Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 8. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga-árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahit giela eanet ja eanet iešguđetlágan dilálašvuođain ja atnigoahtit ođđa sániid ja dajaldagaid
Giella- ja kulturdiđolašvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- ságastallat bargoeallima ja fidnuid birra
- selvehit movt ođđa tearpmat šaddet dahje ráhkaduvvojit
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Gelbbolašvuođamihttomearit lea duohtandahkkon oahppoulbmilis. Oahppoulbmilat leat lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttimis.
Læreplan i norsk for VG1
Språk og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- bruke fagkunnskap fra ulike fag til å drøfte spørsmål knyttet til skole, samfunn og arbeidsliv gjøre intervju og referere
Barggu ulbmilin lea ahte oahppit galget oahppat ođđa sániid ja doahpagiid. Sii galget oahppat fitnonamahusaid ja máhttit hupmat fitnu iešvuođa birra.
Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
- ráhkadit ođđa tearpmaid gustovaš njuolggadusaid vuođul
- ovdanbuktit áššiset njálmmálaččat earáide
- hupmat fitnuid ja bargoeallima birra
- gárvvistit gažaldagaid ovdanbidjamii
Eavttut berrejit ráhkaduvvot ovttasráđiid ohppiiguin.
Árvvoštallama ovdamearkan
| Gelbbolašvuođa-mihttomearri |
2 |
3-4 |
5-6 |
|
Oahpahusa mihttomearrin
lea ahte oahppi galgá máhttit |
|
|
|
- hupmat fitnuid ja bargoeallima birra
|
Oahppi álkidit máhttá hupmat moatti fitnuid birra iežas oahppomannolaga siskkobealde. |
Oahppi máhttá hupmat muhtun fitnuid ja bargoeallimiid birra iežaset oahppo-mannolagas e.e. muitalit, čilget ja vástidit gažaldagaid. |
Oahppi máhttá hupmat máŋggaid fitnuid ja bargoeallimiid birra e.e. válddahallat, čilget, ságastallat ja jearrat ja vástidit gažaldagaid. |
- čilget movt ođđa tearbmat ihtet dahje ráhkaduvvojit
|
Oahppi dovdá ja máhttá čilget movt muhtun tearpmat leat šaddan. |
Oahppi máhttá čilget movt iešguđetlágan tearpmat leat šaddan. |
Oahppi máhttá čilget movt máŋga ja iešguđetlágan tearpmat leat šaddan, maiddái jorgaluvvon tearpmat.
Oahppi máhttá dan ávkkástallat ja ráhkadit ođđa tearpmaid. |
- dávjjibut atnit giela iešguđet dilálašvuođain
ja adnui váldit ođđa sániid ja dajahusaid |
Oahppi atná giela muhttomin.
Oahppi dovdá sániid mat leat sátnegirjjis.
Oahppi soames háve atná ođđa sániid ja dajaldagaid.
|
Oahppi atná giela soames dilálašvuođain.
Oahppi máhttá gávdnat ja atnit sániid mat leat sátnegirjjis.
Oahppi dávjá atná ođđa sániid ja dajahusaid.
|
Oahppi atná giela aktiivvalaččat máŋga ja iešguđetlágan dilálašvuođain.
Oahppi máhttá sátnegirjjis ohcat relevánta sániid ja daid aktiivvalaččat atnit.
Oahppi dađistaga atná hui ollu ođđa sániid ja dajaldagaid. |
Ovdabargu
Ovdalgo oahppit bargagohtet, sáhttá oahpaheaddji ovdanbidjat soames dábálaš fitnuid ja soames árbevirolaš sámi ealáhusaid ovdamearkkaid.
Oahppodoaibma
Divtte oahppi válljet fitnu mii su mielas lea geasuheaddjin, dahje fitnu maid ovdalažžas dovdá. Oahppi berre čállit sániid ja dajahusaid maid son juo máhttá. Nu son geardduha sániid mat šaddet vuođđun bargui ovddasguvlui.
Oahppit galget jurddašit mii sin mielas livččii ávkkálaš oahppat. Sii galget atnit sátnegirjji. Gii sáhttá sidjiide leat veahkkin gávdnamis áigeguovdilis sániid ja dajahusaid? Sáhttá leat ávkkálažžan ovttasbargat Sámedikki giellabargiiguin jus sánit/doahpagat šaddet ráhkaduvvot /heivehuvvot.
