Hopp til hovedinnhold

Prinseassa Märtha Louise

Prinseassa Märtha Louise riegádii čakčamánu 22. beaivvi 1971:s Rikshospitálas Oslos. Son lea Majestehta Gonagas Harald ja Majestehta Dronnet Sonja boarrasit mánná. Prinseassas lea okta viellja, Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon.

Prinseassa lea gásttašuvvon iežas áhčibeale áhku, Ruvdnaprinseassa Märtha, ja iežas máttaráhku, Gonagas Haakona eatni, Dronnet Louise gáibmin. Go Vuođđoláhka rievdaduvvui, de šattai Prinseassa ruvdnoárbbolaš, muhto álgonjuolggadussan mearriduvvui ahte dievdu mánná árbemis ovddabeallái nissonolbmo sin gaskkas geat leat riegádan ovdal 1990.

Bajásšaddan

Prinseassa vieljainis bajásšattaiga luonddu birrasis Skaugum gárdimis Askeris, oarjjalulabealde Oslo. Váhnemat leaba garrasit deattuhan dan ahte goappešat mánáid bajásgeassin galgá leat eanemus lági mielde seammalágan go norgga nuorain muđui. Danin leaba sihke Prinseassa ja Ruvdnaprinsa leamaš suohkanmánáidgárddis ja vázzán dábálaš skuvllas.

Prinseassa Märtha Louise liiko sihke musihkkii ja girjjálašvuhtii. Ollu jagiid lei son mielde muhtun dánsenjoavkkus Norgga Álbmotmuseas, ja lasa lassin lei son áŋgir riidet heastagilvvuin. Son lea maid lávlon koaras, čuojahan piano ja njurggonasa (tverrfløyte).

Oahpu

Prinseassa álggii vuosttaš luohkkái Smestad skuvlii Oslos 1978:s, ja eadni ja áhčči čuovuiga su vuosttaš skuvlabeaivái. 1990:s gearggai son joatkkaskuvllas Kristelig Gymnasiumas Oslos. Prinseassas ledje gielat čiekŋudahttinfágan. Seamma čavčča vulggii Prinseassa Englándii Waterstock Ridesenterii oahpahallin ja maiddái lohkan dihtii girjjálašvuođa Oxford Universitetehtas. Muhtun áiggi maŋŋá fárrii son Arena UK riidenguovddážii oahppat profešunealla heastariidema, sprangrytter riidema.

1992 čavčča álggii Prinseassa Märtha Louise Bjørknes Priváhtaskuvlii Oslos. Maŋŋá čálihuvvui son studeantan Bislet allaskuvlaguovddážii Oslos gos son čađahii fysioterapeuta oahpu. Maŋŋá eksámena, válljii Prinseassa bargat praksisáiggi Maastrichtas Nederlánddas. Juovlamánus 1997 oaččui son fysioterapeuta duođaštusa. Dan maŋŋá álggii son ollesáiggi bargat sprangrytter gilvvuin ja lei máŋgga geardde riikkajoavkkus. Seamma áiggis logai son Rosenmetoda oahpu. 2000:is oaččui son Rosenmetoda dikšunduođaštusa. Seamma jagi heittii son riidengilvvohallamiin.

Bearaš

Juovlamánu 13. beaivvi 2001 lohpádalai Prinseassa girječálliin Ari Behnain, gii lea Mossas eret. Bisma Finn Wagle vihahii bára Nidaros Duopmogirkus, Troandimis miessemánu 24. beaivvi 2002.

Báras leat golbma nieidda. Maud Angelica Behn riegádii Rikshospitálas Oslos cuoŋománu 29. beaivvi 2003, Leah Isadora Behn riegádii Bloksbjergas Hankøas cuoŋománu 8. beaivvi 2005 ja Emma Tallulah Behn riegádii Lommedalenis čakčamánu 29. beaivvi 2008.

Prinseassa ja su bearaš orrot Lommedalenis Bærum suohkanis.

Iežas fitnodat

Prinseassa Märtha Louise lea guhká bargan áŋgirit kulturgaskkustemiin. Sus leamaš earenoamáš beroštupmi norgga álbmotmáidnasiidda – ja sus lea earet eará leamaš máinnaslohkanráidu norgga tv:as. Prinseassa lea ieš čállán máŋga girjji ja jietnagirjji, ja son lea leamaš máŋga tv-ráiddu prográmmajođiheaddji.

Ođđajagimánus 2002 álggii Prinseassa bargat kulturgaskkustemiin ja rosenmetodain iešheanalaš vuođu alde. Dan oktavuođas ásahuvvui ovttaolbmofitnodat, gos Prinseassa ieš hálddaša iežas fitnodatdoaimma nugo juridihkalaš persovdna. Ođđajagimánu 1. beaivvi rájes 2002 máksigođii Prinseassa vearu nugo buot earát.

2007:s álggahii Prinseassa Astarte Education ovttas Elisabeth Nordengain.



12.10.2015

Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas: