Dás gávdná oahpaheaddji ovdamearkkaid movt son sáhttá bargat vai ollašuhttá 6. dási gelbbolašvuođamihttomeriid.
Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearri duohtandahkko oahppoulbmilis, sisdoalus ja bargovugiin, movt vuođđogálggaid integreret ja movt oahpahusa sáhttá heivehit juohke ovttaskas oahppái. Dađistagaárvvoštallan ja gielladomeanat leat oassin dagus.
Dát ovdamearka válddahallá doaimma mas vállje árgabeaivválaš dili geavaheames govaid ja/dahje doaimmaid.
Gelbbolašvuođamihttomearit
Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- máhttit beaivválaš dili sániid
- guldalit, ipmirdit ja oassálastit spontánalaš ságastallamiin
- ságastallat oahpes ja áigeguovdilis fáttáid birra
Norsk læreplan
Kompetansemål etter 7. årstrinn, samfunnskunnskap
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- gjøre greie for hovedtrekk ved samiske samfunn i dag
- bruke Internett til å finne oppskrifter på samisk mat
Mat og helse, hovedområde mat og kultur
Mål for opplæringen er at eleven skal kunne
- lage samisk mat og gjøre greie for noen trekk ved samisk matkultur
Mihttomearrin lea ahte oahppis galgá lea sátneriggodat mii lea doarvái beaivválaš dilálašvuođaide. Dát mearkkaša ahte oahppi galgá máhttit:
- viiddidit sátneriggodagas go oahppá ođđa doahpagiid beaivválaš dilálašvuođa birra
- atnit oahppan sániid
- ráhkadit cealkagiid dihto fáttá birra
- muitalit gova birra mii gullá dihto fáddái
- ipmirdit ja vástidit gažaldagaid
Gelbbolašvuođamihttomearri, oahppomihttomearri ja eavttut oahppoulbmiliid olahit berre almmuhit ohppiide. Oahpaheaddji ferte njálmmálaččat duohtandahkat eavttuid ohppiide. Dat sáhttet juogo heŋgejuvvot oaidnima ládje klássalanjas dahje oassin bargoplánas.
Jus eavttut čállojuvvojit, nugomat bargoplánii, de sáhttet váhnemat/ovddasteaddjit searvat bargui.
Eavttut oahppoulbmiliid olahit sáhttet govviduvvot sierra skovis. Dás adnojit árvosánit nuoraidskuvlla ja joatkkaskuvlla várás.
| Oahppomihttomearri |
Árvosáni dássi 2 |
Árvosáni dássi
3 - 4 |
Hápmedássi
5 - 6 |
| Oahppi galgá máhttit: |
|
|
|
| viiddidit sátneriggodaga soames árgabeaidilálas- vuođaid birra. |
Oahppi máhttá soames dain dábáleamos sániid dihto fáttá birra. |
Oahppis lea oalle buorre sátneriggodat dihto fáttá birra. |
Oahppis lea hui buorre sátneriggodat dihto fáttá birra. |
| atnit sániid maid lea oahppan |
Oahppi máhttá soames oahppan sániid atnit. |
Oahppi máhttá ollu oahppan sániid atnit. |
Oahppi máhttá hui bures atnit oahppan sániin. |
| hábmet cealkagiid dihto fáddái main lea molssaevttolaš sisdoallu |
Oahppi máhttá hábmet álkes cealkagiid dihto fáttá birra. |
Oahppit máhttet hábmet máŋga cealkaga dihto fáttá birra. |
Oahppi máhttá hábmet cealkagiid dihto fáddái mas lea rikkis ja dárkilis giella. |
| muitalit juoida válljejuvvon fáttá gova birra |
Oahppi máhttá eaŋkilsániiguin muitalit maid son govas oaidná. |
Oahppi máhttá muitalit gova birra cealkagiin. |
Oahppi máhttá muitalit gova birra máŋggaid cealkagiiguin ja girjás cealkkahuksen. |
| ipmirdit gažaldagaid ja daid vástideames |
Oahppi máhttá gažaldagaid vástidit eaŋkilsániiguin. |
Oahppi máhttá vástidit gažaldagaid olles cealkagiin. |
Oahppi máhttá dárkilit vástidit gažaldagaid olles cealkagiiguin. |
Dát skovvi sáhttá leat árvvoštallanságastallamiid vuođđun gaskal oahppi ja oahpaheaddji. Skovvi sáhttá maiddái leat oassin barggus duođaštt juohke oahppi gelbbolašvuođa.
