2015 jahkedieđáhus

Gonagaslaš civilliste jahkerehketdoallu čájeha 21 543 727 kr buorrin. Dat boahtá ovdan Gonagaslaš hoava 2015 jahkedieđáhusas mii lea ovdanbiddjojuvvon Stuoradikki Presideantadoaimmahussii, Gielda – ja ođasmahttindepartementii ja Riikarevišuvdnii odne.

Gonagaslaš Allavuođaguovtto Ruvdnaprinssa ja Ruvdnaprinseassa bargoveaga jahkerehketdoallu čájeha ahte lea  1 252 855 kr buorrin.  Ruhta mii lea báhcán buorrin, biddjojuvvo boahttevaš oastimiidda/jođihandoaimmaide buorrin.

Badjebáza

Dat ahte rehketdoalus lea báhcán ruhta buorrin, boahtá muhtun muddui das ahte Hoavas lea maŋemus jagis leamaš virggit main ii leamaš olmmoš.

16,2 miljovnna ruvnno merkejuvvon juolludemiid (poasta 51) badjebáhcagis  galgá geavahuvvot čađahit sihkarvuođadoaimmaid gonagaslaš opmodagain 2016:s.  Dan prošeavtta bijai Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta johtui maŋŋel suoidnemánu 22.beavvi dáhpáhusaid 2011:s.

– 2015 loahpageahčen loahpahuvvui Gonagaslaš opmodagaid oadjebasvuođaanalysa. Boahttevaš jagiid galget čađahuvvot doaimmat maid vuođđun lea diet analysa, lohká hoavvahoavda Gry Mølleskog.

Ruhta mii de vel báhcá buorrin 2015 rehketdoalus, galgá geavahuvvot Gonagasbára 25-jagi ávvudandoaluide oaivegávpogis ja eará guovlluin riikkas, ja maiddái eará prošeavttaide ja oastimiidda boahtteáiggis.

2015 rehketdoallu čájeha ahte stuorámus poasttat leat gonagaslaš opmodagaid hálddašeapmi, jođiheapmi ja ortnegisdoallan ja dasa lassin vel buot Gonagaslaš hoava bálkágolut.

– Gonagaslaš hoava váldoulbmil lea doarjut Gonagasa ja su bearraša buot sin eallindoaimmain, lohká hoavvahoavda.

Viiddis almmolaš prográmma

Jahkedieđáhus sisttisdoallá Gonagasviesu almmolaš prográmma, ja čájeha ahte Gonagasbearraša lahtut leat 2015:s leamaš guossástallanmátkkis 69 suohkanis, buot fylkkain riikkas ja Svalbárddas. Gonagas ja Dronnet leigga stáhtaguossástallamis Australias guovvamánus, ja Ruvdnaprinsabárra leigga almmolaš guossástallamis Brasilas skábmamánus. Lea ráđđehus mii lea stáhtaguossástallamiid ja almmolaš guossástallamiid duogábealde, ja prográmma ráhkada Olgoriikkadepartemeanta.

Bušeahttabargu

Stuoradikki jahkásaš juolludeamit leat boađus evttohusain maid Hoavva ráhkada Gielda- ja ođasmahttindepartementii boahttevaš jagi bušehttii. Evttohusat biddjojuvvojit oassin dábálaš bušeahttaprosessii, ja Ráđđehus evttoha Hovvii juolludemiid Stáhtabušeahtas. Hoavva buktá juohke jagi raportta mas čilge movt juolludeamit leat geavahuvvon. Jahkedieđáhusas čilgejuvvojit oktasaččat Gonagasviesu doaimmat ja Gonagaslaš hoava rehketdoallu.

Apanasje

Gonagasbárra ja Ruvdnaprinsabárra ožžot apanasje. Dat galgá gokčat sin priváhta opmodagaid ja dállodoaluid hálddašeami, jođiheami, bajásdoallama ja ovddideami, ja dasa lassin vel priváhta goluid ja biktasiid almmolaš oktavuođaide. Apanasjaide fievrreduvvojit sierra rehketdoalut, maid revisor dárkkista seamma ládje go almmolaš rehketdoaluid. Ii ráhkaduvvo raporta mas apanasje geavaheapmi čilgejuvvo.

Buhtadussan dasa go stáhta ii doala orrunsaji Ruvdnaprinsabárrii, lea apanasje juolludeamis maid sirrejuvvon oassi Skaugum hálddašeapmái, jođiheapmái, bajásdoallamii ja eará goluide mat gullet Skaugumii.  Apanasjes mii Ruvdnaprinsabárrii juolluduvvui 2015:s, mii lei 9 013 000 ruvnno, lea 6 172 000 ruvdno geavahuvvon hálddašan-,jođihan- bajásdoallan- ja ovddidanulbmiliidda (FDVU- ulbmiliidda) , das leat maid mielde rehabiliterenloana reanttut ja oassemávssut, ja golut dállodollui. 769 000 ruvnno leat merkejuvvon boahttevaš FDVU- ulbmiliidda ja dállodollui. 2 072 000 leat juolluduvvon Ruvdnaprinsabárrii priváhta. Dat galgá maid gokčat almmolaš biktasiid oastima.

Rabas Šloahtta

Šloahta ja Oscarshall čájehallamiin, mat lágiduvvojit Rabas Šloahtta doaibman, leat 2015:s fitnan 37 256 olbmo. Dasa lassin leat konseartalágidemiin  fitnan 600 olbmo. Rabas Šloahta jahkerehketdoalus lea  38 887 ruvnno vuolláibáza. Vuolláibáza galgá iežaskapitálan gokčojuvvot.