Osen ja Roan
Majestehta Gonagas spovii Osen ássiide buori ja guhkes eallima odne. Dat lea vejola go seaguha buori movtta ja buori dearvvavuođa, oaivvildii Gonagas. Son ja Majestehta Dronnet vásiheigga hearvás ovdalgaskabeaivvi Osenis.
Lea nubbe beaivvi Gonagasbára Mátta-Trøndelága fylkkamátkkis, ja eske iđđes bođii Kongesjaluppen Osenii. Rukses vázzinrátnu maid dábálaččat lávejit bidjat Gonagassii ja Dronnegii, lei dán háve biddjojuvvon oalle guhkás sudnos eret – ovtta «De Gærne damers searvvi» hámis
Gammelmannsforeningen dievddut gal eai leat eisege heajubut go nissonolbmot. Sii čađahit sihke gilidivrri/ealli čohkkemiid ja dollet kurssiid gos ohppet akutt svartmaling. Goappeat diet searvvit leat somás leaikkastallansearvvit mat hutket suohttasiid ja leaikkaid mat galget duddjot buori ovttaseallimii ja servvolavuhtii, nu logai Gonagas ieas sártnis.
Kultuvra ja historjá
Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beasaiga ollu vásihit go mátkkoteigga káijas bajás Bygdatunetii. Osena váldoealáhusat leat eanadoallu, guolásteapmi ja áhpeealáhus; ja danin leage vuotnaguolásteamis lunddola sadji dáppe: Gonagasbárra beasai oaidnit movt gesset borjasiid ja movt čivttadit nuhtiid. Den blå katt galleriijas lei čájáhus, ja mánáidgárdemánát besse čájehit Skinnvotten muitalusa lávlumiin ja maleriijaiguin.
Dasto lei áigi gullat sártniid, lávlagiid ja musihka ja Norsk Gammelmannsforening (eahpe) allaáiggala skeaŋkaaddin – ja dan maŋŋá vulge mátkkálaččat viidáseappot boahtte bisánanbáikái fylkkamátkkis, mii lea: Roan.
Roan ruoná energiija
Maiddái Roan suohkanis leat áhpeealáhus ja guolásteapmi dehála ealáhusat, seammaláhkai go ránnjásuohkaniin. Muhto dáppe lea maid turismaealáhus stuorrugoahtán ja Roan lea maid ovdánan ja addan oalle mearkkaahtti stuora bieggafápmosuohkan.
Eske veaigin beasaiga Gonagas Harald ja Dronnet Sonja iea dan oaidnit, go finaiga Bessaker Bieggapárkkas. Doppe leat dál 25 bieggaturbiinna mat addet el-rávnnji lagabui 9 000 ássandállui. Sii muitaledje Gonagasbárrii bieggapárkka birra ja movt báikkála servodat lea leama mielde dan ovddideamis. Sii leat plánemin hukset ođđa bieggapárkka. Dat galgá addat oppa stuora viiddideapmi, go bohtet vel čuođi bieggaturbiinna lassin.
Gonagas rámidii dien barggu ja dan bargomovtta mii suohkanis lea:
- Dii lehpet ieadet fuomáumiiguin ja hutkáivuođain nákcen ráhkadit nanu bargosajiid. Dat čájeha movttegis miellaguottu mii berre ođđa buolvvaide addit doaivaga boahtteva áiggiide. Dien láhkái huksebehtet dii ealli báikkála servodagaid gos beassat oaidnit čuovggaid lásiin.
Dávgebáhčin
Roan álbmogis gávdno maid nuorra máilmmimeasttir. Runa Grydeland lea dávgebáhčimis máilmmimeasttir, ja ovttas máŋggain earáin čájehii son Gonagassii ja Dronnegii dávgedáidaga. Gonagasbárra beasai maid oaidnit modeallafatnasiid ja beasai dearvvahit báikkála fitnodaga Kystlys ovddasteddjiid ja designera Ellinor Flor.
Dasto válddii Gonagasbárra earu Roan suohkaniin. Muhto ovdal go vulggiiga, de vuolláičáliiga plakeahta mii galgá fievrreduvvot Bessaker luoddaerrui.
Musihkain válde sii earu Gonagasbárain, seammaláhkai go Roan mánát čuojahedje ja lávlo go Kongesjaluppen bođii.
Eahkes leat mállásat Åfjordas, gos sii maiddái galget leat ihttin iđđesbeaivvi – mii lea Fylkkamátkki maŋemus bisánanbáiki.