Dát ovdamearka čájeha movt oahppit válljejit fáttá mii lea oassin skovis Beaivválaš dilálašvuođat. Oahpaheaddji sáhttá maiddái ovdalgihtii mearridit dihto fáttá mainna oahppit barget. Dán oahppandoaimmas lea gáhkken/láibun fáddán.
Oahppodoaibma juhkkojuvvo iešguđetlágan doaimmaide, sihke praktihkalaš ja teorehtalaš. Lea dehálaš ahte oahppodoaimmat molsašuvvet. Danin sáhttá dát čađahuvvot stašuvdnabargun. Oahpaheaddji mearrida man guhkes áiggi ja maid oahppit galget bargat guđege stašuvnnas.
Stašuvnnat sáhttet leat gos oahppit galget lohkat sihke jaskadit ja jitnosit, jurddašit, hupmat, digaštallat, sárgut ja čállit.
Dát skovvi čájeha soames ovdamearkka makkár beaivválaš dilálašvuođa oahpaheaddji sáhttá válljet oahppodoaimmas. Neahttabáikkiin mat leat árvaluvvon, leat ollu fiinna govat maid sáhttá ávkkástallat.
|
Mun:
- oahpásmahttit ja govvidit iežan earáide
- bearaš
- biktasat
- biebmoeallit
- rumaš ja dearvvašvuohta
- hápmi
- boahttevaš fidnu
|
Skuvla, olbmát ja astoáigi:
- oahpásmahttit ja govvidit olbmáid
- skuvla, skuvlabargu, fága, diibmoplána
- vahkobeaivvit iešguđetge doaimmaid oktavuođas
- falástallan ja eará astoáiggedoaimmat
- diibmu
|
|
Mu lagasbiras:
- mu ássodat ja viessodávvirat
- sámi biebmu ja biebmokultuvra
- sisaoastimat
- gáfedagas finadit
- fievrrut
- oastit dahje várret billeahtaid
|
Kulturmáhttu:
- árbevierut, vierut, eallinvuogit
- allabasit (juovllat, beassážat jna.)
- musihkka, girjjálašvuohta ja filbma
- sámi historjá
- sámi njálmmálaš muitalanárbevierut; máidnasat, álbmotmuitalus, juoigan
- giellaguovllu álbmot
|
|
Jahki:
- kaleandar, vahkobeaivvit, mánut, jahkodagat
- dálki
- almmiguovllut
- iešguđetlágan doaimmat jagis, luomus ja mat gullet ealáhusaide
- iešguđetlágan doaimmat nugomat murjen, bivdu, miessemearkun, njuovadeapmi, guolásteapmi
|
|
Muitalusat ja historjját
Oahpaheaddji almmuha fáttá lohkamis oanehis historjjá mii gullá fáddái. Ohppiide máŋgejuvvo historjá ja sii galget vuolláisárgut ođđa sániid ja doahpagiid. Nu oahppit oahpásmuvvet ođđa sániiguin ja doahpagiiguin mat dan fáddái gullet. Oahpaheaddji gažada ohppiid lohkkojuvvon teavstta vuođul, ja oahppit vástidit.
Oahpaheaddji sáhttá maiddái atnit goartta/govaid mat gullet fáddái, ja oahppit galget válddahallat goarttaid/govaid. Go oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin fáttá birra, de son ferte leat nu dárkil go vejolaš.
Jeara áinnas ná: Gii dá lea? Mii dát lea? Mii govas dáhpáhuvvá? Mii doaimmaid lea mii dáhpáhuvvá? Manin dán dahket? Masa ávkin go ná barget? Mii dáhpáhuvvá? Lea dehálaš ahte dát dáhpáhuvvá áigeortnega mielde jus mat vállje láibuma.
