Guossástallan Bergenis
Doppe besse geahččat movt barget boahtteáigái ceavzilis guolástallamiin, sii fitne luonddumánáidgárddis ja besse maid vásihit kultuvrra ja historjjá Bergenis.
Guollehálddaeapmi M/V Brennholm fatnasis
Gonagas Haralda ja Prinsa Charlesa prográmma Bergenis álggii dutkanfatnasis Brennholm.
Prinsa Charlesis lea álo leama stuora berotupmi dasa movt guolásteami hálddait nu ahte dat ceavzá boahtteva áiggiide. Brennholm fatnasis muitaledje Gonagassii ja Prinsii earet eará dan movt sii árvvotallet guđege guollelája eatnatvuođa, movt riikkaidgaskasaččat barget statistihkaiguin, ja movt Norgga ovttasbargu lea dutkan-,hálddaan-ja guolástansuorggis. Čájehedje maid bargoneavvuid maid leat ovddidan dan váste ahte ovdánahttit ceavzilis guolásteami nuohttumiin ja feastonuohttomiin, ovdamearkkadihte dan láhkái ahte eai gease nuohti nu garrasit mearabotni mielde ja liigebivddu geahpedemiin.
Maŋŋil seamma beaivvi finaiga Gonagas Harald ja Prinsa Charles brihttala fregáhta HMS Liverpool geahččamin. Diet fregáhtta lea brihttala mariidnafanas, ja dat lea juste dál Festningskaias Bergenis.
Luonddumánáidgárddi guossis
Dronnet ja Cornwall Hertuginne finaige ges Granebo luonddumánáidgárddis/ Fløyen Radiostauvnnas. Dán mánáidgárddi ulbmil lea oaut buot mánáid nákcet birget hástalusaiguin mat leat dáin earenoamá luonddubirrasiin. Mánát leat meahccetuvrrain unnimustá guovtte geardde vahkus, ja eanas bargamuat lágiduvvojit eanemus lági mielde olgodoaibman, sihke geasset ja dálvet. Olgun lea álo ollu bargamu, sáhttet čuoigat dahje vázzit mehciin, čoahkkanit dolastallat, goavddi vuolde dahje lávus, sáhttet giccodit, suhkat kánuin ja feara makkár eará bargguid bargat.
Dronnet Sonja ja Hertuginne Camilla beasaiga gullat sihke mánáin ja rávisolbmuin ollu luonddumánáidgárddi bargguid birra, movt sin mielas mánáidgárdi lea.
Konsearta ja vuostáiváldin Håkonshallenis
Haakonsvern gudnivákta lei mielde vuostáiváldimin Gonagasbára, Prinssa ja Hertuginne go sii bohte Bergenhus ladnái. Ladni lea strategala báikkis go borjjasta Vågenis, ja dat lea okta dain boarráseamos latniin Norggas mii lea buoremusat áimmahuojuvvon. Dieppe lea Håkonshallen, maid Gonagas Håkon Håkonsson huksehii 750 jagi dás ovdal. Odne lei vuostáiváldin ja konsearta dan boares feastasálas.
Konsearttas čuojahedje Currentes, maid fárus lei njurggonasčuojaheaddji Jostein Gundersen ja cembalo čuojaheaddji Ingrid Eriksen Hagen, vokalensemblet Skrik maid John Flydal Blichfeldt jođihii ja Fargespill – vokal- ja danseensemble maid Ole Hamre jođihii.
Guossástallan Bryggenis
Maŋŋel vuostáiváldima besse guossit váccait Bryggenis – mii lea Bergena boares hámmán mii dál lea biddjojuvvon UNESCO máilmmiárbelistui.
Riikaantikvára Jørn Holme ja girječálli Gunnar Staalesen – beakkán girječálli gii čállá kriminálarománaid maid dáhpáhusat leat Bergenis – muitaleigga gonagasla gussiide Bergena historjjá ja eanadovdomearkkaid. Guossit besse maid finadit dain visttiin maid dál leat divodeamen, ja besse oaidnit movt bargit doaimmahit divodanbargguid.
Troldhaugenis
Dronnet Sonja ja Hertuginne Camilla maŋemus guossástallanbáiki Bergenis lei Edvard Grieg ruovttus, Troldhaugenis, mii lea leama musean juo 1928 rájes. Ie čálii Grieg Troldhaugena birra ahte dat lea «sitt beste opus», ja ahte dat lea báiki "hvor det er skjønnere enn skjønnest... Et nytt opus, det beste jeg har prestert. Intet opus har fylt meg med større begeistring."
Dronnet ja Hertuginne beasaiga geahčadit dan báikki ovttas oahpisteddjiiguin, ja dan maŋŋil lávllui soprána Hilde Haraldsen Sveen ja pianista Signe Bakke čuojahii Grieg musihka.
Loahpaheapmi Oslos
Prinsa Charles ja Hertuginne Camilla loahpaheaba Norgga guossástallama Oslos ihttin, duorastaga. Gaskavatiđit leat Wales Prinssas čoahkkimat brihttala ambassádas, ja Dronnet Sonja ja Hertuginne fitnaba ges Ullevål buhcciidviesus. Guossástallan loahpahuvvo Kunstindustrimuseas gos guossit besset geahčadit Gonagasla mátkkit 1905 – 2005 čájáhusa.