Stávvaliiguin bargat

Dát oahpahusláhču lea okta ovdamearka movt sáhttá bargat 1. ja 2. jahkeceahki gelbbolašvuođamihttomeriiguin. Gelbbolašvuođamihttomearit konkretiserejuvvojit oahppomihttun, mat leat ceahkkin barggus olahit  gelbbolašvuođamihttomeriid. Oahpahuslážut čájehit heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggat integreret ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt árvvoštallá sin dađistaga. Ohppiid iežaset ja guhtet guoimmiset árvvoštallan maid guoská dasa.    

Dan ovdamearkkas galgá stávvaliiguin bargat. Oahppit galget gávnnahit man galle stávvala iešguđet ge sániin leat. Vállje máŋgga sátneklássain sániid, ii ge dušše substantiivvaid. Dat lea erenoamáš dehálaš bargat vearbbaiguin. Dat lea bargu mii ferte čađat dahkot daidda nuoramus ohppiide.

Gelbbolašvuođamihttomearit 2. jahkeceahki maŋŋel

Čálalaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• juohkit sániid stávvaliid mielde 
  

Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeari.

Oahppi galgá máhttit

- juohkit guovttestávvalsániid ja golmmastávvalsániid stávvaliidda
- guldalit jietnadagaid stávvaliin

Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dás guldalit sánit ja geardduhit daid.

Máhttit rehkenastit sámegielfágas mearkkaša ahte máhttá lohkat stávvaliid.

Oahpaheaddji ráhkada ovdalgihtii báberlihpuid main lea sánit maid oahppit galget čuohppat stávvaliidda.

1.Doaškut gieđaid sániid stávvaliid mielde
Dáinna doaimmain galgá oahppi ipmirdit ja oaidnit ahte sániin leat máŋga stávvala.
Oahpaheaddji čájeha álggos movt son juohká sáni stávvaliidda go lohká jitnosit sáni ja seammás speažžu/doašku gieđaid stávvaliid mielde. Dás maŋŋil sáhttet oahppit evttohit sániid maid sii doškot/spežžot stávvaliid mielde. Čuovo mielde geavahuvvojit máŋggalágan sánit nugo substantiiva, vearba ja adjektiiva. Álggos sáhttet oahppit ovdamearkka dihte álgit iežaset namain, maid sii barget jna.
Molssaeaktun sáhttet oahppit njuikut sániid stávvaliid mielde.

2. Doaškut/speažžut gieđaid ja lohkat stávvaliid
Go oahppit máhttet gieđaid speažžut sániid stávvaliid mielde, de álget ges speažžut ja lohkat stávvaliid oktanis. Geavat sihke guovtte- ja golmmastávvalsániid, ja dađistaga sáhttet oahppit geahččalit sániid main leat eambbo stávvalat. Dát lea dehálaš vai oahppit dasa lassin ožžot hárjáneami lohkat galle stávvala ovttastávvalsániin leat, go dat eai leat nu dábálaččat.

3. Čuohpadit sániid stávvaliidda
Čále guovtte- ja golmmastávvalsániid báberlihpuide, ja dáhto ohppiid čuohppat sániid stávvaliid mielde.

4. Doaškut/speažžut gieđaid ja lohkat galle vokála leat
Dát eaktuda ahte oahppit leat oahppan lohkat seammás go gieđaid spežžot stávvaliid mielde, ja ahte sii dovdet vokálaid ja diftoŋggaid. Oahppit doškot sániid stávvaliidda ja muitalit galle stávvala sánis leat. Ja de čállá oahpaheaddji sáni távvalii. Ja de lohket oahppit vokálaid. Sámegielas muitala sáni vokálaid dahje diftoŋggaid lohku man galle stávvala dán sánis leat.

FUOM! Juohke stávvalis sánis lea vokála dahje diftoŋga. Danne sáhttá stávvallohku rievdat go sojaha sáni.

5. Guldalit sáni stávvalráji
Go oahppit nagodit lohkat stávvaliid logu muhtin sánis, de sii hárjehallet ges guldalit juohke stávvala.
Maŋŋel geahččalit oahppit guldalit stávvala vuosttaš ja maŋemus jietnadaga. Dasa sáhttet sii beljiid geavahit, ja sii sáhttet “dovdat njálmmis movt dat orru” go dasa lea dárbu.

