Olbmuide gullevaš gielladomeanat: |
|
|
Sámegielat oahpaheaddjit leat juohke áidna skuvlla deháleamos gielladomeanat. Sii berrejit čađat hupmat sámegiela. Jus lea vejolaš ávkkástallat guokteoahpaheaddjivuogádaga, de sáhttá nubbi hupmat sámegiela skuvladiimmuin ja nubbi ges molssodit goappaš gielaid gaskkas. |
- eará báikkálaš sámegielat resursaolbmot, vuorrásat ja earát geat sáhttet bagadallat dahje vuosihit
|
Dávjá leat báikkálaš birrasis sámegielat resursaolbmot. Ávkkástala sin čehppodaga nu jođánit ja dávjá go vejolaš, omd. čeahpes duojáriid, muitaleddjiid, duottarolbmuid, artisttaid ja 1.-gielat ohppiid.
Lea dehálaš ahte resursaolbmuiguin šiehttá ahte sii dušše hupmet sámegiela. Muital ja čilge manin.
Muđui sáhttá dáhpáhuvvat ahte sii válljejit dárogiela go fuomášit ahte oahppit eai ipmir. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt diekkár diliid galget hálddašit. |
- boarráset oahppit skuvllas
|
Boarráset ohppiid berre movttiidahttit gaskaneaset sámástit ja ovttas nuorabut ohppiiguin skuvllas. Boarráset oahppit sáhttet maiddái leat veahkkin oahpaheames nuorat ohppiid jus oahpahus lágiduvvo nu ahte dat lea ávkin goappaš ahkásaš ohppiide. Nu dat lea oassin boarráset ohppiid oahpahusas. |
- sámi figuvrrat ja biktasat
|
Rollastoagus adnojit sámi figuvrrat ja/dahje biktasat. Oahppit nektet sámegielaga rolla dakkaviđe go dát adno.
Dát sáhttet lea sámi figuvrrat mat govvidit spábbačiekči, giehtaspáppastalli, biilavuoddji, doaktára, guolásteddjiid, boazosápmelačča jna. Oahppit galget sámástit dan rolla ektui maid nektet. |
- oahppit eará skuvllain ja ustitklássain
|
Ávkkástala sosiála mediaid. Oahppit čálašit jeavddalaččat sámegillii. Sii sáhttet fágalaččat ovttasbargat, ovdamearkka dihte sii sáhttet čállit digitála wiki soames fáttá birra sámegillii. |
|
Bibliotekára, oahppobagadalli ja eará sámegielat olbmot skuvllas sáhttet leat veahkkin. |
Báikkiide gullevaš gielladomeanat: |
|
|
Lea dehálaš ahte lea sierra latnja mii olles skuvlajagis adno sámegiela oahpahussii. Lanjas sáhttet buot sámi reaiddut vurkkoduvvot. Giellaoahpahusa ohppiidbargguid ja plakáhtaid sáhttá heaŋgut seaidnái iige dárbbaš gilvalit earáiguin seaidnesaji oažžumis.
Omd. sáhttá mearridit ahte klássalanjas dihto čiehka lea čielga sámegielat domeana.
Oahpaheaddji ja oahppit šiehtadit movt ja man ládje gulahallan klássalanjas galgá leat. |
- sierra čiehka ja seaidnesadji oahppi dábálaš klássalanjas
|
Lea dehálaš oainnusindahkat sámegiela (ja kultuvrra) dan klássalanjas gos oahppi eanas áiggi lea. Sámegielat oahppibarggut jna. heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas. |
- oktasaš borranáiggit skuvllas
|
Jus vejolaš, de livččii vuogas ahte buot sámegielat ohppiin lea boradanboddu oktanaga, ovdamearkka dihte oktii vahkus ja ahte sámegielat oahpaheaddji maiddái searvá. Dát lea vuogas ja heivvolaš vejolašvuohta hárjehallat beaivválaš sámegiela. |
- definerejuvvon olgoguovlu
|
Jus oassi olgoguovllus sáhttá definerejuvvot sámegielat guovlun, de dat lea ávkkálaš. |
|
Skuvlla lahka sáhttá cegget lávu. Das sáhttá sámegiela oahpahus jeavddalaččat čađahuvvot.
Eará oahppit sáhttet maiddái ávkkástallat goađi sámi fáttáid oktavuođas. Nu sii positiivvalaččat vásihit sámivuođa, nugomat sámi biepmuid, muitalusaid ja luđiid. |
|
Lágit olgoskuvlla sámi lagasbirrasis, ovdamearkka dihte lahka sámi árbevirolaš ealáhusaid ja/dahje doaimmaid.
