Gielladomeanat

Hovedinnhold

Sámis lea máŋgga dáfus eahpevárddus gielladilálašvuohta. Oallugat máhttet hupmat giela muhto eai čállit. Oallugat ipmirdit giela muhto eai máhte hupmat. Oallugat háliidit oahppat giela.

Seammás leat geográfalaš erohusat. Guovddáš, sámi guovlluin gulat sámegiela juohke sajis, ja eará guovlluin ges leat soames bearrašat geat hupmet sámegiela.

Oahpahusa oktavuođas lea hástalus oažžut mánáid ja nuoraid njálmmálaččat gulahallat ja doaibmi guovttegielagin. Dalle sii dárbbašit buori sajádagaid, olbmuid ja dilálašvuođaid go gullet ja atnet giela. Oaivádusas dát gohčoduvvo gielladomeanan.

Lea duođaštuvvon máilmmi máŋggagielat servodagain ahte ohppiide geain eanetlohkogiella lea vuosttašgiellan, eai oahpa hupmat unnitlohkogiela go dušše ožžot soames diimmu vahkkui unnitlohkogiela oahpahusa. Dát modealla lea juo adnojuvvon sámegiela nubbingiellaoahpahusas, ja adno vel odnege.

Dát gohčoduvvo rašes oahpahusmodeallan, ja modealla meroštallojuvvo eastadit skuvlla šaddamis giellamolsunreaidun. (Todal, 2002). Earenoamáš mearkkašahtti lea dát lullisámi guovllus gos leat mealgat eanet nubbingielat go vuosttašgielat oahppit.

Jus galgá seailluhit ja nannet sámegiela nubbingiellaoahpahusa bakte, berre ohppiide fállat nannoset guovttegielat modeallaid nu movt eará riikkat Eurohpás lágidit nubbingiela oahpahusa báikilaš unnitlohkogielagiidda.

Buot buoremus lea buot fágain oahpahus čađahuvvo sámegillii. Olggobeale sámegiela hálddašanguovlluid leat unnán skuvllat mat dán leat čađahan e.e. sámegieloahpahusa árbevirolaš lágideami dihte, ja go váilot sámegielat oahpaheaddjit, leat unnán sámegielat fágaoahpponeavvut ja unnán oahppit juohke skuvllas.

Dattetge lea vejolaš lágidit oahpahusa nannoset giellalávgunmodealla mielde go mii odne dahkko, mii mearkkaša ahte viiddida sámegielat domeanaid báikkálaš eavttuid vuođul.

Vis alle

Gielladomeanaid ovdamearkkat

Sáhtášii skuvllas bierggastit sámi lanja gos leat sámi stohkosat, girjjit, musihkka, biktasat, duodji ja eará dávvirat, nugomat lávvu latnjačiegas ja lávvu olgun. Latnja ja lávvu adno jeavddalaččat. Go oahppit leat dán lanjas, de hupmet duššefal sámegiela ja dárbbu mielde jávohisgiela vehkiin.

Sii galget mannat olggos lanjas jus galget dárogillii maidege jearrat. Ohppiide sáhttá maiddái lágiduvvot bistevaš sámegielat muitalanboddu ja oahpaheaddji dušše hupmá sámegiela ja sáhttá muitalettiin ohppiide vuosehit sániid mearkkašumi govaiguin. Jus dárogiela šaddet hupmat de ferte “doaimma gaskkalduhttit”.

Jus latnja ii leat skuvllas, de sáhttá ráhkadit plakáhta, dahje sáhttet atnit eará govastagaid go dábálaš latnja adno gielladomeanan dahje sámegielat latnjan.

Eará ovdamearkan movt sáhttá hábmet sámegielat sajádaga dahje gielladomeana lea ávkkástallat vuorasolbmuid dahje eará resursaolbmuid gos oahppit dávjá sáhtaše finadit. Resursaolbmot sáhtaše maiddái finadit ohppiid guossis skuvllas. Dákkár deaivvadeamis sáhttá praktihkkalaš doaimmaid ávkkástallat, nugomat sámi biepmuid, duoji dahje luođi, lávlagiid/sálbmajoavkkuid jna.

