Artikler

-Njealjádas oassi Romssa ja Finnmárkku boanddain leat dál badjel 60 jagi. Dat lea suorggahahtti ovdáneapmi mii ferte jorgalahttojuvvot, dadjá sámediggeráđi lahttu Marianne Balto.

Movttiidahttin dihte nuoraid bargagoahtit eanadoaluin ferte várret ekonomalaš doaibmabijuid eanadoallošiehtadusa bokte rekrutterema sihkkarastima várás.

Sámediggeráđđi evttoha cealkámušas eanadoallošiehtadallamiidda earret eará addit nuvttá mielkeeriid nuoraide geat leat vuollel 35 jagi geat juogo háliidit viiddidit buvttadeami dahje álgit doaluin

Jagi 2012 eanadoallošiehtadallamiin ferte hui ollu loktet boanddaid dietnasa nu ahte dat dávista dan bargohivvodahkii mii boanddain lea.

-Eanadoalu ja eará joavkkuid gaskasaš stuorra dienaserohusa ferte unnidit, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto. Danne evttoha ge ráđđi bajidit eanadoalu buvttadanbálkkašumi.

Go galggaš sihkkarastit máŋggalágan doallostruktuvrra, de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit dalle go mielkeearit lasihuvvojit. Mielkeeari lasiheapmi buoridivččii dáid doaluid doaimma ekonomalaš vuođu. Dat lea mielde sihkkarastimin eanadoalu bisuheami sámi guovlluin.

Sámedikki dievasčoahkkin meannuda loahpalaččat cealkámuša guovvamánu  gasku.

<b>Cealkámuš 2012 eanadoallošiehtadallamiidda</b>

Mis eai leat buorit logut dan birra gallis hállet, lohket dahje áddejit dan golmma virggálaš sámegiela mat leat Norggas dál. Dáid beivviid sáddejuvvo jearahallanskovvi poasttas 5000 válljejuvvon olbmui geat leat Sámedikki jienastuslogus kárten dihtii sámi álbmoga sámegiela dili ovttaskas olbmuid dásis.

-    Sámedikki mielas livččii buorre jus olbmot servet iskkadeapmái ja vástidit jearahallanskovi gažaldagaide vai oažžut kártejuvvot gielladili nu ahte sáhttit álggahit doaibmabijuid mat buoridit gielladili iešguđet guovlluin, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Dat golbma virggálaš sámegiela davvisámegiella, julevsámegiella ja lullisámegiella gullojit iešguđet guovlluin, ja mii dárbbašit dieđuid sámegielaid geavaheami birra iešguđet guovlluin riikkas. Dutkanásahusat Nordlandsforskning ja Norut Alta iskkadit sámegiela dili riikkaviidosaččat Sámedikki, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ja Máhttodepartemeantta ovddas.

Maiddái Nordlandsforskninga prošeaktajođiheaddji Karl Jan Solstad ávžžuha buohkaid vástidit geat ožžot dakkár skovi. Skovi sáhttá vástidit buot golmma sámegillii dahje dárogillii. Sáhttá vástidit dainna lágiin ahte deavdit skovi ja dan máhcahit poasttas, dahje logget sisa neahttaskovvái.

Sámi giellaiskkadeapmi guoská davvisámegiela, julevsámegiela ja lullisámegiela geavaheapmái. Bargui gullá earret eará kártet gallis hálddašit sámegiela iešguđet dásis, man muddui sámegiella geavahuvvo, guđe giellaválljemiid váhnemat dahket mánáid ektui ja gallis háliidit oahppat sámegiela.

Dat dieđut mat bohte ovdan giellaiskkadeamis, leat deaŧalaččat go galgá hábmet sámi giellapolitihka ja čađahit doaibmabijuid mat veahkehit gáhttet ja ovddidit sámegielaid. Raporta galgá leat gárvvis cuoŋománus 2012. Iskkadeami bohtosat galggašedje leat vuođđun sámi giellapolitihkkii buot dásiin servodagas, dás maiddái stáhta, regiovdna ja gieldda dásis.

-    Iskkadeapmi šaddá hui deaŧalaš reaidun Sámedikki viidáset giellabargui. Bohtosat galget geavahuvvot daid doaibmabijuid hábmemii ja čađaheapmái, mat veahkehit gáhttet ja ovddidit sámegielaid. Bohtosat galget maiddái geavahuvvot go mii čállit Sámedikki dieđáhusa sámegielaid birra, čilge Jåma.

Eanet dieđuid addet:

Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460
Prošeaktajođiheaddji Karl Jan Solstad, Nordlandsforskning, tel. 75 51 70 21

Liŋka Sámi Giellaiskkadeami siidduide

Siidduin leat leamaš teknihkalaš váttisvuođat gažaldatskovi davvisámegiel- ja dárogiel-liŋŋain. Dát váttisvuođat leat dál divvojuvvon. Buohkat, geat leat geahččalan čálihit iežaset sisa ja ožžon dieđu ahte “buot lea vástiduvvon”, sáhttet dál vástidit elektrovnnalaččat dahje báhpárii.

Nå kan du lett finne ut hva "madtjuhit"(*se nederst) betyr. Ordet slår du opp i den første lulesamisk - norsk, norsk - lulesamiske digitale ordboken som lanseres fredag 17. februar på den lulesamiske språkkonferansen i Jokkmokk, Sverige.

- Sametingsrådet er veldig glad for at ordboka endelig er tilgjengelig for allmennheten og håper at den blir flittig brukt. Jeg vet at mange har ventet på den lenge, og ordboka har stor betydning for det videre arbeidet med bevaring, styrking og videreutvikling av det lulesamiske språket, sier rådsmedlem Ellinor Marita Jåma.

Anders Kintel har i en årrekke jobbet med en lulesamisk - norsk / norsk - lulesamisk ordbok. En foreløpig versjon av ordboka er fra i dag av tilgjengelig på nett for alle som har interesse for den. Den er gratis og inneholder ca 18.500 ord begge veier.

- Det er en foreløpig versjon og vi håper at brukere vil sende oss tilbakemelding, kommentarer og merknader de måtte ha. Det jobbes med en fullverdig digital versjon av ordboka som vi håper å ha ferdig innen ett års tid. Parallelt jobbes det med at ordboka også skal trykkes slik at den blir tilgjengelig i bokform, sier Jåma.

Ordboka er tilgjengelig på  www.giellatekno.uit.no sine sider på:   http://victorio.uit.no/webdict/ak/nob2smj/index.html

http://victorio.uit.no/webdict/ak/smj2nob/index.html 

Om Anders Kintel, født 1950.
 Fra Tysfjord.  Han er utdannet lærer og med hovedfag i samisk. I dag er Anders Kintel ansatt som universitetslektor ved Universitetet i Nordland,  hvor han har fagansvar for lulesamisk.

Tidligere yrkeserfaring: Lærer i grunnskolen. Førstekonsulent i tidligere Samisk utdanningsråd. Høgskolelærer og høgskolelektor ved Høgskolen i Bodø.

Prosjektdeltakelse:

- Med i oversettelsesgruppa av Det Nye Testamentet til lulesamisk.
 - Med oversettelsesgruppa av Den Norske Kirkes liturgier til lulesamisk.
 - Medlem i læreplangruppa i samisk, kunnskapsløftet.
 - Medlem av referansegruppa for Pitesamisk ordbok.
 - Utarbeidelse av ordbok, lulesamisk-norsk, norsk-lulesamisk.

Politiske verv: Medlem i Samisk språkråd og medlem i Sámi giellalávdegoddi, i begge verv i 10 år.

* flørting - ord i den digitale lulesamisk - norsk ordboken som lanseres fredag 17. februar.

Sametingsråd Ellinor Marita Jåma, tel. +47 916 13 460. E-post: ellinor.marita.jama@samediggi.no

Anders Kintel, tel. +47 414 96 377

Norga lea guovvamánu 17. b. geigen iežas 8. raportta ON nissonvealahankonvenšuvnna čuovvoleami. Stáhtaráđđi Audun Lysbakken vástidii Norgga ovddas. Sámedikki bealis leigga seniorráđđeaddi Ingeborg Larsen ja ráđđeaddi Vivi Pedersen mielde.

ON váillahedje dieđuid Norggas sámi nissoniid ja sin dearvvašvuođa birra, ja makkár doaibmabijuid Norga ásaha njulgen dihtii dán čielga dearvvašvuohtaerohusa. Sámediggi lea buktán cealkámuša raportii, ja oassálasttii dárkojeaddjin Geneves. Sámediggi deattuhii iežas mearkkašumiin ahte váilot statistihkat sámi nissoniid birra, sámi nissoniid birra vuođđoealáhusain ja sámi nissoniid dearvvašvuođa birra.

-    Lea vuosttaš geardi go Norga lea čalmmustahttán sámi nissoniid iežas ON- raporteremis, ja dás lea Sámedikki cealkámuš leamaš mearrideaddji dadjamušain. Sámediggeráđi mielas lea buorre ovdáneapmi go dát váttisvuođat čuvgejuvvojit ON vuogádagas, lohká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Sámi nissoniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea čalbmáičuohci heajut dearvvašvuohta iežaset mielas go nissoniin siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu, Ketil Lennert Hansena dutkama mielde.