Dalle ferte álggahit ráhkkanemiin, joatkit váldodoaimmain ja dasto loahpahemiin ja bohtosiin. Loahpadettiin sáhttet oahppit bájuhit historjjá áigeortnega mielde álggus lohppii.
Ovdamearka: Goarta Thomas láibu:
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skukvla.
VØL-skovvi
Maŋŋil go oahpaheaddji lea lohkan ja muitalan fáttá birra, galget oahppit deavdit VØL-skovi. (V mearkkaša maid oahppit dihtet. Ø-ráidui čállet oahppit man birra háliidit eanet oahppat. L-ráidui ges oahppit čállet maid sii leat oahppan). Geahča kápihttala árvvoštallama birra.
Govat ja goarttat
Oahpaheaddji atná goarttaid mas leat iešguđetlágán govat. Goarttat čájehit iešguđetlágan vearbbaid ja substantiivvaid mat gullet fáddái. Goarttat vuogáidahttojuvvojit iešguđet ivdnekodaid mielde, omd. sáhttet vearba goarttain leat alit ravdaivdni, dahje giddet govaid alit báhpirii.
Eará sátneluohkáin nugomat substantiivvain ja adjektiivvain leat eará ivdnekodat. Lea dehálaš ahte vearbbat leat infinitiiva hámis ja substantiivat ges nominatiiva hámis. Adjektiivvat sáhttet leat sihke predikatiiva ja attribuhtta hámis.
Ivdnekodat dagahit ahte oahppit earuhit iešguđetge sátneluohkáid. Oahppit sáhttet atnit goarttaid go leat grammatihka oahppamin. Oahppit ráhkadit cealkagiid ja viiddidit e.e. sojaheames vearbbaid, substantiivvaid ja pronomeniid.
Ovdamearka: goarttat iešguđet ivnnis
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Riibma ja sátnestullan
Oahpaheaddji gávdná ja/dahje ráhkada fáddái heivvolaš riibma, sátnestullama dahje divtta. Oahppit ožžot dan máŋgejuvvot. Teaksta sáhttet heŋget seaidnái dahje távvalii vai oahppit dan bures oidnet.
Ovdamearka: Mii dát lea?
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Lávlla
Oahpaheaddji gávdná vuogas lávlaga mii heive fáddái. Ohppiide lávlla máŋgejuvvo vai sii dan vurkejit lávlunmáhppii. Lávllateaksta sáhttá maiddái máŋget A3-árkii ja heŋget seaidnái/távvalii. Oahppit galget oahppat lávlaga ja dan lávlut.
Ovdamearka: lávlla
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Lotus-skovvi
Oahppit čállet ođđa sániid ja doahpagiid lotus-skovvái. Lotus-skovvái leat bidjan iešguđetlágan ivnniid ja sátneklássaid. Oahppit galget čállit skovvái sániid ivdnekodaid mielde.
Omd. galget vearbbat čállojuvvot alit ivdnejuvvon osiide ja iešguđet substantiivvat iešguđet ivdnejuvvon osiide nugomat biebmogálvvut ja gievkkanreaiddut. Maŋŋil go oahppit leat sániid čállán lotus-skovvái, de galget skovvái čállojuvvon sániid vuođul ráhkadit cealkaga. Cealkagat sáhttet leat sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.
Ovdamearka: lotus-skovvi
| Sálttit |
Sohkar |
Jáffut |
Fierrunmášiidna |
Lihtti |
Guksi |
Vaniljesohkar
|
Substantiivvat
-ávdnasat |
Čáhci/vann |
Baste |
Substantiivvat
-reaiddut |
Omman |
| Gáhkken-pulvarat |
Vuodja |
Monit |
Niibi |
Bismár |
Gievdni |
| Fierrut |
Vihkket |
Dulbet |
Mun galggan... |
Láibut |
Bassat |
Illudit
|
Dahkansánit |
Goikadit |
Gáhkket |
|
Čorget |
| Máistit |
Vuordit |
Bassat |
Borramuš |
Gávppašit |
Ráhkkanit |
Sátnebáŋku
Oahppit čállet ođđa sániid sátnegirjái. Sii sáhttet maiddái čállit sániid bábersiidui dahje dihtorii. Álgos čállet sámegielat sáni gurutbeallái ja dárogielat sáni olgešbeallái. Oahppit máhccot árkka nu ahte sámegielat sánit leat nuppi bealde ja dárogielat ges nuppi bealde.
