Hearvasáhka

Oahpaheaddji gávdná ovdamearkkaid dasa movt son sáhttá láhčit oahpahusa vai oahppit jokset Jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmma ja Jo2 fidnofágalaš oahppoprográmmaid  gelbbolašvuođamihttomeriid. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomearit sáhttet konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja árvvoštallá sin dađistaga. Oahppit galget maid árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid.

Fuomáš ahte dát oahpahusláhču ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari. Šáŋŋer mii dás deattuhuvvo, lea hearvasáhka.

Gelbbolašvuođamihttomearit Jo 1 studerenráhkkanahtti - ja Jo 2-fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel

Čálalaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

•  lohkat teavsttaid ja ságastallat earáiguin dan birra maid lea lohkan
• čállit hutkkálaš teavsttaid iešguđetlágan šáŋrain
•  geavahit girjás máŋggabealat gielalaš váikkuhangaskaomiid iežas čállimis, sihke čáppagirjjálašvuođas ja áššeprosas*

* gelbbolašvuođamihttomearri ii guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid

Oahppanulbmilat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahppi galgá máhttit

- ságastallat earáiguin mii hearvasáhka lea ja mii hearvasága sisdoallu lea
- válddahallat hearvasáhka-šáŋŋera dovdomearkkaid
- čállit hearvasága
- árvvoštallat iežas teavstta ja buoridit dan

Máhttit lohkat: máhttá geavahit ávkkálaš lohkanstrategiijaid

Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: Oahppit servet digaštallamiidda, guldalit earáid oaiviliid  ja ovdanbuktet iežaset oaiviliid.

Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit ovdanbuktet iežaset fuomášumiid, jurdagiid ja oaiviliid čállima bokte.

Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit geavahit kritihkalaččat iešguđetlágan elektrovnnalaš gálduid.

Máhttit rehkenastit: Ii leat dán barggus guovddážis.

Oahpaheaddji lea ovdalgihtii válljen hearvasága mii heive luohká oktasaš bargui. Oahppit ožžot dán hearvasága juogo elektrovnnalaččat dahje báberhámis. Oahppit lohket dán jávohaga dahje jitnosit ovttas luohkás. Oahpaheaddji sáhttá lohkat hearvasága jitnosit, dahje oahppit guldalit jietnabáddemiid.

Oahpaheaddji čilge, ja oahppit ságastallet mii dat lea mii lea hearvasága dovdomearka. Deattut erenoamážit ironiija. Čále áinnas dovdomearkkaid listun távvalii. Oahppit sáhttet maid ieža čálistit dovdomearkkaid.

Oahpaheaddji dahje oahppit válljejit fátta hearvasáhkii man oahppit galget čállit.

Oahppit lohket jávohaga, ovdamearkka dihte Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13).

Ovdal go oahppit čálligohtet, de čállá oahpaheaddji távvalii muhtin sániid/doahpagiid teavsttas man oahppit galget lohkat.

Go oahppit leat lohkan hearvasága ja jurddašallan dan birra maid leat lohkan, de vástidit dáidda gažaldagaide:

Ohppiin lea oktasaš ságastallan hearvasága birra man álggahit vástádusaid vuođul. Ságastallet ironiija birra.

Oahppit čállet oanehis čoahkkáigeasu hearvaságas ja hupmet ovttas maid sii leat válljen.

Oahppit čállet ieža hearvasága. Muhtin oahppit sáhttet válljet oktasaš fáttá ja čállit searválaga hearvasága.

Buohkat bidjet hearvaságaid oktasaš elektrovnnalaš vuorkái go gerget. Oahppit sáhttet lohkat guhtet guoimmiset hearvaságaid, dahje sáhttet lohkat jitnosit guhtet guimmiidasaset.

Oahpaheaddji lohká hearvaságaid ja addá ohppiide dieđuid mat ovddidit oahppi oahppama.

Oahppit geat eai nákce ieža lohkat hearvasága, sáhttet baicca guldalit lohkkojuvvon hearvasága.

Lea maid vejolaš čállit čoavddasániid dan sadjái go čoahkkáigeasu.

