Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 10. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga- árvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Dát oahpahusláhču guoskkaha dan movt sáhttá bargat vai alcces háhká viiddis sátneriggodaga ja movt dan atná iešguđet njálmmálaš rollain.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- hálddašit ollu sániid ja ovdanbuktit njálmmálaččat máŋggaládje ja heivvolaččat dilálašvuhtii
Giella- ja kulturdiđolašvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- čilget movt gielat ja kultuvrrat Sámis deaivvadit ja gilvalit ja movt iežas giella ja kultuvra váikkuhuvvo ja rievdá go lea oktavuohta earáiguin
Oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeriid. Danin leat gelbbolašvuođamihttomearit duohttandahkkon oahppomihttomearis. Oahppomihttomearit lea lávkin olahit gelbbolašvuođamihtuid.
Læreplan i norsk
Språk og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- samtale om utviklingen av samisk språk og kultur i lys av norsk språk- og fornorskingspolitikk (VGIII)
- forklare flerspråklighet og gi eksempler på hvordan språklig og kulturell samhandling kan bidra til språklige endringer og kulturell bevissthet (VGI)
Oahppoulbmilat duohttandahkkojit iešguđet dilálašvuođain maid oahppit válljejit. Dás čájehuvvojit soames oppalaš oahppoulbmilat, ja oahppodoaimmas čájehuvvojit eanet konkrehta ovdamearkkat.
Oahppi galgá:
- hálddašit viiddis sátneriggoda
- máhttit ovdanbuktit dilálašvuođa mielde
- dárkilahttit gielastis
- máhttit čilget guovttegielatvuođa ja giellaovdáneami
árvvoštallaneavttuid ovdamearkkat, njálmmálaš gelbbolašvuohta
| Oahppoulbmil |
Dán máhtán veaháš: |
Dán máhtán oalle bures: |
Dán máhtán hui bures: |
| Don galggat: |
|
|
|
| hálddašit viiddis sátneriggodaga |
Mus lea gáržžes sátneriggodat. |
Mus lea oalle buorre sátneriggodat. |
Mus lea buorre sátneriggodat. |
ovdanbuktit
máŋggabealat ja dilálašvuođa mielde |
Mun muhtin muddui máhtán
ovdanbuktit mii dilálašvuhtii heive. |
Mun máhtán oalle dárkilit
ovdanbuktit dilálašvuođa ektui. |
Mun bures ja dárkilit máhtán
ovdanbuktit dilálašvuođa ektui. |
Ovdabargu
1. oassi
a) Juohke oahppi ráhkada golbma gažaldaga guhtege ovdamearkka dihte giela birra. Dat dagaha fáttá áigeguovdilin. Dárbbu mielde sáhttá oahpaheaddji veahkehit ohppiid gažaldagaiguin:
Sáhtát go namuhit soames dain gielain maid beaivválaččat gulat?
Man dávjá beaivválaččat sámástat?
Manin lea sámegiella dehálaš?
b) Oahppit guldalit musihka, geahčadit govaid jna. Sii čállet jurdagiiddiset ja dovdduideaset ja čállet omd. vearbbaid, substantiivvaid ja adjektiivvaid.
c) Ráhkat sátnespealu ovdalgo váldodoaibma álggahuvvo. Spealu ulbmilin lea ahte oahppit galget čilget sániid ja doahpagiid anikeahttá váldosáni. Ráhkat goartta mas leat sánit mat gullet oahppoulbmilii čilget movt gielat ja kultuvrrat dálá Sámis/Sábme/Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit, ja movt iežas giella ja kultuvrra ovdána ja rievdá ovttasdoaibmamis eará gielaiguin ja kultuvrraiguin.
Goarttaide čállojuvvon sánit galget leat duššefal sámegillii. Guđe sániid vállje doibmii, heivehuvvo ohppiide. Goarttaid sáhttá áinnas lamineret vai sáhttet jeavddalaččat adnot. Sátneovdamearkkat maid sáhttá goarttaide čállit:
|
Giella
(språk) |
|
Identitehta
(Identitet) |
|
Kultuvra
(Kultur) |
|
Riidu
(Konflikt) |
|
Ovttasbargu
(Samarbeid) |
|
Dáruiduhttin
(Fornorsking) |
|
Eiseválddit
(Myndigheter) |
|
Gulahallan
(Kommunikasjon) |
Dá govviduvvon goarttaiguin:
Govven: Jan Arne Varsi
2. oassi
Hárjehallamis ráhkadit gažaldagaid, de sáhttá jearrančoavdaga atnit. Jearrančoavdda doaibmá nu ahte vástádus almmuhuvvo, ja vástádussii galget dasto oahppit de ráhkadit gažaldaga. Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit gárvves skoviid maid jeavddalaččat atná oahpahusdoaimmain.
Ovdamearka
Vástádus Sámediggi, ja gullevaš gažaldagat sáhttet leat:
|
Mii lea sajáiduvvan Kárášjohkii? |
|
Mii rahppui almmolaččat jagi 1989? |
|
↓ |
|
↓ |
|
Sámediggi |
|
↑ |
|
↑ |
|
Mas leat 39 áirasa? |
|
Mas lea Egil Olli presideantan? |
Govven: Jan Arne Varsi
Oahppodoaibma
- Gárvet jearahallama
- Jearahallat
- Jearahallot
- Bájuhit jearahallama sisdoalus
Oahppit galget ráhkkanahttit jearahallama, jearahallat ja bájuhit jearahallama váldosisdoalu.