Dasto ferte oahpaheaddji muitalit makkár njuolggadusaid mielde ráhkaduvvojit ođđa sámegielat tearpmat. Veaháš veahki sáhttá gávdnat dáppe: giella.org.
Sátnebáŋku
Oahppit berrejit alcceseaset ráhkadit sátnebáŋkku. Sátnebáŋku sáhttá máŋgga ládje doaibmat. Oahpaheaddji sáhttá veahkehit ohppiid ráhkadit sátnebáŋkku earenoamáš fáttáide, nugomat earenoamáš fidnui dahje earenoamáš falástallamii. Sátnebáŋkku sáhttá maiddái čatnat daguide, dáhpáhusaide ja vásáhusaide jnv.
Sátnebáŋkkus berrejit leat sánit mat leat dehálaččat dan fáddái mainna oahppit barget.
Sániid berrejit alfabehta mielde vurkejuvvot. Joatkke čállimis sátnebáŋkui sániid dađistaga go ođđa sánit ihtet. Oahpaheaddji sáhttá áinnas ruođuid sisa čállit dárogielat jorgalusa. Listui sáhttá oahpaheaddji maŋábeallái sáni vuođđohámi čállit sáni sojaheami dahje dássemolsuma, nugomat:
bargat (rg-rgg) – gjøre, arbeide
máhttu (htt-ht) – kunnskap, ferdighet
seastit (sesttii) – spare
Oanehis ovdamearka mii gullá fidnofáddái:
| Fidnu / Yrke |
Advokáhta – advokat
Bohccebargi - rørlegger
Buhcciiddikšu - sykepleier
Doavttir - lege
Elektrihkkár - elektriker
Oahpaheaddji - lærer
Veahkkedivššár - hjelpepleier
Vuoddji – sjåfør |
| Oahppu / Utdanning |
Alitoahppu – høyere utdanning
Joatkkaskuvla – videregående skole
Vuođđoskuvla – grunnskole |
| Bargosajit / Arbeidsplasser |
Boarrásiidsiida - gamlehjem
Buohcceviessu - sykehus
Buvda, gávpi, rambuvra - butikk
Dearvvašvuođaguovddáš - helsesenter
Kantuvra - kontor
Skuvla – skole |
Sátnekárta
Eará vejolašvuohta lea álggos válljet sáni ja das ráhkadit ođđa sáni, n.g. sátnekárta. Man stuorisin dan galgá ráhkadit, berre heivehuvvot oahppi dárbui.
Bargat – å arbeide
| Substantiv |
Verb |
Adjektiver |
|
bargu – arbeid
bargi – arbeider
barggaheaddji – arbeidsgiver
bargoaddi – arbeidsgiver
bargobihttá – arbeidsoppgave
barggahus, Barggolašvuohta – sysselsetting
bargguhisvuohta – arbeidsledighet
bargoeallin – arbeidsliv
bargodilli – arbeidforhold
bargokantuvra – arbeidskontor
bargomiella – arbeidslyst
bargosadji – arbeidsplass
bargiidbellodat – arbeiderpartiet |
barggahit – sysselsette
barggastit – arbeide
litt
barggadit – arbeide så smått, holde på med å arbeide
barggastallat – arbeide av og til
bargaladdat – arbeide energisk av og til eller lenge
barggildit – være sysselsatt med
barggastuvvat – ha arbeidslyst |
bargguheapme – arbeidsløs, arbeidssky
barggolaš – arbeidssom
bargalas – arbeidssom
barggán – arbeidssom
bargi – arbeidende |
Oahpaheaddji berre maiddái vuosehit ohppiide movt sii metodalaččat berrejit bargat sátnegirjjiin ja sátnelisttuiguin.
Sámegielas gávdnojit máŋga sátnegirjji, ja muhtumin ohcat máŋggaid sátnegirjjiin ovdalgo gávdná sáni man ohcá. Oahppit berrejit oahppat sátnegirjjiid atnit.
