2009 jahkedieđáhus
Gonagasla hoava jahkedieđáhus muitala Gonagasbearraa almmola doaimmaid ja Hoava bargguid birra jagis mii lea vássán. Das muitaluvvojit maid buot ánsomearkkat ja medáljat maid leat addán. Dás čuovvu oaniduvvon jahkedieđáhus. Olles jahkedieđáhusa sáhtát vieat go čuovut čujuheaddji dás olgebealde (PDF).
Gonagasbearrais ledje 452 almmola ovddasteami ruovttueatnamis ja olgoeatnamiin 2009:s. Oktiibuot olles jagis sii fitne almmola guossástallamis 55 suohkanis 17 fylkkas. Gonagasbárra finai geassemánus Hordalánddas fylkkamátkkis, ja Ruvdnaprinsabára fylkamátki borgemánus/čakčamánus lei Rogalánddas.
Eanet almmola prográmma birra
2009:s ledje Gonagasas 123 audieanssa, ja ledje 29 Allaáiggala audieanssa gos ođđa ambassadevrrat leat buktán ieaset fápmudusaid. Dasa lassin lea Gonagasbeara oassálastán ollu siskkáldas bargočoahkkimiin gos áin leama organisauvnna jođiheapmi ja almmola ovddastemiide ráhkkaneapmi.
Dronnet lea leama mielde bargguin mat gusket gonagasla opmodagaid bearráigeahččamii ja ovddideapmái. Son lea maid gidden earenoamá berotumi dáidagii ja kultursuorgái ja lea guovddáis hoava kulturbargguin.
Ruvdnaprinsa geavaha ollu áiggi Young Global Leaders, Global Redesign Initiative ja Global Dignity bargguide. Ruvdnaprinseassa lea čađahan masterkurssa Ledelse, makt og mening BI :s. Dan son lea doaimmahan lassin ieas almmola prográmmii. Ruvdnaprinssas ja Ruvdnaprinseassas leat maid doaimmat UNDP ja UNAIDS organisauvnnain. Ruvdnaprinseassa lágidii ja jođihii internaunála nuoraidkonferánssa HIV/AIDS birra Oslos geassemánus.
Divodanbarggut
Jahkásaččat almmuhuvvo raporta dan birra movt Gonagasla hoavva (Civillista) ja Ruvdnaprinsabára bargoveahka (almmola bueahtas) geavahit Stuoradikki juolludemiid. Stuora oassi juolluduvvon ruđain leat golahuvvon loahta, Bygdø Gonagasgárdima váldoviesu ja Oscarshálla divodanbargguide, dasa gullá maid daid báikkiid kultuvrrala ja historjjála árvvuid áimmaguan. Oscarshálla divodanbarggut loahpahuvvo 2009:s, ja borgemánus beasaiga Gonagas ja Dronnet fas rahpat dien hervvotallanloahta gussiide.
Ii almmuhuvvo raporta dan birra movt Gonagasbára ja Ruvdnaprinsabára Apanasje geavahuvvo. Apanasje galgá gokčat priváhta opmodagaid hálddaeami, jođiheami, bearráigeahččama ja ovddideami, dasa gullet maid Mågerø, Sikkilsdalen ja Kongsseteren báikkit, ja dasa lassin vel persovnnala golut. Buhtadussan dasa go stáhta ii doala orrunbáikki Ruvdnaprinsabearraii, de lea apanasjejuolludemiide lasihuvvon doarjja mii galgá gokčat Skaugum váldovistti hálddaeami, jođiheami, bearráigeahččama ja ovddideami. Apanasjejuolludeapmi Ruvdnaprinsabárrii lea oktiibuot 6 536 000 ruvnno. Das geavahuvvo sullii 4 900 000 ruvdno ovdalis namuhuvvon ulbmiliidda.
Gonagasla hoavva oaččui 2009:s doaibmadoarjagiid Stuoradikkis mat galge geavahuvvot Skaugum váldovistti olggobeale ođasmahttin-ja divodanbargguide. Dat barggut álggahuvvo maŋŋel beassáiid 2009 ja ledje buoremuddui juo geargan bargguiguin juovlamánnui.
Jahkerehketdoallu
Gonagasla civillistta rehketdoallu lea dohkkehuvvon ja das lea 1 373 844 ruvnno vuolláibáza, maid galget gokčat ruđain maid ovddit jagiid leat vurken sierra.
Ruvdnaprinsabára bargoveaga jahkerehketdoallu čájeha 837 920 ruvnno vuolláibáhcaga, maid galget gokčat ruđain maid ovddit jagiid leat vurken sierra.
Rabas loahta jahkerehketdoalus lea 206 313 ruvnno vuolláibáza, dan galgá ieaskapitálain gokčat.
Ovdala jahkedieđáhusat
Ovddit jagiid jahkerehketdoaluid gávdna PDF-hámis go čuovvu čujuheaddji dás olgebealde.