaiguin gávpesoahpamuša.

Govva: iStockphoto.com

21 polskkalaš-norgalaš kulturprošeavtta ožžot doarjaga

21 ođđa ovttasbargoprošeavtta leat dál dohkkehuvvon ruhtaduvvot Kulturlonohallanfoanddas. Prošeavttat fátmmastit lávdedáidaga, musihka, kulturárbbi, govvadáidaga, girjjálašvuođa ja arkiivva ja dat siskkildit doaimmaid sihke Buolas, Norggas ja Islánddas.

ILO-konvenšuvdna eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra

ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain váldoprinsihppa lea eamiálbmogiid vuoigatvuohta seailluhit ja ain ovddidit iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta čađahit doaibmabijuid mat dorjot dán barggu. Norga čálii vuollái konvenšuvnna 1990.

Samepolitikk

Árktalaš ráđđi

Árktalaš Ráđđi galgá ovddidit ovttasbarggu ja oktiiordnema gaskal árktalaš riikkaid dakkár áššiin mat gullet árktalaš guovlluide. Álgoálbmogiid olles searvadahttin ja oassálastin árktalaš ovttasbargui lea guovddášášši.

Samepolitikk
Author: Harry Johansen

Barentsovttasbargu

Álgoálbmotáššit leat dehálaččat Barentsovttasbarggus. Barentsguovllus ellet golbma álgoálbmoga - sámit, nenjehcat ja vepselaččat. Ii galli sajis máilmmis leat ná lagaš ovttasbargu gaskal álgoálbmogiid, riikkarájáid rastá.

Samepolitikk

Ovttasbargu Sámedikkiin riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiin

Ráđđehus atná dehálažžan ahte ráđđehusa ja álgoálbmogiid ovddasteaddjit guoibmálagaid digaštallet ja šiehtadallet riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiid. Norgga guottut riikkaidgaskasaš álgoálbmotáššiide hábmejuvvojit Sámedikki lagaš ovttasbargguin.

Samepolitikk

ONa álgoálbmotáššiid bistevaš fora

ONa álgoálbmotáššiid bistevaš fora lea ONa ekonomalaš ja sosiála ráđi (ECOSOCa) ráđđeaddi orgána. Fora galgá addit ráđiid ja rávvagiid áššiin mat gusket máilmmi álgoálbmogiid ekonomalaš ja sosiála ovdáneapmái, kultuvrii, oahpahussii, dearvvasvuhtii ja olmmošvuoigatvuođaide. Norga lea árjjalaččat oassálastán bargui man ulbmil lea leamaš ásahit ONa álgoálbmotáššiid bistevaš fora.

ONa julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid birra

ONa váldočoahkkin dohkkehii čakčamánu 13. b. 2007 oktasaš álgoálbmotjulggaštusa, maid stáhtat ja sierranas álgoálbmotjoavkkut lahka ovttasbarggadettiin ledje ráhkadan.

Eanet dokumeanttat fáttá birra