Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 4. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri aiddostahttojuvvo oahppoulbmilis, sisdoallu ja bargovuogit, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahus sáhttá heivehuvvot juohke ovttaskas oahppái. Dađistaga árvvoštallan ja gielladoaimmat ja gáiddusoahpahus leat oassin dagus. 4. dássi lea 3. dási loahpaheaddji dássi.
Okta sámi 2 ja 3 hástalusain lea oažžut ohppiid aktiivvalaččat sámástit. Vuolábealde aiddostahttojuvvojit oahppoplána 4 dási gelbbolašvuođamihttomearit mat oktiibuot dorjot njálmmálaš gulahallama.
Dát ovdamearkan čájeha dráma ja rollaspealu bakte movt oahppit sáhttet humadit sámi árbevirolaš ealáhusaid birra. Ovdamearkkas lea njálmmálaš gulahallan guovddážis. Dán bagadallamis leat válljen deattuhit gelbbolašvuođamihttomearrin searvat ságastallamii sámi árbevirolaš ealáhusaid birra. Duogážiin lea oahppoplána hástaleaddji 4. dási gelbbolašvuođamihttomearri.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahit sátnehivvodaga mii dárbbašuvvo árgabeaivválaš dilis
- ovdanbuktit drámáin, rollaneavttašemiin ja improviseremiin
- geavahit loguid áiggi ja dáhtoniid muitaleamis
Giella- ja kulturdiđolašvuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- oassálastit ságastallamis sámi árbevirolaš ealáhusaid birra
Čálalaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- čállit teavsttaid mat muitalit, válddahallet dahje almmuhit čálli áddejumiid
- ovdanbuktit iežas teavsttaid earáide
Oahpahusdagus ii álo fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Gelbbolašvuođamihttomearit leat aiddostahttojuvvon oahppoulbmilis. Oahppomihttomearri lea lávkin gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.
Mihttomearrin lea ahte ohppiin galgá leat doarvái sátneriggodat vai árgabeaivvis birge, mas maiddái sámi árbevirolaš ealáhusat leat oassin. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
- viiddidit sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat gullet árgabeaivválaš dillái ja sámi árbevirolaš ealáhussii
- oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái
- atnit árgabeaivválaš giela árbevirolaš ealáhusa birra mii gullá konkrehta dillái
- čállit unnit rollaspealu mii govvida ealáhusa doaimmaid ja doahpagiid
- neaktit rollaspealu
- árvvoštallat njálmmálaš doaimma daid eavttuid vuođul mat vuolábealde namuhuvvojit
Guovddážis dás lea ahte lea autenttalaš dilli man govvidit. Oahppit galget čájehit gelbbolašvuođaset go ráhkadit ja nektet rollaspealu mii govvida árbevirolaš ealáhusa árgabeaivválaš dilálašvuođaid. Nu ožžot oahppit vejolašvuođa atnit gelbbolašvuođaset ja gielaset juste nu movt árgabeaivvis duođaid dahkko.
Oahppodoaimmat mat gullet oahppomihttomeriide leat dan buktaga, rollaspealu vuođđun maid oahppit galget buvttadit.
Dás leat váldán vuođu dálá lullisámi boazodoalloealáhusas. Boazodoalloealáhus doaimmahuvvo miehtá Sámi. Maiddái lea seamma áigeguovdiliin vuođu váldit eará árbevirolaš sámi ealáhusain nugomat guolásteamis, eanandoalus, duojis/duedtie ja eará meahcceealáhusain ja buohtalasealáhusain.
Gelbbolašvuođamihttomearit maid dovdomearkan lea mihttomeriid ollašuhttin ja oahppomihttomearri galgá aiddostahttojuvvot ohppiide. Oahpásmahte ohppiide oahppomihttomeriid ja singuin njálmmálaččat dan birra ságastala. Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas, ja/dahje dat sáhttet leat oassin bargoplánas. Jus dovdomearkkat ja eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet ohppiid váhnemat/ovddasteaddjit searvat bargui.