Oahppit hárjehallet ođđa sániid juogo akto dahje ovttas nuppi ohppiin. Oahppi cuoigu dan sáni man nubbi dadjá, ja nubbi ges vástida leago riekta.
Oahpaheaddji ráhkada goarttaid mas leat iešguđet sánit, dahje oahppit čállet sániid smávit báberlihpuide. Dađistaga go oahppit muitet sániid bajil, sii sáhttet goarttaid/sániid vuorkut. Nu dađistaga ain čoagganit eanet ođđa sánit vuorkái. Lea dehálaš ahte oahppit geardduhit ođđa sániid ja ohppet daid systemáhtalaččat atnit nu ahte sin sátneriggodat lassána.
Ovdamearka: sánit čoavddarieggáin
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Speallu
Oahppit sáhttet atnit iešguđetlágan spealuid mat fáddái gullet. Dát dagaha molsašumi oahppodoaimmas. Oahpaheaddji ráhkada spealuid main lea iešguđetge dássi. Dát sáhttet leat iešguđetlágan breahttaspealut, geardun, muitu, domino, árpobreahtta, bingo ja breahtta bivttascivzzan main leat iešguđetge dásit: govva-govva, govva-sátni ja sátni-sátni.
Ovdamearka: bingo, geardun, civzzabreahtta, brehttaspeallu
Govven: Ina Beate Somby, Báhpajávrri skuvla.
Bargogihppagat
Oahpaheaddji ráhkada gihppaga mas leat bargobihtát mat gullet fáddái. Álgogeahčen duohtandahkkojit oahppanulbmilat ja ođđa sánit ja doahpagat maid oahppit galget oahppat. Teavsttat sáhttet iešguđet guhkkodagas ja šlájas.
Bargobihtáin sáhttá leat iešguđetge dásit, nugomat ivdnenbihtát, čállit sániid ja cealkagiid govaide ja čállit muitalusa ja ruvttohasain bargat.
Dihtor
Oahppit čállet muitalusa govvii. Jus joavku lea stuoris, sáhttá oahpaheaddji válljet gova ja dan heaŋgut ovddabeallai dihtora. Oahppit galget vuoruid mielde čállit muitalusa govvii. Oahpaheaddji sáhttá álggahit historjjá, ja oahppit jotket vuoruid mielde čállimis oasi muitalusas govvii.
Juohke áidna oahppi čállá oasis. Nubbi oahppi ii dárbbaš dan mielde čállit maid earát ovdalis leat čállán. Go buot oahppit leat čállán oasis, čállá oahpaheaddji muitalusa báhpirii. Oahpaheaddji lohkka historjjá jitnosit ohppiide ja heaŋgu dan seaidnái. Oahppit sáhttát maid ieža lohkat historjjá.
Oahppit atnet interneahta gávdnamis eanet dieđuid fáttá birra dahje gávdnamis sámi biepmoráhkadan neavvaga.
Dát oahppodoaibma ferte heivehuvvot ohppiid dáiddolašvuhtii. Lea dehálaš geasuhit buot ohppiid mielde ságastallamii. Go oahppit máhttet daddját eaŋkil sániid ja cealkagiid, de sii vásihit ahte sii máhttet. Hupman dássejuvvo ohppiid máhtolašvuođa ektui. Oahpaheaddji jearrá ja oahppit vástidit.
Jus oahppit máhttet fáttá bures, de sii hástaluvvojit eará ládje ja dárkileappot jearrat ja vástidit. Oahppit sáhttet čállit fáttá birra juogo giehtačállosiin dahje dihtorii.
