Oahpahusláhču: Dássi 1

Norsk: etter 4. årstrinn i norsk læreplan, hovedområde språk og kultur

Språk og kultur

Mål for opplæringen er at eleven skal kunne

• samtale om et utvalg sanger, regler, dikt, fortellinger og eventyr fra fortid og nåtid på bokmål, nynorsk og i oversettelse fra samisk og andre kulturer
• uttrykke tanker om språk, personer og handlinger i tekster fra dagliglivet og i skjønnlitterære tekster fra ulike tider og kulturer
• beskrive likhet og forskjeller mellom et utvalg talemålsvarianter i Norge
• forstå noe svensk og dansk tale
• beskrive språk og språkbruk, ordklasser og deres funksjon
• variere setningskonstruksjon

Oahppit galget máhttit dovdat sániid ja dajaldagaid beaivválaš doaimmain ovdamearkka dihte iežas ja bearraša birra. Oahppit galget maiddái máhttit:

• dearvvahit (buorástahttit) sámegillii ja iežas oahpásmahttimis earáide
• dovdat lagamus bearraša sohkavuođanamahusaid ja skuvlaklássa ohppiid ja skuvlla nama
• dovdat/máhttit juoigat oahpes luođi, sohkalávlaga (omd. ”Eatni eadni lea mu áhkku”), eará sámi lávlaga dahje sámi sálmma

Oahpaheaddji čállá oahppoulbmiliid nugomat vahkoplánii dahje áigodatplánii ja dieđuid dan birra ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdal go dagus álgá. Iešguđet oahppoulbmilat galget čielgasit oainnusmahttojuvvot, ja oahppit galget daid atnit iežas árvvoštallamis. 

Gelbbolašvuođa bargočilgehussan - diehtit, dahkat, ipmirdit. Luoikkahuvvon Fjørtoft, Henning girjjis: Effektiv planlegging og vurdering. Rubrikker og andre verktøy for lærere.

Máhtolašvuođat

• oahppat ja máhttit atnit doahpagiid eadni, áhčči, nieida, bárdni, viellja, oabbá ja áhkku ja áddjá sámegillii.

Gálggat

• máhttit atnit doahpagiid ja máhttit juoigat ja lávlut lávlaga dahje sálmma sámegillii

Ipmárdus

• máhttit čilget doahpagiid, luohtedajahusaid ja lávllateavstta sisdoalu

Oahppit galget oahppat sámegillii dearvvahit ja galget buorástahttit guhtet guoimmiset ja oahpaheaddji ja dadjat bures. Dasto galget guokte ja guokte oahppi oahppat goabbat guoimmisteaskka dearvvahit go geardduhit dán cealkaga: Bures, mu namma lea XXXX. Dás sáhttá oahpaheaddji atnit sámi giehtadohkáid mat guhtet guoimmiset dearvvahit ja buorástahttet. Loahpas galget buot oahppit guhtet guoimmisteaset dearvvahan ja buorástahttán.

Dá lea ovdamearka movt giehtadohkáin sáhttá dearvvahit ja buorástahttit:

Govven: Ánte Siri, Sámi allaskuvla-Sámi University College

Vuosttaš vahku galget juohke diimmus njálmmálaččat hárjehallat dadjat klássaohppiid ja skuvlla sámegielat namaid. Nuppi vahku rájes ja áigodaga lohppii geardduhit namaid juohke nuppi diimmu.

Oahppamis luđiid, lávlagiid ja sálmmaid de sáhttá atnit CD skearru, interneahta dahje ovttasbargat báikkálaš goarain dahje lávlunjoavkkuin. Ohppiide sáhttá addit teavsttaid dahje jietnafiilla ruovttubargun. Váhnemat dahje earát lávlot sidjiide ja singuin ovttas.

1. Ráhkadit namma ja sogaspealu

Oahppit ovttasbarget 2-4 oahppi sturrosaš joavkkuin. Ráhkat spealu speallanplána sárgumis, ja sárggo luotta mii juhkkojuvvo 48 njealječiegagiidda.