Vuolábealde leat gielladomeana ovdamearkkat mat nannejit sámi ohppiid giellaoahpahusa. Beaktilastit giellaoahpahusa sámi ohppiide, de berre oahpaheaddji oahpahusa lágidit nu ahte oahppit sáhttet ávkkástallat eanemus dain domeanain mat vuolábealde namuhuvvojit.

Olbmuide gullevaš gielladomeanat:
oahpaheaddjit	Sámegielat oahpaheaddjit leat juohke áidna skuvlla deháleamos gielladomeanat. Sii berrejit čađat hupmat sámegiela. Jus lea vejolaš ávkkástallat guokteoahpaheaddjivuogádaga, de sáhttá nubbi hupmat sámegiela skuvladiimmuin ja nubbi ges molssodit goappaš gielaid gaskkas.
eará báikkálaš sámegielat resursaolbmot, vuorrásat ja earát geat sáhttet bagadallat dahje vuosihit	Dávjá leat báikkálaš birrasis sámegielat resursaolbmot. Ávkkástala sin čehppodaga nu jođánit ja dávjá go vejolaš, omd. čeahpes duojáriid, muitaleddjiid, duottarolbmuid, artisttaid ja 1.-gielat ohppiid. Lea dehálaš ahte resursaolbmuiguin šiehttá ahte sii dušše hupmet sámegiela. Muital ja čilge manin. Muđui sáhttá dáhpáhuvvat ahte sii válljejit dárogiela go fuomášit ahte oahppit eai ipmir. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt diekkár diliid galget hálddašit.
boarráset oahppit skuvllas	Boarráset ohppiid berre movttiidahttit gaskaneaset sámástit ja ovttas nuorabut ohppiiguin skuvllas. Boarráset oahppit sáhttet maiddái leat veahkkin oahpaheames nuorat ohppiid jus oahpahus lágiduvvo nu ahte dat lea ávkin goappaš ahkásaš ohppiide. Nu dat lea oassin boarráset ohppiid oahpahusas.
sámi figuvrrat ja biktasat	Rollastoagus adnojit sámi figuvrrat ja/dahje biktasat. Oahppit nektet sámegielaga rolla dakkaviđe go dát adno. Dát sáhttet lea sámi figuvrrat mat govvidit spábbačiekči, giehtaspáppastalli, biilavuoddji, doaktára, guolásteddjiid, boazosápmelačča jna. Oahppit galget sámástit dan rolla ektui maid nektet.
oahppit eará skuvllain ja ustitklássain	Ávkkástala sosiála mediaid. Oahppit čálašit jeavddalaččat sámegillii. Sii sáhttet fágalaččat ovttasbargat, ovdamearkka dihte sii sáhttet čállit digitála wiki soames fáttá birra sámegillii.
eará olbmot	Bibliotekára, oahppobagadalli ja eará sámegielat olbmot skuvllas sáhttet leat veahkkin.
Báikkiide gullevaš gielladomeanat:
sierra klássalatnja	Lea dehálaš ahte lea sierra latnja mii olles skuvlajagis adno sámegiela oahpahussii. Lanjas sáhttet buot sámi reaiddut vurkkoduvvot. Giellaoahpahusa ohppiidbargguid ja plakáhtaid sáhttá heaŋgut seaidnái iige dárbbaš gilvalit earáiguin seaidnesaji oažžumis. Omd. sáhttá mearridit ahte klássalanjas dihto čiehka lea čielga sámegielat domeana. Oahpaheaddji ja oahppit šiehtadit movt ja man ládje gulahallan klássalanjas galgá leat.
sierra čiehka ja seaidnesadji oahppi dábálaš klássalanjas	Lea dehálaš oainnusindahkat sámegiela (ja kultuvrra) dan klássalanjas gos oahppi eanas áiggi lea. Sámegielat oahppibarggut jna. heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas.
oktasaš borranáiggit skuvllas	Jus vejolaš, de livččii vuogas ahte buot sámegielat ohppiin lea boradanboddu oktanaga, ovdamearkka dihte oktii vahkus ja ahte sámegielat oahpaheaddji maiddái searvá. Dát lea vuogas ja heivvolaš vejolašvuohta hárjehallat beaivválaš sámegiela.
definerejuvvon olgoguovlu	Jus oassi olgoguovllus sáhttá definerejuvvot sámegielat guovlun, de dat lea ávkkálaš.
lávvu/darfegoahti	Skuvlla lahka sáhttá cegget lávu. Das sáhttá sámegiela oahpahus jeavddalaččat čađahuvvot. Eará oahppit sáhttet maiddái ávkkástallat goađi sámi fáttáid oktavuođas. Nu sii positiivvalaččat vásihit sámivuođa, nugomat sámi biepmuid, muitalusaid ja luđiid.
