Lohkanstrategiijat

Oahpahusláhču čájeha ovdamearkka dasa movt ohappit sáhttet bargat joksan dihte gelbbolašvuođamihttomeriid. Dás čájehuvvo movt gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja árvvoštallá sin dađistaga. Oahppit galget maid árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid.

Oahpahusláhču čájeha movt oahppit háhkat buriid lohkanstrategiijaid barggadettiin golmmain teavsttain.

Gelbbolašvuođamihttomearit Jo2 – studerenráhkkanahtti oahppoprográmma maŋŋel ja Lasahusa oppalaš studerengelbbolašvuhtii - fidnofágalaš oahppoprográmma maŋŋel

Čálalaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• válddahit ja árvvoštallat iežas lohkan- ja čállinstrategiijaid

Eará áššáigullevaš gelbbolašvuođamihttomearit
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• lohkat teavsttaid mat leat čállon dološ čállinvugiide ja buohtastahttit dálá čállinvugiin
• lohkat ja analyseret vissis meari iešguđetlágan teavsttaid, sihke čáppagirjjálašvuođa ja áššeprosa šáŋraid, mat gullet ovdal 1965 áigodahkii

Njálmmálaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• analyseret ja selvehit gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid sámi servodagain ovdal ja dál

 

 

Sámegiella vuosttašgiellan oahppoplánas leat sierra gelbbolašvuođamihttomearit lohkanstrategiijaide 7. jahkeceahki maŋŋel: “Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit geavahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid lohkat iešguđetlágan teavsttaid iešguđet leahtuin”. ML06-S Sámegiella vuosttašgiellan oahppoplánas lea maid vuođđogálga máhttit lohkat deattuhuvvon: “Lohkat iešguđetlágan šáŋraid teavsttaid iešguđet dásiin ovddida teakstaipmárdusa ja ávkkálaš lohkanstrategiijaid.” Dan dihte huksejuvvo dát oahpahusláhču dasa ahte oahppit dovdet ja leat geavahan muhtin iešguđetlágan lohkanstrategiijaid.

Dán oahpahuslážu ulbmil lea ahte oahppit galge geahččaladdat iešguđetlágan lohkanstrategiijaid vai gávnnahit guđet lohkanstrategiijat sidjiide buoremusat heivejit iešguđet dilálašvuođain. Ohppiid ulbmil lea ahte galget lohkat nu ahte buoremus lági mielde ohppet.


Oahppi galgá máhttit

• geahččaladdat máŋga lohkanstrategiija
• árvvoštallat iežas lohkama ávkki
• válddahit iešguđetlágan lohkanstrategiijaid ovdamuniid ja heajut beliid
• válljet ávkkálaš lohkanstrategiijaid

Oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin oahppanulbmiliid birra mat leat ceahkkin barggus joksat gelbbolašvuođamihttomeari.

 

Máhttit lohkat: lohkat teavsttaid

Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit: ságastallat ja digaštallat teavsttaid ja ságastallat lohkanstrategiijaid birra

Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: čállit iežas-árvvoštallama

Máhttit geavahit digitála reaidduid: interneahtas viežžat teavsttaid

Oahppit muitalit lohkanstrategiijaid birra maidda ieža leat oahppásat, ja ságastallet guđiid strategiijaid sii dávjjimusat atnet. Sii válddahallet lohkanstrategiijaid. Ráhkadehket áinnas távvalii ollislašgova dan vuođul maid oahppit muitalit ja čujuhit. Dát addá oahpaheaddjái gova das maid oahppit hálddašit, ja oahppit gullet nuppiin buriid evttohusaid. Jus čájehuvvo ahte oahppit eai dovdda mu galle lágan lohkanstrategiija, de ferte oahpaheaddji árvvoštallat galget go dovddiidit eanet strategiijaiguin, geahččaladdat ja daid atnit aktiivvalaččat oaidnin dihte movt dat heivejit guđege oahppái iešguđet lohkanoktavuođain.

Dasto digaštallet oahppit guđet lohkanstrategiijat sin mielas orrot ávkkálaččat, movt sii galget lohkat golbma teavstta maid oahpaheaddji sidjiide addá.