1. Vuosttaš guđa njeallječiegaide galget čállit sámegielat ovdanamaid ja goargguid. Oahpaheaddji ja váhnemat/earát sáhttet veahkehit.
2. Njeallječiegaide, 7-12, čállit iešguđet agiid .
3. Njeallječiegaide 13-18 čállit iešguđet sámegielat báikenamaid. Veahkkin sáhttá atnit sámegielat kártta dahje interneahta.
4. Njeallječiegaide 19-24 čállit bearašsániid nugomat nieida, bárdi, eadni, áhčči, ja áhkku ja áddjá.
5. Njeallječiegaide 25-30 čállit fitnuid.
6. Njeallječiegaide 31-36 čállit astoáiggedoaimmaid.
7. Njeallječiegaide 37-42 čállit su iešvuođaid.
8. Njeallječiegaide 43-48 čállit sámegielat favorihttasániid. Oahppit čállet suohttaseamos dahje sámegielat sániid maid dássážii leat oahppan. ”Mun dajan áinnas…(jeg sier gjerne…)”

Dát lea bircospeallu. Dás galgá háhkat identitehta ja dasa deavdit earálágán dieđuid.

Go juohkehaš lea olahan ovtta molssaeavttu guđege guovllus (8 guovllu) dan mielde guđe njealječiegagii gárttai bircuma vuođul, de galgá juohkehaš muitalit makkár identitehta son lea spealus ožžon: nama, gos orru dahje dieđuid bearraša birra jna.

Várut ahte oahppit álot ožžot dan iešvuođa man ožžot go vuosttaš geardde jovdet ođđa guvlui.

Oahppit miellagovvádusa vuođul ráhkadit speallanplána ja gávnnahit spellui vuogas nama.

Go buohkat leat čađahan iežaset speallangeainnu, de oahppit sáhttet lonuhit spealuid earáiguin ja nu dađistaga ožžot ođđa identitehtaid.

2. Ráhkadit álkes sohkamuora

Dá lea govva mas lea soahki njealječiegagiiguin (rámmaiguin) masa sáhttá bidjat oahppi nama ja gova bajimussii. Nuppi dásis ges váhnemiid nama ja gova. Vuolimus dásis lea sadji bidjat áhku ja ádjá nama ja gova.

Ovdamearka 1
Logga
Vaikko dát lea iežas árvvoštallan, de sáhttá logga maiddái adnot oahpaheddjiin gulahallamis nu ahte earát eai gula ja/dahje sáhte lohkat árvvoštallama. Oahppit sáhttet čállit dan gillii mii sis lea vuosttašgiellan. Nuorat oahppit sáhttet oažžut veahki váhnemiin/ovddasteddjiin dahje oahpaheaddjis:

Ovdamearka 2
Oahppit galget ruossut oahppoulbmiliid maid hálddašit.

Skovvi mas leat eavttut mihttomeriid ollašuhttit, adno dađistaga árvvoštallamis, dat mearkkaša ahte oahppi dađistaga iežas árvvoštallá. Muital oahppái mii sus dađistaga vurdojuvvo, omd. ahte oahppi guovtti vahku geahčen galgá máhttit dihto sániid ja doahpagiid sohkačujuhusaid oktavuođas. Dađistaga sáhttá oahpaheaddji iskat ahte máhttá go oahppi luođi, lávlaga dahje sálmma mearriduvvon áigemeari siskkobealde.

Rávisolmmoš lohká skovi ohppiide, ja sii sáhttet dađistaga válljet ja ruossut man dásis sii iežaset mielas leat.

Heivehuvvon oahpahusa oktavuođas nuoramus ohppiide lea heivvolaš ovdalgihtii dárkkistit ohppiid sámegielmáhtu. Dán sáhttá oahpaheaddji dahkat go ovdalgihtii humada juohke váhnemiin/ovddasteddjiin ja dasto juohke áidna ohppiin. Vállje omd. gova soames bearrašis ovdamearkan, ja iská maid oahppi áibbas álggus máhttá. Molssaeaktun sáhttá leat ahte oahpaheaddji muitala oanehis historjjá sámegilli ja iská man ollu oahppit ipmirdit.