-    Sámediggi lea iežas cealkámušain deattuhan erohusaid kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođain sámi nissoniidda siskkobealde hálddašanguovllu sihke Sámelágas ja aitto biddjon johtui lágas suohkana dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, čilge Sámediggeráđđi Larsen.

Iežas vástádusas ON:i dovddastii stáhtaráđđi Lysbakken ahte kultuvrralaš ja gielalaš máhttu dearvvašvuođabálvalusas leat dárbbašlaččat jus galgá sáhttit sámi nissoniidda addit ovttadássásaš dearvvašvuohtafálaldaga. Stáhtaráđis ii lean makkárge evttohus erenoamáš doaibmabijuide mat buvttášedje sámi nissoniidda olggobealde hálddašanguovllu buoret dearvvašvuohtafálaldaga. Son čujuhii dušše dearvvašvuohtafálaldahkii mii lea juo doaimmas ja ahte lea dárbbašlaš kultuvrralaš ja gielalaš dihtomielalašvuhtii sámi nissoniid ektui.

-    Sámediggeráđđi lea ilus beroštumi ovddas maid ON bijai sámi nissoniid dearvvašvuođadillái. Seammás lea váidalahtti go stáhtaráđđi Lysbakkenis eai lean konkrehta doaibmabijut addit sámi nissoniidda buoret dearvvašvuohtafálaldaga. Sámediggeráđđi áigu eanet oidnosii oažžut dán váttisvuođa oktavuođas guovddáš dearvvašvuođaeiseválddiiguin, loahpaha Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. 

Oktavuohtadieđut:

Ráđđelahttu Vibeke Larsen tlf. 941 30 116

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma tlf. 916 13 460

Ovttaskas ovttasbargošiehtadus addá suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda buoret vejolašvuođa ovddidit sámegiela suohkana ja fylkkasuohkana iežas dárbbu mielde.

-  Suohkaniin ja fylkkasuohkaniin leat iešguđetge hástalusat ja danne lea leamaš hui dárbbašlaš ja mávssolaš ahte suohkanat ja fylkkasuohkanat leat ieža buktán ovdan iežaset organisašuvnna áŋgiruššandárbbu , lohka sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Leat oktiibuot 9 suohkana ja 4 fylkkasuohkana mat leat sámegiela hálddašanguovllus.
- Dál leat 10 suohkana ja fylkkasuohkana ovttasráđiid Sámedikkiin ožžon áigái ovttaskas ovttasbargošiehtadusa guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheamis. Dán oktavuođas lea Sámediggi bovden buot hálddašanguovllu suohkaniid ja fylkkasuohkaniid oktasaš dilálašvuhtii mas vuolláičállit ovttasbargošiehtadusaid gaskkavahkku guovvamánu 22.b. , lohka Jåma.

Rievdadusat guovttegielalašvuođadoarjaga meroštallannjuolggadusain
Sámedikki dievasčoahkkin rievdadii guovttegielalašvuođadoarjaga meroštallannjuolggadusaid  áššis 11/11 njukčamánus diibmá . Guovttegielatdoarjja ii stivrejuvvo šat goluid mielde nugo ovdal, muhto ulbmilstivrema mielde, mas lea golmmaoasat málle movt doarjja juogaduvvo sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda. Málles lea vuođđooassi, bálvalusoassi ja ovddidanoassi hálddašanguovllu suohkaniid várás. Sámegiela hálddašanguovllu fylkkasuohkaniidda lea guovtteoasat málle mas lea vuođđo- ja bálvalusoassi ja ovddidanoassi. Ođđa njuolggadusaid eaktu lea ahte ráhkaduvvo sierrá ovttaskas ovttasbargošiehtadus buot hálddašanguovllu suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin.

Geat vuolláičállet:
Suohkanat ja fylkkasuohkanat geat vuolláičállet ovttasbargošiehtadusaid Sámedikkiin leat:
Deanu gielda, Unjárgga gielda, Porsáŋggu gielda, Guovdageainnu suohkan, Gáivuona suohkan, Divtasvuona suohkan, Snåasen tjïelte, Finnmárkku fylkkagielda, Romssa fylkkagielda ja  Noerhte-Trøøndelaagen fylhkentjïelte.

Guokte suohkana ja okta fylkkasuohkan leat ain bargame šiehtadusaiguin, ja dat vuolláičállojuvvot dađimielde go válbmanit.

Ovttasbargošiehtadusat vuolláičállojuvvot Sámedikkis gaskavahkkku 22.02.2012.
Dilálašvuođa prográmma:

Dii 13.00 Sámedikki girjerádjosis

• Kulturvrralaš guoimmuheapmi – Eva Jeanette Iversen
• Ellinor Marita Jåma sáhkavuorru 
• Vuolláičállit ovttasbargošiehtadusaid (latnja 121). Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma vuolláičállá šiehtadusaid  Sámediggeráđi bealis.
• Govvet buot sátnejođiheddjiid ja sámediggeráđi Ellinor Marita Jåma

Gulahallanolmmoš: Sámedikkiráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. +47 916 13 460.

Raporttas ”Flytting til byer fra distriktsområder med samisk bosetting” (gávpogiidda fárren doaresbeliin gos lea sámi ássan) maid Kjetil Sørlie ja Ann Ragnhild Broderstad leaba čállán NIBR (Norsk Institutt for by og regionsforskning) ja Romssa universitehta – Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža ovddas, boahtá ovdan ahte Sis Finnmárku ii čuovo dan rávnnjáldaga mii muđui lea sámi servodagain gávpogiidda fárrema oktavuođas.

Sámi doaresbealegielddat

Dát lea stuorát barggu registtaranalysa mii galgá čađahuvvot buot olbmuid ektui geat leat gaskal 36 ja 60 jagi ja geat leat bajásšaddan sámi doaresbealegielddas ja maŋŋá fárren ja ássan gávpogii. Raporta guorahallá dán ahkejoavkku fárrenmálle. Guorahallamis leat mielde 23 sámi doaresbealegieldda čieža guovllus Finnmárkkus, Romssa fylkkas, Nordlánddas ja ovtta guovllus Nordlándda ja Davvi-Trøndelága rájá alde. 

Muhtun rávnnjáldagat

Raporta deattasta earret eará ahte:

• Sámi gielddain lea stuorra eretfárren, earret Kárášjogas ja Guovdageainnus, gos lea hui uhccán eretfárren, erenoamážit almmáiolbmuid gaskkas.
• Eanemus sisafárrejeaddjit bohtet lagamus gávpogiidda. Maiddái dás sierranit Sis Finnmárku ja Nuorta Finnmárku dainna lágiin ahte dáppe fárrejit ollugat Osloi ja eará Mátta-Norgga gávpogiidda.
• Eanemusat leat fárren gávpogiidda Oarje-Finnmárkkus, muhto eai Sis-Finnmárkkus, muhto eanet goittotge deike go Girkonjárgii ja Čáhcesullui.
• Sámi gielddain fárrejit unnit ruovttoluotta go mii lea riikkas gaskamearálaš.

Buorre

Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto mielas lea buorre go Sis-Finnmárku ii leat mielde dan riikaviidosaš rávnnjáldagas.

-    Vaikko sivva manne eai nu ollugat fárre eret Sis-Finnmárkkus ii leat ge áibbas čielggas, de jáhkká Balto dattetge ahte dát rávnnjáldat sáhttá leat riekta. Mii eat sáhte garvit dan ahte váldosivvan sáhttá leat dat go sámi kultuvra lea nanus Sis-Finnmárkkus, deattuha Marianne Balto. 

Váikkuhangaskaomiid árvvoštallan

Dán lágan raporttain lea stuorra ávki Sámedikki politihkalaš bargui viidáseappot, dadjá Balto.

-    Dat čájeha movt servodat rievdá ja gokko Sámediggi berre eanebuš politihkalaččat áŋgiruššat. Ja dalle jurddašan erenoamážit ahte politihkas ferte čielgaseappot čalmmustahttit gávpotássama. Dát guoská maiddái min váikkuhangaskaomiid geavaheapmái erenoamážit giela ja kultuvrra oktavuođas, dadjá Marianne Balto loahpas.

Gulahallit:

Ráđđelahttu Marianne Balto

Sámediggeráđđi nammadii ođđajagimánus 2012 vuorrasiidráđi mii galgá váikkuhit Sámedikki vuorrasiidpolitihkkii, ja galgá doaibmat Sámediggeráđi ráđđeaddi orgánan. Vuorrasiidráđđi vuođđuduvvo guovvamánu 23. b. Sámedikkis Kárášjogas.

