Historjjálaš arkiiva

Stáhtaministara sárdni muitočalmmusteami oktavuođas Oslos bearjadaga suoidnemánu 29. beaivvi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Ráhkis bellodatustibat,
Odne lea juste vahku áigi go Norga šattai gillát bahávuođa.
Dál maŋŋil mii galgat muittašit sin geat jápme. Gudnijahttit oapmahaččaid dáhpáhusain ráđđehuskvartálas ja Utøyas.

Mis leat muitobottut. Girkuin. Moskeain.
Stuorradikkis ja ráđđehuskvartálas.
Gáhtain ja på toarggain.
Searvegotteviesuin ja servodatviesuin.

AUF ja Bargiidbellodat leat čoahkkanan Álbmotvistái muittašit sin geat báhččojedje Utøyas.
Dárkilit plánejuvvon ja čađahuvvon massakreremis lei áigumuš AUF fallehit.

Luođat deive ja godde min nuoraid, muhto dat dagahii ahte olles riikka gillái.
Fallehit politihkalaš oassálastima lea seamma go fallehit min demokratiija.

Maŋimus geardde go Bargiidbellodat lei čoahkkanan dán latnjii lei riikkačoahkkima oktavuođas.
Mii digaštalaimet, lávlluimet, frakšoneriimet ja jienasteimmet.
Sálas ja guhkes feaskáriin lei dievas beroštupmi.
Dearvvašvuohta, skuvla, luottat. Poastadirektiiva.
Doppe lei politihkalaš bádji.
Eat mii dahkaluddan.
Mii leimmet Bargiidbellodat.

Odne mii fas deaivvadit, muhto dán háve stuorra morrašiin.
Váibmobávččagahtti moras.
Falleheamit vahku áigi čuozai sakka min lihkadussii.

Dál leat máŋga min buoremus nuorain jápmán.
Sis lei boahttevuohta ovddabealde.
Sis rieviduvvui buot.
Máŋggas veallájit garrasit roasmmohuvvon buohcceviesus.
Ja oallugiin leat oaidnemeahttumis hávit, hávit mat vardet ja vardet.
Mii ain rahčat ipmirdeames dan mii dáhpáhuvai.
Mii vuostálastit ollásit jurddašeames, maid min oavánis nuorat vásihedje ilgadis diimmuin.
Muhto mii fertet. Mii fertet eallit ja mielde guoddit suoidnemánu 22.beaivvi nođiid.
Dat šaddá lossat, muhto ovttas mii gal birget.
 
Lea nu máŋga sáŋgára maŋŋil dán ilgadis bearjadaga.
Utøyas, gáddjunbargiid, fanasveagaid ja buot eaktodáhtolaš veagaid gaskkas. Máŋga.
Mii áigut dađistaga buohkaid giitit.

Odne mun áiggun gudnijahttit earenoamážiid AUF-nuoraid. Sii geat čuožžiledje ja dadje:
”Mii eat divtte báhčaleami gal jávohuhttit min”
Álggos okta dain nuorain dán dajai. Earát čuovvoledje. Ja maŋŋelis buohkat.
AUF-nuoraid duostilvuohta lea leavvan earáide.
Sin dáhttu ja áigumuš dustet veahkaválddálašvuođa ja balu eanet rabasvuođain ja demokratiijain lea njuorasmahttán olles máilmmi.

Mun lea čeavlái go lean jođiheaddjin lihkadusas mas lea ná duostilis ja jálos nuorat.
Geat vaši dustejit ráhkisvuođain.
Sii leat min sáŋgárat.
Mii galgat sin álot gudnijahttit.

Dál áigut čájehit ahte mii leat lihkadus mii nákce atnit fuola guhtet guimmiideametguin.
Maiddái sis geain eai leat oinnolaš gillámušat.
Sii galget dovdat bargiidlihkadusa givrodaga.
Mii leat lihkadus mii deattuha solidaritehta.
Mii máhttit hukset stuorra searvevuođaid.
Dál áigut hukset smávit searvevuođaid.
 
Otná dajan čuovvovačča AUF nuoraide:
Dii ehpet leat akto.
Min lihkadusas lea oalgi man vuostá sáhttibehtet čierrut.
Sealgi didjiide mieiggastahkan.
Giehta go dárbbašehpet mas doallat i.
Dat lea min lohpádus didjiide.
Dan maid vissásit dieđán, lea ahte maŋŋil morraša de beassat vásihit nannosat ja lieggaset AUF searvvi.

Go mii boahtteáiggis deaivvadit de galgat lávlut ja muittašit min jápmán sáŋgáriid. Gudnijahttit sin.
Muhto buot deháleamos -
Mii galgat leat oskkáldasat áigumušaid vuostá,
Bearráigeahččat ideálaid.

Bargiidlihkadus riegádii vuođđudeaddji demokráhtalaš vuoigatvuođaid rahčamuša oktavuođas.
Min ovdamannit leat bargan ja vuostálasttán go dat leat uhkiduvvon.
Dál lea ges min vuorru .

Olles našuvdna ja buot Norgga politihkkarat ásahit dál demokratiijabáru ja oassálastima vástádussan fallehemiide.
Dat galgá šaddat min oktasaš muitobázzin muitun sidjiide geat jápme.
#
Mun bivddán buohkaid čuoččahit.
#
Mii jaskesvuođain muittašit sin geat masse heakkaset.