Oahpahusláhču: Dássi 5

Matematikk (Norsk/samisk læreplan)

Mål for opplæringen er at eleven skal kunne

• repetere talord, ordenstal og måleomgrep

Statistikk (etter år 4)

Mål for opplæringen er at eleven skal kunne

• samle, sortere, notere og illustrere data med teljestrekar, tabellar og søylediagram, og kommentere illustrasjonane

Oahpahusláhču ii álot fátmmas olles gelbbolašvuođamihttomeari. Gelbbolašvuođamihttomearit leat duohtandahkko oahppoulbmilis. Oahppomihttomearri lea okta lávki gelbbolašvuođamihttomeari ollašuhttima guvlui.

Mihttomearrin lea ahte oahppit galget atnit giela aktiivvalaččat iešguđet gielladilálašvuođain main galget atnit doahpagiid mat čilgejit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu. Dát mearkkaša ahte oahppit galget máhttit:

• ipmirdit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid ja jagiid birra (geardduheapmi maid 4. dásis ohppe)
• ipmirdit doahpagiid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja iešguđege jahkodaga siivvu birra
• njálmmálaččat atnit doahpagiid jahkodagaid, dáhtoniid, mánuid, jagi, dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja jahkodagaid siivvu birra
• atnit loguid go mihtidit galle mm ja cm lea arván- ja borgan, ja mihtidit temperatuvrraid guovtti vahkus čakčat ja dálvet ja hupmat dálke- ja temperatuvrramihtidemiid birra lohkosániiguin, ortnetadjektiivvaiguin ja mihtidandoahpagiin. (oahppit čohkkejit, šláddjejit ja čohkkejit dieđuid tabeallaide ja stoalpodiagrámmii ja hupmet čohkkejuvvon dieđuid birra. Áigeguovdilin sáhttá bidjat earuhuvvon oahppomihttomeari daid ohppiide geain juo lea buorre máhttu fáttá birra.)
• árvvoštallat njálmmálaš giellaanu daid eavttuid mielde mat leat čállojuvvon vuolábealde

Dás leat deattuhan ahte ráhkaduvvo autenttalaš bargobihttá. Oahppit galget duođaštit máhtolašvuođaset go ráhkadit dálkedieđáhusa mas čuovvovaš bealit leat namuhuvvon: dálki, dálkemearka, muohta ja siivu.

Nu oahppit sáhttet ávkkástallat háhkan máhtolašvuođa juste nu movt duohta eallimis šaddet. Dálkedieđáhusat sáhttet áinnas leat earáláganin, ráhkaduvvot hutkáivuođain, go dat maid gullat radios dahje oaidnit televišuvnnas.

Oahppodoaimmat mat leat čadnojuvvon oahppoulbmiliidda dahket dan buktaga vuođu maid oahppit galget buvttadit, namalassii dálkedieđáhusaid.

Oahppit galget dovdat gelbbolašvuođamihttomeriid, oahppomihttomeriid ja eavttuid go galgá mihtuid joksat. Muital ja ságastala singuin mihttomeriid birra. Mihttomearit galget leat oinnolaččat klássalanjas ja leat oassin bargoplánas. Jus leat čállojuvvon bargoplánii, de sáhttet váhnemat/ovddasteaddjit searvat bargui.

Oahppit berrejit searvat ráhkadit eavttuid. Dat dagaha eaiggátvuođa ja oktasaš ipmárdusa dasa man dehálaš lea deattuhit kvaliteahta barggus maid galget doaimmahit. Jus sii servet dán bargui, de iešárvvoštallan šaddá beaktilet ja sii ohppet eanet.

Ohppiide šaddá álkibun ipmirdit maid oahpaheaddji lea árvvoštallan ja manin sii leat olahan dihto bohtosa.

Dán ovdamearkkaš čilgejuvvojit alla mihttoolahusa eavttuid evttohus. Oahpaheaddji ja oahppit sáhttet árvvoštallat leat go dát eavttut gustovaččat dan bargui maid sii galget bargat, ja heivehit daid iežaset bargui. Dasto ráhkaduvvojit eavttut eará dásiide. Oahppit berrejit leat mielde hábmemis eavttuid buot dásiide.