-    Sámi boarrásat leat deaŧalaččat oktavuohtalađasin ja gelbbolašvuođa guoddin sámi servodagas. Sámediggeráđđi lea movtta go ráđđi dál vuođđuduvvo ja sáhttá álggahit barggus áigeguovdilis áššiiguin iežas suorggis, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Vuorrasiidráđi barggut

• Vuorrasiidráđđi galgá doaibmat Sámediggeráđi fágalaš ja ráđđeaddi orgánan.
• Vuorrasiidráđđi galgá ovddidit Sámedikki vuorrasiidpolitihka dan bokte ahte bargat áigeguovdilis áššiiguin
• Vuorrasiidráđđi galgá ovddidit oainnuidis Sámediggeráđđái
• Vuorrasiidráđđi sáhttá maiddái bargat oppalaš servodatávkkálaš ulbmiliiguin mat gusket boarrásiid eallindillái ja čálgui ja bargat ovttas fylkagielddalaš ja gielddalaš vuorrasiidráđiiguin, ja penšonistaservviiguin.
• Sámedikki vuorrasiidráđđi ovddasta sámi boarrásiid riika dásis, ja sin doaibma ruhtaduvvo Sámedikki bušeahta bokte.
• Vuorrasiidráđđi vállje ieš jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji, Sámedikki hálddahus doaibmá vuorrasiidráđi čállingoddin.

Sámedikki vuorrasiidráđđi áigodagas 2012 – 2013:

-    Inga Karlsen, Ájluokta/Drag
-    Ellen Anne Stabursvik, Guovdageaidnu/Kautokeino
-    Anders P. Siri, Guovdageaidnu/Kautokeino
-    Jonhild Joma, Trones
-    Magne Einejord, Skánit/ Skånland

1.várrelahttu: Marit Ravna Elvevoll, Lakselvbukt
2.várrelahttu: Kåre Eriksen, Čávkos/Otern
3.várrelahttu: Ellinor Isaksen, Áltá/Alta  

Sámediggi vásiha illudahtti optimismma ja stuorra báikkálaš árjja guolástusas. Mannan jagi vásihii Sámediggi ahte bohte hirbmat ollu doarjjaohcamat iešguđet prošeavttaide mariidna ealáhusain. Bušeahtas lei várrejuvvon 4.1 miljovnna mariidna ealáhusaid ovddideapmái, submi mii jagi loahpas lei rasttilduvvon badjel 2 miljon ruvnnuin.

- Mii leat ilus dakkár investerendáhtu ja optimismma geažil rittuin. Mii vásihit ahte eanet ja eanet guolásteaddjit ja ealáhusdoaimmaheaddjit váldet oktavuođa Sámedikkiin oažžun dihtii álggahandoarjaga ja doarjaga investeremiidda. Dát čájeha čielgasit ahte Sámedikki ealáhusdoarjja lea deaŧalaš eanaš olbmuide, erenoamáš illudahtti lea oaidnit ahte optimisma nuoraid gaskkas lea stuorrumin, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto.

Báikkálaš álgagat deaŧalaččat

Sámediggi atti mannan jagi doarjaga lagabui 30 fanasoastimiidda, das maiddái ođđaálggahandoarjagiid nuoraide. Lassin fanasinvesteremiidda addojuvvojit doarjagat vuostáiváldinrusttegiid ja hámmanrusttegiid divvumiidda vai sáhttá gáddet eanet guoli.

- Hástalussan lea ahte min bušeahtta ii leat doarvái stuoris buot buori álgagiidda, eará hástalus lea láhčit báikkálaš infrastruktuvrii. Mii leat ilus go eanet ja eanet gielddat dál várrejit ruđaid dása ja nu sii leat mielde buorideamen dili, aiddo dainna áigumušain ahte doarjut báikkálaš álgagiid, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Riektedilit ja resursadábuhanvejolašvuohta

Eará čilgehus áŋgiruššamii guolástusas sáhttá leat dat riektečielggadeapmi mii dál lea dáhpáhuvvamin vuotnaguolásteddjiid vuoigatvuođaid ektui ja dat resursadábuhanvejolašvuohta mii dál lea ealáhusas.

- Mii oaidnit čielga oktavuođa. Earresirdimat guolásteddjiide buoret resursadábuhanvejolašvuohta dagaha ahte eanebut háliidit áŋgiruššat guollebivdduin ja iežaset báikegottiiguin. Dat áigi lea mannan go vuotnabivdit bálkestuvvojedje gáddái, mii eat máhca goassege šat 1990-lohkui, loahpaha sámediggeráđđi Marianne Balto.

Gulahalli: 

Sámediggeráđđi Marianne Balto, Marianne Balto, tel. 480 63 358

Sámedikki presideanta Egil Olli ovddasta Sámi parlamentáralaš ráđi dán jagi Arctic Winter Games:in Kanadas.   Olli vuolgá Kanadai fárrolaga sámi oassálastiin duorastaga 01.03.12. –Mun illudan, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Arctic Winter Games (AWG) lágiduvvo njukčamánu 4. b. rájes 10. b. rádjai Kanada gávpogis Whitehorse. AWG lea dálvegilvvohallamat árktalaš guovlluid nuoraid várás, ja dán jagi gilvvohallamiidda vurdojuvvojit sullii 2000 oassálastit ja jođiheaddji. AWG:s leat ollu iešguđet gilvvohallamat. Ollu gilvvohallamat ja gelddolaš kulturprográmma lágida oassálastiide arenaid main sii besset juksat olahusaid, guoimmuhit ja movttiidahttit guhtet guimmiideaset.

Oassálastán 2004 rájes.

Sámi nuorat leat oassálastán Arctic Winter Games:ii 2004 rájes. Sii leat oassálastima bokte gilvvohallamiidda beassan searvat stuorra riikkaidgaskasaš gilvvohallanlágádallamii, gilvvohallat earáiguin eará riikkain ja kultuvrrain, beassan oahpásmahttit iežaset kultuvrra ollu olbmuide hui positiivvalaš vuogi mielde. Dán jagi AWG:s galget nieiddaid spábbačiekčanjoavku ja 24 čuoigi, ja guokte nuorra juoigi, ovddastit Sámi.

Nanne álgoálbmogiid gaskasaš oktiigullevašvuođa

Norgga, Ruoŧa ja Suoma beale sámedikkiid mielas lea deaŧalaš movttiidahttit nuorra sápmelaččaid áŋgiruššat valáštallamiid alla dásis, sihke riikka- ja riikkaidgaskasaš dásis. Sámi valáštallanlihkadus lea deaŧalaš kulturgaskkusteaddji riikkarájiid rastásaččat ja maiddái riikkaidgaskasaččat dakkár gilvvohallamiin go árktalaš dálvegilvvohallamiin. Norgga beale Sámedikki presideanta, Egil Olli, ovddasta Sámi parlamentáralaš ráđi Whitehorse gilvvohallamiin. Doppe son čuovvu sámi nuoraid sin gilvvohallamiin, juohká medáljaid, ja deaivvada gilvvohallamiid ovddasteddjiiguin.

-Guovtti jagi áigi lei munnje addojuvvon dat gudni ahte čuovvut Arctic Winter Games mat dalle lágiduvvojedje Grande Prairies Kanadas. Munnje dat lei stuorra muosáhus. Bessen muosáhit ahte oassálastin nannii daid sámi nuoraid gaskavuođa, geat bohte Norgga, Ruoŧa ja Suoma beale Sámis. Dasa lassin dat nanosmahtii ain eanet dan oktiigullevašvuođa, maid mii dovddaimet eará álgoálbmotjoavkkuide ja árktalaš álbmotjoavkkuide mat oassálaste dáid gilvvohallamiidda, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

-Lean hui ilus go fas beasan ovddastit Sámi parlamentáralaš ráđi dán deaŧalaš dáhpáhusas mii Arctic Winter Games lea. Dat sámi nuorat mat oassálastet gilvvohallamiidda, leat iežaset álbmoga, sámi valáštallanlihkadusa ja sámi kultuvrra buoremus ambassadevrrat. Dakkár stuorra valáštallan- ja kulturlágideapmái oassálastima bokte sii leat mielde loktemin áddejumi eará kultuvrrain, loktemin áddejumi iežaset identitehtas ja sii besset oahpásmuvvat eará álgoálbmotkultuvrraid nuoraiguin. Dát lea dakkár muosáhus mii čuovvu sin olles eallima, ja mun gii ovddastan Sámi parlamentáralaš ráđi, lean ilus go mii beassat leat mielde láhčimin dili dasa, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

 Eanet dieđut Sámedikki presideanta Egil Olli + 47 900 26 880

Sámediggi áigu leat doppe go ON nissonkommišuvdna doallá jahkásaš sešuvnna New Yorkas guovvamánu 29. b. rájis njukčamánu 9. b. 2012 rádjái. - Dá lea okta deháleamos deaivvadanbáikkiin digaštallat nissoniid vuoigatvuođaid ja dásseárvogažaldagaid. Sámediggi áigu leat doppe čalmmustahttit sámi nissoniid ja min dásseárvohástalusaid áššiid, lohká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen. Larsen áigu leat doppe sešuvnna vuosttaš vahkku.

