Báikenamat

Dát oahpahusláhču lea ovdamearka dasa movt 4. jahkeceahkis bargá. Ane muittus ahte oahpahusláhču ii álohii govčča olles gelbbolašvuođamihtomeari.

Gelbbolašvuođamihtomearri sáhttá konkretiserejuvvot oahppanulbmilin, mii lea ceahkki barggus olahit gelbbolašvuođamihttomeriid. Oahpahusláhču čájeha heivvolaš bargovugiid, movt vuođđogálggaid ovttastahttá bargui ja movt oahpaheaddji heiveha oahpahusa ohppiide ja movt sin dađistaga árvvoštallá. Das leat maid ovdamearkkat movt oahppit sáhttet  árvvoštallat iežaset ja guhtet guoimmiset bargguid.

Ovdamearka čajeha movt oahppit sáhttet bargat vai ohppet sámi báikenamaid lagasguovllus dahje Sámis. Dán barggus sáhttá ja berre oahpaheaddji fágaidrasttideaddji bargat dainna ahte ovttastáhtta sámegiela ja servodatfága. Lea maiddai vejolaš čatnat luonddufága fáddái.
Oahpahusláhču sáhttá heivehuvvot 3. jahkeceahkkái jus dat heive báikkálaš oahppoplána ektui.

Oahpaheaddji sáhttá sihke oanidit ja guhkidit bargoáiggi evttohuvvon áiggi ektui. Jus oahppit barget fágaidrasttideaddjit dáinna fáttáin, de dárbbašit eambbo áiggi go jus dušše sámegielas barget fáttáin.

Gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahkkai

Árbevirolaš máhttu
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• ságastallat báikkálaš sámi báikenamaid ja daid mearkkašumiid birra ja buohtastahttit daid dárogiel ja earágiel báikenamaiguin
•  geavahit árbevirolaš muitalusaid iežas barggus
  

Čálalaš gulahallan
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• gávdnat fáttáid iežas čállinbargguide girjerádjosis ja Interneahtas, ja ráhkadit, vurket  ja viežžat fas teavsttaid digitála reaidduid geavahemiin

 
Giella geavahusas
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

•  ságastallat máŋggagielalašvuođa birra

Eará relevánta gelbbolašvuođamihttomearit

Jus vállje ovttastahttit servodatfága ja sámegiela, de heivejit dát gelbbolašvuođamihttomearit:

Servodatfága - Sámi oahppoplána gelbbolašvuođamihttomearit 4. jahkeceahki maŋŋel

Geografiija
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit

• válddahit eanadathámiid, geavahanguovlluid ja báikkiid, suokkardemiin eanadagaid ruovttu ja skuvlla lahka ja atnit sámegiel ja dárogiel namahusaid daidda

Historjá

•  dovdát historjjálaš luottaid iežas lagasbirrasis, ja guorahallat báikkálaš čoakkáldagaid ja muitomearkkaid.

Gelbbolašvuođamihttomearit leat konkretiserejuvvon oahppanulbmilin, mat leat ceahkkin olahit gelbbolašvuođamihttomeriid.

Oahppi galgá máhttit

- gávdnat báikenamaid ja čilget daid
- ságastit duovdda- ja čázádat-namahusaid ja báikenamaid birra
- buohtastahttit sámi ja dárogiela báikenamaid
- čállit fáktačállosa mas leat báikenamat mielde
- ohcat ja geavahit dieđuid maid viežžá interneahtas

Máhttit lohkat mearkkaša dás ahte oahppit lohket báikenamaid kárttain, teavsttain ja registariin.

Máhttit njálmmálaččat ovdanbuktit mearkkaša dán oahpahuslážus ahte oahppit servet ságastallamii báikenamaid, eanadat- ja čázádatnamahusaid birra. Sii jearahallet earáid vai ožžot dieđuid, ja ovdanbuktet dieđuid maid sii leat gávdnan báikenamaid birra.

Máhttit čálalaččat ovdanbuktit mearkkaša dás ahte oahppit čallet fáktačállosiid mas báikenamat leat mielde.

Máhttit rehkenastit mielddisbuktá dás ahte oahppit geavahit kárta-koordináhtaid go ohcet báikenamaid kárttain. Jus dárbu de sáhttet sii maid oahpásnuvvat UTM-posišuvnnaide.

Máhttit geavahit digitála reaidduid mearkkaša dás ahte oahppit geavahit interneahta gávdnat heivvolaš neahttasiidduid, geavahit digitála kárttaid dieđuid ja geavahit dáid dieđuid čállinprográmmas.