Skovis vuolábealde atnit dásiid vuollegis, gaskamuddosaš ja alla mánáidskuvla dássái ja árvosániid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii. Tabealla sáhttá álkidahttit vuođđoskuvlla várás go joatkkaskuvlla. Ohppiide sáhttá eavttuid almmuhit eará vuogi bakte go tabealla.

Alla ulbmilolahusa eavttuid ovdamearkkat:

Dán oasis gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá bargat olahit 5. dási gelbbolašvuođamihttomeriid; sisdoalu ja oahppodoaimmaid, vuođđogálggaid, heivehuvvon oahpahusa, gáiddusoahpahusa ja dađistagaárvvoštallama.

Lea heivvolaš jus oahppit sáhtaše bargat fáttáin jagi áigodagaid mielde, omd. čakčat, dálvet, giđđat ja jus earenoamáš dálkedilli dáhpáhuvvá goas nu skuvlajagis.

Ovdamáhtut

Eaktun lea ahte oahppit máhttet vuođđodoahpagiid dálkki ja siivvu birra. Doahpagat geardduhuvvojit juohke bargoáigodaga álggus mas lea fáddán. Eaktuduvvo maiddái ahte oahppit máhttet lohkosániid ja ortnetloguid. Daid sáhttá geardduhit go áigodagas aktiivvalaččat atnit kaleandara. Geahča 2. dási, mas válddahit árgabeaispealu. Čalmmustahte ohppiide movt dáhtoniid dadjá sámegillii. 

Gávdnojit máŋggalágan bircospealut maid sáhttá atnit geardduheames/oahppamis lohkosániid ja ortnetloguid. Álkimus vuohki lea bircut ja jitnosit dadjat dan logu maid bircu čájeha. Oahppit sáhttet atnit máŋga birccu oktanaga, adderet birccuid loguid, ja dadjat vástádusa sámegillii.

Atnui váldit ođđa doahpagiid

Govva- ja sátnelotto, sátnebiŋgo, sátnegeardun ja máŋga doaimma sáhttet adnot vai oahppat ja adnui váldit ođđa doahpagiid. Dálkelottogoarta sáhttá adnot sihke geardduheames ja viiddideames sátneriggodaga.

 
Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle

Cavgileapmi movt oahppit sáhttet geardduhit ja oahppat ođđa sániid, geahča artihkkala sátneoahppama birra ja artihkkala oahppanstrategiija birra eaŋgalasgiela bagadusas.
 

Oahppanvugiid válddaheapmi

Eanet oahppodoaimmat

Ane kaleandara oktan dálke- ja siivogoarttaiguin maid oahppit darvvihit kaleandarii. Oahppit atnet dan ja hupmet dan beaivvi dálkki birra jus lea vejolaš. Dálke- ja siivogoarttaid sáhttet oahppit dađistaga ráhkadit, atnit máŋgga geardde ja čuovvovaš áigodaga ođastit dieđuiguin seamma fáttás.

Sisafievrrideames ođđa doahpagiid sáhttá dahkat máŋgga ládje, nugomat seaidnespealu bakte. Ráhkat goartta juohke ođđa doahpagii. Nuppi bealde čállojuvvo doaba dárogilli ja nuppi bealde ges sámegillii. Heaŋggo goarttaid seaidnái.

Oahpaheaddji dahje oahppi lohká doahpaga sámegillii, eará oahppit ohcet seainnis dan doahpaga dárogillii, viehkalit dohko ja doaškalit goartta, omd čurotdoškkonin. Doahpagiid sáhttá hárjehallat dárogielas sámegillii. Goarttaid sáhttá maiddái leabbut láhttái. Rievdadala! Geahča maiddái 6. ja 7. dásiid gos oahppovugiid válddahallat.)

