Arkiiva

Sámiráđi kulturdoarjagat 2015

Go dát jahki manná loahpa vuosttá Sámiráđi lea kulturdoarjagiinnis dorjon oktii buot 207 kulturprošeavtta 2010 jagi rájis. Lagabut 700 000 euro leat juolluduvvon dáid prošeavttaide. Čoahkkáigeassu čájeha ahte doarjagat leat olahan viidát Sámi servvodagas.

Sámiráđi kulturdoarjagat juolluduvvojit oktii jahkái, jagi álggus. Sáhttá ohcat prošeaktadoarjaga, bargostipeandadoarjaga ja oahppomátkestipeanddaid. Dán jagis Sámiráđđi doarjjui 28 kulturprošeavttaid ja juolludii golbma bargostipeandda.

Sámiráđi kulturlávdegoddi árvvoštallá ohcamušaid ja mearrida movt juohkit doarjagiid. Kulturlávdegoddi dárkkista jos ohcamušat devdet visot gáibádusaid, makkár dássi dain lea ja de vuoruha makkár prošeavttaid galgá doarjut. Okta dehálaš vuoruheapmi lea prošeavttat mat barget riikkarájiid rastá. Muhto vuoruheapmi ii leat álkes bargu, Sámiráđđái bohtet olu ohcamušat juohke jagi. Jagi 2010 rájis prošeavttat leat ohcan badjel 2,6 miljovnna euro, muhto kulturlávdegoddi lea beare sáhttán juolludit sullii njealjátoasi das, lagabut 700 000 euro (measta 6,5 miljovnna ruoŧa ruvnno, otná valuhttakurssa mielde).

Jos guorra kulturdoarjagiid 2010 jagi rájis de gávnnaha ahte dat olahit viidát Sámi kulturservvodagas. Suorggit mat lunddolaččat rasttildit riikkarájiid, dego musihkkaskearruid almmuhit, festiválat, dáidda- ja eará musihkkaprošeavttat, leat ožžon sullii beali kulturdoarjagiin 2010-2015 áigodagas. Sámiráđđi lea veahkehan almmuhit 25 skearruid, lágidit festiválaid 39 háve, čađahit 29 dáiddaprošeavtta ja 16 musihkkaprošeavtta.

Sámiráđi kulturdoarjagat dán áigodagas leat dasa lassin dorjon buvttadit 15 filmbaprošeavttaid, almmuhit 19 girjjiid, lágidit 11 semináraid/konfereanssaid, 12 nuoraidprošeavttaid ja 15 dánsun- ja teáhterprošeavttaid. Earret dan leat 26 prošeavtta mánáid, historjjá, duoji,  giela ja designa fáttáin ožžon doarjagiid.

Dál Sámiráđđi almmuha 2016 jagi kulturdoarjagiid ja ávžžuha kulturbargiid ja –berošteddjiid sáddet ohcamušaid sihke projeaktadoarjaga, bargostipeandda ja oahppomátkestipeandda ovddas. 

Kulturlávdegoddi muittuha ahte prošeaktadoarjja lea oaivvilduvvon rájáid rastá manni kulturoktasašbarggu doarjumii ja danin doarjja mieđihuvvo vuosttažettiin dakkár doaimmaide, mat gusket unnimustá guovtte riikii, gos sámit ásset.

Kulturlávdegoddi lea maid áican ahte duodjeprošeavttat leat ožžon earenomážit unnán kulturdoarjagiid jagiin 2010-2015. Danin movttiiduvvojit earenomážit duojárat ja duodjeberosteaddjit buktit prošeaktaohcamušaid. Dás goitge deattihuvvo ahte visot ohcamušat visot surggiin bohtet árvvoštallot dásálaččat kulturdoarjaga gáibádusaid ektui.

Ohcamušat Sámiráđi kulturdoarjagiid 2016 ovddas sáddejuvvot elektronalaš ohcanskoviid bokte. Ohcanáigemearri lea ođđajagemánu 31 b. 2016.