Oahpaheaddji ja oahppit berrejit ovdal dahje oktanis go barget báikenamaiguin maid bargat sámegiela eanadatnamahusaiguin. Dalle ožžot oahppit dárkilet gova das movt sámi báikenamat leat ráhkaduvvon.

Guovlluin gos gávdnojit ollu báikenamat sámegillii, lea lunddolaš ahte oahppit álggos barget iežaset lagasbirrasa namaiguin. Sáhttet iežaset ássangili namaide oahpásnuvvat.

Jus oahppit ásset guovllus gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, sáhttá bargat stuora eanadagaid (omd. váriid, gáissáid, vumiid) ja čáhcádagaid (omd. eanuid, jogaid, vuonaid) namaiguin. Báikkit sáhttet leat lahka iežaset ássanguovllu dahje eará oahpes guovllus. Sáhttá leat váhnemiid dahje áhkuid ja ádjáid riegádanguovlu, dahje eará guovlu gosa oahppi dovdá gullevašvuođa.

Guovlluin gos lea váttis gávdnat sámegiel báikenamaid, berre oahpaheaddji ráhkkanan dasa ahte soaitá šaddat oahppái veahkkin ohcat báikenamaid maid galgá oahppat.

Lea maid vejolaš heivehit barggu dainnalágiin ahte váldá viidát sámeguovlluid dovddus báikenamaid dahje sámegiel gávpotnamaid, omd. Čáhcesuolu, Skánit, Bådåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Aarborte, Snåase.

    Čađaheapmi

- Oahpaheaddji čilge ohppiide mat barggu mihttomearit leat, ja muitala sidjiide mainna sii galget bargat.
- Ovttas namuhit oahppit nu galle sámi báikenama go fuobmájit, juogo iežaset lagasbirrasis, boazoorohagas dahje eará sámi guovlluin.
- Oahpaheaddji ráddje ovttas ohppiiguin guđe guovllu/guđiiguin guovlluiguin galget bargat.
- Juohke oahppi vállje ovttasráđiid oahpaheddjiin ovtta báikenama man birra ohcá eambbo dieđuid:

• Guđe nama vállje oahppi? 
•  Movt daddjo ja čállojuvvo namma?
• Maid namma mearkkaša?
•  Makkár eanan/čázádat dát lea?
• Maid mearkkaša eanadat-/čázádat-namahus? 
•  Manne lea ožžon dakkár nama (jus dasa gullá muitalus dahje čilgehus)?

- Jus lea váttis čilget mas dihto báikenamma vuolgá, de sáhttá maid guorahallat leat go eará báikenamat main lea seamma álgu dahje loahppa. Dávjá leat jávrriin, jogain dahje váriin mat leat lahkalagaid seamma álgooassi namas ja nu diehtá ahte báikkit leat lahkalagaid.

- Oahppit ohcet dieđuid báikenama birra iešguđet gálduin:

• Oahppit ohcet ja čohkkejit girjjiin dieđuid. 
•  Oahppit jearahit báikenama birra olbmuin geat dovdet báiki. Jearahallama sáhttet juogo báddet dahje filbmet. Sii čállet čilgehusa jearahallama vuođul.
• Oahppit gávdnet báikenama kárttas,  juogo digitála dahje báberhámis. Čujuhusas www.statkart.no gávdno norggakártta, mas leat maid sámegillii namat. Oahppit sáhttet maid ohcat eará interneahttasiidduid main lea kárta. Dáid kárttaid sáhttet oahppit čálihit báhpirii ja merket gokko báiki lea.
• Oahppit čállet fakta-čállosa báikenama birra.
  

- Viidásit bargu

• Oahppit govvejit báiki, dahje gávdnet dán báikki gova dahje sárgot báikki.
• Oahppi ráhkada báikenama birra oanehis čállosa masa bidjá kártta ja gova.
• Oahppit sáhttet ráhkadit oktasaš gihppaga mas leat buot čállosat báikenamaid birra.
• Báikenamaid teavsttaid sáhttá seaidnái heŋget vai buohkat besset daid lohkat.
• Oahppit ráhkadit oanehis jietnafiilla mas muitalit  báikenama birra. Dán bidjet ovdanbuktinprográmmii oktan govain ja kárttain.

Oahppit ja oahpaheaddji ságastallet ovttas dan birra maid leat gávnnahan. Guhtege oahppi muitala iežas báikenama birra. Maŋŋel jearrá oahppi earáin gažaldagaid dan birra maid leat muitalan.

