Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 3. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmiliin, sisdoaluin ja bargovugiiguin, movt ovttaiduhttit vuođđogálgga ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat leat oassin dán fáttás.
Vuođđomáhtut
Oahppit máhttet sámegielat doahpagiid ja sániid árgabeaibiepmuid birra ja sáhttet hupmat árgabeaibiepmuid birra.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- oassálastit ságastallamiin árgabeaivválaš diliid
Giella- ja kulturdiđolašvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahit biepmu, biebmogálvvuid ja biebmoráhkadeami doahpagiid ja ságastit sámi borramušaid birra
Oahpahusdagus ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis. Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.
Oahppit galget máhttit hupmat iežaset árgabeaidáhpáhusaid birra, nugomat biebmoelliid, ávkeelliid, biepmoráhkadeami, vuođđoávdnasiid, biđisteami ja sámi biepmuid birra.
Oahppit galget maiddái máhttit:
- ipmirdit ja atnit sámegielat namaid biebmoelliid ja ávkeelliid birra ja atnit daid sámegielat namaid
- muitalit, lávlut, juoigat ja/dahje hupmat iežas ja earáid biebmoelliid ja ávkeelliid birra
- hupmat iešguđet vuođđoávdnasiid birra, nugomat bierggu, guoli ja murjjiid birra, ja soames sámi biebmošlájaid birra ja málesteami birra
- hupmat dan birra movt vuođđoávdnasat árbevirolaččat leat ávkkástallojuvvon ja movt daid dál ávkkástallet
Oahpaheaddji berre čállit oahppoulbmiliid vahkkoplánii dahje áigodatplánii ja muitalit ohppiide ja váhnemiidda buori áiggis ovdalgo álget fáttáin. Iešguđet oahppoulbmilat fertejit čielgasit boahtit ovdan, ja oahppit galget daid máhttit atnit iežaset árvvoštallamis
Praktihkalaš barggut
Oahppit sáhttet mielde váldit biebmoelliideaset dalle go oahpahus lea olgun dahje sáhttet maiddái olgobeaivái bovdet bearraša/olbmáid geain leat biebmoeallit.
Oahppit galget guovttelágan mállása málestit. Sii sáhttet omd. goikadit sámi hillagáhku, murjet dahje ráhkadit guollemállása dahje biergomállása. Jus vejolaš sáhttet oahppit bovdet skuvlii áhku/ádjá ja/dahje eará vuorraset olbmuid go dáinna osiin barget. Bija ohppiid válddahit málestanbarggu ja árvvoštallat mállása maid sii leat málestan.
Eará oahppandoaimma ovdamearkkat
- Loggačállin muitalusain
Oahppit čállet iežaset dahje earáid biebmoelliid birra ja sámegilli muitalit maid sii leat čállán.
- Speallangoarttat
Ráhkat speallangoarttaid mas leat biebmoelliid namat ja govat. Goarttaid sáhttá lamineret. Spealut sáhttet omd. leat govva- ja nammalottot. Molssaeaktun sáhttá leat nu ahte son guhte máhttá dadjat ealli nama (bussa, beana dahje heasta jna.), oažžu dan ealli goartta. Oahppi guhte lea ožžon eanemus goarttaid, lea vuoitán spealu.
- Sámi biebmoriemut
Lágit biebmoriemuid skuvllas, omd sámi álbmotbeaivvi. Dát gáibida ahte oahppit ovttasbarget eará klássaiguin, oahpaheddjiiguin, skuvlla jođiheddjiiguin, váhnemiiguin ja sámi biebmočehpiiguin.
Oahppit galget oahppat muitit nugomat biebmoelliid ja ávkeelliid namaid. Ráhkat áinnas skovi man oahppit galget váldit mielde ruoktot ja deavdit ovttas váhnemiiguin dahje eará fulkkiiguin. Siđa ohppiid heaŋgut skovi vuogas ja heivvolaš sadjái ruovttus. Juste seammalágan skovvi darvvihuvvo seaidnái skuvllas. Oahppit galget guhtet guimmiideaset muitalit maid skovvái leat čállán, omd. ”beana-vielppis- Čebo- Cugo”.
Oahppit galget logga čállit iešárvvoštallamis ja nu gulahallat oahpaheddjiin vai eará oahppit eai oainne eaige gula árvvoštallama. Dán sáhttet álgogillii čállit.
