Muitalus

Dát oahpahusláhču lea okta ovdamearka dasa movt 3. ja 4. jahkeceahkis sáhttá bargat. Gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá konkretiseret oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Oahpahuslážus leat heivvolaš bargovuogit, movt vuođđogálggat integrerejuvvojit ja movt oahpaheaddji oahpahusa heiveha ohppiide ja árvvoštallá sin.

Dás lea ovdamearka iežas árvvoštallamii ja movt guhtet guoimmiset árvvoštallet.

Dat oahpahusláhču lea dan birra movt čállit muitalusaid ja dát ii govčča olles vuosttaš gelbbolašvuođamihttomeari.

Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel

Čálalaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit 

• čállit muitalusaid, divttaid, reivviid ja áššeteavsttaid 
• ordnet teavsttaid bajilčállagiin, álggahusain ja loahpahusain

Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmiliin, mat leat ceahkkin dasa ahte olahit daid gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahppi galgá máhttit

- plánet muitalusa
- ráhkadit bajilčállaga muitalussii
- čállit álggu
- čállit váldooasi
- čállit loahpa
- čállit olles cealkagiid
- geavahit čuoggá ja jearaldatmearka
- čállit stuora álgobustáva namaide ja mearkkaid maŋŋel.

Máhttit lohkat:  Oahppit lohket muitalusaset njuovžilit, ollislaččat, dadjet sániid riekta ja lunddolaš intonašuvnnain.

Máhttit čálalaččat ovdanbuktit: Oahppit čállet muitalusa ja bidjet deattu oahppanulbmilidda.

Máhttit geavahit digitála reaidduid: Oahppit hárjánit geavahit čállinprográmma go čállet muitalusaset. Máŋgga oahppái lea eanet miellagiddevaš ja movttiidahtti čállit digitálalaččat go gieđain čállit báhpirii. Lea álkit ohppiide rievdadit ja buoridit teavstta go čállet dihtoriin.

Oahpaheaddji čállá muitalusa mii šaddá modeallan dasa movt muitalusa ráhkadit, ja lohká dan ohppiide. Muitalus maid oahppi lea čállán, sáhttá maid geavahuvvot jus dat deavdá oahppanulbmiliid gáibádusaid.

Álggat barggu dainna ahte ráhkadat muitalusaid mat movttiidahttet ja addet čállinmovtta ohppiide. Soames oahppit oalgguhuvvojit go dihtet ahte soames galgá lohkat dahje guldalit su muitalusa. Sii oidnet ahte sin barggus lea ávki, ja de šaddá suohttaseabbo. 

Vállje fáttáid maidda oahppit liikojit, dahje divtte sin válljet fáttá. Oahppit sáhttet čohkkát rieggás ja fárrolaga ráhkadit njálmmálaš muitalusa. Vurrolaga ráhkada juohkehaš ovtta cealkaga.

Čállit muitalusa

Álggos ráhkadit oahppit fárrolaga jurddakártta. Sii ožžot veahá jurddašanáiggi ja de buktet evttohusaid. Oahpaheaddji čállá távvalii idéaid, ja oahppit de válljejit dáin evttohusain man birra guhtege áigu čállit.

Oahppit ráhkadit de jurddakártta ieža ja geavahit dan go plánejit muitalusa sisdoalu. Dehálaš oasit sáhttet leat olbmuid namat, báiki, áigi ja dáhpáhus. 

De maŋŋel álget oahppit čállit muitalusa juogo gieđain ja dahje dihtoriin.

Eará vuogit

- Oahpaheaddji addá golbma dahje vihtta sáni mat galget leat muitalusas, nugo ovdamearkka dihte geassi, lávggodit, oaggut, beana ja gállit.

- Oahppit evttohit sánit mat čállojit távvalii, ja mii šaddá dego sátnebáŋkun gos sii besset válljet sániid.

- Oahpaheaddji čájeha govvosa dahje juogalágan diŋgga/diŋggaid mat galget muitalusas fárus.

- Oahppit čállet muhtin fáttá birra, maid oahpaheaddji diehtá berostahttá oallugiid.

- Oahppit ožžot ovtta namahusa.

- Oahppit ožžot álggu.

- Oahpaheaddji čájeha ohppiide gova man mielde sii čállet muitalusa.