Dasa lassin lea vejolaš viiddidit barggu ja váldit ovdan sámegiela eanadatnamahusaid. Dalle galget oahppit maid čilget mii lea omd. jávri, johka,čázádat, vuopmi,duottar ja vuovdi.

Oahppi ja oahpaheaddji válljeba bargomálle mii heive ovttaskas oahppái, geahča evttohusaid čađaheami-oasis. Soapmásat ollejit bargat máŋggain báikenamain, sihke lagas ja gáidan, ja iešguđet ládje.

Muhtin oahppit barget eanaš njálmmálaš bargobihtáiguin, ja earát ges čállet nugo báikenamaid, čilgehusaid ja fakta-čállosiid.

Dađistaga-árvvoštallan

Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga-árvvoštallama. Vuođu sáhttá váldit oahppanulbmiliin. Lea dehálaš addit dieđu oahppái maid vuođul son sáhttá bargat ovdánit fágalaččat.

Ovdamearkkat mihttomeriid joksama dovdomearkkaide:

Iežas árvvoštallat dahje guhtet guimmiideaset árvvoštallat

Dá lea ovdamearka movt oahppi sáhttá iežas árvvoštallat dahje oahppit sáhttet guhtet guoimmiset bargguid árvvoštallat. De lonuha dušše mun sáni duinna sániin.

Dáppe gávdná olles Norgga kárttaid, dain leat maid sámegillii čállojuvvon báikenamat : www.statkart.no

Dáppe gávdnojit eanas dárogielnamat, muhtin sámi namat leat registrerejuvvon. Siidu lea ollásit dárogillii:: http://www.kartiskolen.no/

Dáppe gávdná máŋgga guovllu báikenamaid miehtá Norgga. Sámegielnamat leat juhkkojuvvon fylkkaid ja suohkaniid mielde:

http://no.wikipedia.org/wiki/Kategori:Lister_over_samiske_navn

http://wapedia.mobi/no/Kategori:Lister_over_samiske_navn

http://www.infonuorra.no/samiske-stedsnavn/179-samiske-stedsnavn.html

http://www.infonuorra.no/samisk-sprak/6-samiske-stedsnavn.html

Dáppe sáhttá čállit báikenamaid sisa ja oažžu daid vástideaddji nama eará gielaide: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html

Eará namat:
http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm.

Báikenamat Gaivuonas:
http://www.gaisi.no

Báikenamat Porsáŋggus:
http://www.mearrasapmi.no/index.php?option=com_sobi2&catid=2&lang=nb

Sámi báikenamat Moskavuona guovllus, Romssa suohkanis: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html

Sámi báikenamat Røyrvikas:
http://wapedia.mobi/no/Samiske_geografiske_navn_i_R%C3%B8yrvik

Sámi báikenamat Svahken Sijte:
http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253

JOHANSEN, YNGVE 2007: Rákkonjárga - Sámi báikenamat; samiske stedsnavn i Berlevåg kommune. Indre Billefjord: Iđut (CD-ROM)

MYRNES, MARTIN - OLSEN, ASLAUG - SÁMIGIEL BEROŠTEADDJIK 2010: Samiske stedsnavn i Evenes - Evenáši sámi báikenamak.[Evenskjer:] Skániid girjie

HELANDER, KAISA RAUTIO 2008: Namat dan nammii. Sámi báikenamaid dáruiduhttin Várjjaga guovllus Norgga uniovdnaáiggi loahpas. Dieđut  1/2008. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla, Sámi dutkaninstituhtta

ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn. Daaroen-åarjelsaemien Åarjelsamien-daaroen baakoegärja jih sijjenommh. Kiruna: Saemiedigkie/ Sametinget.

BERGSLAND, KNUT 1995, 1996, 1998: Bidrag til sydsamenes historie.

BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja. Sydsamisk-norsk ordbok. [Indre Billefjord:] Iđut, 2. opplag.

MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok. Daaroen-åarjelsaemien baakoe-gærja. [Indre Billefjord:] Iđut.

SAMMALLAHTI, PEKKA 1993: Sámi-suoma-sámi sátnegirji. Saamelais-suomalais-saamelainen sanakirja. Ohcejohka: Girjegiisá oy.

KÅVEN, BRITA – JERNSLETTEN, JOHAN – NORDAL, INGRID – EIRA, JOHN HENRIK – SOLBAKK, AAGE 1995: Sámi-dáru sátnegirji. Samisk-norsk ordbok. Kárášjohka: Davvi Girji o.s.