Oahppomihttomeriid eavttuid sáhttá skovis govvidit. Dás atnit alla, gaskamuddosaš ja vuollegis meriid mánáiddássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii. Tabealla sáhttá ráhkadit álkibun vuođđoskuvlii go joatkkaskuvlii. Dát ovdamearka vuhtiiváldá dan vejolašvuođa ahte skovi sáhttá atnit nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas sámegiela 3 (1-4 dássái).
| Oahppanulbmilat |
Vuollegis/(2) |
Gaska- muddosaš/
(3-4) |
Alla/(5-6) |
| Oahppi galgá máhttit: |
|
|
|
| viiddidit beaivválaš sátneriggodaga go oahppá doahpagiid mat govvidit beaivválaš dili ja dán ealáhussii |
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet beaivválaš dilálašvuođaide.
Don máhtát soames sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii. |
Don máhtát oalle ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođa.
Don máhtát oalle ollu sáni ja doahpaga mat gullet dán ealáhussii. |
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat čilgejit beaivválaš dilálašvuođaid.
Don máhtát hui ollu sániid ja doahpagiid mat gullet dán ealáhussii. |
|
oahppat soames sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastin- vuohkái |
Don leat oahppan soames sáni ja doahpaga mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái. |
Don leat oahppan máŋga sáni mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet dilálašvuođain. |
Don leat oahppan ollu sániid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastin- vuohkái ja máhtát daid atnit iešguđet oktavuođain. |
| čállit smávit rollaspealu mas lea doahpagat ja govvida dán ealáhusa doaimma |
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja válddát mielde soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii. |
Don čálát soames rollaid smávit rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát soames doahpaga mat gullet dán ealáhussii. |
Don čálát soames rollaid rollaspellui, ja govvidat duohta dilálašvuođa ja anát doahpagiid mat gullet dán ealáhussii. |
| neaktit rollaspealu njálmmálaš dialogain |
Don neavttat soames daid dialogain masa ledjet ráhkkanan. |
Don neavttát dialogaid maid ledjet oahppan dán rollaspealus, ja dagat dan bures. |
Don neavttát rollaspealu dialogaid lunddolaš ja buori ládje. |
Dás heive ahte oahppit ohppet sámegielat lohkan- ja rehkenastivuogi, vaikko dat gullá ge 6.dássái. Ovdamearkka dihte sáhttá čoahkkeloguin lohkat olbmuid (gööktesh, golmesh, njealjesh jna. – guokte, golbma, njeallje olbmo fárrolaga), bohccuid (gööktege, golmege, njealjege jna. – guokte, golbma, njeallje bohcco fárrolaga) ja čorraga sturrodat (bïrhketje, stuhtje, ealoe jna. – smávit čora , 8-12 ealli) ja oassin olles ealus (čora/eallu) sáhttet leat áigeguovdilis doahpagat. Buot sámi árbevirolaš ealáhusain gávdnojit lohkan- ja rehkenastinvuogit maid sáhttá sisafievrridit dán ovdamerkii.
Skovvi galgá leat sihke oahpaheaddji oahpahusa várás ja oahppi iešárvvoštallama várás. Skovi sáhttá maiddái atnit oahppiságastallama vuođđun dahje ovdánahttinságastallan gaskal oahpaheaddji, ohppiid ja váhnemiid/ovddasteddjiid.
Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat gelbbolašvuođamihttomeriin 4. dásis; sisdoallu ja oahppandoaimmat, vuođđogálggat, heivehuvvon oahpahus, gáiddusoahpahus ja gasku árvvoštallan.
Ovdamáhtut
Lea eaktun ahte oahppit buori muddui máhttet árgabeaivválaš doahpagiid ja ahte leat oahppan lohkosániid ja ortnetloguid. Ovdal oahpahusdahkosa sáhttá leat ávkkálaš ja vuogas geardduhit árgabeaivválaš doahpagiid ja loguid.
