Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 7. dási gelbbolašvuođamihttomeriid. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvojit oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin láhčimis.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- buvttadit iešguđetlágan áigumušaide teavsttaid ja geavahit iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid teakstabarggus
- geavahit digitála reaidduid iežas teakstabarggus
Giella- ja kulturdiđolašvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- válddahallat movt giella rievddada dili, áiggi ja báikki mielde
Lea hástaleaddjin ráhkadit oahpahusdahkosa mii fátmmasta olles gelbbolašvuođamihttomeriid. Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit aiddostahttojuvvon oahppomihttomearis. Oahppomihttomearit leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeriid ollašuhttima guvlui.
Mihttomearrin lea ahte oahppi galgá máhttit:
- dovdát movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin.
Dán ovdamearkkas galget oahppit ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Danin ferte giella leat positiiva ja láhččojuvvon oasti/vuostáiváldi guvlui.
- plánet muitaleaddji teavstta jurddakártta ja sisdoalloráhkadusa vuođul
- čállit teavstta gielalaš gaskaomiiguin
- atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit ahte mánus dahje plakáhta šaddá geasuheaddjin
- ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjá
Molssaevttolaš vuohki lea ahte oahppit sáhttet buktagii ráhkadit njálmmálaš máinnusteami ja dan geahččalit fáluhit eará ohppiide.
Árvvoštallaneavttut govviduvvon skovis:
| Eavttut |
Árvosátnedássi 2 |
Árvosátnedássi 3-4 |
Árvosátnedássi 5-6 |
| Oahppi galgá máhttit: |
|
|
|
| oaidnit movt giellaválljen iešguđet dilálašvuođain sáhttá adnot gaskaoapmin |
Oahppi máhttá dovdát movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. |
Oahppi galgá máhttit buktit ovdamearkkaid dasa movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. |
Oahppi máhttá čilget movt giellaválljen sáhttá adnot gaskaoapmin. |
| plánet muitaleaddji teavstta |
Oahppi máhttá plánet álkes teavstta |
Oahppi máhttá plánet muitaleaddji teavstta. |
Oahppi máhttá plánet ja buoridit muitaleaddji teavstta. |
| čállit teavstta čálalaš gaskaomiiguin |
Oahppi máhttá muhtin muddui molssodit sátneanu ja nu riggodahttit gielas. |
Oahppi máhttá adnit soames gielalaš gaskaomiid ja riggodahttit gielas veaháš. |
Oahppi máhttá adnit máŋga gielalaš gaskaomiid ja nu vuohkkasit rievdadallat gielas. |
| atnit govalaš gaskaomiid mat dagahit máidnosa dahje plakáhta geasuheaddjin |
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames govalaš gaskaomiid. |
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit soames buori, govalaš gaskaomiid. |
Oahppi sáhttá gávdnat ja atnit máŋga buori, govalaš gaskaomiid. |
| ovdanbidjat máidnosa njálmmálaččat eará ohppiide ja oahpaheaddjái |
Oahppi ovdanbidjá máidnosa álkes gielain nu ahte máinnusteapmi ipmirduvvo. |
Oahppi ovdanbidjá máidnosa buori ládje álkes ja bures ipmirdahtti gielain. |
Oahppi bures ovdanbidjá máidnosa njuvžilis ja girjás gielain. |
Dákkár skovvi sáhttá leat buorre árvvoštallanságastallamiidda vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji. Skovvi sáhttá maiddái leat oassin juohke áidna oahppi gelbbolašvuođa čálalaš duođašteamis, ovdamearkan jahkebealárvvoštallama duođaštussan juovllaide dahje geassái.
Oahppit ráhkadit máinnustan- dahje vuovdalanplakáhta. Sii mearridit makkár gálvvu máinnustan- dahje vuovdalanplakáhtta galgá fállat. Oahpaheaddji sáhttá veahkehit buktimis árvalusaid ja jurdagiid. Oahppit šaddet ieža ohcat duogášdieđuid vuovdingálvvu birra vai máinnus šaddá nu realisttalaš go vejolaš. Sii sáhttet omd. ávkkástallat interneahta.
Oahppit ráhkadit jurddakártta mas válddahallet buktaga iešguđet vearbbaid ja adjektiivvaid anu bakte. Oahppit čohkkejit govaid ja sániid iešguđet áigečállagiin ja ráhkadit govvádusa. Sii ovdanbidjet govvádusa olles jovkui. Oahpaheaddji čállá omd. távvalii daid adjektiivvaid maid oahppit lea čállán, ja čájeha ahte adjektiivvat sáhttet leat sihke vuođđohámis ja attribuhttan. Leatgo dat positiivan dahje negatiivan? Gávdnojit go eará sánit mat buorebut heivejit? Leatgo erohusat adjektiivvain daid máidnosiin mat leat jurddašuvvon nieiddaide go dain mat leat bártniide?