Báikegottiid nissonat fáddán

Váldofáddá dán jagá konferánssas leat nissonat báikegottiin olggobealde guovddáš báikkiid ja sin rolla geafivuođa ja nealggi vuostá rahčamis, ja ovdánahttingažaldagain. Sámediggi áigu dan bottas go lea doppe, searvat paneladigaštallamii mearkkašumi birra mii lea go álgoálbmotnissoniin báikegottiin lea seđolaš bargu. 

- Dát leat áigeguovdilis fáttát sámi guovlluin go mii vásihit ahte oallut nuorra nissonat eai hálit orrugoahtit smávva sámi báikegoddeservodagain, lohká ráđđelahttu Vibeke Larsen. Seammás áigu Sámediggi čájehit doarjaga eará álgoálbmotnissoniidda. Álgoálbmotnissonat miehtá máilmmi servet eanet ja eanet bargomárkanii. Bargoeallimis leat ain áššit maid ovddas šaddá rahčat, nu go ahte nissonat galget oažžut dohkálaš bálkká, bargošiehtadusa ja sosiála ortnegiid. Viidáseappot lea dehálaš ahte nissoniid rolla ja návccat árbevirolaš ealáhusain čalmmustahttojuvvojit ja árvvusadnojit. Dása lea sámi nissoniid rolla boazodoalus  buorre ovdagovva, ja maid mii áigut váldit bajás New Yorkas, lohká Larsen.

Loktet árvvu

Oassálastin dákkár riikkaidgaskasaš arenain lea buorre liiba bidjat gažaldaga oidnosii, mii guoská sámi álbmogii. Dat sáhttá maid váikkuhit dasa ahte lokte árvvu dáin áššiin ja bidjá našunála eiseválddiid rahčat. Sámi nissonat leat ollen guhkás go geahččá dásseárvui. Dan háliidit mii juogadit earáiguin. Seammás leat mis ain ollu hástalusat dásseárvosuorggis maid lea dehálaš čalmmustahttit.

Oassálasti: Lahttu Sámediggeráđis Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Oktavuođaolbmot:

Seniorráđđeaddi Ingeborg Larssen, tlf. 78 47 40 49

Seniorráđđeaddi Toril Iversen, tlf. 78 47 40 17

Nissonkonvenšuvnna 56. sešuvdna

Nasjonal transportplan (NTP) lea plána mii 10 jahkái galgá gustot fievrrideapmái Norggas, ja ođasmahttojuvvot juohke njealját jagi ovdal stuorradiggeválgga. Plána bidjá láidestusaid geainnuid huksemii, doaimmaheapmái ja bajásdoallamii ja oktasašjohtalussii. Go 2014-2023 plána ovddiduvvui guovvamánu 29. b., de čielggai ahte bargu Deanu šalddiin sáhttá álggahuvvot áigodagas 2014-2017 jus rámmat lasihuvvojit 20 proseanttain.

 – Sámedikkis ja Finnmárkku fylkkagielddas lea dat gudneáŋgirvuohta ahte Deanu šaldi galgá leat gárvvis maŋimusat 2018, dadjaba fylkkaráđđi Grete Ernø Johansen Finnmárkku fylkkagielddas ja ráđđelahttu Marianne Balto Sámedikkis.

Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda leat gelddolašvuođain čuvvon barggu dáinna stuorra plánain ja nationála fievrridanplánain 2014-2023 (NTP) mii ovddiduvvui guovvamánu 29. b. dii. 12. NTP galgá leat stuorra johtalusáŋgiruššan olles Norgga várás. Finnmárkku fylkkas, gos leat guhkes gaskkat, lea geainnuid divvun eaktun ássamii ja beasatlašvuhtii.

Almmolaš ovddasvástádus

Finnmárkkus leat stuorra geaidnofierpmit ja šalddit maid standárda lea ollu uhcit go dat mii vurdojuvvo. 

- Buorit geainnut ja beasatlašvuohta lea eaktun ealáhusaid ja servodaga ovdáneapmái Finnmárkkus ja sámi guovlluin. Deanu šaldi lea leamaš heajos dilis 90-logu rájes, ja mii leat ilus go nationála eiseválddit dál áigot hukset ođđa šaldi, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Fylkkaráđđi Grete Ernø Johansen lasiha ahte geainnuid ja šalddiid divvun lea almmolaš ovddasvástádus.

- Eai Sámedikkis eai ge Finnmárkku fylkkagielddas leat ruđat geavahan láhkai go almmolašvuohta beahttá, čujuha son.

- Mii vuordit ahte stáhta veahkeha lasihit bušeahta 20 proseanttain vai ovdanbiddjojuvvon fievrridanplána sáhttá čađahit. Finnmárku han lea mielde lasiheamen ollu ruđaid nationálabušehttii resurssaidis bokte, ja ánssáša fuolahuvvot šalde- ja geaidnohuksemiiguin, loahpaheaba Ernø Johansen ja Balto. 

Gulahalli: 

Sámediggeráđđi Marianne Balto, Marianne Balto, tel. 480 63 358

Sámediggi lea čállimin dieđáhusa mánáidgárddiid birra main leat sámi mánát. Sivvan dasa lea go Sámediggi háliida hábmet bajimus politihka mánáidgárdesuorgái mii galgá leat láidesteaddjin ja čielggadit prinsihpalaš gažaldagaid sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga ektui.

-    Dieđáhus galgá vástidit mánáidgárddi, mánáid, váhnemiid ja sámi servodaga dárbbuide. Sámediggi háliida ahte mánáidgárdi sámi mánáid várás galgá leat ovttaiduvvan, geasuheaddji ja hutkkálaš ásahus alla kvalitehtain buot mánáide buoremussan, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars. 

Várrepresideanta čilge viidáseappot ahte Sámediggi áigu earret eará bearráigeahččat ahte rekrutterejuvvojit eanet pedagogalaš bargit geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.

Gieđahallá ollu gažaldagaid

Mánáidgárdedieđáhusa mihttomearri lea váikkuhit árvvoštallamii ja digaštallamii das mo galgá juksat politihkalaš ulbmiliid buoridan dihtii bajásšaddaneavttuid mánáidgárdefálaldaga bokte.

-    Min áigumuš lea ahte dieđáhus ii galgga dušše válddahit ja ságaškuššat makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat mánáidgárdeáššiin. Dieđáhus galgá maiddái čalmmustahttit áŋgiruššansurggiid ja daid hástalusaid mat mis leat go galgat buoridit mánáidgárddiid. Dát guoská buot mánáidgárddiide main lea fálaldat sámi mánáide Norggas, čilge várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Háliida evttohusaid ja cealkámušaid

Bargu mánáidgárdedieđáhusain galgá leat rabas ja searvvaheaddji proseassa vai sihkkarastojuvvo ahte dieđáhusa mihttomearit ollašuhttojuvvojit. Sámediggi bovde fylkkamánniid, gielddaid, mánáidgárdebirrasiid, váhnemiid, váhnenfierpmádagaid ja lávdegottiid ja eará ásahusaid geaidda dat guoská, searvat árjjalaččat. Evttohusat ja cealkámušat dieđáhussii sáhttet boahtit digaštallančoahkkimiin, fágaseminárain, jearahallamiin ja jearahallaniskkademiin.

-    Mii sámediggeráđis háliidit hástalit sámi servodaga jurddašit minguin ovttas. Makkár višuvnnat leat sámi servodagas mánáidgárddi rolla birra mánáid bajásgeassimis, sin giellaovddideamis ja sámi árvvuid gaskkusteamis ođđa buolvvaide? Dát leat muhtun gažaldagat maidda mii háliidit vástádusa, dadjá várrepresideanta Vars.

Dieđáhus lea 2005 dieđáhusa “Sámediggeráđi dieđáhus sámi mánáidgárddiid birra” ođasmahttin ja čuovvola “Sámi mánáidgárddiid strategalaš plána 2008-2011”.

Oktavuohtadieđut: Várrepresideanta  Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Sámediggeráđđi Marianne Balto oassálastá Norgga stuorradiggesáttagoddái mii lea Kanadas njukčamánu 4. – 10. b. Kanada vuolleviesu presideanta, Andrew Sheer, lea bovden stuorradiggepresideantta Dag Terje Andersen. Sámediggi geavaha liibba earret eará lonohallat vásáhusaid First Nations:in guollebiebmama birra.

-    Sápmelaččat ja First Nations vásihit ollu seammalágan čuolmmaid akvakultuvrra ja guollebiebmama oktavuođas. Dán áiggi lea ollu norgga guollebiebman Kanadas, mii dahká erenoamáš miellagiddevažžan lonohallat vásáhusaid, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto.

Marianne Baltos galgá earret eará leat sáhkavuorru Sámedikki rolla birra luossahálddašeami oktavuođas semináras Campbell Riveris. Seminára čalmmustahttá erenoamážit luossabiebmama váikkuhusaid álgoálbmogiid árbevirolaš guovlluide.

-    Mus leat stuorra vuordámušat mátkái ja doaivvun ahte čoahkkimat sihke First Nations:in ja Kanada vuolleviesuin šaddet ávkkálaččat, cealká sámediggeráđđi Marianne Balto.