Gávpotskuvllat main leat sámi oahppit sáhttet gávdnat ja atnit oktasaš meahcce- dahje luonddubáikki gávpoga lagasbirrasis. Dat sáhttá leat ohppiid oktasaš giellašilljun gos sii soames háve skuvlajagis barget áigeguovdilis fáttáin. |
|
Moddii váhkkui lágit oahpahusbottu sámegielat doaimmaiguin ja stohkosiiguin. |
|
Skuvllat sáhttet viiddidit sámegielat digitála oahppanvuođu man sáhttá interaktiivalaččat atnit. |
|
Jus báikkálaš skuvllas eai leat sámegielat oahpaheaddjit, sáhttá ohppiide jeavddalaččat fállat gáiddusoahpahusa videokonferánssa bakte. |
- báikkit gos barget árbevirolaš ealáhusaiguin
|
Dán oktavuođas sáhttá leat áigeguovdilin lágidit gallestallamiid, skuvlamátkkiid ja leairaskuvlla. Nu besset oahppit deaivvadit eará sámegielagiiguin, ja oahppat veaháš árbevirolaš sámi ealáhusaid birra.
Lea dehálaš šiehtadit resursaolbmuiguin ahte sii galget dušše fal sámegiela hupmat. Čilge sidjiide manin. Muđui dávjá dáhpáhuvvá ahte dárogillii čilgestit jus oahppit eai ipmir. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdalgihtii šiehtadit movt bargat jus diekkár dilli čuožžila. |
Fágii gullevaš gielladomeanat: |
|
|
Mađi eanet oahpaheaddji hupmá, dađi buoret dat lea. Dattetge ferte oahpaheaddji dárkkistit ahte oahppit ipmirdit maid son sidjiide gaskkusta. Oahpaheaddji ii berre jorgalit eanet go dušše dan mii lea dárbbašlaš, vai oahppit ipmirdit ahte lea ávkkálaš sámegiela oahppat.
Atnimis sámegiela seammás go barget praktihkkalaš fágain lea hui ávkkálaš giellaoahpahusa oktavuođas. Vai buorebut ipmirdit, lea giellaatnu praktihkalaš doaimmas dehálaš, ovdamearkka dihte biepmostallama, duddjoma ja lášmmohallama oktavuođas. Musihkas lea juoiganbádji okta ovdamearka.
Mađi eanet praktihkalaš fágaid oahpahus čađahuvvo sámegillii, dađi buoret lea. Doaibma ja giella dárbbašeaba goabbat guoimmiska. |
|
|
|
|
|
Ollu servodatfágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Dat duođai buorida ohppiid sátneriggodaga.
Dat maiddái veahkeha ohppiid sámegiela atnit máŋgga dilálašvuođain sihke árgabeaivvis ja vássán áiggis. Earenoamážit sáhttá oahppoplána sámi momeanttaid čađahit sámegilli. |
|
Lea ávkkálaš bargat rehkenastimin vuođđudeaddji gálgan ja matematihkain sámegillii, nugomat hivvodaga, hámi, sajádaga ja veardádaddama.
Árbevirolaš sámi rehkenastin sáhttá maiddái leat sierra fáddán. Sámi ornamentihkka heive bures hámi ja geometriija oktavuođas. Matematihkka ja duddjon sáhttá lágiduvvot fágaidrastideaddjin. |
|
Ollu luonddufágaoahpahusas sáhttá čađahit sámegillii. Dat bures viiddida ohppiid sátneriggodaga. Dat maiddái veahkeha ohppiid atnit sámegiela máŋgga dilálašvuođain. |
- oktasašvuohta teorehtalaš fágain
|
Dás sáhttá leat ávkkálažžan oahppašuhttimis ođđa fáttá dárogillii. Seammás oahppašuhttit ođđa sámi doahpagiid mat gullet fáddái.
Dasto oahpaheaddji hupmá sámegillii ja jorgala jus lea dárbbašlaš vai oahppit ipmirdit. Geahča eanet Øzerkas (2006-2).