olgoskuvla	Lágit olgoskuvlla sámi lagasbirrasis, ovdamearkka dihte lahka sámi árbevirolaš ealáhusaid ja/dahje doaimmaid. Gávpotskuvllat main leat sámi oahppit sáhttet gávdnat ja atnit oktasaš meahcce- dahje luonddubáikki gávpoga lagasbirrasis. Dat sáhttá leat ohppiid oktasaš giellašilljun gos sii soames háve skuvlajagis barget áigeguovdilis fáttáin.
oahpahusboddu	Moddii váhkkui lágit oahpahusbottu sámegielat doaimmaiguin ja stohkosiiguin.
digitála oahppama vuođđu	Skuvllat sáhttet viiddidit sámegielat digitála oahppanvuođu man sáhttá interaktiivalaččat atnit.
gáiddusoahpahus	Jus báikkálaš skuvllas eai leat sámegielat oahpaheaddjit, sáhttá ohppiide jeavddalaččat fállat gáiddusoahpahusa videokonferánssa bakte.
báikkit gos barget árbevirolaš ealáhusaiguin	Dán oktavuođas sáhttá leat áigeguovdilin lágidit gallestallamiid, skuvlamátkkiid ja leairaskuvlla. Nu besset oahppit deaivvadit eará sámegielagiiguin, ja oahppat veaháš árbevirolaš sámi ealáhusaid birra. Lea dehálaš šiehtadit resursaolbmuiguin ahte sii galget dušše fal sámegiela hupmat. Čilge sidjiide manin. Muđui dávjá dáhpáhuvvá ahte dárogillii čilgestit jus oahppit eai ipmir. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt bargat jus diekkár dilli čuožžila.
Fágii gullevaš gielladomeanat:
sámegiella	Mađi eanet oahpaheaddji hupmá, dađi buoret dat lea. Dattetge ferte oahpaheaddji dárkkistit ahte oahppit ipmirdit maid son sidjiide gaskkusta. Oahpaheaddji ii berre jorgalit eanet go dušše dan mii lea dárbbašlaš, vai oahppit ipmirdit ahte lea ávkkálaš sámegiela oahppat. Atnimis sámegiela seammás go barget praktihkkalaš fágain lea hui ávkkálaš giellaoahpahusa oktavuođas. Vai buorebut ipmirdit, lea giellaatnu praktihkalaš doaimmas dehálaš, ovdamearkka dihte biepmostallama, duddjoma ja lášmmohallama oktavuođas. Musihkas lea juoiganbádji okta ovdamearka. Mađi eanet praktihkalaš fágaid oahpahus čađahuvvo sámegillii, dađi buoret lea. Doaibma ja giella dárbbašeaba goabbat guoimmiska.
duedtie/duodji
biebmu ja dearvvašvuohta
lášmmohallan
musihkka
servodatfága	Ollu servodatfágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Dat duođai buorida ohppiid sátneriggodaga. Dat maiddái veahkeha ohppiid sámegiela atnit máŋgga dilálašvuođain sihke árgabeaivvis ja vássán áiggis. Earenoamážit sáhttá oahppoplána sámi momeanttaid čađahit sámegilli.
matematihkka	Lea ávkkálaš bargat rehkenastimin vuođđudeaddji gálgan ja matematihkain sámegillii, nugomat hivvodaga, hámi, sajádaga ja veardádaddama. Árbevirolaš sámi rehkenastin sáhttá maiddái leat sierra fáddán. Sámi ornamentihkka heive bures hámi ja geometriija oktavuođas. Matematihkka ja duddjon sáhttá lágiduvvot fágaidrastideaddjin.
luonddufága	Ollu luonddufágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Dat bures viiddida ohppiid sátneriggodaga. Dat maiddái veahkeha ohppiid atnit sámegiela máŋgga dilálašvuođain.
oktasašvuohta teorehtalaš fágain	Dás sáhttá leat ávkkálažžan oahppašuhttimis ođđa fáttá dárogillii. Seammás oahppašuhttit ođđa sámi doahpagiid mat gullet fáddái. Dasto oahpaheaddji hupmá sámegillii ja jorgala jus lea dárbbašlaš vai oahppit ipmirdit. Geahča eanet Øzerkas (2006-2). Maiddái lea dehálaš ahte oahppit skuvlajagis buvttadit sámegielat "buktagiid" máŋggaid fágain, áinnas fágaidrasttideaddjin ja digitála.
eará fágat, prošeavttat ja fáttát	Oahppit sáhttet fágaidgaskasaččat ja/dahje prošeavttalaččat bargat sámi fáttáiguin sámegillii.
