Historjjálaš arkiiva

Sámi gielladoaibmabijuide 500 000 kruvnnu

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta juolluda oktiibuot 500 000 kruvnnu iešguđetlágan sámi gielladoaibmabijuide. Nu go ráhkadahttit lullisámegiela grámmatihka, sámi hálddahussátnelisttu ráhkadahttit ja máŋggakultuvrralaš konferensii Oslos.

Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta juolluda oktiibuot 500 000 kruvnnu iešguđetlágan sámi gielladoaibmabijuide.  Nu go ráhkadahttit lullisámegiela grámmatihka, sámi hálddahussátnelisttu ráhkadahttit  ja máŋggakultuvrralaš konferensii  Oslos.


Sámi giellalávdegoddi lea ráhkadahttimin ođđa lullisámegielalaš grámmatihka mii buorebut heivehuvvo  joatkkaskuvllaid ja allaskuvllaid dálá oahpahus dássái. Departemeanta juolluda dán bargui 182 000 kruvnnu.

Romssa Universitehta lea álggahan barggu ráhkadahttit davvi-, lulli- ja julevsámegielalaš sátnelisttuid  ávkin  jorgaleaddjiide geat jorgalit teavsttaid sámegillii almmolaš hálddahusain. 

Sátnelisttut ráhkaduvvojit dainna lágiin ahte válljet almmolaš dokumeanttain  muhtun sániid ja cealkagiid ja daid vurket diehtovuđđui.  Loahppaboađus šaddá elektronalaš reaidu gos jorgaleaddjit sáhttet gávdnat sániid ja doahpagiid ja jorgaluvvon teavstta buohtastahttit ovdal jorgaluvvon teavsttaiguin. Departemeanta juolluda 150 000 kruvnnu bargui mii álggahuvvui 2010.

- Goappašat doaibmabijut leat Sámegielaid doaibmaplána ulbmiliid mielde.  Dat lea dehálaš ahte giellaovddidan doaibmabijut bohtet ávkin sihke almmolaš hálddahusaide ja ovttaskas geavaheaddjái, cealká ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud.

Riikkaidgaskasaš máŋggakultuvrralašdutkan konfereansa lágiduvvo juohke nuppi jagi, ja 2011:s lea Oslo Universitehta konfereanssa lágideaddji.  Jagi 2011 konfereansa meannuda davviguovlluid ja sámegielaid dili, ja departemeanta juolluda 175 000 máksit lágideaddjiid dán jagáš goluid.

 

500 000 kråvnah saemien gïelebarkojde

Daelie Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemente tjåanghkan 500 000 kråvnah vadta ovmessie saemien gïelebarkojde. Dah beetnegh edtjieh juhtedh evtiedæmman åarjelsaemien grammatihkeste, evtiedæmman saemien reeremebaakoelæstoste jïh akten jienebegïelenråårestallemasse Oslosne.


Daelie Saemien gïelemoenehtse evtiedeminie aktem orre åarjelsaemien grammatihkem mij buerebe sjeahta øøhpehtæmman jåarhkeskuvlesne jïh jilleskuvlene, goh dïhte mij daelie gååvnese. Departemente daam barkoem 182 000 kråvnajgujmie dåarjede.

Universitete Tromsøsne edtja baakoelæstoeh evtiedidh noerhte-, åarjel jïh julevsaemien gïeline mejtie byøgkeles reereme edtja nåhtadidh gosse saemien gïelide jarkoste. Edtja baakoelæstojde evtiedidh viehkine joe jarkoestamme  byøgkeles tjaatsegijstie, mejstie baakoeh jïh raajesh olkese geasa jïh akten daatabaasese beaja. Galhkuveilledahke sæjhta akte elektrovneles dïrrege sjïdtedh, mestie jarkoestæjjah maahta baakoeh jïh diejvesh veedtjedh, jïh jarkoestimmieh aarebi jarkoestimmiejgujmie viertiestidh. Departemente 150 000 kråvnah vadta barkoen aalkovasse 2010.

-Gåabpegh barkoeh leah guktie dïhte lea ulmie lea Dahkoesoejkesjisnie saemien gïelide. Vihkeles barkoejgujmie mah dejtie saemien gïelide evtiedieh, dovne gov aevhkie reeremasse jïh dan aktegs utnijasse, orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Dïhte gaskenasjovnale råårestalleme jienebegïelendotkemasse  fïerhten mubpien jaepien øørnesåvva, jïh Universitete Oslosne edtja råårestallemem øørnedh 2011. Daan jaepien råårestalleme sæjhta åajvahkommes noerhtedajvi jïh dej saemien gieletsiehkiej bïjre årrodh, jïh departemente 175 000 kråvnah vadta dejtie maaksojde mejtie øørnedæjjah daan jaepien åtneme.

 

500 000 kråvnå sáme gielladåjmajda

Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartemennta vaddá dal tjoahkkáj 500 000 kråvnå muhtem sámegiela dåjmajda. Oarjjelsáme gramatihkka, sáme háldadimbáhkolissta ja moattegielakvuohtakonferánssaj Oslon.


Sáme giellanammadus le ådå oarjjelsámegiela gramatihkav dahkamin mij le buorebut alep åhpadussaj ja joarkkaskåvlå åhpadussaj hiebadum gå udnásj gramatihkka. Departemennta dáv bargov  182 000 kråvnåj doarjju.

Tråmså universitehtta galggá báhkolistajt dahkat ma li almulasj háldadussaj hiebadum gå galggi nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggålit. Báhkolistaj åvddånime vuodon li juo jårggålum almulasj dokumenta gånnå bágo ja gárgadisá ålgus váldeduvvi ja dáhtábássaj biejaduvvi. Loahppaboados le elektråvnålasj vædtsak massta jårggåliddje máhtti bágojt ja moallánagájt viedtjat ja jårggålimijt åvdep jårggålimij buohtastahttet. Departemennta vaddá 150 000 kråvnå bargo álgguj 2010 jagen.

- Goappátja dá dåjma li Sámegielaj doajmmaplána milta. Dåjma ma sámegielajt åvddånahtti háldadussaj ja ájnegis addnijda ávkken li ájnnasa, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.

Moattegielakvuodadutkama rijkajgasskasasj konferánssa ásaduvvá juohkka nuppát jage, 2011:n le Oslo universitehta duogen konferánsav ásadit. Dán jahkásasj konferánssa sisadná sierraláhkáj nuorttaguovlojt ja sáme gielladilev, ja departemennta vaddá 175 000 kråvnå gålojda ma ásadiddjijn li læhkám dán jage.