Ođđa doahpagiid álggaheapmi
Oahpaheaddji digaštallá deháleamos sániid ja doahpagiid. Geahča dás ođđa goarttaid ovdamearkka mas leat ođđa sánit ja doahpagat:
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Dasto sáhttet oahppit oahppat eanemus guovddáš doahpagiid iešguđetlágan doaimmaid bakte, ovdamearkka dihte sátnegeardun, sátnebordin seaidnespeallu ja rumašspeallu (kroppskrøll).
Válddaheames oahppanvugiid
| Visuala oahppit liikojit |
Auditiiva oahppit liikojit |
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta
- govaid ja sániid
|
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat |
| Taktiila oahppit liikojit |
Kinestetihkka oahppit liikojit |
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet
- bargat čoavddarieggáin ja árpobreahtain
|
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu
- seaidne- ja láhttespealuid
|
Cavgileapmin dasa movt oahppit sáhttet geardduhit ja maiddái oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiijaid birra eaŋgalasgielat bagadusas.
Ávkkástala dan álgun mii heive oahppijovkui.
- Bovde soames lagasbirrasa olbmo ohppiide muitalit báikkálaš muhtin árbevirolaš sámi ealáhusa birra.
- Ane vuođđun dan go klássaoahppit finadedje árbevirolaš ealáhusdoalli guossis oahppamis su ealáhusa birra.
- Bija ohppiid lohkat oanehis ja álkes fáktadieđuid ohppiid lagasbirrasa sámi árbevirolaš ealáhusa birra.
ROLLASPEALLU
Rollaspeallu lea okta vugiin ohppiide movt ealáskahttit gielaset. Rollaspealus ii leat ”ieš oahppi” guhte hupmá, go dat lea rolla maid neaktá. Nu sáhttá buorebut jávkadit ohppiin olahusbalu jus ballet hupmamis boastut. Go oahppit ráhkadit rollaspealu, de lea jurddašuvvondilli man galget neaktit.
Ovdamearka
Mii deaivvadit rátkkagárddis
- Ráhkat govvadaga mii dili govvida
- Gos leat mii?
- Movt lea guovlu gos lehpet?
- Govvidit luonddu, olbmuid jna.
- Makkár olbmot leat báikkis? Geahča rollagoartta
- Rollagoarta:
- Namma
- Ahki
- Gii mun lean?
- olmmoš
- gaskavuohta earáide spealus
- sohkavuohta
- bargoolmmái
- veahkeheaddjin
- Iešvuohta
Ane adjektiivvaid go muitalat
Ovdamearka: Mun lean ilus, siivui, suhtus jnv.
- Mii dáhpáhuvvá jurddašuvvon dilálašvuođas?
Ovdamearka
Dálvi
- Čohkken gárdái
- Bargu gárddis
Dás sáhttá earuhit ohppiid ovdamáhtolašvuođa mielde. Áigeguovdilin lea ovdamearkan rátkin, njuovadeapmi ja lohkan.
Lea dehálaš ahte oahppit oahpásmuvvet rollaiguin maid galget neaktit ja nu sin oadjudit. Ráhkat dialoga juohke dilálašvuhtii. Divtte ohppiid ráhkadit dilálašvuođaid mat leat áigeguovdilat. Buohkat sáhttet oktanaga searvat spellui, muhto dan sáhttá maiddái čađahit seamma lanjas iešguđege ”hupmanstašuvnnain” mat de doibmet dege sierra gielladomeanan. Loga eanet gielladomeanaid birra sierra artihkkalis.
Hupmanstašuvdna 1
Ránnjáorohagas boahtá olmmoš geahčadit leatgo sis mastan bohccuid deike.
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Goalmmát olmmoš boahtá ja jearrá ságaid guohtuma birra, ja movt geassi ja čakča lea leamašan jnv.
Hupmanstašuvdna 2
Guokte eaiggáda humadeaba makkáraš ja gean bohccot lea čohkkejuvvon mat gullet ránnjáorohahkii.
Hupmanstašuvdna 3
Soames olbmot čippustit dollagáttis ja hupmet árgabeaivválaš dilálašvuođaid birra
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Ná sáhttá dilálašvuođa sirdit hupmanstašuvnnas hupmanstašuvdnii, ja ođđa dilit čuožžilit dárbbu mielde. Dát leat vuođđogeađggit mat viiddidit giellaanu.
