Vuollásaš ásahusat

Ruhtadandepartemeanttas lea ovddasvástádus ollu eará stáhtainstitušuvnnaide ja stáhtalaš foanddaide: Vearrodirektoráhtta, Duollo- ja divatdirektoráhtta, Stáhta gáibidanguovddáš, Statistisk sentralbyrå, Kredihttabearráigeahčču, Álbmotoadjofoanda ja Stáhta ekonomiijastivren Guovddáš. Okitibuot leat diein ásahusain birrasii 10 000 bargi. Maiddái Stáhta Olgorit penšunfoandda njuolggadusat, maid Norgga Báŋku hálddaša, leat Ruhtadandepartemeantta ovddasvástádus. Departemeanta lea váiddainstánsa muhtun mearrádusaide maid vuolit etáhtat dahket.

Ruhtadandepartemeantta rolla daid iešguđet etáhtain maiguin departemeanttas lea dahkamuš, ii leat seammalágan, muhto oktasaš buot etáhtaide lea ahte lea Ruhtadandepartemeanta mii ráhkada doaimmaide njuolggadusaid, mat leat vuođđuduvvon láhkamearrádusaide maid Stuoradiggi lea dohkkehan, ja juohká jahkásaš bušeahttadoarjagiid Stuoradikki mearrádusaid mielde. Fágalaš gažaldagain lea etáhtain duohta dilis viiddis meannudanfriddjavuohta.

Norgga Báŋku jođiha ruhta- ja valuhtapolitihka daid njuolggadusaid mielde maid Gonagas ja ráđđehus mearridit. Dehálaš áššit galget ovddiduvvot Ruhtadandepartementii.

Duollo- ja divatetáhtta/Duollodoaimmahat

Duollo – ja divatetáhta váldoulbmil lea sihkkarastit ahte duollu ja divvagat mearriduvvojit riekta ja máksojuvvojit rievttes áigái. Lea etáhta ovddasvástádus gozihit ahte gálvvut eai fievrreduvvo lobihaga Norgii dahje Norggas olggos ja etáhtta doaimmaha maid ollu eará bearráigeahččamiid mat gusket gálvvuid fievrredeapmái riikii ja riikkas olggos.

Neahttasiidu Duollo- ja divatetáhtta/Duollodoaimmahat

Kredihttabearráigeahčču

Kredihttabearráigeahčču iská ja árvvoštallá čuvvot go báŋkkut, dáhkádusfitnodagat ja árvobáberdoaimmaid ruhtadanfitnodagat, børsa ja autoriserejuvvon márkanbáikkit, árvobáberregistarat, opmodatvuovdit, e-ruhtadoaimmat, revisorat ja rehketdoallit daid lágaid ja njuolggadusaid mat leat mearriduvvon ruhtamárkanii.

Neahttasiidu Kredihttabearráigeahčču

Statistihkalaš guovddášbyrå

Statistihkalaš guovddášbyrå (SSB) ráhkada ja almmuha almmolaš statistihkaid Norggas ja bargá vel dasa lassin ollu dutkanbargguid. SSB oktiiheiveha, muohkkada ja ráhkada statistihkaid ja analysaid daid dataid vuođul maid SSB ieš dahje eará ásahusat leat čohkken. SSB gokčá eanas servodatsurggiid ja lea maid mielde riikkaidgaskasaš statistihkkabargguin.

Neahttasiidu Statistihkalaš guovddášbyrå

Stáhta ekonomiijastivrenguovddáš

Stáhta ekonomiijastivrenguovddáš lea ekspeartaorgána stáhta ekonomiijastivremii. Dat galgá láhčit dili buori ekonomiijastivremii ja galgá doaimmahit ekonomiijabálvalusaid nu ahte váikkuha oažžut beaktilis resursageavaheami stáhtas. Váldodoaibma lea čadnon stáhta ekonomiijanjuolggadusaid hálddašeapmái, stáhtarehketdoalu konsernsystemaide ja stáhta konsernakontoortnegii. Váldodoaibman lea maid fuolahit ekonomiijabálvalusaid stáhta hálddašandoaimmaide.

Neahttasiidu Stáhta ekonomiijastivrenguovddáš

Stáhta gáibidanguovddáš

Stáhta gáibidaguovddáš (SI) ásahuvvui earenoamášorgánan Justiisadepartemeantta Politiijaossodahkii 1. beaivvi suoidnemánus 1990. Etáhtta lea Mo i Ranas. Bargun dalle lei gáibidit ekonomalaš ráŋggáštusgáibádusaid maid politiijaid ja duopmostuolut ledje cealkán. Lassin dasa ahte beaktileappot oažžut sisa sáhkuid, de lei maid dehálaš sihkkarastit seammalágan meannudeami ja ráŋggáštusa ollašuhttima ja nannet vahága gillájeaddji dili.

Neahttasiidu Stáhta gáibidanguovddáš

Stáhta penšunfoanda - Norga

Stáhta penšunfoanda lea vuolggahuvvon ovdalaš Stáhta petroleumfoanddas ja Álbmotoadjofoanddas, ja danin das ii leat sierra stivra ii ge sierra hálddahus. Stáhta penšunfoanda - Norga (ovdalaš álbmotoadjofoanda) biddjojuvvo kapitálaboahtun Álbmotoadjofondii. Vuosteárvu hálddašuvvo dárkilit njuolggadusaid mielde maid departemeanta mearrida.

Neahttasiidu Stáhta penšunfoanda - Norga

Stáhta penšunfoanda - Olgoriikkat

Stáhta penšunfoanda lea vuolggahuvvon ovdalaš Stáhta petroleumfoanddas ja Álbmotoadjofoanddas. Lea Norgga Báŋku mii beaivválaččat hálddaša Stáhta penšunfoandda – Olgoriikkat. Penšunfoandda – Olgoriikkat dietnasat lea ruhtahivvodat mii boahtá petroleumdoaimmas mii sirdojuvvo stáhtabušeahtas, foandda opmodaga buorrinbohtosat ja netto ruhtasirddašeamit mat leat čadnojuvvon petroleumdoibmii.

Neahttasiidu Stáhta penšunfoanda - Olgoriikkat

Vearroetáhtta - Vearrodirektoráhtta

Vearrodirektoráhtta goziha ahte vearut ja divvagat mearriduvvojit ja máksojuvvojit rievttes ládje ja ahte riikkas lea ođasmahttojuvvon álbmotregisttar. Vearroetáhtta čállá vearrogoarttaid, ovdagihtii vearu ja iská vearrodieđáhusaid, ja lea álbmotregistara ovddasvástideaddji. Etáhtta mearrida ja dárkkista álbmotoadjodivvaga ja lassiárvodivvaga, gáibida lassiárvodivvaga ja ollu eará divvagiid stáhta ovddas, ja mearrida ja gáibida árbendivvaga.

Neahttasiidu Vearroetáhtta - Vearrodirektoráhtta

Skip left menu navigation

Departemeantta ovdasiidu