Čavga prográmma

Sáttagottis lea čavga prográmma ja dat galgá deaivvadit sihke kanadalaš politihkkáriiguin ja First Nations álgoálbmotáirasiiguin.

Norgga sáttagottis leat muđui mielde Ingalill Olsen (Bb), Per Sandberg (FrP), Siri A. Meling (Ob), Geir Jørgen Bekkevold (RÁb), Anne Tingelstad Wøien (Gb) ja Borghild Tenden (Gb). Mátkkis leat maid mielde ráđđeaddi Liss-Ellen Ramstad Sámedikki hálddahusas, ráđđeaddi Bjørnar Dahl Hotvedt ja seniorkonsuleanta Laila Høge Stuorradikki riikkaidgaskasaš čállingottis.

Gulahallit:

Sámediggeráđđi Marianne Balto, tlf. 480 63 358

Ráđđeaddi Liss-Ellen Ramstad, tlf. 958 09 451

Sámediggi lea juolludan 32 nuorra olbmui stipeandda go váldet duodjefága joatkkaskuvllas. 100 000,- ru lea juogaduvvon stipeandan.

-    Duodji lea hui deaŧalaš árbevieruid guoddi ealáhus. Sámediggeráđđi háliida stipeandaortnegiin giktalit joatkit ja ovdánahttit dán máhtu, cealká Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto. 

Marianne Balto cealká dasto ahte go leat juohkán 32 stipeandda de čájeha dat dan ahte nuoraid gaskkas ain lea stuorra beroštupmi duddjot. Dát lea Sámediggeráđi mielas hui buorre.

-    Erenoamáš somá lea go nu ollu nuorat Davvi-Romssas háliidit oahppat duddjot, cealká Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto loahpas.

Dán oktavuođas háliida Sámediggi rámidit maiddái Ráissa ja Guovdageainnu joatkkaskuvllaid go fállet dákkár fágaid ohppiidasaset.  

Gulahallit:

Sámediggeráđđi Marianne Balto, tlf. 480 63 358

Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea čállán kronihka nissonbeaivvi oktavuođas.

Dásseárvu sohkabeliid gaskka lea dakkár mas beroštit dušše bahás áhkut geat vašuhit máilmmi, čuoččuhit muhtumat. 2012:s eat dárbbaš šat dásseárvvu ja dat lea mannan menddo guhkás ge, jotket sii. Sámi nissonolbmot leat váldán Sámedikkis beali dan válddis, ja eanaš válddi Sámediggeráđis. Dat ferte gal doallat?

Mu mielas ii leat eisege nu. Munnje lea dásseárvu dat makkár servodaga mii háliidit. Galgat go addit saji buohkaide? Galgá go buohkaid bargu servodahkii buorrin árvvus adnojuvvot? Dásseárvobargu lea juste dat, servodat mas sihke nissonolbmuin ja almmáiolbmuin leat seammalágan vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat. Dásseárvvus lea sáhka makkár árvvuid vuođul mii hukset servodaga. Danne lea dásseárvu deaŧalaš.

Danne eat leat ge olahan dásseárvvu sohkabeliid gaskka sámi guovlluin. Mii fertet šállošit go mis ii leat dakkár servodat mas sihke nissonolbmuin ja almmáiolbmuin leat seammalágan vuoigatvuođat, geatnegasvuođat ja vejolašvuođat.

Mun lean fuolas dan geažil go maŋimuš vahkus lea fas ilbman okta iskkadeapmi mii čájeha ahte sámi guovllut áddjáluvvet. Nuorra nissonolbmot fárrejit eret, dahje eai vállje máhccat šat ruovttoluotta. Dat lea stuorra servodatváttisvuohta mii guoská juste dásseárvui. Manne eai geasut sámi gilit nissonolbmuid? Sáhttá go leat nu ahte sámi giliin sis eai leat seammalágan vejolašvuođat go albmáin? Sáhttá go sivvan leat dat go sin bargu ii árvvus adnojuvvo? Sáhttá go leat nu ahte sámi gilit njulgestaga leat nu boaresáigásaččat, oahppan ja ođđaáigásaš nissonolbmuide?

Mus eai leat vástádusat dáid gažaldagaide. Dattetge lea deaŧalaš ságastallat dan birra. Maid gilit rievtti mielde sáhttet fállat nissonolbmuide?

Nissonolbmot ja oahppu

Sámi nissonolbmot váldet oahpu. Dat lea maiddái okta deaŧaleamos sivain manne nuorra nissonolbmot válljejit fárret eret giliin. Dat lea dohkálaš, go giliin han eai dávjá gávdno oahppofálaldagat. Muhto mainna lágiin mii oččodit sin ruovttuluotta? Mu mielas ferte dán barggu álggahit juo ovdal go sii fárrejit eret. Mii fertet čájehit ahte maiddái teorehtalaš máhtus lea árvu min sámi servodagas. Ii got ain leat nu ahte geavatlaš máhtus lea alit stáhtus? Nissonolbmos sáhttet leat nu máŋga universitehtagráda go háliida, muhto jos ii máhte goarrut alccesis gávtti, de ii leat gal juste nu dohkálaš.

Nissonolbmot ja bargu

Nissonolbmuin galget leat miellagiddevaš bargovejolašvuođat giliin. Sámi guovlluin leat vuođđoealáhusat leamaš nannosat. Dattetge lea nissonolbmuid rolla dáin ealáhusain dađistaga fuotnánan. Sámediggi bargá nissonolbmuid dili buoridemiin vuođđoealáhusain. Dattetge eat galgga ballat jurddašeames dan mii lea ođas. Mii fertet láhčit ja hutkat nissonolbmuide ealáhusaid ja gánnáhahtti kulturealáhusfitnodagaid. Mii fertet maiddái ávžžuhit nissonolbmuid jurddašit eará láhkái go árbevirolaččat. Davviguovloáŋgiruššan buktá ollu bargosajiid huksemiid, rusttegiid, industriija, bákteruvkedoaimma, oljo- ja gássabohkama oktavuođas.

Seammás lea deaŧalaš oainnusmahttit buot daid máhtto- ja kulturbargosajiid mat sámi ásahusain leat. Ovdamearkan lea sámi museat, jagi 2009 statistihkkavuođđu čájeha ahte dan guđa sámi museas ledje 40 jahkedoaimma ja oktiibuot dienasresurssat sullii 28 miljon ruvnnu ovddas. Sámedikki doarjja lea muđui sullii 90-100 % sámi museaid dábálaš doarjjavuođus. Makkár árvvu ja stáhtusa mii bidjat dáid bargosajiide? Seamma guoská daid bargosajiide mat leat dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain.

Nissonolbmot, eatnamat ja čázit

Okta ášši mii oažžu stuorra beroštumi servodatdigaštallamis leat eana- ja resursavuoigatvuođat. Dál leat viidát kártejuvvomin dáláš geavahan- ja oamastanvuoigatvuođat maid olbmot Finnmárkkus leat gártadan guhkes áiggi geavaheami vuođul. Sámediggi lea bivdán kommišuvnna leat dihtomielalaš nissonperspektiivva ektui dán barggus. Danne leat mii ilus go sihke nissonolbmuid ja almmáiolbmuid meahccegeavaheapmi čuvgejuvvo gulaskuddančoahkkimiin meahccegeavaheami kártema oktavuođas. Dát addá signálaid das ahte maiddái nissonolbmuid meahccegeavaheapmi lea deaŧalaš.

Dasto fertet mii duostat jearrat mainna lágiin eana-, čáhce- ja resursavuoigatvuođat leat mielde giktaleamen nissonolbmuid ruovttoluotta sámi guovlluide? Ii go leat nu ahte nu guhká go mis ii leat gullevašvuohta vuođđoealáhusaide, de dáin vuoigatvuođain lea unnán mearkkašupmi beaivválaš eallimis?

Nissonolbmot ja giella

Dalle go sámi nissonolbmot ja sin guoimmit ožžot mánáid, de šaddá sámegiella ja sohka dađi  deaŧaleabbon. Sámi guovlluin lea giella ain nanus, ja doppe orru maiddái sohka. Vejolašvuohta oažžut sámegielat mánáidgárdefálaldaga ja oahpahusfálaldaga sáhttet mearridit go nissonolbmot válljejit ássanbáikki. Dáid vuoigatvuođaid áigut mii Sámedikkis vel ain eanet vuoruhit.

Dasto ferte dušše dohkkehit ahte sámi nissonolbmot ain háliidit ásaiduvvat gávpogiidda. Beroškeahttá das gos sii ásset, de galgat mii bargat maiddái sin vejolašvuođaid beali ahte besset suodjalit ja ovddidit sin sámi identitehta, giela ja kultuvrra. Dásseárvu ii leat juogo-dahje, dat lea sihke-ja.

