Sárdni guokte ođđa C 130 J Hercules fievrredangirdiid gástta oktavuođas, 17.08.2010 Suodjalusministtar Grete Faremo.
Govven: Torgeir Haugaard, Suodjalusa mediaguovddáš
Ráhkis buohkat!
Ii leat gal dávjá ahte girdimášiinnat gohččojuvvojit “mihtilmassan dahje beakkálmassan”. Muhto boares Hercules-girdiid birra de dát doaba áinnas adnojuvvo. Hárjánan áibmosuodjalusa girdit ráhkisvuođain ja ganjalčalmmiiguin hupmet dáid girdimášiinnaid birra, mat dál eai šat leat anus.
Ii dáidde leat čohkandássodat mii lea dagahan Hercules-girdi ”mihtilmassan”. Dan gal sáhttet máŋggas geat leat leamašan suodjalusdoaimmas duođaštit. Dáidet baicca leat ollu eará buori iešvuođat, nugomat stuora gálvokapasitehta, guhkes ja oskkáldas bálvalusas ja doaimmas ”stáđis bargoheastan”, mii lea vuođđun dien doabaatnui.
Girdimášiidna guoddá ipmila Hercules nama, guhte greikalaš mytologiijas lei dovddus earenoamáš givrodaga, duostilvuođa ja jierpmi dihte. Dát iešvuođat leat maiddái Hercules-girdis. Muhto – badjel 40 jagi áibmodoaibma lea guhkes áigi, ja mášiidna lea gollan ja soames jagi dás ovdal čielggai ahte áigi lei láddan eret molsut dáid girdimášiinnaid.
Govven: Torgeir Haugaard, Suodjalusa mediaguovddáš
Dalle go ráđđehus 2007 miessemánus evttohii háhkat ođđa geasehangirdimášiinnaid, de lei áibbas dárbbašlaš. Boares girdimášiinnat ledje oalát boarásmuvvan ja gollan, ja daid ođasmahttit livččii váldán beare guhkes áiggi. Lei áibbas dehálaš oažžut ođđa girdimášiinnaid nu jođánit go vejolaš. Girdimášiinnat mat sáhtte áimmahuššat dorvvolašvuođa – sihke girdibargiid ja seaivunbáikki bargiid. Dákkár girdimášiinnat lea dehálačča dán áiggis go min suodjalusas leat ollu olgoriikkadoaimmat, seammásgo leat dehálačča Norgga suodjaleapmái. Sáhtostankapasitehta leage mearrideaddjin guhkes riikkas nu go min riikka leage.
Stuorradiggi mearridii 2007 geassemánu oastit njeallje ođđa Hercules-girdi, ja háhkanbarggu álggahuvvo dakkaviđe. Badjelaš jagi maŋŋil – 2008 skábmamánus – seaivvui vuosttaš girdimášiidna Gardermoenii. Nubbi mášiidna bođii 2009 geassemánus. Dál leat maiddái guokte maŋimus girdimášiinna – Siv ja Nanna- sajis.
Girdimášiinnat leat fuolahuvvon deike rivttes áigái, ja sohppojuvvon haddái. Mii leat ožžon áibbas ođđa ja dievaslaš girdimášiinnaid, hui jođánit liige ruhtaanu haga. Dát lea lihkostuvvan muitalus!
Oallugat leat bargan dán ollášuhttimis, sihke Suodjalusas, Ráđđehusas ja departemeantas. Maiddái lea leamaš earenoamáš ovttasbargu Lockheed Martin, guhte lea vuovdán girdimášiinnaid, ja Amerika eiseválddiiguin. Giitu didjiide buohkaide geat leat váikkuhan dán ollašuhttima, din barggu ja rahčamušaid haga mii eat livčče joavdán dán rádjai gos odne leat!
Dáid ođđa girdimášiinnain lea nana rievdadanmunni ja dat leat anus eanaslágan doaimmain. Okta dain deháleamos beliin lea ahte girdimášiinnat mealgat eanet ja dávjjibut sáhttet geavahuvvot váráleappot riikkaidgaskasaš doaimmain, go maid sáhtte boares girdimášiinnaiguin. Dat sáhttet geavahuvvot fievrridit soalddáhiid ja dávviriid olggos - sisa doaibmaguovlluin ja guovlluid siskkobealde. Dat sáhttet atnot viežžamis olggos soalddáhiid geat leat vaháguvvon soađis dahje lihkohisvuođain. Ja dat sáhttet leat doarjjan min earenoamáš vehkii Norggas ja olgoriikkas.
Dát ođđa girdimášiinnat nannejit dorvvolašvuođa, sihke daidda geat girdet ja daidda geat barget eatnan nalde. Dat sáhttet fievrridit eanet gálvvu, ja sáhttet girdit ihkku ja seaivut áibbas gaskaboddosaš seaivunbáikkiide. Dat lea dehálaš vai girdimášiinnaid galgá sáhttot geavahit riikkaidgaskasaš doaimmain, nugomat Afghanistanas. Girdimášiinnaiguin sáhttet fievrridit sihke heahteveahkegálvvuid ja suodjalusa rusttegiid, ja sáhttá daid girddidettiin luoitit.
Vaikko čohkandássodat ii vel leat nu buorre, de ođđa Hercules - girdimášiinnain leat eará ja mealgat deháleappot kvalitehtat go čohkandássodat. Kvalitehtat mat leat dehálačča earret eará vai Norga sáhttá searvat ja doaibmat riikkaidgaskasaš ráfidoaimmain nu movt mii háliidat.
Go leat válljen girdimášiinnaide namaid, de oainnán ahte mii ain bissut mytologalaš máilmmis. Dain guđa boares girdimášiinnain ledje dološ ipmiliid namat; Odin, Tor, Balder, Brage, Ty ja Frøy. Njeallje ođđa girdimášiinnain leat ipmiliid eamidiid namat, Frigg, Idun, Siv ja Nanna. Siv lei hui čáppat, ja Nanna ges lei eanemus oskkáldas buot nisooniid gaskkas. Mun jahkán ahte oskkáldasvuohta lea okta dain deaivileamos iešvuođain go geahččat girdimášiinnaide, ja dáidá leat dat mii lea buot deháleamos.
Mun lea hui rámis go beasan leat Nanna ja Siv gástaristeadni ja sávan dan guoktái – ja seammás maiddái Friggii ja Idunii – lihku ovddasguvlui. Mun jáhkán ahte dat šaddet seamma nannosat, arvilat, oskkáldasat, stargadat ja velá – seamma mihtilmasat – go boares girdimášiinnat.