Hearvaságat maid oahppit čállet, sáhttet leat iešguđetláganat sihke guhkkodaga ja váddodaga dáfus.

Muhtin sáhttá lohkat hearvaságaid jitnosit earáide geat dušše guldalit. Muhtimat sáhttet lohkat máŋgga eará mieldeoahppi hearvaságaid ja atnit daid veahkkin iežaset čállimis.

Go oahppit barget joavkkus, de sáhttet addit nuppiide jurdagiid ja veahkehit guhtet guoimmiset. Muhtimiidda lea geahppaseabbu álgit go leat ovttas earáiguin, ja teavstta hábmet searválaga sáhttá addit čállinmovtta. Evttohusat mat bohtet, sáhttet leat sihke miellagiddevaččat ja suohttasat. Go máŋggas geain leat iešguđet dáiddut ja attáladagat barget veahkkálaga, de sáhttá šaddat buorre boađus ovttasbarggus. Oahppit sáhttet ollu oahppat nubbi nuppis.

Dát oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii go sáhttá čađahit doaimmaid sullii seammaládje go dábálaš oahpahusas.

Dađistaga-árvvoštallan

Dán oahpahuslážus sáhttá oahpaheaddji oahppanulbmiliid árvvoštallama vuolggasadjin, ja čujuhit dasa go addá ohppiide ruovttoluotta dieđu. Oahppoulbmilit oahppit galget dovdat. Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii, sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset

Oahppit sáhttet oažžut njálmmálaš árvvoštallama čállinproseassa áiggi, ja čálalaš árvvoštallama gárvves hearvaságas. Lea dehálaš addit responssa mii veahkeha ohppiid fágalaččat ovdánit. Sii galget oažžut positiivvalaš dieđu dan birra maid hálddašit. Deattut erenoamážit šáŋŋerspesifihkka dovdomearkkaid. Oahppit fertejit oažžut dieđu dan birra mainna galget bargat, ja movt galget bargat

Dá leat ovdamearkkat maid sáhttá guorahallat:

Nákce go oahppi geasuhit lohkki?

Lea go giella njálmmálaš?

Lea go guoimmuheaddji hearvasáhka?

Geavaha go oahppi ironiija?

Fille go son lohkki jorggu čuoččuhusaiguin?

Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldahkii šaddá juo? Mii teavsttas váikkuha dasa?

Mii lea ágga dasa go vástádus ovtta dahje eanet gažaldagaid šaddá ii?

Maid sáhttet oahppit bargat buoridan dihte hearvasága?

Dás vuollelis lea skovvi man oahpaheaddji sáhttá geavahit. Dat heive maid dalle go oahppit galget iežaset ja guhtet guoimmiset árvvoštallat.

Loahpas devdet maŋemus kolonna DHO-skovis ja addet dan oahpaheaddjái. Oahpaheaddji árvvoštallá ohppiid vástádusaid. Vástádusat čájehit maid oahppit leat oahppan fáttás.

Eará skovit mat heivejit:

Árvvoštallanskovvi: Prošeaktabargu- čálalaš bargu

Girjjit

LUKKARI, RAUNI MAGGA 2009: Lex Sápmi. Oslo: Cappelen forlag

SOLBAKK, JOHN TRYGVE 2006: Sátneduojit. Kárášjohka: NRK Sámi Radio/ ČálliidLágádus

GUTTORM, TRYGVE 2009: Áššis áššái. Áššeprosa teakstačoakkáldat. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.

JERNSLETTEN, PER 1998: Hála ja čále ná. Njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheapmi Kárášjohka: Davvi Girji OS

GASKI, HARALD 2006: Iešguđet ge čálushámit - esseija, koseriija, petit paper ja artihkal. Artikkel i tidsskriftet: Sámis - Sámi čálakultuvrralaš áigečála nr 3/2006. Dette og andre numre kan man finne gratis her: http://www.samifaga.org/web/index.php?sladja=40&giella1=sam                  

Veahkegirji:

JANSSON, BENTHE KOLBERG ET AL. 2007: Tema VG1 Norsk språk og litteratur. Lærebok og tekstsamling.  Oslo: Samlaget.