 Govven: Ina Beate Somby,  Báhpajávrri skuvla

Dás sáhttet oahppit

• oahppat sámiid gávcci jahkodagaid birra
• lohkat ja hupmat áigeguovdilis teavsttaid birra
• bovdet váhnemiid muitalit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra
  Nubbi vejolašvuohtan lea ahte oahppit sáhttet finadit soapmása guossis ja sin jearahallan dán birra.
  Dálkemearkkat ovdal ja dál – leatgo seammaláganat?
  Leatgo dálkemearkkat rievdan dálkkádatrievdamiid geažil?
  Dát gažaldagat sáhttet leat fágaidrasttideaddji fáddán sámegiela 2 ja luonddufágas/servodatfágas.
• oahppit galget dárkut dálkki ja siivvu ain guokte vahku hávis golbmii – njelljii jagis ja hupmat maŋimus beivviid dálkki birra
  Dat doaibmá sihke geardduheames ja oahppamis ođđa doahpagiid oktavuođas.
• ráhkat mihtidanstašuvnnaid mat mihtidit temperatuvrra, njuoskkadaga, guokte vahkkosaš áigodagas.
• dárkut ja válddahit dálkki ja temperatuvrra juohke beaivvi sierra skovvái man heaŋgut klássalatnjii.
  Čohkkejuvvon dieđuid vuođul ráhkaduvvo nugomat temperatuvrra statistihkka jna. ja jurddašuvvon dálkedieđáhus bargoáigodaga loahpas.
• guokte ja guokte oahppi dahje joavkkus galget hupmat dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra
• atnit spealu oktan earáiguin ja ráhkadit sámegielat boaluid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra.
  
  Guokte ja oahppi searválaga joavkun. Nubbi vállje boalu ja muitala nubbái mii bollui lea čállojuvvon. Son galgá muitalit eará sániiguin go dat mat leat čállojuvvon bollui. Dán galget mearreáiggis dahkat. Nubbi galgá dasto geahččalit fáhtet dan maid nubbi geahččala muitalit, ja sámegilli dan čilget.
  
  Dás galget buohkat čilget sániid sámegillii. Go mearreáiggis galgá čilget, de lea dehálaš muitalit nu ahte nubbi ipmirda. Dalle eai nu sakka deattut ahte buot maid muitalit lea 100% riekta. Deháleamos lea geahččalit háhkat nu ollu boaluid go vejolaš, ja ahte gulahallan šaddá leat eahpeallaáiggálažžan. Dán spealu sáhttá atnit buotlágan fáttáide. Oahpaheaddji ja/dahje oahppit sáhttet ráhkadit nu ollu boaluid go fal háliidit.
  
  
  Govven: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
• ráhkadit dálkedieđáhusa juohke daid njealji jahkodagaide
  Dálkedieđáhus almmuhuvvo jietnafiilan skuvlla oahppanlávddis, dahje bloggas dahje skuvlla ruovttusiiddus.
  

Organiseren

Jus leat oahppit geat eai máhte dálke- ja siivodoahpagiid, de ferte daid oahpásmahttit ohppiide, ja áigodaga álggus daiguin bargat. Dan seamma ferte dahkat lohkosániiguin, ortnetloguiguin ja millimehter ja centimehter mihtidandoahpagiiguin. Dan sáhttá dahkat govva- ja sátnelotto, dálkebiŋgo bakte jna.

Oahppit geain lea buorri njálmmálaš sátneriggodat dálkki ja siivvu birra, sáhttet veahkehit earáid geat eai máhte nu ollu go álget fáttáin bargat. Sáhttá vaikko sidjiide addit ovddasvástádusa ráhkadeames unnit oahpahusláhčosa fáttá birra. Sii sáhttet oažžut ovddasvástádusa dálkedieđáhusain bargamis, govvidit dieđuid tabeallain ja stoalpodiagrámmain jnv.

Oahppit sáhttet maiddái oažžut bargun gávdnat eanet dieđuid dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra go lagasbirrasa vuorasolbmuid jearahallamis.

Dás lea ovdamearka movt gáiddusoahpahusa sáhttá buohtalastit interaktiiva oahppanvuođuin. Ráhkkaneapmái gáiddusoahpahussii ja bargui gáiddusoahpahusdiimmuid gaskkas adno oahppanvuođđu.

