Barents Spektakel Girkonjárggas
Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa bođii odne Girkonjárgii gos galgá čuovvut guovttebeaivása viiddis prográmma Barents Spektakel festivála rahpandilálavuođas ja son galgá maid čuovvut Sámeálbmotbeaivvi doaluid guovvamánu 6.beaivvi.
Ruvdnaprinsa čuovui álggos Girkonjárggakonferánssa, gos gieđahallá dakkár fáttáid go Politihkala ovdáneapmi Davviguovlluin ja Davviguovllut jagi 2030 guvlui. Ruvdnaprinsa beasai maid fitnat guossin Barentsčállingottis, mii dán jagi ávvuda dan go Barentsovttasbargu lea doaibman juo 20 jagi.
Barents Spektakel
Diibmu 18.00 odne eahket rabai Ruvdnaprinsa Haakon Barents Spektakel festivála, mii 10.geardde juo ásaha saji kultuvrrala deaivvademiide, davviguovlluid ja riikkaid álbmogiidda. Dán jaga časkkástatsátni lea Ticking Barents, ja Ruvdnaprinsa deattuhii maid dákkár festivála mearkkaa dán guovllu ovddideapmái:
- Kultuvra lea namalassii ságastallan. Ságastallan hukse ráfi ja dássedis dili, ja dássedis dilli ásaha ovdáneami. Mus lea nana osku kultuvrrala ásahanfápmui , movt dat nagoda min čohkket, ja ásahit gulahallama ja hukset juoidá mii lea ođas.
Ruvdnaprinsa čuovui rahpanshowa, KIMEK skiipadivodanbáikkis, mii bisttii diimmu. Dan lágideaddjit ledje Pikene på Broen – mii lea norgga/ruoa kulturovttasbargu mii lea duogábealde Barents Spektakel.
Ticking Barents
Ruvdnaprinsa čuovui maid Ticking Barents rahpankonseartta – dat lea dáiddala ovttasbargoproeakta mas leat mielde Reconstructing the Utopia ,Moskvas, Wach Auf musihkárat Oslos ja Arkangelsk Spolokhi joavku ja The XOP/The Choirfra, Murmánskkas eret. Ovttas ledje sii ráhkadan prográmma mii bisttii diimmu Fjellhallenis, gos geavahedje sovjehtala 20 ja 30-logu musihka, diktalohkamiid futuristala gillii, duiska maŋŋelsoađi musihka ja Norgga bargiidlávlagiid
Border Musical
Gaskaijaáiggi beasai Ruvdnaprinsa čuovvut ja vásihit Border Musical earenoamá čájeheami. Filbma muitala Ola birra gii lea Finnmárkkus eret ja Tanja, gii lea Guoládagas eret, geat geahččaleaba ásahit ovttaseallima. Sudno náittusdilli govvida veahá Norgga-Ruoa rádjeguovlluid eallima, eallin mii rasttida kultuvrrala rájiid ja sosiála norpmaid ja árvvuid.
Filmma lea ráhkadan ruoabeale dáiddárkollektiiva Chto Delat ovttas eará bargonávccaiguin Norgga ja Ruoa bealde ráji. Dat galgá čájehuvvot olgun muohtakinos gaskavahku rájes gitta lávvordahkii.