Oppsummering av feltsesongen 2012 Balsfjord - Hammerfest.pdf 2,22 MB
Sámediggi lea gávdnan orrunsajiid, bálvvosbáikkiid, hávddiid, bivdorokkiid, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras. Dan čájehit Sámedikki registreremat. Ollu kulturmuittut sáhttá billašuvvat huksema geažil.
Sámediggi lea gávdnan orrunsajiid, bálvvosbáikkiid, hávddiid, bivdorokkiid, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras. Dan čájehit Sámedikki registreremat. Ollu kulturmuittut sáhttá billašuvvat huksema geažil.
Statnett ođđa 420-kV fápmolinnjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta álggahii Sámediggi 2010:s prošeavtta čielggadan várás guoská go dahje man muddui guoská vejolaš huksen automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuide.
Ollu kulturmuittut
Plánejuvvon linnjá manná čađa dakkár guovlluid gos ovdal leat čađahuvvon uhccán dahje eai makkárge kulturmuitoregistreremat. Danne lea Sámediggi čađahan báikediđoštallamiid ja registreremiid linnjáspáittu guoras 2010:s, 2011:s ja 2012:s. Leat gávdnan lagabui 1000 kulturmuittu maidda linnjáhuksen guoská man nu láhkai.
-Kulturmuittuid lohku lea mearkkašahtti stuoris, dadjá Kjersti Schanche, Sámedikki kulturmuitoregistreremiid prošeaktajođiheaddji. Dat ahte kulturmuittut leat maŋŋálagaid linnjáspáittu guoras, čujuha ahte dáin guovlluin leat ollu eanet mearkkat mat duođaštit ovddeš doaimmaid ja ássama, ja dat leat leamaš deaŧalaš sámi geavahanguovllut guhkás maŋás áiggis, dadjá Schanche.
Juohke goalmmát kulturmuitu lea definerejuvvon automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon lága vuođul. Eará kulturmuittuid suodjalusstáhtus ii lea čielggaduvvon dahje dat leat ođđaset áiggis. Maiddái dat kulturmuittut main suodjalusstáhtus ii leat čielggaduvvon, sáhttet lagabui guorahallama vuođul čájehuvvot leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon.
Bálvvosbáikkit.
Kulturmuitošlájain sáhttá namuhit árraniid – main eatnašat gullet goahtesajiide, uraid, čilaid, boazoáiddiid geađggis, loamuid ja bearjasiid, mielkevuorkkáid roggojuvvon eatnama sisa, geađgeoapmaniid, bivdorokkiid, hávddiid, duktasajiid, bihkkahávddiid (vuollegis vuovdeguovlluin), siiddiid ja bálvvosbáikkiid.
Máŋgga sajis leat registrerejuvvon dakkár geađgehuksehusat maid doaimma mii eat dieđe. Ollu dain registrerejuvvon kulturmuittuin, erenoamážit badjosiin, duođaštit boazodoalu jagiáiggiid orohagaid dahje duođaštit boazodoalu doaimmaid iešguđet áiggis.
-Okta dain eanemus mearkkašahtti gávdnosiin lea bálvvosbáiki stuorra, luddejuvvon jiehtanasgeađggi guoras, gosa lei biddjojuvvon guovžža oaiveskálžu skoavdái geađđevuollái. Dát gávnnus lea mealgat eret linnjás, ii leat áitojuvvon huksemis, dadjá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche.
Sáhttá billašuvvat
Sámediggi lea čujuhan máŋga guovllu gos huksen sáhttá vahágahttit dahje bilidit kulturmuittuid.
-Mii leat dál buori proseassas Statnett:in mas mii geahččalit gávdnat čovdosiid das mo vejolaš huksen galgá guoskat uhcimus lági mielde kulturmuittuide, dadjá Schanche. Dát eaktuda earret eará ahte huksejeaddji ferte dieđihit viidáseappot kulturmuittuid birra buohkaide geat leat bargamin olgun ja bidjat čielga njuolggadusaid dasa mo daid galgá áimmahuššat. Muhto muhtun diliin ii šaddá váttis garvit dispensašuvdnaohcama, mii galgá ovddiduvvot Riikkaantikvárii. Muhto dalle ferte čađahit lagat iskkademiid/arkeologalaš roggamiid. Dán rádjai orru leamen nu ahte dat guoská 4 guvlui, dadjá Schanche.
Eanet dieđuid addá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche 784 74 011
Raporta lea biddjojuvvon mielddusin.