- Oahpaheaddji ja oahppit čuohpadit govaid aviissain ja bláđiin. Oahppit válljejit ovtta gova dahje vuorbádit/gesset gova mii šaddá muitalusa vuođđun.

- Oahppit geahčadit govaid govvagirjjiin (govvaráidduid) ja čállet muitalusa daid vuođul.

- Oahpaheaddji lohká muhtin muitalusa álggu, ja oahppit čállet viidáseappot dán muitalusa. Loga dán birra eambbo Wirkola&Baal dahje Susegg ja eará sullasaš girjjiin.

- Oahppit lohket muitalusaid vai ožžot inspirašuvnna, dahje oahpaheaddji lohká jitnosit muitalusa.

- Oahpaheaddji lohká muitalusa ja oahppit geavahit dán modeallan dahje inspirašuvdnan čállit iežaset muitalusa.

Lea dehálaš oažžut buot ohppiid ságastallamii searvat mas lea sáhka muitalusa birra, nu ahte sii leat ráhkkanan ja ovdanbuktán plána ovdal go álget čállit.

Go oahppit ráhkadit jurddakárta, sáhttá oahpaheaddji sin veahkehit gávdnat sániid ja ráhkadit cealkagiid. Loguid bidjat jurddakártta sániide sáhttá leat ávkin go galgá muitit guđe ortnegis jurdagat galget leat muitalusas.

Cealkagiid čállit govvaráiddu govaide sáhttá leat ávkin struktureret muitalusa.

Oahppi sáhttá áinnas álggos sárgut muitalusa, ja de easka čállit.

Soames oahppit soitet dárbbašit veahki cealkagiid hábmet dahje cealkagiid hukset go leat bargame muitalusain.

Muhtin oahppit hálddašit ja háliidit čállit guhkes muitalusaid ja sáhttet bargat dainna seammá muitalusain guhká, ja eará oahppit ges soitet de álgit ođđa ja eará bargobihtáiguin. Soames oahppit ges sáhttet čállit máŋga muitalusa.

Jus oahppi lea čállán hui oanehis muitalusaža, de sáhttá oahpaheaddji máŋget dán ja de čuohpadit dan lunddolaš osiide ja liibmet ođđa árkii dan nu ahte šaddá gaska muhtin sajiin. Ja de sáhttá oahppi čállit eambbo cealkagiid daidda guoros sajiide nu ahte šaddá eambbo ollislaš muitalus. Dán lea hui álki dahkat jus oahppi čállá dihtoriin.

Dađistaga- árvvoštallan

Oahppit galget oažžut oktilis bagadallama čálidettiin, ja oahppanulbmilat galget leat vuođđun bagadallamii. Oahpaheaddji movttiidahttá ohppiid čállit dainna go addá konkrehta evttohusaid dahje diktá ohppiid ságastallama bokte evttohit evttohusaid.

Lea dehálaš dasa bidjat fuomášumi mii muitalusas lea buorre, nugo ovdamearkka dihte ahte muitalusas lea bajilčála, álgu ja loahppa, ja ahte oahppi doalaha fáttá dahje ahte muitalus lea bures ovttastuvvon/ ahte lea rukses árpu muitalusas. Oahppi de joatká daiguin osiiguin mat lea buorit muitalusas.

Oahpaheaddji addá maid oahppái dieđu dan birra maid oahppi sáhttá bargat vai buorida muitalusa, nugo ovdamearkka dihte čállit eambbo bienaid váldooasis, muitit loahpa dahje geahččat leat go namain stuora álgobustávva ja váilot go eará mearkkat.

Oahppi árvvoštallet iežaset ja guhtet guoimmiset

Lassin oahpaheaddji dađistaga-árvvoštallamii sáhttet oahppit árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset.

Dá lea ovdamearka skovvái maid oahppit sáhttet geavahit go árvvoštallet iežaset. Dát skovvi sáhttá maid geavahuvvot go oahppit árvvoštallet guhtet guoimmiset. “Don” biddjo de “mun” sadjái.

SUSEGG, BRIT ARNA 2003: Verket-leseren-livet. En ny litteraturdidaktikk. Oslo: Cappelen akademisk forlag.

WIRKOLA, KIRSTEN - BAAL, LISA 2000: Hoahkat ja stoahkat. Rávvagat mo sámegielain bargat 1. luohkás. [Guovdageaidnu]: Sámediggi