Oahpaheaddji lohká ovtta sáni jitnosit ja dadjá dán sáni vuosttaš stávvala. Buohkat guldalit jietnadaga mainna stávval álgá. De guldalit buohkat ges stávvala loahppajietnadaga. Lea ovdamunni álgit sániiguin main lea okta stávval mas loahppajietnadat lea dakkár maid sáhttá fanahit (kontinuánta), ovdamearkka dihte Mán-(nu). Go oahppit dán nagodit, de sáhttet bargat sáni nuppiin stávvaliin. Lea buorre deattuhit ohppiide ahte galget dušše vuos nuppiin stávvalin bargat, ja čielggadit mii dat stávval lea. Maŋŋel guldalit oahppit jietnadagaid mat leat stávvaliid siste.

Dađistaga go oahppit šaddet oadjebasat teknihkkii, de šaddá maid geahppaseabbo sidjiide guldalit dássemolsuma iešguđetge sániin ja vaikko buohtastahttit muhtin minimála párain. Minimála párra sáhttá leat  mánnu-mánu, guolli- guoli. Soames davvisámegiela minimála páraid gávdnojit girjjis “Hoahkat ja stoahkat” man Kirsten Wirkola ja Lisa Baal leaba čállán.
Dađistaga barget oahppit viidáseappot sániiguin main leat eará molsašumit. Dát boahtá ávkin riektačállimii.

6. Speallat
Čále sániid báberlihpuide, ovtta sáni guđege lihppui. Galget leat sánit main leat guokte ja golbma stávvala. Bija lihpuid beavddi ala nu ahte sánit eai oidno. Poeŋgga dás lea ahte son galgá gávdnat bára. Okta bárra leat guokte sáni mas leat seamma mađe stávvalat. Jus ii gávdno bárra, biddjojit lihput ruovttoluotta beavddi ala. Dat oahppi guhte lea gávdnan eanemus báraid, vuoitá.

Ollu ohppiide sáhttá leat hástalus go galget speažžut gieđaid ja lohkat stávvaliid oktanis.  Sii fertejit álggos dušše konsentreret ovtta diŋgii hávális. Lea maid vejolaš ritmmalaččat geiget ovtta ja ovtta suorpma dađi mielde go dadjá sáni.

Oahppit geat máhttet čállit, sáhttet čállit sáni stávvaliidda.
Jus oahppit geavahit sojahuvvon sániid, de berrejit sii maid dadjat/čállit vuođđosáni.

omd. čá-lán  čál-lit  mán-no-dat

Mihtuid olaheapmi/máhttodássi galgá čadnot gelbbolašvuođamihttomeriide - oktii dahje gelbbolašvuođamihttomeriid joavkkuide.

Ohppiide galgá oahpis ja álki gávdnat mii dat lea mii deattuhuvvo go son árvvoštallo.

Dađistaga-árvvoštallan

Oahppit ožžot njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Váldde vuođu oahppanulbmiliin. Lea dehálaš addit oahppoovddidan dieđuid ohppiide vai sii ovdánahttit fágalaččat. Dát mearkkaša ahte oahppit fertejit diehtit maid sii máhttet, mainna sii galget eambbo bargat ja movt sii galget dan dahkat.

Iežas árvvoštallan

Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit iežaset árvvoštallat ja guhtet guoimmiset.

Ovdamearkan skovis movt iežas árvvoštallá:

Lullisámegilli:

BULL, ELLA HOLM 1996: Jielije saemien. Voestes gærja. [Kautokeino:] Samisk Utdanningsråd.
BULL, ELLA HOLM 1998: Åarjel-saemien 1. Karasjok: Davvi Girji OS.
AAGÅRD, ANITA – LARSEN, TONE MARIE 2002: Baalka. Karasjok: Davvi Girji os.
BRANDSFJELL, HELEN BLIND - FJELLHEIM, MONA - NOODT, TRINE 2010: Gïeline goetsebe 1. Åarjelsaemien voestes jïh mubpiengïeline. Lohkemegærja. Oslo: Solum forlag

Davvisámegilli:

WIRKOLA, KIRSTEN - BAAL, LISA 2000: Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. [Guovdageaidnu]: Sámediggi


Boađe mu mielde: http://www.davvi.no/eGirji/580/580intro.php