Ohppiide geat ovdalgihtii eai leat oahppan sámegiela, lea dehálaš láhčit diimmuid nu ahte leat geasuheaddjin ja movttiideaddjin. Ane konkrehta diŋggaid veahkkin nugomat dohkáid, stohkosiid ja sámi konkrehta diŋggaid, nugomat suohpana, lávžži, rággasa jna. ja muitalusaid, riibma, sátnestullán, luđiid ja lávlagiid. Lávlla Oaivi, oalgi, čibbi ja juolgesuorbma sámegilli sáhttá lávlot ja áđđestallat molssašuddi leahtuin, sihke hui jođánit ja hui njozet.

Go leat oahppit geat álget sámegielain nubbin giellan, sámegiella 2 ja 3 nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, ferte oahppostoffa heivehuvvot sidjiide. Ovdamearkka dihte sáhttá bovdet guossin nuorra sámegielagiid klássii, ja oahppit sáhttet dearvvahit sin ja muitalit iežaset birra sidjiide ja guhtet guimmiidasaset (omd. bovdet sámi ofelaččaid). Lávlla ovdamearkkat sáhttet leat sámi raplávlagat ja juoiganšuoŋat nugomat givssideami, iešluohttámuša ja identitehta birra.

Namma- ja sohkaspeallu heive maiddái bures boarráset ohppiide geat sáhttet oažžut viiddiduvvon sisdoalu, omd. fitnuid ja astoáiggeberoštumiid birra jna.

Máhttit báhkkodit čálalaččat ja njálmmálaččat: Čálalaš ovdanbuktima eat vuordde vuos, muhto sin geat juo máhttet čállit, lea vejolaš movttiidahttit sámegillii čállit doahpagiid lagamus fulkkiid birra. Divtte ohppiid álggos gullat doahpagiid ja dasto ieža daid geardduhit. Oahpaheaddji sáhttá njálmmálaš ovdabuktimis iskat movt oahppit ipmirdit doahpagiid.

Máhttit lohkat: Vuos eat vuordde ahte oahppit galget máhttit lohkat sámegielat fuolkenamahusaid, muhto sii geat juo máhttet lohkat, berre movttiidahttit lohkat eanemus vuođđudeaddji doahpagiid.

Máhttit rehkenastit: Divtte ohppiid lohkat galle oarbinačča ja áhkut/ádját leat iežaset bearrašis ja guhtet guoimmiset bearrašiin. Oahppit barget ovttas guokte dahje stuorit joavkun ge.

Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid atnit interneahta ja iešguđet neahttabáikkis ohcat sámi fuolkevuođanamahusaid. Geahča Gávnos, Sámedikkiid neahttasiidduid, giella.org, risten.no.

Dán fáttás sáhttet oahppit oahppodiimmu/beaivvi vuosttaš 5–10 minuvttaid hárjehallat dearvvahallamis earáid ja oanehaččat muitalit iežas birra sámegillii. Dien oktavuođas sáhttet oahppit čuožžut. Čuččodettiin galgá buot maid dadjet, leat sámegillii. Geahča muđui giellasuorggi oppalaš oasi.

http://www.kafjord.kommune.no/nytt-algu-hefte.4486443-21590.html

Elisabeth Utsi Gaup: Suga, suga su, DAT. http://www.dat.net/main.html

CD Suga, suga, su, DAT. http://www.dat.net/main.html

Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, 1995.

Paul Gælok: Haŋŋá boade gáddáj , 1990.

Ella Holm Bull: Laavloeh maaniide

Sigga Duolja-Sandström: BIEJVVE BÅKTÅ MUV-Lávllomgirjje, 1991.

Karen Ellen Gaup: Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji, 2001

Iešguđet gáldut loggačállima birra, ovdamearkka dihte:

http://www2.skolenettet.no/html/met/mekf/mek68.html

Just K. Qvigstad: Lappiske eventyr og sagn, 4 bd., 1927–29 Lappische Erzählungen aus Hattfjelldalen, 1924 og Lappischer Aberglaube, 1920 og Lappishe Sprichtswörtel und Rätsel, 1922 og Lappische Heilkunde (med bidrag fra K. B. Wiklund), 1932 Lappische Wetterkunde, 1934.