Fylkamátkkis

Fatnasat M/K Folkvang ja M/K Navaren bohte Gonagaskiippa ovddal vuonas, ja diet fatnasa čuvvo lávlumiin K/S Norge Evenáššái, gos sátnejođiheaddji ja fylkemánne sávaiga Gonagasbárrii buresboahtima.

Maiddái Skániid mánáidlávlunjoavkkut lávlo Gonagassii ja Dronnegii, ovdal go mátkkálaččat jotkke viidáseappot rabas vovnnain Evenáššii čađa. Dán mátkkis beasai Gonagasbárra oaidnit sihke swing ja vuorrasiiddánssa.

Skániid eaktodáhtolašguovddáš

Skániid olbmot leat viššalat bargat eaktodáhtolaš bargguid. Gonagas ja Dronnet beasaiga ge deaivvadit eaktodáhtolaš bargguid ovddasteddjiiguin go finadeigga Eaktodáhtolašguovddážis.

Maŋŋelaš seamma beaivvi, feastačájáhusa oktavuođas, logai Gonagas Harald ahte son ovdoša daid ollu eaktodáhtolaš doaimmaid maid dán suohkanis čađahit, ja son deattuhii man dehálaččat Eaktodáhtolašguovddáža fálaldagat leat:

Dál go letne finadan eaktodáhtolašguovddážis, de letne oaidnán oalle čielgasit ahte ollugiidda lea hui dehálaš go gávdno báiki gos sáhttet deaivvadit juoidá bargat ja ovttastallat earáiguin. Dat lea hávski ja nanne gullevašvuođa. Guovddáš lea veahkkin eaŋkilprošeavttain ja ovttasbargá ollu servviiguin ja joavkkuiguin suohkanis.

Feastačájáhus Isbadestrandas

Dasto váccii Gonagasbárra Isbadestrandai, gos ledje ráhkkanan feastačájáhussii. Gonagas ja Dronnet beasaiga oaidnit sihke čoavjedansuma, koaralávluma ja oktolávluma, ja maiddái revyjoavkkuid monologaid. Sátnejođiheaddji Svein Berg doalai sártni.

Maŋŋel čájáhusa manai Gonagasbárra šaluppenii mii doalvvui sudno fas gonagasskiipii, ja de sii mátkkoštedje viidáseappot Ivvárstáđii.

Hamnviikii

Veaigin bođiiga Gonagas ja Dronnet gáddái Hamnviikkas Ivvárstáđit suolosuohkanii. Gávccejahkásaš mánáguovttos Sigrid ja Andreas vurddiida ovttas sátnejođiheddjiin ja politimeastiriin Gonagasbára liđiiguin. Maŋŋel vuostáváldima kaia alde vulge mátkkálaččat Ivvárstáđit buhcciidsiidii, gos Gonagas Harald ja Dronnet Sonja beasaiga dearvvahit sihke bargiid ja sin geat doppe ásset.

Feastačájáhusa márkanbáikkis

Márkanbáikkis lei lágiduvvon čájáhus Gonagasbárrii. Knut-Erik Dybdal lei konferansier ja son beasai presenteret Gonagassii ja Dronnegii ollu báikkálaš lávluid ja musihkáriiid. Son muitalii maid Tour de Andørja historjjá: Revyčájáhus sihkkelastima birra mii duohtavuođas šattai sihkkelgilvun – ja mii maŋŋil viiddiduvvui sihke meahcceviehkamiin ja duottarmátkkiin ja šattai dat mii dál lea ”Triple Challenge”.

Sártnistis feastačájáhusas rámidii Dronnet Sonja Ivvárstáđit go nákcejit feara maid álggahit ja smiehttat ođđa lági mielde:

Dáppe vuhtto hutkáivuohta ja áŋgiruššan, innovašuvdna ja dáhttu áigut juoidá čađahit, - das bohtet miha eanet bohtosat go maid livččii jáhkkán smávva báikkálaš servodaga nagodit! Buorre ovdamearka lea Tour de Andørja. (…). Dat leamaš juo 10 jagi ja dál nagodit čohkket oassálastiid sihke min riikkas ja olgoriikkain. Dat lea duođai bures dahkkon smávva suohkanis!

Hamnviika Gávpebáiki

Hamnviika Gávpebáikki historjjá sáhttá guorrat gitta loahpageahčai 1700-logu. Dat lea okta dain gávpebáikkiin Davvi-Norggas mii buoremusat lea seailluhuvvon, ja sihke visttit ja biras leat dál ráfáidahttojuvvon.

Gonagas ja Dronnet finaiga váldovisttis, gos sudnuide muitaledje gávpebáikki badjel 200 jagi historjjá.

Eahkes manai Gonagasbárra fas gonagasskiipii. K/S Norge joatká mátkki Rivttát suohkanii, gos fylkamátki jotkkojuvvo ihttin.

Riddokultuvra ja sámi árbevierru