Gámasuoinnit

Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt sáhttá bargat 5.- 7. jahkecehkiin. Gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttit bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt árvvoštallá sin dađistaga.

Mearkkaš ahte okta oahpahusláhču ii álo govčča olles gelbbolašvuođamihttomeari. Dát ovdamearka čájeha movt oahppit ohppet atnit sánit ja doahpagiid go suinniid čuhppet ja dikšot daid. Dát láhču sáhttá adnot inspirašuvdnan ja mállen eará doaimmaide nugo oaggumii, guliid dikšumii, oapmedállodollui ja fanassnihkkemii ja nu ain.

Gelbbolašvuođamihttomearit 7. jahkeceahki maŋŋel

Árbevirolaš máhttu

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• geavahit árbevirolaš bargguide čadnon sániid ja doahpagiid ja ságastallat mii birgejupmi lea

Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit, 7. jahkeceahki maŋŋel

Čálalaš gulahallan (sámegielfágas) 

Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• ovdánahttit iežas čállosa jurdagis gárvves buvttan, ja árvvoštallat teavstta ovdáneami responssa vuođul
• geavahit heivvolaš gálduid ja diehtogirjjiid barggadettiin teavsttaiguin
• geavahit digitála reaidduid čállinproseassas ja interaktiivateavsttaid buvttadeamis
• árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid

Njálmmálaš gulahallan (sámegielfágas)

Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

•  ovdandivvut fágaáššiid njálmmálaččat veahkkeneavvuiguin dahje haga
•  geavahit dihtomielalaččat sámegielsániid ja dajaldagaid

Luonddufága
Olmmoš luonddus

Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• plánet ja searvat luondduriggodagaid ávkkástallamis, muitalit šáljaid birra maid ávkkástallojit ja ságastallat manne ávdnasiid čoaggin dahpahuvva luonddu fenomenaid mielde

Duodji ja designa
Atnuduodji ja designa
 
Oahpahusa mihtomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• viežžat ávdnasiid ja daid dikšut  duddjonávdnasiin ja árvvoštallat váikkuhusaid ceavzilis ovdánahttimii, birrasa ja árvolassáneami ektui
  

Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, ja oahppanulbmilat leat ceahkkin dasa ahte joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahppi galgá máhttit

- geavahit sániid maid lea oahppan
- govaid vuođul ságastallat fáttá birra
- muitalit fáddá birra
- vástidit fáddá birra gažaldagaid
- jearahit gažaldagaid fáddá birra
- čállit govaide teavstta fáddá birra

Máhttit lohkat: Oahppit lohket fáddá birra teavsttaid.

Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit geavahit sánit ja cealkagiid mat gullet árbevirolaš bargguide  relevánta oktavuođain, ja ahte sii geardduhit, ságastallet ja čoahkkáigesset fáttá.

Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet fáktadieđuid fáddá birra ja čállet teavsttaid govaide.

Máhttit digitála reaidduid geavahit : Oahppit čállet čállinprográmmii ja geavahit digitála govvenapparáhta.

Oahpaheaddji lohká ođđa sánit ja cealkagiid/dadjanmálliid suidnema birra.

Ođđa sániid sáhttá máŋgga ládje oahpahit, nugo ovdamearkka dihte go geavaha govva- ja sátnelotto ja sátnebiŋgo jna. Evttohusaid movt oahppit sáhttet oahppat ođđa sániid, geahča
sátneoahpama birra artihkkala og oahppanstrategiijaid birra artihkkala eŋgelasgiela oahppoplána bagadeamis.

Oahpaheaddji sáhttá jitnosit lohkat teavstta gámasuinniid birra ohppiide, ja sii de hupmet ovttas sisdoalu, sániid ja doahpagiid birra. Geahča ahte teavsttain leat iešguđet dássi das man váddásat leat.

Okta resursaolmmoš sáhttá boahtit ja muitalit movt suidnet gámasuinniid ja movt daid dikšu. Oahppit jearahallet dán olbmo.

Heive bures ja lea ávkin jus resursaolmmoš lea mielde čađat dán proseassas.

Oahppit gávdnet iešguđet šlájaid suinniin govaid interneahtas ja/dahje girjjis mas leat šattuid govat ja čállet daid birra.

Oahppit gehččet filmma Med sennagress i støvlene. Bargun maŋŋel filmma sáhttá leat ahte oahppit ságastallet filmma sisdoalu birra, ja muitalit man birra dát lea.

Ovdalgihtii lea oahpaheaddji ohcan reaidduid maid dárbbašit olgodoaimmaide. Oahppit ja/dahje oahpaheaddji govve dan botta go oahppit barget olgun. Govat galget geavahuvvot bargguide

1. Suidnet (Čuohppat suinniid)
Olles proseassas lea dehálaš ahte oahpaheaddji geavaha rievttes namahusaid reaidduin, buktagiin ja proseassain. Oahppit maid galget dáid doahpagiid geavahit go barget.

Oahpaheaddji muitala gos sáhttá gávdnat gámasuinniid. Gámasuidnensajis čájeha oahpaheaddji iešguđetge sorttaid ja čájeha ja čilge movt suidnet galgá. Oahpaheaddji hušku suinniid ja ráhkada bonjaldagaid/čanada. Ja barggadettiin muitaluvvo ja čilgejuvvo ohppiide mii geavvá, ja movt galgá dahkkot. Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit.

Go oahppit leat geargan suinniid čuohppame ja bonjaldagaid ráhkadeame, de oahpaheaddji čájeha ja muitala movt šluvgá suinniid. Go dán leat bargan, de fertejit heŋget daid goikat.