Go oahppi ohcá sáni sámegillii, ferte son diehtit guđe sátneluohkkái sátni gullá, ja oahppat dovdat movt sátneluohká oanideapmi adno sátnegirjjis, nugomat: s. = substantiiva ja v. = vearba.
Lea ávkkálaš iskat čilgehusa dáru-sámi sátnegirjjis dárkkisteames sáni ja sisdoalu ovttavásttolašvuođa. Dát lea earenoamážiid dalle go oahppi álggos ohcá dárogielat sáni.
Dás sáhttá meattáhus deaividit jus ii iskka sáni mearkkašumi sámi-dáru sátnegirjjis. Earret eará sáhttet leat máŋga sáni, ja dat leat girjái čállojuvvon alfabehta mielde. Stuora dáru-sámi sátnegirjjis sátnái "gå" čállojuvvo vuosttaš sátnin: deavirdit, mii mearkkaša vázzit nu ahte juolggit gessojit. Ferte fuomašahttit ahte dábáleamos sánit eai leat čállojuvvon álggos.
Oahppit sáhttet atnit "Sátnebiŋgo" spealu sátneoahppama oktavuođas:
Govven: Jan Arne Varsi
Oahppit sáhttet ohcat ođđasiid ja áigeguovdilis dáhpáhusaid válljejuvvon fitnu birra. Dasto sii sáhttet gaskaneaset ságastallat fitnu birra. Guokte ja guokte oahppi sáhttiba bargat ovttas ja nubbi sáhttá nuppis jearrat maid son bargá.
Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat válljejuvvon fitnu. Oahppit galget njálmmálaččat ovdanbidjat fitnuideaset klássas eará ohppiide ja oahpaheaddjái, ja dát šaddá leat vuođđun ságastallamii klássas ja fágaoahpaheddjiin.
Eará doaimmat
Jus vejolaš, sáhttet oahppit fitnat sámegielaga luhtte válljejuvvon fitnus ja su jearahallat. Jearahallama sáhttá áinnas báddet nugomat mp3-báddenrusttegii. Bargamis jearahallamiin maŋŋil bádden sáhttá dahkkot máŋgga láhkái.
Oahppit sáhttet viiddidit sátneriggodagaset váldo muittuhansániid vehkiin. Maid dárbbaša dán fáttá birra gulahallamis? Dás sáhttet oahppit adnit digitála jurddakártta fáttá hábmemis.
Oahppit geat dárbbašit eanet hástaleaddji barggu, sáhttet čállit sátnečilgehusaid sámegillii.
Oahppit sáhttet maiddái atnit iešguđetge govaid vuolggasadjin ja humadit dan birra mii lea relevántan dilálašvuhtii.
Oahppit sáhttet adnit giehtatelefovnna, mp3-čuojanasa ja báddenrusttega dahje sullásačča ja báddái lohkat sániid ja dajahusaid maid maŋŋil sáhttet guldalit. Dat nanne sátneoahppama.
Go oahppit barget iehčanassi, de oahpaheaddji sáhttá leat ságastallan guoibmin. Oahpaheaddji berre ráhkadit vástideaddji ovdanbidjama barggu birra vai oahppit hárjánit buktit gažaldagaid ovdanbidjamii. Oahpaheaddji heiveha ovdanbidjama ohppiid dássái.
Dađistaga-árvvoštallama vuođđun berrejit leat eavttut mat gullet oahppoulbmiliidda. Ráhkat áinnas eavttuid ovttas ohppiiguin. Digaštala singuin makkár strategiijat dat viiddidit sátneriggodaga. Dás galget oahppit ieža árvvoštallat: Mii munnje lasiha sátneriggodaga?
Muital ohppiide makkár sánit ohppiin leat sátnebáŋkkus ja maiddái ođđa sánit mat leat vurkejuvvon vuorkái ođđa tearbmaráhkadanvuogi mielde. Diehtu galgá leat veahkkin oahppiide muitaleames maid sii hálddašit ja mainna šaddet eanet bargat ovddasguvlui.
Mearkkašumiide ovdamearkan
| Don galggat máhttit: |
|
| hupmat bargoeallima ja fitnuid birra |
Mii lea buorre:
Don muitalit máŋga relevánta fitnuid birra iežat oahpahuslážus.