Vállje galle olbmo galget searvat rollaspellui, dan mielde galle oahppi leat sámegieldiimmuin. Oahpaheaddji sáhttá maiddái searvat vai leat eanet oassálastit.
Vuolábealde olmmoš- ja hupmanstašuvdnagoartta evttohus, maidda oahppit čállet dieđuid.
|
Olmmoš 1
Namma:
Ahki:
Gii mun lean:
Iešvuohta/luondu:
Sohkavuohta/bargoolmmái/
bargoveahkki/eará gaskavuohta:
|
Olmmoš 2
Namma:
Ahki:
Gii mun lean:
Iešvuohta/luondu:
Sohkavuohta/bargoolmmái/
bargoveahkki/eará gaskavuohta:
|
|
Hupmanstašuvdna 1
Gos:
Gii:
Doaibma:
Man birra hupmet:
|
Hupmanstašuvdna 2
Gos:
Gii:
Doaibma:
Man birra hupmet:
|
Seamma málle sáhttá atnit ráhkadeames rollaspealu eará sámi árbevirolaš ealáhusaide nugomat:
- mearraguolásteapmái
- luossaguolásteapmái
- eanandollui
- bivdui- ja meahcásteapmái
- eará meahcceealáhusaide
- duedtie/duodjái
- buohtalasealáhusaide
Juohke áidna dáin ealáhusain sáhttet doaibmat sámegielat domeanan, gos oahppit sáhttet fitnat, ja das ráhkadit rollaspealu. Rollat/rollaspeallu doaibmá maiddái gielladomeanan. Geahča sierra artihkkala gielladomeanaid birra gos gávdnat eanet ovdamearkkaid.
Rollaspeallu sáhttá maiddái viiddiduvvot nu ahte šaddá storyline-prošeavtta vuolggasadjin.
Earut válljemis rollaspellui heivvolaš viidodaga, omd. manlágán olbmot ja galle hupmanstašuvnna galget, ohppiidlogu, ohppiid ovdamáhtolašvuođa ja sin agi ektui. Go oahppit ieža leat mielde čállimis rollaid, de sii atnet dan máhtolašvuođa maid sii leat háhkan. Dalle lea oahpaheaddji bargun addit ohppiide heivehuvvon hástalusaid.
Hupmanstašuvnnaid lohku sáhttá viiddiduvvot. Ovdamearkka dihte sáhttá ráhkaduvvot hupmanstašuvdna gosa mátkkošteaddjit (turisttat) bohtet. Das sáhttá čohkket dieđuid báikki historjjá ja árbevieruid birra. Dát hupmanstašuvdna heive ohppiide geain lea nannoset sámegielat máhtolašvuohta, ja boarráset ohppiide geat čuvvot sámegiella 3 oahppoplána.
Rollaspealu čađaheames gáiddusoahpahussan sáhttá leat hástaleaddjin, muhto ráhkkanemiin dat lea vejolaš. Oasseváldiid lohkku sorjasa dasa movt oahpahus organiserejuvvo ja leago vejolašvuohta máŋgasiidda searvat jietna- ja govvakonferánsii, mii mearkkaša máŋga oahppi oahpahit oktanaga. Seamma olbmos sáhttet leat máŋga rolla.
Dat mii gáržuda lea ahte ovddabealde govvenrusttega gáržu lihkadanvejolašvuohta. Maiddái gáiddusrusttega teknihkkalaš čoavddus váikkuha ja dat man jođánit rusttet sáhttá sáddet gova ja jiena.
Maiddái gáibida buoret searvedovddu go rollaspealus galggaše seamma báikkis/lávddis, muhto leat iešguđet báikkiin.