Go gámasuoinnit leat goikan, de oahpaheaddji čájeha movt gámasuinniid bilgáda. Maŋŋel besset oahppit ieža geahččalit bilgádit suinniid.

Dan botta go oahppit barget praktihkalaš bargguid, vázzá oahpaheaddji birra ja hupma ohppiiguin barggu birra maid barget, vai oahppit ožžot hárjáneami doahpagiid atnit ja muitalit bargguid birra. Oahppit humadit gaskaneaset barggadettiin, ja movttiidahttojuvvojit jearahit guhtet guoimmiset barggu birra ja vástidit.

2. Maŋŋel bargu skuvllas
Go oahppit galget čállit govaide, dat sáhttá dahkkot máŋgga ládje. Oahppit barget iehčanassii, guovttis ja guovttis dahje joavkkuin.

Oahppit válljejit movt sii áigot gieđahallat ja ovdanbuktit sisdoalu. Sii geavahit govaid maid oahpaheaddji dahje oahppit leat govven.

Oahppit sárgot proseassa ja čállet govaide teavstta. Dán sáhttet njálmmálaččat ovdanbuktit luohkkái. Jus oahppit háliidit ráhkadit digitála historjjá, de sáhttet govat skánnejuvvot ja biddjojit ovdanbuktinprográmmii. 

Eambbo bargobihtát ohppiide:

- Sii ráhkadit seaidneáviissa mas lea teaksta govain.
- Sii ráhkadit digitála muitalusa mas geavahit ovdanbuktinprográmma. Sii válljejit govaid, čállet teavsttaid govaide, bidjet govaid dasa ja lohket teavstta daidda. Dán sáhttet loahpas čájehit stuora šearbmas earáide luohkás.
- Sii ráhkadit govvaovdanbuktima gos geavahit ovdanbuktinprográmma.
- Sii ráhkadit girjji báberhámis dahje dihtoris ja bidjet govaid ja čállet teavstta daidda.

Oahppit sáhttet čállit dušše sáni ja cealkagiid govaide dahje juo guhkebuš teavstta.

Bargohivvodat ja leaktu sáhttá leat iešguđet ládje.

Soames oahppit sáhttet bidjat váldodeattu bargobihtáid njálmmálaččat ovdanbuktit.

Dás lea erenoamáš dehálaš gulaskuddat dán ahte leat go ohppiin soames sin lagasbirrasis geainna sáhttet ságastallat fáttá birra dahje gean sáhttet jearahallat.

Dát oahpahusláhču sáhttá čadnot hospiteren oahpahussii. Hospiterenoahpahus lea dat áigodat go oahppi geas lea gáiddusoahpahus sámegiela fágas, hospitere dan skuvllas gos gáiddusoahpahus oahpahuvvo. Lea dábálaš ahte buohkat dahje oahppijoavkkut geat čuvvot gáiddusoahpahusa, bohtet oktanis hospiterenoahpahussii.  Hospiterenáigodagas leat oahppit mielde dain bargguin ja govvejit. Maŋŋebárgu/loahppa bargu sáhttá dahkat go oahpaheaddji ja oahppi deaivvadeaba fas neahta bokte. 

Geahpedit gulahallama oahpaheaddji ja oahppi gaskkas lea ovdamunnin ahte dokumeanttat juogaduvvojit oktasaš digitála fierpmádagas.

Oahppit ožžot dađistaga bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat leat vuolggasadjin bagadeapmái.

Lea dehálaš ahte oahpaheaddji deattuha teavsttas dán mii lea positiivvalaš, vai oahppit besset dainna viidáseappot bargat. Go dasa bidjá deattu, de oahppit doalahit dán fáddái ja teaksta heive bures govvii dahje govaide. Sáhttá leat ahte oahppi lea čeahppi guhkes cealkagiid čállit, čeahppi mearkkaid bidjat nugo čuoggá ja jearaldatmearka ja čállá stuora ovdabustáva mearkkaid maŋŋel. Oahpaheaddji addá ruovttoluottadieđu movt maid sáhttá buoridit teavstta.

Oahpaheaddji sáhttá movttiidahttit oahppit čállit  dainna go addá konkrehtalaš ruovttoluottadieđuid das maid sii hálddašit ja mainna berrejit bargat eambbo.

Oahppit árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset

Lassin oahpaheaddji dađistaga- árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset. Skovvi, [ovdanbuktin] sáhttá adnot sihke iežas árvvoštallat, guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallamii ja oahpaheaddji ruovttoluottadieđiheapmái.

Iežas árvvoštallamii ovdamearka

Dávvisámegillii

SARA, JOHN ISAK 2008 (1989): Gámasuidnen. 2. deaddileapmi. Kárášjohka: Davvi Girji. 1. geardde almmuhuvvon: Kárášjohka: Davvi media, 1989.

Lullisámegillii

BERGSLAND, KNUT 1987: Gåebrehki soptsesh. (Røros-samiske tekster). Oslo: Universitetsforlaget. 2. utgave.

BULL, ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh. Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum.

FJÄLLGREN, LAILA - ANDERSSON, ELSA 1983: Mujtesh. Sameskolstyrelsen.

Filbma:
Suejnie-tjuahpesne

Dárogillii

Filbma:
Med gress i støvlene. Teknisk produsent: Videomaker i samarbeid med representanter for barnehagestyret i Nord-Trøndelag 1987. Video utgitt av Forbruker- og administrasjonsdepartementet.