Lea vejolaš atnit iešguđetlágan lotus-skoviid. Muhtun skoviin leat hárvvit ja stuorit rubrihkat, ja muhtun skoviin leat máŋga smávit rubrihkat. Lotusskoviin main lea hárvvit rubrihkat lea ohppiide vejolašvuohta sárgut govaid ja govastagaid.
Oahppit sáhttet maiddái eará sajis viežžat govaid ja daid liibmet skovvái. Eará vejolašvuohta lea ahte oahpaheaddji sáhttá máŋget govaid árkii. Oahppit ieža mearridit skovi sisdoalu.
Lea vejolaš ráhkadit iešguđetlágan sátnebáŋkkuid. Okta ovdamearkan lea bidjat sáni ja gova gortii ja dan lamineret ja bidjat latnjarieggái. Oahppit sáhttet maiddái ráhkadit sátnebáŋkku iežas máhppii dihtoris.
Lea dehálaš ahte oahpahus molssašuvvá ja bargovuorut eai beare guhkit. Oahpaheaddji ferte lágidit oahpahusa nu ahte movttiidahttá ohppiid oahppat ja muitit maid leat oahppan.
Dárkuma bakte sáhttá oahpaheaddji gávnnahit makkár oahppandoaimmaiguin oahppit liikojit bargat, ja mii buoremusat movttiidahttá oahppama.
Oahppit galget oažžut barggu maid hálddašit. Danin berre oahpaheaddji ráhkadit bargobihtáid ja doaimmaid mat leat heivehuvvon ohppiid dáiddolašvuhtii. Oahppit eai oahpa seamma jođánit, ja soapmásat dárbbašit guhkit áiggi go maid earát dahket.
Oahpaheaddji galgá láhčit oahpahusa nu ahte heiveha sisdoalu ja bargovugiid buot ohppiide. Juohke oahppi oppalaš duogáš váikkuha oahppi oahppamii. Ovdamearkka dihte sáhttá vuohki movt oahppostoffa ovdanbiddjo ohppiide váikkuhit movt ja man ollu oahppi oahppá.
Danin lea dehálaš ahte leat valljis bargobihtát ja doaimmat ja spealut mat leat láhččojuvvon fáttá ja dási mielde. Dát galget leat gávdnamis oahpahuslanjas. Oahppit sáhttet ieža válljet iešguđetlágan bihtáid mat leat dárkilat, ulbmilaččat ja rávvejeaddjin hábmejuvvon. Dávjá šaddá oahpaheaddji ieš daid ráhkadit danin go gávdnojit nu unnán oahpponeavvut sámegillii.
Oahpaheaddji sáhttá kártet ohppiid oahppaneavttuid vai vuohkeválljen heivehuvvo ohppiid buoremus oahppaneavttuide. Nu oahpahus velá heivehuvvo ohppiide, ja sii ovdánahttojuvvojit fágalaččat oahppoulbmila/gelbbolašvuođamihttomeari mielde.
Oahpaheaddji ferte čuovvut ohppiid oahppama eavttuid, vuogi movt sii ohppet ja oahppan- ja ovdánahttinproseassa. Oahpaheaddji galgá čađat diehtit maid oahppit áiggis áigái máhttet ja dan mielde láhčit oktagaslaš hárjehallandahkosa ohppiide.
Listu vuolábealde čájeha makkár oahppodoaimmaiguin oahppit liikojit bargat ja mat buoremusat movttiidahttet oahppama:
| Visuala oahppit liikojit |
Auditive elever liker |
- lohkat ja čállit, geahččat filmma, sárgut, bargat bargogirjjiin ja govvidit jurddakártta
- govaid ja sániid
|
- guldalit, digaštallat, hupmat iežainis dahje earáiguin ja jitnosit lohkat
|
| Taktiila oahppit liikojit |
Kinestetihka (motorihkalaš) oahppit liikojit |
- guoskkahit diŋggaid, giehtabarggu, dihtoriin bargat, ráhkadit seaidneplakáhtaid, speallat, čállit, čuohpadit ja liibmet
- bargat latnjarieggáin ja árpobreahtain
|
- lihkadit ja olleš rupmaša atnit, speallat iešguđetlágan spealuid, teáhterneaktima ja praktihkalaš barggu
- seaidne- ja láhttespealuid
|
Oahppit galget árvvoštallat dan maid sii duođai máhttet ja maid sii leat oahppan. Gávdnat vástádusa dasa, galget oahppit čállit VØL-skovi. Skovi galget oahppit čállit ovdalgo álggahit oahppodoaimma.