Sámediggi váldá ovddasvástádusa servodatovddideamis. Danne váldit mii maiddái dásseárvoáššiid duođas. Bohtosat eai boađe iešalddis. Ii leat doarvái čujuhit ahte mis lea jeavddalaš ovddastus goappašiid sohkabeliin stivrrain ja ráđiin. Áššesurggiin ja áššiid vuoruheamis ferte maiddái leat čielga dásseárvoprofiila. Dán bargui manná guhkes áigi. Dávjá lea sáhka eahpideamis mearriduvvon duohtavuođain. Olmmoš sáhttá gohčoduvvot bahás áhkkun unnibus ge.

Sávan lihku beivviin!

Vibeke Larsen

Sámediggeráđi lahttu

- Resolušuvdnašiehtadallamat loahpahuvvojedje maŋŋebárgga njukčamánu 6. b., ja dál leat stáhtat soahpan resolušuvdnateavstta álgoálbmotnissoniid dili ektui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

ON nissonkommišuvnna olis lea dál vuosttaš gearddi šiehtadallojuvvon sierra álgoálbmotnissonresolušuvdna. Dát lea iešalddis deaŧalaš lávki rivttes guvlui. Sámediggi barggai árjjalaččat resolušuvdnateavsttain.

Nissonkommišuvnnas eai lean nu galle álgoálbmotnissona mielde, ja dušše soapmásis lei vejolašvuohta searvat, ja lei váikkuhanfápmu šiehtadallamiidda. Sámediggi bealuštii ahte lea dárbu nannet álgoálbmotnissoniid dili ja váikkuhanfámu nissonkommišuvnnas, ja lea dovddahan stáhtaide ahte lea dárbu nannet álgoálbmotnissoniid vejolašvuođa ja váikkuhanfámu kommišuvnnas.

-Resolušuvnnas deattuhuvvo dasto man deaŧalaš lea ollásit ollašuhttit álgoálbmotnissoniid ja –nieiddaid vuoigatvuođaid, nugo oahpahusa, ja ovdánahttit máŋggakultuvrralaš lagadeami oahpahusvuogádagas – dainna lágiin ahte álgoálbmotnissoniid erenoamáš mihttomearit ja dárbbut váldojuvvošedje vuhtii, dadjá Larsen.

Deattuhuvvo ahte álgoálbmotnissoniid árbedieđut leat deaŧalaččat álgoálbmotservodaga ovddideami oktavuođas. Resolušuvnnas deattuhuvvo ahte álgoálbmotnissoniid ferte atnit árvvus, ja ahte sin olmmošvuoigatvuođaid ferte ollásit čađahit. Veahkaváldi álgoálbmotnissoniid vuostá lea okta máŋgga beliin mii deattuhuvvo resolušuvnnas, ja ávžžuhuvvo ahte stáhtat álggahit doaibmabijuid maiguin dáistalit veahkaválddi vuostá, riikkaid dásis ja báikkálaččat. Resolušuvnnas ávžžuhuvvo stáhtaid doarjut álgoálbmotnissoniid searvama boahttevaš álgoálbmogiid máilmmikonferánssas, mii galgá dollojuvvot 2014:s.

-Sámediggi áigu boahtteáiggis árjjalaččat bargat dan ala vai álgoálbmotnissonfierpmádat ON nissonkommišuvnnas ásahuvvošii ja nannejuvvošii, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen loahpas.

Loahpalaš resolušuvdnateavsttas ávžžuhuvvo earret eará stáhtaid álggahit sierra doaibmabijuid maid bokte ovdánahttit ja nannet politihka ja prográmmaid maiguin sihkkarastit álgoálbmotnissoniid searvama almmolaš mearrádusproseassain.

Oktavuohtaolmmoš: ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Sámediggi njunuščoahkkimis dásseárvvu birra 

Sámediggeráđi Marianne Balto galledii inuihtaid joatkkaskuvlla mii lea Ottawas. Oahppit bohtet geográfalaččat hui viidát. Oktasaš ášši sis lea go háliidit lohkat iežaset historjjá ja kultuvrra birra, ja leat mielde ovdánahttiime inuihttaservodaga. Dáid nuoraid sáhttá máŋgga ládje lohkat leat boahtteáiggi jođiheaddjit.

-    Mun leat bures hirpmahuvvan dán áŋgirvuođas maid dát nuorat čájehit. Sis ledje ollu gažaldagat sápmelaččaid dili birra Norggas, lohká Marianne Balto.

Oahppit besse gullat manin Sámediggi ásahuvvui, movt Sámediggi bargá ja movt bargu lea organiserejuvvon. Oahppit dovddahedje ahte sis lei hui ollu beroštupmi oahppat eanet sámi servodaga birra. Oahppit sáhtte muitalit ahte leat pláneme mátki Norgii moatti mánu geažis. Sii galget dalle fitnat sihke Oslos, Romssas, Kárášjogas ja Guovdageainnus.

Stuoradiggepresideanta Dag Terje Andersen bovdii Sámedikki mielde mátkái Canadai. Lassin almmolaš prográmmii ledje Sámedikkis sierra čoahkkimat álgoálbmogiiguin Canadas. Anne Tingelstad Wøyen (GB), Per Sandberg (OB) ja Geir Jørgen Bekkewold (RÁB) válljejedje čuovvut Sámedikki čoahkkima dán ovdalgaskabeaivvi.

-    Mun lean ilus go stuoradiggeáirasat čuovvoledje min deaivvadit álgoálbmotnuoraiguin ja go nu áŋgirit serve dialogii, lohká Balto.

Marianne Balto anii liibba bovdet ohppiid Sámediggái go bohtet Norgii fitnat. Son árvalii maid čoahkkima Sámedikki iežas nuoraidorganisašuvnnain SáNuL:in.

Oahppit ledje čielgasit čeavlát go besse gussiide čájehit oasi iežaset kultuvrras ja čájehedje sihke árbevirolaš dánssa ja čottalávluma, juoga masa geahččit liikojedje bures.

-    Mu mielas lei erenoamáš miellagiddevaš gullat ohppiid go muitaledje gielladili birra ja iežaset giela ealáskahttima barggu birra, loahpaha Balto.

Faktadieđut:

Nunavut skuvla ásahuvvui 1985:s, “Board of Directors of the Tungavik Federation of Nunavut” lei mii ásahii dan, vai nuorra inuihtat besset oahppat eanavuoigatvuođaid birra. Dan rájis leat 330 oahppi čađahan eksámeniid skuvllas. Dasa lassin go ožžot oahpu skuvllas, de doibmet oahppit maiddái ambassadevran inuihtaide. Ovddeš oahppit leat dál jođiheaddjit máŋgga suorggis.

Oktavuohtaolmmoš: ráđđelahttu Marianne Balto, tel. 480 63 358

Go Kanada vuolleviessu bovdii Stuorradiggepresideantta Dag Terje Andersen Kanadai nannet riikkaid gaskavuođaid ja digaštallat dakkár guovdilis fáttáid go luossabiebmama ja álgoálbmotpolitihka, de válljii stuorradiggepresideanta maiddái bovdet fárrui Sámedikki. Marianne Balto ovddastii Sámediggeráđi sáttagottis.

-    Mun vásihin ahte Norgga sáttagoddi, vaikke vel lei ge erohus politihkalaš oainnus,loaiddastii oktiigullevaš sáttagoddin mas lei stuorra rabasvuohta ja mii attii buohkaide vejolašvuođaid ovddidit gažaldagaid, dadjá Marianne Balto.

Konsultašuvnnat váilot

Balto geavahii ieš liibba jearrat giellaoahpahusa láhčima birra álgoálbmogiidda ja mo Kanada eiseválddit čuovvolit konsultašuvdnageatnegasvuođa, muhto ii ožžon dohkálaš vástádusa.

-    Munnje čielggai johtilit ahte stuorra hástalussan Kanada álgoálbmogiidda lea ahte váilu formálalaš ja einnostahtti oktavuohta Kanada eiseválddiiguin, muitala Balto.

Balto beasai álgoálbmogiin gullat buori ovttasbarggu birra eiseválddi dásis ja muitalusaid main ii lean gulahallan oppanassiige.  Kanada lea stuorra riika ja lea čielggas ahte ii leat bajimus politihkka das mo konsultašuvdnageatnegasvuohta galgá čađahuvvot iešguđet surggiin.

Sámediggi fas čilgii mo Sámediggi bargá ovttas Norgga eiseválddiiguin ja mo Sámedikki ja stáhta gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus doaibmá.

-    Gal dat hirpmástuhtii máŋgas geaid mii deaivvaimet ahte Sámediggi ja Stuorradiggi čohkkáimet bálddalagaid muitaleamen buriid vásáhusaid birra, muhto maiddái daid hástalusaid birra mat mis leat Norggas, dadjá Balto.

Dasa lassin ahte Sámediggi čuovui dábálaš prográmma, de ledje sierra čoahkkimat inuihtaid joatkkaskuvllain Ottawas ja First- Nation jođheddjiin Vancouveris.

Deaivvadedje miellačájeheddjiiguin

Norgga sáttagoddi deaivvadii miellačájeheddjiiguin mat vuosttaldit norgga guollebiebmama sihke Victoria, Cambell ja Vancouvera oarjerittus. Luossabiebman lei sáttagotti áššelisttas sihke čoahkkimiin ovddasvásttolaš eiseválddiiguin ja seminára Cambell Riveris gos stuorradiggepresideanttas ja Marianne Baltos ledje sáhkavuorut.