Maiddái lea dehálaš ahte oahppit skuvlajagis buvttadit sámegielat "buktagiid" máŋggaid fágain, áinnas fágaidrasttideaddjin ja digitála. |
- eará fágat, prošeavttat ja fáttát
|
Oahppit sáhttet fágaidgaskasaččat ja/dahje prošeavttalaččat bargat sámi fáttáiguin sámegillii. |
- Fáttálaš sámi-dáru sátnelisttut
|
Sátnelisttut fáttáid mielde sáhttet ráhkaduvvot ja adnot veahkkin doahpagiid- ja sániid oahppama oktavuođas. |
Áigodahkii gullevaš gielladomeanat: |
|
- Sámegieloahpahus gullevaš áigodahkii
|
Jus sámegiella adno oahpahusgiellan, de sámegiela atnu mearriduvvo vahku diibmoplána mielde. Maiddái lea vejolaš lágidit skuvlabeaivvi nu ahte oahppit gullet sámegiela dihto áigái beaivvis, ovdamearkka dihte juohke iđida. |
Gielladomeanat mat gullet sámi govastagaide: |
|
- galbbat ja dábálaš dieđut skuvllas
|
Sámi guovlluin sáhttet skuvllat galbet sámegillii sihke skuvlavistti siskkobealde ja olggobealde. |
- govat
- plakáhtat
- leavga/beavdeleavga
|
Jus skuvllas eai leat sierra ráddjejuvvon gielladomeanat, de sáhttá govastagaid adnit giellamearkan. Ovdamearkka dihte go beavdeleavggaža bidjá beavddi nala, de buot dáhpáhuvvá sámegilli. Oahppit sáhttet čoahkkanit fáddáplakáhta gurrii, ja šiehttat ahte sii dušše hupmet sámegiela. |
Gielladeaivvadeamit: |
|
- giellalávgun giellabeasi rámmaid mielde
|
Oahppit berrejit skuvlajagis oassálastit gielladeaivvademiide main njálmmálaš sámegielat gulahallan lea guovddážis. |
Doalut: |
|
|
Ráhkkanit ja čađahit Sámi álbmotbeaivvi doaluid. |
|
Oahppit sáhttet lágidit eará doaluid skuvlajagi mielde. Sii sáhttet bovdet vuoras sámegielagiid fáddádiimmuide skuvllas. |
Eará: |
|
- DVD-at sámegillii
- CD-at
- ovttasbargu NRK-Sámeradioin
- sámegielat girječoakkáldagat
- sámegielat sátneruvttohasat, árvádusat, govvaráiddut
- digitála govva/video/jietna
|
Mađi eanet girjjit leat gávdnamis, dađi eanet lohket sámegillii.
Sátneruvttohasa sáhttá dihtoris ráhkadit. Dasa gávdnojit nuvtta dihtorprográmmat.
Oahppit ráhkadit govvaráidduid /video teavsttain. Dan sáhttá dahkat buot fágain.
Filbma, speallu jna.
Juoigan, sámi mánáidlávlagat, sámi musihkka, sálmmat, sámi muitalusat jna.
Sámi mánáidfilmmat ja mánáid-tv prográmmat. |
Ruovttus: |
|
- vánhemat, ovddasteaddjit, oarbinat, áhkut/ádját ja eará fuolkkit
- plánša mas lea alfabehta ja teaksta mii gullá iešguđet fáttáide sáddejuvvo oahppi mielde ruoktot man galget seaidnái darvvihit
|
Čilget ohppiide geainna ruovttus sáhttet sámástit. Dát lea dehálaš giellaoahppanbáikin danin go váhnemat, oarbinat, ja eará fuolkkit sáhttet movttiidahttit oahppat sámegiela ja danin go oahppit sáhttet earáiguin sámástit maŋŋil skuvlaáiggi.
Vaikko leat ollu váhnemat geat eai ollásit hálddaš sámegiela, de eatnasat máhttet veaháš. Buohkat berrejit sámástit, beroškeahttá gielladási. |
|
Vuogasin livččii váhnemiiguin šiehtadit ahte maiddái sii sáhtáše lágidit sámegielat doaimmaid ovttas ohppiiguin, nugomat oktii mánus. Lea dehálaš ahte váhnemat duođai atnet fuola mánáid guovttegielat oahpahusas. |
Astoáigi: |
|
- olbmát
- doaimmat
- girjjit
- áigečállagat (Š, Nuorat, Samefolket)
- aviissat (Ávvir, Ságat, Snåsningen, Daerpies Diere)
- PC-spealut
- spealut
- giellakaféa
|
Gjøre elevene bevisst på hvem de kan snakke samisk med. De har kanskje venner som kan snakke samisk, og det finnes samiskspråklige bøker, aviser og tidsskrifter de kan oppmuntres til å lese.
Det finnes kanskje tv-programmer elevene kan se, og aktiviteter de kan delta i for å styrke språket. Noen kan ta initiativet til å lage språkkafékvelder. |
- Doalut ja čoahkkimat báikkálaš sámeservviiguin
|
Sámeservviid doaluin ja čoahkkimiin sáhttá deaivvadit sámegielagiiguin. Hástal sámeservviid meannudit sámegiela ealáskahttima sierra fáddán, ja ásahit bistevaš sajádagaid gos oahppit ja rávisolbmot sáhttet deaivvadit ja searválagaid bargat, nugomat biepmuid ráhkadt, duddjot ja speallat spealuid. |