Dás oažžu oahpaheaddji maiddái dieđuid ahte leatgo oahppit bargan bihtáid mat leat almmuhuvvon, ja oahpaheaddji sáhttá árvvoštallat vástádusaid iežas raporttaid bakte mat ráhkaduvvojit oahppanvuođus. Dán ovdamearkkas adno e.e. teakstameannudanprográmma ja lohkomeannudanprográmma lassin videokonferánsarusttegiidda.

Dás evttohuvvojit oahppodoaimmat mas gáiddusoahpahus ja oahppanvuođđu buohtalastojuvvojit:

• Gáiddusoahpahusdiimmut
  Oahpaheaddji oahpaha oahppái doabafáttá goabbat guvlui gulahallama bakte ohppiin, nugomat videokonferánsa bakte.
• Oahppit barget iešheanalaččat
  Oahppit geardduhit dábálaš ja beaivválaš dálkedoahpagiid. Geahččat sátnelisttuid. Doaimmat dasto interaktiiva sátneruossalasa mii lea oahppanvuođus. Oahppit geardduhit soames ortnetloguid Hangman bakte, ja sii geardduhit mánuid interaktiiva sátneruossalasbarggu bakte mii lea gávdnamis oahppanvuođus.
• Loahppabargu
  Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama.
• Gáiddusoahpahusdiibmu
  Oahppit jotket bargamis fáttáin. Sisafievrrit ođđa doahpagiid. Oahppit lohket teavstta fáttá birra, ja humadit gaskaneaset teavstta birra.
• Oahppit barget iešheanalaččat
  Sii máŋgii lohket teavstta ja guldalit jietnafiilla mii lea gávdnamis oahppanvuođus. Oahppit barget ođđa doahpagiiguin ja fáttáiguin gálgamis interaktiiva oahppanvuođu bargobihtáid ja guldalandiktáhta.
• Loahppabargu
  Oahpaheaddji sáhttá dárkkistit leatgo bargobihtáin bargan ja barggu árvvoštallat ovdal čuovvovaš logaldallama.
• Ruovttubáikeskuvla
  Oahppit ožžot veahki ruovttubáikki skuvllas ja ceggejit mihtidanstašuvnna skuvlii. Sii lohket bohtosiid ja čállet daid loggii nu dávjá go oahppit ja gáiddusoahpahusa oahpaheaddji dan leat lihtodan.
• Gáiddusoahpahusdiibmu
  Oahppit jotket bargamis fáttáin. Sii atnet ođđa oahppan doahpagiid humadeames ja ráhkadeames dálkedieđáhusa. Oahpaheaddji addá ohppiide dálkedieđáhusa ovdamearkka.
• Oahppit bargat iešheanalaččat
  Sii čállet dálkedieđáhusa man sáddejit gáiddusoahpahusa oahpaheaddjái. Teaksta čállojuvvo oahppanvuđđui.
• Gáiddusoahpahusdiibmu
  Oktasaččat lohket ja dárkkistit čállojuvvon dálkedieđáhusa.
• Barggu buktimis
  Oahppit buktet dálkedieđáhusa jietnafiilan oahppanvuđđui. Oahppanvuođus sáhttá ráhkaduvvot dálkedieđáhus dihto guovllu ovddas.
• Geahččaleapmi
  Oahppanvuođus galgá ráhkaduvvot geahččaleapmi. Ovdamearkka dihte válljenvejolaš geahččaleapmi. Oahpaheaddji árvvoštallá sihke dálkedieđáhusa ja geahččaleami.
• Árvvoštallan
  Digitála máhpat sáhttet leat heivvolaš árvvoštallanvuohkin. Dalle gessojit oahppit mielde árvvoštallanbargui sihke gasku bargoproseassas ja go oahppibuvtta lea gárvvis. Digitála máhpat sáhttet biddjot oahppanvuođu sisa.
  