-    Munnje lei deaŧaleamos oaidnit mo dilli lei dáin guovlluin ja mo norgga fitnodagaid gaskavuohta lei álgoálbmogiidda, dadjá Balto.

Sámediggi beasai gullat báikegottiid birra mat oaivvildedje ahte luossabiebman attii sin servodahkii dakkár buriid go bargosajiid ja gealbudeami. Ollu álgoálbmotservodagain leat uhccán eará vejolašvuođat ja sii ovttasbarget biebmanealáhusain. Eará álgoálbmotservodagaide fas lea biebmanealáhus áittan árbevirolaš ealáhusaide ja danne ii leat guollebiebman bures váldojuvvon vuostá lagašbirrasiin. Vuot lea sáhka álgoálbmogiid vuoigatvuođain ieža beassat mearridit guđe guvlui sin servodat galgá ovdánit.

Váilevaš konsultašuvnnat bajimus eiseválddiiguin bođii čielgasit ovdan. Dál lea buori muddui biebmanfitnodagaid duohken ieža ásahit oktavuođa álgoálbmogiiguin. Orru maid leamen nu ahte šiehtadusat leat privatiserejuvvon ja gustojit fitnodagaid ja álgoálbmogiid gaskavuhtii muhtun guovlluin. Vaikke vel dát sáhtášii ge leat buorre daidda servodagaide maidda dat guoská, de dat vásihuvvo dainna lágiin ahte álgoálbmogiin ii leat jietna bajimus dásis das guđe standárddat galget čuvvojuvvot.

-    Munnje muitaluvvui ahte lea dain guovlluin gosa biebmanealáhus ásahuvvui ovdalgo áigumuš lea ovddidit ovttasbarggu álgoálbmotservodagaiguin, ahte váttisvuođat leat stuorámusat, čilge Balto.

Kanada doarju ON álgoálbmotjulggaštusa, muhto Sámediggi oaidná ahte lea guhkki čállojuvvon sánis doaibmamii. Dat váttisvuođat maid álgoálbmogat vásihit, leat mealgat stuorát go dušše miehtat guollebiebmamii dahje vuosttaldit guollebiebmama. Vai álgoálbmogat galget oažžut vejolašvuođa ovddidit iežaset servodagaid nu mo sii áiggošedje, de ferte ásahuvvot geatnegahtti ovttasbargu eiseválddiiguin.

Sámediggi lea bovden álgoálbmogiid konferánsii álgoálbmogii birra Áltái 2013:s. Dát addá álgoálbmogiidda vejolašvuođa čájehit oktiigullevašvuođa máilmmi eará álgoálbmogiidda dieđihan dihtii čielgasit máilmmi stáhtaide ahte álgoálbmotjulggaštus ii leat dušše guoros sánit, muhto dat geatnegahttá maiddái.

Gulahallit:

Sámediggeráđđi Marianne Balto, tlf. 480 63 358

Sátnevuorru: Salmon management - the position of the Sámi Parliament in Norway

Deaivvadii inuihttastudeanttaiguin Canadas

Deaivvada First Nations:in Kanadas

Sámediggi lea duhtavaš go ráđđehus evttoha nannet riddo- ja vuotnabivdiid guolástusrivttiid odne ja boahtteáigái. – Dál mearriduvvo lága bokte ahte buohkain geat ásset Finnmárkkus, Davvi-Romssas ja mearrasámi guovlluin Romssas ja Norlánddas, leat guolástusrievttit. Dat mii dáhpáhuvai 20 jagi dás ovdal ii galgga šat goassige dáhpáhuvvat, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Láhkaevttohusat leat boahtán maŋŋá badjel 20 jagi rahčamušaid dan ektui ahte sihkkarastit mearrasámi servodahkii vejolašvuođa birget árbevirolaš bivdduin.
Ráđđehus evttoha ahte reguleremiid oktavuođas galgá biddjojuvvot hui stuorra deaddu sámi geavahussii ja dan mearkkašupmái sámi báikegottiin. Lágas daddjojuvvo maiddái ahte báikkálaš guolásteddjiide gullá vuotnabivdu. Bivdu regulerejuvvo dainna lágiin ahte fatnasat mat leat badjel 15 mehtera eai oaččo bivdit vuonain.
-Mearrádusat guolástusrievttis, sámi guolásteddjiid deattuheapmi vuotnabivddu reguleremiid ja sihkkarastima oktavuođas, dagahit ahte stáhta ii goassige šat sáhte bidjat guolásteddjiid gáddái nugo dahkkojuvvui 1990-logus, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.
Báikkálaš hálddašeapmi
Ráđđehus evttoha ahte ásahuvvo vuotnabivdolávdegoddi Finnmárkku, Romssa ja Norlándda várás. Lávdegoddi lea deaŧalaš ráđđeaddi riikka eiseválddiide ja nanne báikkálaš váikkuhanfámu guolástusa hálddašeapmái. Guolástus- ja riddodepartemeanta ja Sámediggi galget konsulteret vuotnabivdolávdegotti bargosuorggi ja válddi birra.
Kártejuvvojit
-Láhkarievdadus mii boahtá lea mearkkašahtti lávki sámi ja riddolagaš bivddu einnostanvejolašvuođa ja birgenvejolaš rámmaid sihkkarastima ektui.  Soaitá ahte dát maid leat ožžon ii leat sámerievttálaččat gal nu hirbmat stuorra olahus. Guolástusvuoigatvuođa prinsihpalaččat dohkkeheapmi historjjálaš geavaheami vuođul ii leat evttohuvvon láhkii čadnojuvvot, muhto Sámedikki oaidnu boahtá čielgasit ovdan láhkaevttohusa ovdabargguin, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.
Sámedikki presideanta Egil Olli dadjá ahte ođđa láhkaaddimiin dohkkehuvvo guolástusvuoigatvuohta historjjálaš geavaheami vuođul. Danne go Finnmárkku kommišuvdna galgá kártet bivdosajiid vuoigatvuođagáibádusaid. Láhkaevttohusa maŋŋá lea stáhtas ovddasvástádus kártet oktasaš ja individuála historjjálaš bivdovuoigatvuođaid.
-Riddoguovllus dilli šaddá rievdat hui ollu. Ođđa láhka ii leat doarvái. Eret fárrema sáhttá bissehit dušše dan bokte ahte eiseválddit álggahit doaibmabijuid mat buktet doaivaga ja jáhku boahtteáigái. Ruđaid ferte várret infrastruktuvrii, investeremiidda ja rekrutteremii, dadjá Olli.
Dá lea ráđđehusa preassadieđáhus: http://www.regjeringen.no/se/dep/fkd/Preassaguovdda/Preassadieahusat/2012/lahkaevttohus-riddolavdegotti-uovvoleami.html?id=675338

Dá lea láhkaárvalus: http://www.regjeringen.no/nb/dep/fkd/dok/regpubl/prop/2011-2012/prop-70-l-20112012.html?id=675139

Oktavuohtadieđut Egil Olli + 47 +47 900 26 880

Sámediggi lea čađahan prošeavtta kártendihte makkár sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat gávdnojit mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, dát boahtá ovdan raporttas mii dál almmuhuvvo.

-    Kártema duogážiin lea Sámediggi buktán árvalusa guovtti konkrehta doaibmabidjui, lohká várrepresideanta Laila Susanne Vars, geas lea ovddasvástádus sámi mánáidgárddiide.

-   Olggobealde joavku lea ásahuvvon, mii galgá bidjat johtui ráhkadit sámi “hupmanpáhka”. Ulbmil dákkár páhkain lea nannet sámi mánáid hupmančehppodaga. Joavkkus leat mánáidgárdebargit iešguđet guovllus riikkas. Nubbi árvalus doaibmabidjui lea ohcanvuđot doarjja, man ulbmil lea ráhkadit olgostoahkanhearvvaid mat čájehit máŋggabealatvuođa sámi kultuvrras, lohká Vars. 

Sámediggi lea ovdal ožžon dieđuid das ahte gávdnojit unnán sámi stoahkanhearvvat mánáidgárddiin, ja danin lei sávahahtti kártet sihke dan mii gávdno, ja maiddái makkár dárbbut mánáidgárddiin leat sámi stoahkanhearvvaide.

Áigeguovdilis mánáidgárddiid bargit jearahallojuvvo, jearahanskovi bokte, ja oktanuppelogi mánáidgárddis viđa fylkkas leat fitnan galledeame.

-   Kárten čájeha ahte buot mánáidgárddit háliidit eanet sámi stoahkanhearvvaid, ja eanet sámi oahpponeavvuid. Dat mii goahcá mánáidgárddit háhkat eanet sámi stoahkanhearvvaid, lea sihke ruhtadilli, dat mii gávdno márkanis lea divrras, daid lea váttis oažžut áigái, márkanis eai šat gávdno eanet stoahkanhearvvat, loahpaha Laila Susanne Vars.