Ovdamearka 1
Logga
| Čilge barggu. |
- Maid hálddašin?
- Mii lei váttisin?
- Ovdanbukten go eará ládje?
- Movt sáhtán nuppe háve dahkat?
- Čuovvovaš fáttá mihttomearrin lea: ....
|
Ovdamearka 2
Oahppit ruossuhit daid oahppomihttomeriid maid hálddašit.
| Dán ferten oahppat vai olahan oahppomihttomeriid: |
Dán máhtán veaháš: Dáhton |
Dán máhtán bures: Dáhton |
|
sánit ja doahpagat maid berren máhttit go human dáid birra:
- biebmoeallit ja ávkeeallit
- sámi biepmut ja iešguđetlágan vuođđoávdnasat
- erohus gaskal biebmoelliid ja ávkeelliid
|
|
|
|
fievrredit máhtu dáid birra:
- biebmoelliid ja ávkeelliid
- málesšlájaid ja vuođđoávdnasiid
|
|
|
|
eará vugiid movt sáhtán ovdanbuktit:
- atnit rupmaša ja gieđaid
- gávdnat eará sániid
- sániid goallostit oktii
- rievdadit sániid dárus
- jearrat jus juoga lea eahpečielggas
- iežas giela njulget
|
|
|
|
joatkit humadeami:
- ovdanbuktit nu ahte ii beare dávjá ferte ohcat sániid
- atnit olles ja ipmirdahtti cealkagiid
- loahpahit humadeami
|
|
|
Go lea sáhka málesteami ja láibuma birra, de rievddada man ollu oahppit birgejit veahkihaga ohppiid iešguđet ahkedásiid mielde. Lea vejolaš čađahit fágaidgaskasaš ovttasbarggu nugomat Luonddufága ja Biebmu ja dearvvašvuođa fágaid gaskkas. Muhto guovddážis dás lea dat movt ohppiid giellaatnu lea.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat ja njálmmálaččat: Oahppit galget sániid ja dajahusaid biebmoelliid, ávkeelliid ja sámi biepmuid ja vuođđoávdnasiid birra. Go oahppit málestit, de sáhttet muitalit maid sii dahket sihke eará ohppiide ja oahpaheaddjái. Sii sáhttet nugomat čilget movt biebmu neaktá, máistu ja hakso.
Máhttit lohkat: Oahppit galget máhttit lohkat sániid, doahpagiid ja olles cealkagiid dan birra maid bargá go leat biebmoeallit ja ávkeeallit ja go málesta.
Máhttit rehkenastit: Bija ohppiid rehkenastit man ollu máksá go lea biebmoealli. Skuvlla oahppit sáhttet ráhkadit málestanbušeahta mii čájeha man ollu vahkus atnet málesteapmái skuvllas ja ruovttus.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Divtte ohppiid interneahta fierpmádagas ohcat sámegielat doahpagiid ja sániid biebmoelliide ja borramuššii. Geahča Gávnos, Sametingenes hjemmesider, giella.org ja risten.no. Ráhkat teakstaovdamearkkaid, ja divtte ohppiid ohcat ja dovdat ealli- ja biebmonamahusaid teavsttas ohcanboaluin.
Go lea sáhka sámi biebmoráhkadeamis, de sáhttá málesteapmi leat okta gielladoameanain. Go oahppit málestit sámi biebmu, de galggaše áinnas hupmat sámegiela.
Edström, Prost, Holmberg, Utsi: Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji os, 1995.
Sámi biebmu – Samisk mat, neavvagat, iešguđege gáldut, ovdamearkkat:
Inga Laila Hætta-Inga Hætta Skarvik: Ruoktumet, Davvi Girji, 1996.
Kaspersen, Ardis. 1997. ”Sámisk mat og kultur”. Oslo: Landbruksforlaget.
Bongo, Marit. 2000. ”Samisk mat år 2000”. Stornes: Reinkjøtt-marked.
Persen, Nan: Guollemális. Iđut ja Davvi Stádaped 2009.
Julevsámi málestanneavvagat
Lullisámi málestanneavvagat
Beanastallan – hundespill, lea almmuhuvvon davvisámegillii ja galgá ilbmat lullisámegillii, almmuhan lea Davvi Girji OS/Anne Jannok Eira/Anne Marit G. Eira 2008:
Govven: Ánte Siri, Sámi allaskuvla-Sámi University College