Gelbbolašvuođamihttomearri, oahppomihttomearri ja dovdomearkkat dahje eavttut galgá almmuhit ohppiide ja galget oidnot bargoplánas ja klássalanjas, omd. seaidneplakáhtas. Lea dehálaš ahte oahpaheaddji njálmmálaččat aiddostahttá dovdomearkkaid ja eavttuid ohppiide. Lea maiddái dehálaš ahte čilge mat dát duođaid leat.
Dovdomearkkaid sáhttá čilget iešguđege dásis, nugomat:
Don leat álgán
Don máhtát eanemus adnon beaivválaš sániid mat gullet fáddái.
Don máhtát atnit soames oahppan sániid.
Don máhtát hábmet álkes cealkagiid fáttá birra ja searvat daid birra ságastallat.
Don máhtát gažaldagaid vástidit eaŋkilsániiguin.
Don leat bures mátkái joavdan
Dus lea oalle buorre sátneriggodat fáttá birra.
Don máhtát atnit máŋga oahppan sániid.
Don máhtát hábmet cealkagiid mas lea sisdoallu ja searvat ságastallamii fáttá birra.
Don máhtát vástidit gažaldagaid olles cealkagiiguin.
Don leat joavdan guhkas
Dus lea dán fáttás buorre sátneriggodat.
Don máhtát bures atnit hui ollu oahppan sániid.
Don máhtát hábmet cealkagiid rikkis ja dárkilis gielain ja searvat spontána ságastallamii fáttá birra.
Don vástidat gažaldagaid dievaslaččat ja olles cealkagiiguin.
Máhttit ovdanbuktit njálmmálaččat: Njálmmálaš doaibma lea guovddážis dán ovdamearkkas.
Máhttit ovdanbuktit čálalaččat: Oahppit galget sámegillii sátnádit deavdimis VØL- ja lotusskovi oahppandoaimmas.
Máhttit lohkat: Álgimis fáttáin bargat sáhttá sihke oahpaheaddji ja/dahje oahppit lohkat iežaset teavsttaid.
Máhttit rehkenastit: Praktihkalaš barggus nugomat láibuma bakte, atnit ja geardduhit oahppit doahpagiid mat gullet sámi lohkan- ja rehkenastinvuohkái.
Máhttit atnit digitála reaidduid: oahppit atnet dihtormášiinna bargobihtá čálalaš oassái. Sii gávdnet govaid interneahtas, dahje sii čállet teavstta eará govvii.
Dát ovdamearka heive bures gáiddusoahpahussii danin go oahppodoaibma deattuha njálmmálaš giellaanu. Dalle šaddá oahpaheaddji ovdalgihtii gávnnahit makkár bargovuogit dása buoremusat heivejit. Oahpaheaddji sáhttá ráhkadit iešguđetlágan goarttaid, spealuid ja bargobihtáid mat sáddejuvvojit ohppiide. Oahppi ja oahpaheaddji sáhttiba humadit fáttá birra seammásgo oahppi čuohpada muitogoarttaid.
Jus lea heivvolaš čađahit praktihkalaš barggu dáinna fáttain bargamis, nugomat láibut dahje málestit, de sáhttá doaibma dahje gievkkan leat gielladomeanan.
Breahttaspeallu dahje seaidneplakáhtta fáttá birra sáhttá maiddái leat gielladomeanan. Dalle gulahallan breahttaspealu dahje seaidneplakáhtain bargama oktavuođas čađahuvvo sámegillii.