Oahppit galget bargat gávdnat ja atnit ođđa sániid máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii. Ulbmilin lea ahte ohppiid sátneriggodat galgá buorránit, omd. sátnegirjjis ohcamis sániid. Sii berrejit aktiivvalaččat atnit sátnegirjji vai gávdnet sáni mearkkašumi. Oahpaheaddji veahkeha ohppiid válljemis sániid maid sii čállet skovvái. Skovis oaidnit ahte ipmirdit go oahppit sániid vai dárbbašit go veahki vai ipmirdit daid mearkkašumi.
| Mun dárbbašan veahki ipmirdit dán sáni mearkkašumi: |
Mun doaivvun ahte dovdan dán sáni mearkkašumi: |
Mun dieđán maid dát sátni mearkkaša: |
|
|
|
|
Oahppit geahččaladdet ja čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta dihtorii teakstameannudanprográmmain. Sii isket gaskavuođa gova ja teavstta gaskkas go gehččet gáibidit go soames govat earenoamáš giellaanu. Oahppit ovdanbidjet máidnosa ja deattuhit ovttastusa gaskal hámiid, ivnniid ja teavsttaid ja iešguđetlágan čáppačállima. Sii sáhttet adnit photostory govva- ja jietnaprográmma, sisa lohkat teavstta ja tekstii heivehit govaid ja musihka.
Loahpas galget oahppit njálmmálaččat ovdanbidjat gárvves buktaga jovkui ja heaŋgut máinnus- dahje vuovdalanplakáhta seaidnái.
Go lea sáhka válljemis oahppodoaimmain, ferte oahpaheaddji váldit vuođu das mii skuvllas juo gávdno. Dát doaimmat eai gáibit nu ollu rámmafáktoriin. Danin lea ollásit vejolašvuohta válljet eanet doaimmaid.
Oahppit liikojit bargat rievddadeaddji doaimmaiguin mat eai leat nu áddjás bargun. Muhtun doaimmat sáhttet ovttaskas ohppiid movttiidahttit oahppat. Dávjá oahppit ieža dihtet mainna sii liikojit bargat, ja goas sii buoremusat ohppet. Oahpaheaddji sáhttá áicat makkár doaimmat doibmet buoremusat ohppiide, ja dan mielde heivehit oahpahusa juohkehažžii. Oahpahusa ulbmiliin lea ahte oahppit ohppet.
Lea dehálaš ahte oahpahus ii leat beare ovttageardán, baicca rievdadallat bargama. Muhtun oahppit ohppet buoremusat humadettiin, earát ges rumašlihkademiin. Soapmásat ohppet go gieđaiguin barget, ja earát geahččamis dahje áicamis. Dávjá buohtalastit máŋga dáin oahpahanvugiin. Válljemis doibmii oahppohámi sáhttá maiddái váldit mielde bargoplánii. Dás sáhttet oahppit vástidit guđe oahpahanvuohki sin mielas lei buoremus.
Iešguđet oahppandoaimmat mat leat namuhuvvon skovis vuolábealde, gokčet iešguđet oahppohámiid.
|
Doaibma |
Oahppi buoremusat oahppá go: |
| Visuala oahppit |
ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta |
lohká, čállá, ráhkada listtuid, ráhkada čoahkkáigeasu, govvida jurdagiid, gávdná govaid/govastagaid, tevdne, kárte, geahččá lohkogovaid, iská, ráhkada visuála govadaga/jurddakártta ja tevdne |
| Auditiiva oahppit |
logaldallat, ovdanbidjat, jitnosit lohkat ja ráhkadit govvamuitalusa |
muitalit, čilget, ráhkkanit logaldallamii, geardduhit, báddet, njálmmálaččat dulkot, jitnosit lohkat, guldalit, muitalit eará oahppái, válddahit, ovdanbuktit, digaštallat ja earáid hástalit |
|
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit/
taktiila oahppit
|
plakáhta, muito-máhppa, logaldallan |
tevdne, čállá, hábme, dramatisere, ráhkada, hukse, govvida, konstruere, oahpaha earáid, ruossu, ráhkada govvamuitalusa, čájeha, čállá notáhta, guoskkaha, hábme, ráhkada modealla, čuohppá ja liibme |
Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin go šaddet válljet galget go ráhkadit máinnus- dahje vuovdalanplakáhta. Oahpaheaddji šaddá veahkehit rávvet. Go oahppi galgá čállit jurddakártta, sáhttá oahpaheaddji veahkehit gávdnat sániid ja hábmemis cealkagiid. Oahppit maiddái tevdnejit. Sii válljejit ieža makkárin plakáhtta galgá leat.