Fáttálaš sámi-dáru sátnelisttut	Sátnelisttut fáttáid mielde sáhttet ráhkaduvvot ja adnot veahkkin doahpagiid- ja sániid oahppama oktavuođas.
Áigodahkii gullevaš gielladomeanat:
Sámegieloahpahus gullevaš áigodahkii	Jus sámegiella adno oahpahusgiellan, de sámegiela atnu mearriduvvo vahku diibmoplána mielde. Maiddái lea vejolaš lágidit skuvlabeaivvi nu ahte oahppit gullet sámegiela dihto áigái beaivvis, ovdamearkka dihte juohke iđida.
Gielladomeanat mat gullet sámi govastagaide:
galbbat ja dábálaš dieđut skuvllas	Sámi guovlluin sáhttet skuvllat galbet sámegillii sihke skuvlavistti siskkobealde ja olggobealde.
govat plakáhtat leavga/beavdeleavga	Jus skuvllas eai leat sierra ráddjejuvvon gielladomeanat, de sáhttá govastagaid adnit giellamearkan. Ovdamearkka dihte go beavdeleavggaža bidjá beavddi nala, de buot dáhpáhuvvá sámegilli. Oahppit sáhttet čoahkkanit fáddáplakáhta gurrii, ja šiehttat ahte sii dušše hupmet sámegiela.
Gielladeaivvadeamit:
giellalávgun giellabeasi rámmaid mielde	Oahppit berrejit skuvlajagis oassálastit gielladeaivvademiide main njálmmálaš sámegielat gulahallan lea guovddážis.
Doalut:
guovvamánu 6.beaivi	Ráhkkanit ja čađahit Sámi álbmotbeaivvi doaluid.
eará doalut	Oahppit sáhttet lágidit eará doaluid skuvlajagi mielde. Sii sáhttet bovdet vuoras sámegielagiid fáddádiimmuide skuvllas.
Eará:
DVD-at sámegillii CD-at ovttasbargu NRK-Sámeradioin sámegielat girječoakkáldagat sámegielat sátneruvttohasat, árvádusat, govvaráiddut digitála govva/video/jietna	Mađi eanet girjjit leat gávdnamis, dađi eanet lohket sámegillii. Sátneruvttohasa sáhttá dihtoris ráhkadit. Dasa gávdnojit nuvtta dihtorprográmmat. Oahppit ráhkadit govvaráidduid /video teavsttain. Dan sáhttá dahkat buot fágain. Filbma, speallu jna. Juoigan, sámi mánáidlávlagat, sámi musihkka, sálmmat, sámi muitalusat jna. Sámi mánáidfilmmat ja mánáid-tv prográmmat.
Ruovttus:
vánhemat, ovddasteaddjit, oarbinat, áhkut/ádját ja eará fuolkkit plánša mas lea alfabehta ja teaksta mii gullá iešguđet fáttáide sáddejuvvo oahppi mielde ruoktot man galget seaidnái darvvihit	Čilget ohppiide geainna ruovttus sáhttet sámástit. Dát lea dehálaš giellaoahppanbáikin danin go váhnemat, oarbinat, ja eará fuolkkit sáhttet movttiidahttit oahppat sámegiela ja danin go oahppit sáhttet earáiguin sámástit maŋŋil skuvlaáiggi. Vaikko leat ollu váhnemat geat eai ollásit hálddaš sámegiela, de eatnasat máhttet veaháš. Buohkat berrejit sámástit, beroškeahttá gielladási.
Sámegielat doaimmat	Vuogasin livččii váhnemiiguin šiehtadit ahte maiddái sii sáhtáše lágidit sámegielat doaimmaid ovttas ohppiiguin, nugomat oktii mánus. Lea dehálaš ahte váhnemat duođai atnet fuola mánáid guovttegielat oahpahusas.
Astoáigi:
olbmát doaimmat girjjit áigečállagat (Š, Nuorat, Samefolket) aviissat (Ávvir, Ságat, Snåsningen, Daerpies Diere) PC-spealut spealut giellakaféa	Gjøre elevene bevisst på hvem de kan snakke samisk med. De har kanskje venner som kan snakke samisk, og det finnes samiskspråklige bøker, aviser og tidsskrifter de kan oppmuntres til å lese. Det finnes kanskje tv-programmer elevene kan se, og aktiviteter de kan delta i for å styrke språket. Noen kan ta initiativet til å lage språkkafékvelder.
Doalut ja čoahkkimat báikkálaš sámeservviiguin	Sámeservviid doaluin ja čoahkkimiin sáhttá deaivvadit sámegielagiiguin. Hástal sámeservviid meannudit sámegiela ealáskahttima sierra fáddán, ja ásahit bistevaš sajádagaid gos oahppit ja rávisolbmot sáhttet deaivvadit ja searválagaid bargat, nugomat biepmuid ráhkadt, duddjot ja speallat spealuid.