  Iešárvvoštallama bakte, oahpaheaddjiárvvoštallama ja ohppiidgaskasaš árvvoštallan dihto eavttuid vuođul de sáhttet oahppibarggut buoriduvvot ja viiddiduvvot. Oahpaheaddji sáhttá maiddái oassin dađistagaárvvoštallamis ráhkadit ovda- ja loahppageahččalemiid oahppanvuođus. Geahča sierra teakstabihtá árvvoštallama birra vuollelis.

Oahppanvuođu eará atnu

• Gáiddusoahpahusoahpaheaddji sáhttá ráhkadit blogga oahpahusvuđđui. Blogga sáhttá leat sierra gielladomeanan. Oahppit máŋggaid skuvllain sáhttet nugomat ovtta áigodaga bloggas čálašit dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra iežaset ruovttubáikkis.
• Máŋga oahppi sáhttet ovttasbargat čállimis wiki dálkki, dálkemearkkaid, muohttaga ja siivvu birra beroškeahttá gos oahppit orrot.

Geahča sierra artihkkala gos leat eanet gielladomeana ovdamearkkat.

Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Njálmmálaš gálggat leat guovddáš doaimmat dán ovdamearkkas.

Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Dálkedárkumat hábmejuvvojit čálalaččat ja heŋgejuvvojit seaidnái klássalanjas. Čálalaš dárkumat dahkkojit njálmmálaš čilgehusa vuođul, ja oahppit sáhttet gaskaneaset molssodit čállimis dárkumiid. Gáiddusoahpahusoahppit hábmejit dálkedárkumiid/dálkedieđáhusaid čálalaččat oahpaheaddjái.

Máhttit lohkat: Oahppit lohket teavsttaid, omd. artihkkaliid ja gihppagiid, dálkki- ja siivvu ja dálkemearkkaid birra. Dáid heive fáttáid álgimis bargat ja gasku go leat bargan fáttáin. Heivvolaš lohkanbihtáid sáhttet oahppit lohkat ruovttus.

Máhttit rehkenastit: Praktihkalaččat bargamis skuvlla mihtidanstašuvnnas oahppit geardduhit lohkosániid ja mihtidanovttadagaid millimehter ja centimehter. Sii sáhttet maiddái hárjehallat rehkenastimis millimehteris centimehterii. Oahppit sáhttet oahppat/geardduhit ortnetloguid birra go hupmet, vuosttaš, nuppi, viđát beaivvi mihtidemiid birra jna.

Máhttit atnit digitála reaidduid: Ráhkadeames dálkedieđáhusa mii galgá almmuhuvvot internehttii, de oahppit ohppet atnit mp3-čuojanas, báddet ja velánai divvut jiena dihtormášiinnas ja dasto almmuhit jietnafiilla nehttii dan mielde makkár čoavddus sis lea, omd. oahppanvuođđu, blogga, ruovttusiidu.

Árvvoštallan mii lea ovdamearkkain, galgá leat oahppanmovttiideaddjin. Eavttut oahppomihttomeriid joksat galget leat oahppásat ohppiide dalle go álget bargat.

Okta vuohki movt čađahit dađistagaárvvoštallama/ovddasguvlui dieđuid addimis vuosehuvvo dás vuolábealde:

Máhppaárvvoštallan

Gávdnojit máŋggalágan máhpat, omd. bargomáhppa/proseassamáhppa ja ovdanbuktinmáhppa/árvvoštallanmáhppa. Bargomáhppii bidjet bargobihtáid maiguin oahppi galgá bargat gárvves buktaga rádjái. Árvvoštallanmáhppii bidjet gárvves buktagat ja ohppiid iežaset jurdagat bargguset ja buktagiiddiset birra.

Geahča maiddái gáiddusoahpahusa gokko digitála máhpat lea namuhuvvon.

Áigeguovdilis gažaldagat leat:
Maid lean oahppan?
Makkár mihtuid lean joksan?
Masa lean čeahppi?
Maid šattan buoridit?
Mainna berren eanet bargat?
Movt berren bargat ovddasguvlui?