Muhtun ohppiide sáhttá leat hástaleaddjin gávdnamis mii doaimma váldooassi lea. Jus oahppit besset bargat doaimmain mii rievddada ja lea miellagiddevaš, de doaibma movttiidahttá ohppiid oahppat. Bargu ferte danin heivehuvvot ohppiid dássái.
Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmilii. Oahpaheaddji ferte ohppiide vástidit ahte leago sin válljen realisttalaš ja čađahahtti ja singuin ságastallat dan birra maid sii galget ráhkadit ja gos gávdnat ávkkálaš dieđuid. Oahpaheaddji berre maiddái dieđihit ohppiide makkár sániid ja doahpagiid sii bures hálddašit. Leatgo omd. adjektiivat positiiva, ja sáhttet go dat adnot gaskaoapmin dán oktavuođas? Hálddašit go oahppit atnit jurddakártta veahkkegaskaoapmin čállimii?
Oahpaheaddji sáhttá maiddái addit dieđuid vássán ja boahtti dili birra ohppiidságastallama bakte. Muital mii lea buorre, ja šiehtat ohppiiguin mainna šaddet eanet bargat.
Buvtte mearkkašumiid das makkár govaid sii leat válljen. Gos sii gávdne govaid? Manin válljejedje juste dan gova/daid govaid? Heive go teaksta govvii? Leago realisttalaš ja áigeguovdilis teaksta? Leatgo realisttalaš ja áigeguovdilis govat?
Ráhkat bargoplánaid main máhcahatvástádusskovvi ruossunvejolašvuohta lea mielde. Dás oahppit iežaset árvvoštallet. Sii gávnnahit maid sii hálddašit ja mainna ain bargat ovddasguvlui.
Oahpaheaddji buktá njálmmálaš máhcahatmearkkašumiid barggadettiin. Maŋŋilgo oahppit leat iežaset árvvoštallan, sáhttá oahpaheaddji mearkkašit dan mainna šaddet ain eanet bargat ovddasguvlui. Ohppiide lea dalle juoga man guvlui faŋuhit. Seammás sis galgá leat vejolašvuohta lihkostuvvat. Dat dagaha ahte sii šaddet eanet diđolaččat iežaset oahppama hárrái.
| Oahppoulbmil |
Dán máhtán veaháš: |
Dán máhtán oalle bures: |
Dán máhtán hui bures: |
Oahpaheaddji: Dán fertet buoridit: |
|
|
|
|
|
|
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Oahppit ságastallet ulbmila, eavttuid ja ulbmiloláhusa birra ja máinnus- dahje vuovdalanplakáhta birra. Sii ovdanbidjet máinnus- dahje vuovdalanplakáhtta.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit ráhkadit jurddakártta. Sii čállet máinnus- dahje vuovdalanplakáhta.
Máhttit lohkat: Oahppit lohket máinnus- dahje vuovdalanplakáhta.
Máhttit rehkenastit: Matemáhtalaš doahpagat leat dárbbašlaččat go galgá ipmirdit loguid, hivvodaga ja hatti go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Dihtormášiidna sáhttá adnot bargobihtá čálalaš oassái. Dás sáhttet oahppit gávdnat máinnus- dahje vuovdalanplakáhtaid ovdamearkkaid mat leat neahtas ja daid atnit inspirašuvdnan iežaset bargguin. Ohppiid bargun lea ráhkadit sullásaččaid sámegillii. Sii sáhttet atnit ohcanmohtoriid interneahtas, ja sii sáhttet govaid doppe gávdnat.
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Oahpaheaddji šaddá ráhkadit bargoneavvaga man mielde oahppit barget. Sii sáhttet ovdanbidjat gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhta oahpaheaddjái.
Gárvves máinnus- dahje vuovdalanplakáhttii sáhttá ráhkaduvvot gielladomeana. Dalle buot gulahallan go barget máinnus- dahje vuovdalanplakáhtain dáhpáhuvvá sámegillii.
Teakstaárvalus
Elen Ragnhild Sara: Joatke ain. Sii. 194,”Biras váikkuha giela”/ “Sámi media” áviissat, radio, TV ja interneahtta”
Liv Inger Somby: Media. Davvi girji 2000
Neahttaresursat
http://www.infonuorra.no/
http://www.risten.no/exist/risten/index.html
http://www.samer.se/
http://oahpa.uit.no/