HENRIKSEN, HENRIK A.: Væhas skuvlai birra Finmarkost.  Nuorttanaste 30.11.1902

LUND, GUSTAV F.: Vela væhaš skuvlai birra Finmarkost. Nuorttanaste 30.11.1902

VOGT, NILS COLLET: Okta giella Finnmárkkus! Sámás: Issát Sámmol Heatta
 

Oahpahuslážu sáhttá čuovvut vaikko luohkká vállje ge eará teavsttaid.

Digaštallanfáddán dárbbašit oahppit diehtit mii lea ulbmiliid lohkat dáid teavsttaid.

Ovdamearkkat

• Oahppit galget máhttit muitalit teavsttaid váldosisdoalu.
• Oahppit galget čujuhit makkár guottut bohtet oidnosii teavsttain.
• Oahppit galget oažžut vuođu digaštallat dáid guottuid.

Ságastallan ja dieđuid háhkan

Čuolbmagažaldagaid ovdamearkkat

• Makkár vuordámušat ohppiin leat teavsttaide?
• Makkár vuordámušaid addá bajilčála?
• Makkár vuordámušaid addet govat?
• Geat ledje dat olbmot geat čálle dáid teavsttaid?
• Makkár historjjálaš dilis sii čálle?
• Man birra dát teavsttat leat
• Makkár guottuid ovdanbuktet dát teavsttat?
  

Guovtti teavsttas lea eará ortografija go goalmmádis. Makkár vuordámušaid dát addá lohkamii? Movt oahppit vásihit dán?

 

Bajilgovva

Oahppit lohket čállosiid namahusaid ja bajilčállagiid ja geahčadit govaid. Sii muitalit maid sii jáhkket leat teavstta/teavsttaid fáddán.

Geahčestit teavstta

Oahppit lohkalit teavstta/teavsttaid ja gávdnet váttis sániid. Oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin váttis sániid birra, ja oahppit čilgejit sániid. Sii sáhttet áinnas ráhkadit sátnelisttu mas leat sátnečilgehusat.

Dárkilit lohkan

Oahppit lohket teavstta/teavsttaid gávnnahan dihte makkár guottut teavsttain bohtet ovdan.

Maŋŋel lohkama

Oahpaheaddji ságastallá ohppiiguin maid sii gávnnahedje teavsttaid logadettin. Sii muitalit makkár strategiijaid atne ja árvvoštallet daid. Sii válddahit mii doaimmai, ja mii ii lean nu ávkkálaš iešguđet oktavuođain.

Muhtimiid mielas soaitá ain váttis ipmirdit man birra muhtin teavstta sisdoallu lea, dahje makkár guottuid das ovdanbuktá. Dalle sáhttet mieldeoahppit neavvut ja rávvet movt galget lohkat gávnnahan dihte vástádusaid. Oahppit árvvoštallet rávvagiid ja geahččalit ovtta dahje eanet rávvagiid. Sii dieđihit movt dát manai.

Guokte ja guokte oahppi dahje joavku ráhkada teavsttaid čoahkkáigeasu, ja sii čállet teavstta mas čilgejit teavstta váldooainnu.

Oahppit sáhttet maid oažžut bargun čilget ovdalaš ja dálá áiggi sámi servodagaid gulahallanvugiid ja gulahallanstrategiijaid. Ohappit sáhttet atnit teavstttaid vuođđun. Sii ovdanbuktet dán njálmmálaččat mieldeohppiide, dahje čálalaččat oahpaheaddjái.

Loga Henriksena ja Lunda (gč. Ovdal lohkama dahje Resurssaid vuolde) teavstta jitnosit muhtin ohppiiguin. Bisán go lea dárbu čilget sániid ja jus čállinvuohki dagaha lossadin lohkat teavstta.
 
Buohkat lohket Nils Collet Vogta teavstta jienajávohaga. Ráddje buori áiggi sidjiide geat dan dárbbašit, ja soabat jođanepmosiiguin guđiin bargguin sii galget bargagoahtit go leat geargan lohkamis nu ahte earát bállejit joatkit lohkame.

Oahpaheaddji hupmá ovttaskas ohppiiguin hástalusaid birra mat čuožžilit logadettiin, ja veahkeha sin  geahččaladdat heivvolaš strategiijaid.

Muhtimat ságaškuššet teavsttaid erenoamášvuođaid ja gielalaš váikkuhangaskaomiid unnit joavkkus.

Muhtimat ságaškuššet mii sáhttá leamaš ulbmilin go čálle teavsttaid.