Ráhkkaneapmi rollaspellui lea seammago mii dábálaš klássalanjas dáhpáhuvvá. Movt rollaspeallu čađaha, vuolgá das movt lea organiserejuvvon ja manlágánat rusttegat leat. Jus rollaspealus lea dušše okta oahppi ja oahpaheaddji mielde, de šaddá rollaspeallu dása heivehuvvot, omd. nu ahte oahppi ja oahpaheaddji goabbánai neaktiba eanet rollaid. Doppe gos lea vejolašvuohta atnit jietna- ja govvakonferánssa, lea vejolaš eambbosiidda searvat.
Nubbi eará molssaeaktun sáhttá leat ahte gáiddusoahpahusoahppi sáhttá leat tv-fitnodaga bargi guhte galgá muitalit dihto dáhpáhusa sámi árbevirolaš ealáhusas. Jus leat guokte oahppi, de sáhttá nubbi jearahallat nuppi oahppi fáttá birra. Das sáhttá gáiddusoahpahusa govvenrusttet máhkaš leat tv-govvenrusttet, ja oahpaheaddji lea prográmma geahčči.
Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš doaibma lea guovddáš doaibma dán ovdamearkkas, earenoamážiid gulahallamis earáiguin.
Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: oahppit čállet vuorrosániid rollaspellui.
Máhttit lohkat: Fáddái go ráhkkana, sáhttá leat áigeguovdilin gávdnat ja lohkat teavstta mii lea heivehuvvon sámegiela 2 ja 3 ohppiidjovkui.
Máhttit rehkenastit: Oahpahusdagus deattuha rehkenastinmáhtolašvuođaid, sihke oppalaš ja ealáhuslaš rehkenastima. Omd. bohccuid lohkamis sáhttá bohccuid lohkanvuogi oahppat ja oahppat eallosturrodaga doahpagiid. Eará sámi árbevirolaš ealáhusain lea maiddái sin ealáhusalaš lohkanvuohki man sáhttá ávkkástallat dán ovdamearkkas.
Máhttit atnit digitála reaidduid: Lea heivvolaš ráhkadit rollagoarttaid ja lohkanstašuvnnaid dihtoriin. Oahppamis vuorrodajaldagaid sáhttá ávkkástallat dihtora, mp3-čuojanasa, giehtatelefovnna jna. Ohppiide šaddá álkibun buoridit dajahusaid dadjama ja árvvoštallat iežaset árjja go sáhttet gullat iežaset vuorrodajaldagaid.
Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain galgá leat oahppanovddideaddjin go ožžot dieđuid vássán ja boahtti doaimmaid birra ja mat movttiidahttet ja dahket ohppiid diđolažžan. Oahppanulbmilit eaktun galgá leat oahpis ja olámuttos ohppiide dalle go álggahit barggu. Okta vuohki movt čađahit gaskaárvvoštallama ja maid/movt bargat ovddasguvlui čájehit das vuolábealde.
| Don galggat: |
|
| atnit sániid mat govvidit beaivválaš dilálašvuođaid |
Don máhtát:
Don ipmirdat maid mii dadjat ja máhtát eaŋkilsániiguin vástidit.
Berret hárjehallat:
Hárjehala hupmat almmá ovdalgihtii ráhkkanemiin. Dađistaga oahpat atnit iežat oahppan sániid ja doahpagiid jurddaškeahttá. Geahččal atnit ođđa sániid olles cealkagiin iige dušše eaŋkilsániiguin vástidit. |
| čađaheames rollaspealu njálmmálaš vuorrodajaldagaiguin |
Don máhtát:
Don čájehat ahte máhtát eanas vuorrodajaldagaid.
Berret hárjehallat:
Hárjehala nu ahte oahpat rolla bures, ja neavtte dego livččii duođas dáhpáhuvvamin. |
Logga árvvoštallanvuohkin
Dás čájehuvvo logga árvvoštallanvuohkin. Logga dahje oassi das berre čállojuvvot sámegillii. Earut ohppiid sámegielmáhtu ektui.