Jus galgá lihkostuvvát giellalávgunmodeallaiguin namuha Øzerk (2006) čuovvovaš dehálaš dagaldagaid:

doarjaga báikkálaš servodagas
doarjaga skuvlajođiheddjiin, hálddahusbargiid ja politihkalaš mearrideddjiin
doarjaga váhnemiin
gelbbolaš oahpaheaddjit, mearkaša oahpaheaddjit geain lea pedagogalaš duogáš ja guovttegielat gelbbolašvuohta
gávdnojit buorit oahpponeavvut
áigi oahpaheddjiide ráhkadit ja heivehit oahppoávdnasiid iešguđetge gielaide
ahte oahpaheddjiide geažosáigge leat lassioahpahusvejolašvuođat

Nana guovttegielat oahpahusmodealla vuođđun vuolgá juo mánáidgárddis. Buorre sámegieloahpahus mánáidgárddis, nugomat giellabeasi bakte, lea ávkkálaš go galgá fállat nana giellalávgunmodealla skuvllas.

Don sáhtát lohkat eanet giellabeasi modealla ja nana ja rašes oahpahusmodeallaid birra dáppe Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) ja Øzerk (2006-2).

Rávvejuvvon girjjálašvuohta

Geavatlaš láhččojuvvon girjjit maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat beaivválaš giellaoahpahusas:

Juuso, Jane (2009): Válddán giellan ruovttoluotta, Isak Saba guovddáš
Todal, Jon og Pope, Martin (1996): Duostta hupmat, Sámi oahpahusráđđi
Todal, Jon (2007): Samisk språk i Svahken sijte, Samisk språkvitalisering gjennom barnehage og skule, Dieđut. Sámi Instituhtta/Nordisk Samisk Institutt
Øzerk, Kamil Z. og Juuso, Randi (1999): Pedagogalaš jurddagirji guovttegielalaš mánáidegárddiide Sámi oahpahusráđđi

Eará ávkkálaš girjjálašvuohta guovttegielatvuođa ja gielladomeanaid birra:

Todal, Jon (2002): "…jod fal gáhttet gollegielat" Vitalisering av samisk språk i Norge på 1990-talet, Universitetet i Tromsø
Øzerk, Kamil (2006-1): Tospråklig opplæring, utdanningspolitiske og pedagogiske perspektiver, Vallset: Oplandske Bokforlag
Øzerk, Kamil (2006-2): Fra språkbad til språkdrukning, Vallset: Oplandske Bokforlag
Øzerk, Kamil (2007): Tospråklige overgangsmodeller og tosidige modeller, organisering, prinsipper og praksis. Vallset: Oplandske Bokforlag

Geahča muđui oppalaš girjjálašvuođalisttu gos lea eará áigeguovdilis girjjit.

Gielladomeanat

Gielladomeanaid ovdamearkkat

Rávvejuvvon girjjálašvuohta

Geavatlaš láhččojuvvon girjjit maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat beaivválaš giellaoahpahusas:

Eará ávkkálaš girjjálašvuohta guovttegielatvuođa ja gielladomeanaid birra:

Gi tilbakemelding om denne siden

Takk for hjelpen!