Iešárvvoštallan

Álggadettiin fáttáin bargat, galget oahppit čállit logga ja dohko merket daid doahpagiid maid máhttet fáttá birra ja doahpagiid maid háliidivčče oahppat. Sii sáhttet maiddái čállit dálkemearkkaid maid dovdet ja dihtet.

Oahppi berre maiddái árvvoštallat bargguidis gasku áigodaga, ovdamearkka dihte:
Maid máhtán?
Maid berren eanet hárjehallat?
Movt barggan?

Go fáttáin leat geargan, čállá oahppi ođđa logga masa mearku maid lea oahppan oahppanmihttomeriid mihttojoksama eavttuin. Oahppit galget loggii čállit maid sii leat bargan, maid leat oahppan ja leigo váttis ja manne jus nu lei.

Sii berrejit jurddašit dan ektui movt sii buoremusat ohppet sániid, doahpagiid ja fáttá sisdoalu. Dasa lassin oahpaheaddji maiddái árvvoštallá ja addá dieđu ohppiide. Oahppit sáhttet maiddái ovttas jurddašit.

Ovda- ja loahppageahččaleapmi

Eará molssaeaktun lea ráhkadit fáddái ovdageahččaleami. Dan sáhttá geardduhit maŋŋil go oahppi lea čađahan fáddáoasi. Geahččaleami sáhttá atnit vuođđun árvvoštallamis sihke oahppi ja oahpaheaddji.

Go dađistagaárvvoštallan lea čađahuvvon, berre láhččojuvvot áigi ohppiide buoridit bargama vai eanet oahppá.

Lullisámegielat:

Andersson, Elsa: Soptsesh, Saemieskuvlen-ståvroe, 1988

Bergsland, Knut: Gåebrehki soptsesh, Smååjvehkh s. 89-90, Universitetsforlaget, 1987

Bull, Ella Holm: Ovmese veareldh, Universitetsforlaget, 1985

Bull, Ella Holm: Laavlomh maanide, CD, 1997: Gusnie aske

Jaahkenelkien, Aanna: Goltelidh jïh soptsestidh, Daasta Berteme, 1993

Jaahkenelkien, Aanna: Luste lohkedh, Samisk utdanningsråd, 1996

Teksthefte Sørsamisk som 2.språk, eksamen 2004: Naestieh, Dejpeladtje jaahkoeh (s. 8), Skiedtje mij sijhti askem tjååhpedehtedh (s. 10), Askedibie (s. 13)

Teksthefte Sørsamisk som 2.språk, eksamen 2005: Vearelde (s. 10), Habletjh (s. 11), Gåaltoe (s. 15)

Sund, Torvald: Gåaltoe, Det Norske Samlaget, ……

Aagård, Anita Dunfjeld, Larsen, Tone Marie: Baalka, Davvi Girji OS, 2001

Persen, Åge: Bovve biejjie jïh våhkoeh ryøknoe

Persen, Åge: Tijje

Persen, Åge: Tijje barkoe-gærja

Julevsámegielat

Ryd, Yngve: Snø - en renskötare berättar, Ordfront förlag, 2001.

Nordsamisk:
Kåven, Brita m.fl.: Sámi-Dáru Sátnegirji/Samisk-Norsk ordbok, Davvi Girji OS, 1995

Nickel, Klaus Peter: Samisk grammatikk, Universitetsforlaget, Sámi oahpahusráddi/Samisk utdanningsråd, 1990

Solbakk, Aage: Geografiija 8, Davvi Girji OS, 1999. Fátmmasta maiddái sámi dálkemearkkaid ja áigemeroštallama.

Áigeguovdilis neahttabáikkit:

www.udir.no – Geahča vuolábealde: Vállje fáttá – loahppageahččaleapmi vuođđoskuvllas – ovdamearkkalaš barggut ja loahppageahččaleami bargobihtát máhttoloktema várás; Loahpageahččalanbargobihtát 2008. Váldde oktavuođa skuvlaeaiggádiin, oažžumis beassansáni.

www.yr.no

www.ealat.org

Europeisk språkpass (ESP)