Barggu bakte galget oahppit leat diđolažžan ja diehtit movt gulahallandilálašvuohta váikkuha giela. Man birra galget oahppit jearahit? Movt galget jearrat? Maid berrejit dahkat vai ovdanbuktet doarvái dárkilit?
Ráhkat iešguđet rollaid ohppiide, dahje divtte sin leat mielde válljet ja hábmet rollaid. Ovdamearkka dihte sáhttá leat mánná sámi/dáru mánáidgárddis dahje rávis sápmelaš guhte rávisolmmožin lea oahppan sámegiela. Sii sáhttet maiddái jearahit nuoraid nu gohčoduvvon leaikasániid birra, dahje sáhttet jearahit omd. áhku dáruiduhttima birra.
Ohppiid geat leat ovdánahttán buori giela ja doabaáddejumi, sáhttá ávžžuhit jearahallama čađahit almmá atnit giehtačállosa veahkkin.
Ohppiide geat dárbbašit veahki, sáhttá ráhkadit gárvves hábmejuvvon ja čállojuvvon gažaldagaid.
Oahppit sáhttet filbmet dahje vuorkut jearahallamiid dihtorii digitála hámis mainna dasto sáhttet viidáset bargat.
Oahppit sáhttet jearahallat eará ja nuorat ohppiid. Dat gáibida maid heivehuvvon giela.
Ohppiid geat bures máhttet bargat, sáhttá hástalit ráhkadit reportáša jearahallamis man sáhttá sáddet juogo TV´as dahje radios.
Ohppiid geat bures máhttet sámegiela, sáhttá hástalit lohkat ja muitimit sátnevádjasiid.
Dávisteami ovdamearkkat:
Gelbbolašvuođamihttomearit
Oahpahusa ulbmilin lea ahte oahppi galgá máhttit
- čilget movt gielat ja kultuvrra dálá Sámis/Sábme/Saepmie deaivvadit ja hástaluvvojit …
|
Mii lea buorre:
Don gávnnat buori ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat deaivvadit ja hástaluvvojit Sámis/Sábme/Saepmie, earenoamážit gaskal sápmelaččaid ja dážaid.
Maid sáhtát buoridit:
Don berret gávdnat ovdamearkkaid dasa movt gielat ja kultuvrrat iešguđet sámi guovlluid sápmelaččaid gaskkas deaivvadit ja hástaluvvojit. |
- hálddašit viiddis sátneriggodaga ja ovdanbuktit njálmmálaččat molsudeaddjái ja dilálašvuođa mielde
|
Mii lea buorre:
Dus lea viiddis sátneriggodat.
Don heivehat gielat jearahalli rollii.
Maid sáhtát buoridit:
Don sáhtát buorebut dárkilahttit gielat go jarahallama galggat bájuhit. |
Iešárvvoštallan
Dás leat soames ovdamearkka movt oahppit sáhttet čađahit iešárvvoštallama:
- Iežan jearahallama:
- Makkár gažaldagain lei buorre ja dárkilis giella?
- Maid mun in ipmirdan vástádusain?
- Mii lei dás maid šadden ođđasit oažžut čilgejuvvot?
- Oahppi sáhttá válddahit iežas ovdáneami. Oahppit galget árvvoštallat maid sii duođai máhttet ja hálddašit ja maid sii leat oahppan. Gávdnamis vástádusa dása sáhttet oahppit deavdit VØL-skovi. Skovi galget oahppit deavdit ovdalgo álget oahppandoaimmain.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit hábmejit gažaldagaid. Sii dađistaga čállet vástádusaid gažaldagaide, ja sii čállet referáhta.
Dán láhčui galgá oahpaheaddji geahččalit gávdnat ságastallanbeali boarrásiidsiiddas, nuoraidklubbas, gáffádagas, dollagáttis, johkagáttis ja sullásaš báikkis gos gávdnat sámegielat olbmuid. Ovdalgihtii berre lihtodit hupmat dihto fáttá dahje čuolbmabeali birra. Hupman galgá čađahuvvot sámegillii.
Jus klássalanjas leat, de sáhttá sámi leavggaža bidjat beavddi/oahpaheaddjibeavddi nala. Nu guhka go sámi leavga lea beavddi nalde de galget buohkat hupmat sámegiela.
Gávnos (s. 1-25)
Jens-Ivar Nergård: ”Det skjulte Nord-Norge”
Jan Helge Soleng: i: Árvvut, árvo, vierhtie, samiske verdier:”mo geavahit deaivvadansajiid gaskaoapmin go lea bargamin nuoraid árvvuiguin”, sosiale arenaer som middel for arbeid med verdier blant ungdom.
Verdikommisjonen, Davvi Girji 2003.
Joatkke ain s. 17-23, Elen Ragnhild Sara, Davvi Girji 2006
Film: Min mors hemmelighet. Ellen-Astri Lundby , Sonar Film DA 2009
Film: Fjellfinnhua, Guro Saniola Bjerk, SaniolaProductions/GuroSaniola Bjerk 2010