Joavkologga 1, álginlogga
Dát joavkologga adno ovdalgo bargagoahtá rollaspealu ráhkadeames ja čađaheames. Logga sáhttá maiddái adnot oktagaslaš loggan. Das čilgejuvvo geat lea mielde, ja mii fáddán lea. Das govvidit dálá dilli ja mii mihttomearrin lea. Bargovuogit čállojuvvojit maiddái. Oahpaheaddji árvvoštallan ja mearkkašumit leat oassin. Dán ovdamearkkas sáhttá atnit joavkologga 1 dáppe http://www.lex.no/vurdering .
Joavkologga 2, bargo-/dađistagalogga
Bargo-/dađistagalogga govvida dili, bargovugiid ja árvvoštallama lassin oahpaheaddji mearkkašumiide. Dát logga sáhttá maiddái leat oktagaslaš loggan. Geahča www.lex.no/vurdering. Jus joavkobargu bistá guhkit áiggi, de sáhttá heivvolažžan čállit máŋga dađistagalogga dađistaga go bargu ovdána.
Joavkologga 3, loahppalogga
Maŋŋil go rollaspeallu lea čađahuvvon, sáhttá proseassa ja bohtosa čoahkkáigeasu čállit loggii, ovttaskas oahppái dahje olles jovkui. Dás sáhttá čoahkkáigeassit nugomat bargojuogu ja ovttasbarggu, muhto deattuhit galgá giellamáhtu ja oahppoulbmilat. Oahpaheaddji čállá loahpas loahppamearkkašumi.
Iešárvvoštallan
Molssaevttolaččat sáhttet oahppit iežaset barggu árvvoštallat daid árvvoštallaneavttuid mielde mat ovdanbohtet tabeallas vuolábealde, ja atnit seamma graderema go mii atno Eurohpálaš giellapássas (ESP).
Dán máhtán
- veaháš
- oalle bures
- hui bures
Oahppit galget árvvoštallat daid oahppoulbmiliid maid sii hálddašit čuovvovaš tabealla bakte:
| Čilgehus |
Dán máhtán veaháš: Dáhton |
Dán máhtán oalle bures: Dáhton |
Dán máhtán hui bures: Dáhton |
|
Mun máhtán hupmat beaivválaš dilálašvuođaid birra. |
|
|
|
|
Mun máhtán hupmat árbevirolaš ealáhusa birra mainna leat bargan. |
|
|
|
|
Mun máhtán sániid mat gullet sámegielat lohkan- ja rehkenastinvuohkái. |
|
|
|
|
Mun máhtán čállit vuorrodajaldagaid rollaspellui. |
|
|
|
|
Mun máhtán vuorrodajaldagaid ja čađahan rollaspealu njálmmálaš vuorroságastallamin. |
|
|
|
Árvvoštaladettiin iežaset, de sáhttet oahppit árvvoštallat makkár ođđa doahpagiid sii leat oahppan. Geahča čihččet dásis dán skovi viiddiduvvon anu birra.
|
Mun dárbbašan veahki dán sáni mearkkašumi ipmirdit. |
Mun doaivvun ahte dieđan sáni mearkkašumi. |
Mun dieđán sáni mearkkašumi. |
|
|
|
|
Oahpaheaddji geahččá oahppi iešárvvoštallama ovttas ohppiiguin ja buktá su árvvoštallamiid njálmmálaččat ja/dahje čálalaččat.
Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berrejit ohppiide láhččojuvvot áigi buorideames barggusteaset vai buorida oahppanvejolašvuođaid.
Lullisámegillii:
Bergsland, Knut: Gåebrehki soptsesh, Universitetsforlaget, 2. utgave, 1987
Bergsland, Knut: Sydsamisk grammatikk, Davvi Girji o.s., §§129, 131, 134
Bull, Ella Holm og Bergsland, Knut: Lohkede saemien, Davvi Girji O.S, 2. opplag, 1993
Bull, Ella Holm: Åarjel-saemien 5, Davvi Media o.s., 1986/86
Bull, Ella Holm: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh, Samernas utbildningscentrum, 2001
Utsi, Gun M.: Bovtsen Guelmieh, Sijti Jarnge, 1994
Várjavuonna, Meara ávkástallan, Isak Saba guovdás, 2009