Stáhtaguossástallan Kroatias
Majestehtaguovttos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja leaba stáhtaguossástallamis Kroatias miessemánu 12. ja 13. beivviid. Buresboahtinseremoniija lei odne iđđes presideantapalássas.
H.E. President Ivo Josipović ja professor doavttir Tatjana Josipović sávaiga gonagasbárrii buresboahtima Kroatiai olggobealde presideantpalássa, Vila Zagorje Zagrebas. Zagreb gávpoga historjá manná duhát jagi máŋos áiggis, ja dat gávpot lea leama Kroatia oaivegávpot dan rájes dat attai sierra stáhtan 1991:s.
Maŋŋel dien allaáiggala vuostáiváldima, manne Gonagasbárra ja Presideantabárra Vila Zagorje gárdimii gos adde ja vuostáiválde almmola skeaŋkkaid ja gos maiddái ledje ságastallamat.
Ságastallamat
Stáhtaguossástallan jotkkii gaskasa ságastallamiiguin. Gonagas Harald ja Presideanta Josipović jođiheigga sáttagottiid ságastallamiid.
Maŋŋil seamma beaivvi lei Gonagas Harald maid čoahkkimiin Kroatia parlameantta presideanttain, hearrá Luka Bebić ja stáhtaministariin Jadranka Kosor.
Rabai čájáhusa Mimara Museas
Dronnet Sonja ja roavvá Josipović čuovuiga seammás eará prográmma, mas Norgga ja Kroatia kulturlonohallan lei guovddáis.
Maŋŋá guossástallama ja Villa Prekrijem čájáhusa, manai Dronnet Mimara Museai gos son rabai Konstrukuvnnain ja paradigme čájáhusa. Dat čájeha norgga dáiddadujiid, ja rahpansártnistis čujuhii Dronnet dasa ahte dákkár čájáhusa sáhttá eanebuidda leat álkit fáhtet:
This exhibition presents garments, vases, dishes, knives and handbags – the very things we, the public, have in our own homes and see, touch and use every day. The artists versions – well, rather interpretations – of these familiar objects may surprise us, even provoke us a little. But still, there is a feeling of recognition on our part; we are on common ground. These works of art and their creators can - and do speak to us directly. And that is what international cultural cooperation is all about: To create privileged meeting-places, where there is room for dialogue and sharing.
Finai Metrović-galleriijas
Kroahtala dáiddár Ivan Metrović (1883-1962) rehkenasto leat okta eanemus dovddus govvačulliin 1900-logus, earenoamáit oskkola dáidaga ráhkadansuorggis. Pariissas son oahpásnuvai Auguste Rodinii, gii maŋit áiggis váikkuhii ollu su dáiddalavuhtii.
Galleriija lea 1600-logu boares visttis, gos Metrović ásai gaskal 1922 ja 1942. Birrasii 300 su bargguin gávdnojit dán galleriijas, ja musea direktøra Andro Krtulović čájehii Dronnet Sonja čájáhusa.
Doalái sáhkavuoru ealáhussemináras
Beaivvi mielde deaivvadedje norgga ja kroatia ealáhusovddasteaddjit gelbbolavuođalonohallamii máŋgga suorggis. Veaigin searvvaiga maiddái Gonagas Harald ja Presideanta Josipović ealáhusseminárii gos sudnos goappásge lei sáhkavuorru oasseváldiide.
Gonagas Harald deattuhii daid ollu surggiid gos Kroatias ja Norggas leat oktasa berotumit, ja sávai ahte ovttasbargu ain nannejuvvoii:
Todays events have focused on some special areas of interests:
- Renewable energy
- Tunnelling technology
- Defence industry
- Geographic information for development
These are areas of common interest to our two countries and should be developed further through academic cooperation, scientific and technological research, and business projects.
Almmola mállásat
Eahkes leaba Gonagas ja Dronnet stáhtaministara Jadranka Kosors guossin almmola mállásiin Visoka Ulicas.
Fáktadieđutr Kroahtalaš republihka birra
Oaivegávpot: Zagreb
Stuorámus gávpogat: Zagreb, Split ja Rijeka.
Viidodat: 56 542 km²
Olmmošlohku 2011: 4,4 miljovnna
Almmolaš giella: Kroáhtalašgiella
Stivrenvuohki: Republihkka
Stáhtaoaivámuš 2011: Presideanta Ivo Josipović
Norga ja Kroatia ásaheigga diplomáhtalaš oktavuođaid 1992:s. Gonagasbára guossátallan miessemánus 2011 lea vuosttaš Norggas stáhtaguossástallan dán riikkas. Ovddit Presideanta Stjepan Mesić guossástalai Norggas 2005:s.
Norgga prošeaktaovttasbargu Kroatiain lea eanas leamaš merrii gullevaš suorggi ovttasbargu ka miidnačorgen.
Lagabui 135 000 norgga turistta fitne Kroatias 2010:s, ja dađistaga eanebut leat doppe fitnan maŋemus jagiid.
Gáldu: OD