Oahpahusláhču heive bures gáiddusoahpahussii. 

Dađistaga-árvvoštallan

Oahppit árvvoštallet iežaset barggu álggidettiin. Maid sii oaivvildit iežaset hálddašit bures? Mii lea váttis? Sii čállet čoavddasániid dahje logga dán birra. Dát addá oahpaheaddjái ávkkálaš dieđu nu ahte son sáhttá buoremus lági mielde doarjut ohppiid bargoproseassa áiggi.

Oahpaheaddji muittua ohppiide oahppanulbmiliid. Sii galget geahččaladdat máŋga lohkanstrategiija ja árvvoštallat iežaset ávkki lohkamis. Sii galget válddahit iešguđet lohkanstrategiijaid ovdamuniid ja heajut beliid ja válljet ávkkálaš lohkanstrategiijaid.

Dán bargoáigodaga loahpageahčen galget oahppit geahčadit čállosiid maid sii čálle bargoáigodaga álggugeahčen, ja árvvoštallet makkár dilli lea dál. Leat go sii geahččaladdan ođđa strategiijaid? Leat go gávdnan vuogas strategiija? Hálddašit og dál juoidá maid eai hálddašan ovdal? Maid leat bargan šaddat čeahpibun? Movt dát lea doaibman?

Gelbbolašvuođamihttomeriid árvvoštallan

Dá lea ovdamearka dasa movt oahpaheaddji árvvoštallá ohppiid gelbbolašvuođa.

Oahpaheaddji oahpásmuhttá ohppiid gelbbolašvuhtii man sii galget olahit, ja válddaha sidjiide mihttomeriid joksama dovdomearkkaid. Čuovvovaš skovis lea gelbbolašvuohta čilgejuvvon golmma dásis. Skovi sáhttá atnit vuođđu duođaštit ohppiid gelbbolašvuođa, ovdamearkka dihte jahkebeal-árvvoštallamis. Dásit heivejit dasa go oahpaheaddjit galgá čilget ohppiide man dásis sii leat ja mainna galget eambbo bargat, ja dalle go oahpaheaddji áigu čujuhit gokko lea ovdánan.

Válddahit ja árvvoštallat lohkanstrategiijaidis

Vuollegis gelbbolašvuohta (árvosátni 2)	Oalle buorre dahje buorre gelbbolašvuohta (árvosátni 3 dahje 4)	Hui buorre gelbbolašvuohta (árvosátni 5 dahje 6)
Don muitalat muhtin lohkanstrategiijaid maid leat geavahan, ja movt dát orrot heiveme dutnje	Don geavahat máŋga iešguđetlágan lohkanstrategiijaid ja máhtát válddahit daid. Don buohtastahtát muhtin lohkanstrategiijaid ja čilget mii lea buoremusat heiven muhtin iešguđetlágan lohkanbargguin.	Don válljet diđolaččat iešguđetlágan lohkanstrategiijaid iešguđetlágan lohkanbargguid váste ja máhtát ákkastallat iežat válljemiid..

Teavsttat: http://skuvla.info.

ELFRID BOINE - SIRI BROCH JOHANSEN - SVEIN LUND - SIV RASMUSSEN (DOAIM.) 2010: Sámi skuvlahistorjá 4. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.

3 teavstta:

HENRIKSEN, HENRIK A.: Væhas skuvlai birra Finmarkost.  Nuorttanaste 30.11.1902

LUND, GUSTAV F.: Vela væhaš skuvlai birra Finmarkost. Nuorttanaste 30.11.1902

VOGT, NILS COLLET: Okta giella Finnmárkkus! Sámás: Issát Sámmol Heatta

Lullisámegillii

JÅMA, ALBERT: Skuvlen jih båatsoeburrien gaskesne. http://skuvla.info/skolehist/albert-s.htm

THOMASSON, JONAR:  Åarjelh-saemien lohkehtæjja viehkine bøøti. http://skuvla.info/skolehist/jonar-s.htm

KAPPFJELL, SOFIE - WESTERFJELL ,EBBA: Internate buerebe voenen skuvleste. http://skuvla.info/skolehist/ebbasofie-s.htm

ANDERSEN, THORBJØRN: Rektovre luhkie tjijhtje jaepieh åarjelh-saemien skuvlesne. http://skuvla.info/skolehist/thorbj-s.htm