Don hábmejit miellagiddevaš gažaldagaid bargoeallima birra.
Maid sáhtát buoridit:
Don buori muddui máhtát hábmet ovdamuniid ja hehttehusaid daid fitnuid man birra muitalat. |
| dađistaga eanet ja eanet atnit giela iešguđet dilálašvuođain ja váldit atnui ođđa sániid ja dajaldagaid |
Mii lea buorre:
Don dávjá anát giela aktiivvalaččat.
Mun mearkkašan ahte don dávjá válddát atnui ođđa sániid ja dajaldagaid. Dál don máhtát máŋga fitnonamahusaid.
Maid sáhtát buoridit:
Don sáhtát sátnebáŋku sániid hárjehallamis dadjat ja muitit ja atnit aktiivvalaččat. |
Iešárvvoštallan:
Dás leat soames ovdamearkka dasa movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat.
1. Mu fidnoválljejupmi:
- Mainna lihkostuvven go galgen válddahallat fitnu?
- Maid berren rievdadit?
- Mii váilu čilgehusas?
- Maid berren lasihit?
- Movt lihkostuvven vuođuštit iežan fidnoválljejumi?
- Nagodan go ovdanbuktit jurddašeami dan ektui ahte leago dát fidnu relevántan munnje?
2. Oahppi čállá dađistaga áigeguovdilis mihttomeriid skovvái ja árvvoštallá iežas.
| Mihttomearri: |
Dán máhtán veaháš: |
Dán máhtán oalle bures: |
Dán máhtán hui bures: |
| |
|
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
| |
|
|
|
3. Sátnebáŋku
Ohppiid sátnebáŋku galgá leat digitála hámis. Dat sáhttá leat máhppan man oahppit juogo ieža árvvoštallet dahje ovttas oahpaheddjiin.
Makkár sániid leat oahppit oahppan?
Makkár sániid lea váttis oahppat?
Maid sáhttá oahppi dahkat vai oahppá váttes sániid?
Maid berre oahppi máhpas rievdadit?
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš gálga lea dán ovdamearkka guovddáš doaibma.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Oahppit ávkkástallet digitála sátnegirjjiid, risten.no, ja statistihka fitnuid oktavuođas, ssb.no.
Oahppit atnet digitála ovdanbidjanprográmma (Open Office Impress, Powerpoint dahje sullasaš ovdanbidjanprográmmaid).
Ráhkadeames digitála sátnebáŋku ja sátnekártta sii atnet Open Office Writer, Word dahje sullásaš teakstameannudanprográmmaid, ja sii ráhkadit digitála jurddakártta.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Viiddiduvvon sátneriggodat lea buorre vuođđun go ieš galgá ráhkadit teavsttaid. Oahppit čállet sátnelisttuid.
Máhttit lohkat: Lohkan ja guldaleapmi leat čoavddan ođđa vásáhusaide.
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii. Dalle šaddá oahpaheaddji maiddái ráhkadit ovdanbidjama fitnu birra vai oahppi sáhttá ráhkkanit jearrat gažaldagaid dasa. Oahppi sáhttá oahpaheaddjái ovdanbidjat dan fitnu maid lea válljen. Dat sáhttá maiddái viiddiduvvot eanet fitnuiguin dahje iešguđet dilálašvuođaiguin mat gullet dihto fidnui.
Dás sáhttá girjerájus adnot gielladomeanan. Jus bargi lea sámegielat, de son sáhttá leat gulahallanolmmoš ja veahkehit gávdnat dieđuid fitnuid birra. Šiehtat ahte gulahallan ollásit galgá leat sámegillii.
Jus lea sámegielat oahppobagadalli dahje ráđđeaddi, berre son oassálastit dán barggu. Dás sáhttá addit oppalaš dieđuid oahpahusa, fitnuid ja bargoeallima birra.
Jus leat unnán eará sámegielat bargit skuvllas go oahpaheaddji, de sáhttá ráhkadit gielladomeana plakáhta dahje fitnonamahusaid birra. Plakáhtta lea vuođđun buot gulahallamii dán bargu oktavuođas, ja buot gulahallan dáhpáhuvvá sámegillii.