Oktavuođaolmmoš:  Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102.

Kártenraporta sámi stoahkanhearvvain ja pedagogalaš materiálain mánáidgárddiin gos lea sámi mánát

Sámediggi doallá boraspireseminára Romssas njukčamánu 21. ja 22. b. Seminárain háliida Sámediggi fokuseret boraspirehálddašeami sámi guovlluin. – Mun lean hui fuolas boraspirevahágiid geažil boazodoalus ja sávzadoalus, dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

-    Dilli muhtun guovlluin lea nu suorggahahtti ahte muhtun boazodoallit fertejit oastit ealihanbohccuid go masset nu ollu bohccuid boraspiriide. Mun lean maiddái oaidnán ahte sávzaboanddat leat heaitán doaluin juste boraspiriid geažil, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma viidáseappot.

Semináras biddjojuvvojit guovddážii maiddái dat gillámušat maid stuorra boraspirevahágat leat dagahan boazodolliide. Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma čujuha maiddái ahte dán beali ge ii heive vajálduhttit boraspirehálddašeamis.

Nubbi eará mii lea guovddážis dán semináras lea álgoálbmotriekti ja movt dát riekti doaibmá boraspirepolitihka ektui.

-    Mii doaivut ahte dán seminára bokte Sámediggi sáhttá čuvget boraspirepolitihka eará vuolggasajis go dábálaččat, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma loahpas.

Oktavuođaolmmoš:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460. 

-    Dat go Finnmárkkukommišuvdna odne buktá vuosttaš raportta mas leat konklušuvnnat geavahan- ja eaiggátvuođavuoigatvuođaid birra, lea fas okta deaŧalaš lávki Finnmárkku eana- ja resursavuoigatvuođaid dohkkeheamis , dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Finnmárkkukommišuvdna čielggada Finnmárkkulága mielde geavahan- ja eaiggátvuoigatvuođaid buot eatnamiin maid Finnmárkkuopmodat stivre ja hálddaša. Finnmárkkukommišuvdna mearrida ieš makkár guovlluid čielggada ja guđe vuoru mielde. Odne ilbmá vuosttaš raporta Stierdná/Sievjju guovllu birra konklušuvnnaiguin.

-    Geavahan- ja eaiggátvuoigatvuođaid kárten ja nannen lea ođđa vásihus midjiide Finnmárkkus. Danne lea munnje deaŧalaš ahte guoskevaš bealit ja earát dál geavahit dárbbašlaš áiggi geahčadit kommišuvnna árvvoštallamiid ja konklušuvnnaid, ja ahte mii áiggis ovddas guvlui čájehit áddejumi dasa ahte raportta čuovvoleapmi sáhttá leat hui lossat ollu beliide, cealká Olli.

Finnmárkkukommišuvnna raporta ja konklušuvnnat leat okta oassi riekteproseassas, maid guoskevaš bealit juogo dohkkehit dahje hilgot. Jos bealit eai nagot soahpat, de sáhttá Finnmárkkukommišuvdna soabahallat guoskevaš beliid gaskka, ja ášši sáhttá biddjojuvvot meahcceduopmostuolu ovdii beannot jagi maŋŋá raportta almmuheami rájes.

-    Danne go kommišuvnna raporta lea oassi riekteproseassas, ii leat riekta politihkalaš dásis buktit mearkkašumiid konklušuvnnaide. Kommišuvnna viidáseappot barggu geažil lea deaŧalaš muittuhit ahte dan bargu dahkkojuvvo lága vuođul masa lei viiddis politihkalaš doarjja Stuorradikkis ja Finnmárkku fylkkadikkis, ja ovttajienalaš Sámedikkis, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli loahpas.

Oktavuođaolmmoš:

Presideanta Egil Olli, tlf. 900 26 880

Sámi museat vuoittahallet dáža museaid ektui. Dan čájeha raporta maid Cand. oecon. Stein Storsul lea čállán Sámedikki ovddas. Sámi museain leat uhccán resurssat, smávva ja rašis fágabargogottit, hui dohkkemeahttun lanjat ja eahpedohkkálaš ovdáneapmái ekonomalaš rámmain.

Sámediggi válddii badjelasas sámi museaid hálddašeami 2002:s. Seammás válddii Sámediggi badjelasas ovddasvástádusa stáhta doarjagiid juohkimis dáidda museaide. Dál rievdan dáhpáhuvai nationála museaođastusa čađaheami oktavuođas, ja maiddái  vuođđo geatnegasvuođaid prinsihpalaš doahttaleami vuođul das ahte álgoálbmogat galget beassat hálddašit iežaset kulturárbbi.

Cand. oecon. Stein Storsul lea guorahallan sámi museaid dili ja buohtastahttán daid museaid loguiguin mat eai gula Sámedikki hálddašeapmái.

Dá leat guorahallama váldočuoggát.

1.       Museat leat rámis das go sii leat sámi kulturárbbi, museaid fágalaš gelbbolašvuođa ja ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi čoakkáldagaid.

2.       Museaid vejolašvuođat leat das ahte viidáseappot ovddidit áŋgirušširolla sámi kulturovddideamis, eanet dutkama ja buoret gaskkusteami.

3.       Museain leat smávva ja rašis fágabargogottit ja hui dohkkemeahttun lanjat.

4.       Museat oaivvildit ahte Sámediggi ferte čájehit čielgaset dáhtu ovddasvástádusa duohtandahkamis ja oktiiordnemis ja sámiid iežaset kulturárbbi hálddašanvuoigatvuođas.

5.       Museat dárbbašit nannet iežaset fágalaš vuođu dakko bokte ahte ruovttoluotta fievrridit čoakkáldagaid eará museain, čohkket ođđa ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi, ja nannet ja viiddidit iežaset fágalaš bargogottiid sihke FOU ja gaskkusteami oktavuođas.

6.       Museain lea stuorra dárbu sihkkarastit čoakkáldagaid dakkár visttiin mat leat heivehuvvon magasiinnaide ja čájáhusaide. Dušše ovtta museas lea magasiidna mii lea heivehuvvon dálkkádagaid mielde.

7.       Museat dárbbašat nannet sámegielaid árjjalaš museabarggus.

8.       Museaid mielas sii dárbbašit resurssaid vai sii besset árjjalaččat oassálastit sihke Norgga ja Davviriikkaid kollegamuseaid, universitehtaid, allaskuvllaid ja eará ásahusaid fágalaš fierpmádagaide.

9.       Sámi museat oaivvildit ahte sii eai leat beassan mielde dan ruđalaš ovdáneapmái mii museasuorggi eará osiin lea leamaš museaođastusa geažil.

10.    Lea bures dovddus ahte lea stuorra dárbu dasa ahte museat buorebut oktiiordnejuvvojit sihke sámi kulturárbbi politihkalaš agenda siskkobealde, ja dasa ahte uhccán resurssat geavahuvvojit buorebut.

11.    ABM-ovddideami fágalaš čuovvoleapmi (dál Norgga kulturráđđi) raššuduvvui maŋŋágo Sámediggi válddii badjelasas hálddašeami – ain juo ii nu árjjalaš čuovvoleapmi go eará Norgga museaid ektui.

Suokkardeapmi čájeha ahte máŋga fylkkagieldda ja gieldda leat uhcidan iežaset doarjagiid sámi museaide maŋŋágo Sámediggi válddii badjelasas hálddašanovddasvástádusa.

-Mun lean rámis dan barggu geažil maid sámi museat čađahit uhccán resurssaiguin. Sii doibmet sámi čuovgatoardnan sihke báikkálaččat ja guovlulaččat, ja sii leat deaŧalaš gealboásahusat olles servodahkii. Museain lea deaŧalaš rolla min oktasaš kulturárbbi hálddašeamis ja danne lea šállošahtti go museat vuoittahallet dáža museaid ektui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

-Sámi museaid sirdin Sámedikki hálddašeapmái ii lea mielddisbuktán seammá nannema go dan mii lea dáhpáhuvvan Norgga eará museain. Dat ii lean várra áigumuššan go ovddasvástádus sirdojuvvui, ja dat várra rihkku daid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mat Norggas leat álgoálbmogiid ektui, dadjá Larsen.

Ráddelahttu Vibeke Larsen dadjá ahte Sámediggi áigu ain doarjut sámi museaid deaŧalaš barggu, seammás go sámediggeráđđi bidjá ovdan daid dárbbuid maid museat atnet dárbbašlažžan jus galget sáhttit fuolahit sámi kulturárbbi dohkálaččat. 

Eanet dieđut: Ráđđelahttu Vibeke Larsen + 47 941 30 116

Dáppe gavnnat rapportta



Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta mearridii njukčamánu 15. b.  2012 rievdadit láhkaásahusaid bearráigeahččama ja biebmoruovttu birra. Dát rievdadusat bohtet fápmui miessemánu 1. b. 2012.

Mii leat hui ilus go Sámedikki bargu sámi mánáid vuoigatvuođaid gozihemiin mánáidsuodjalusas dál buktá bohtosiid, dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi bargan sámi mánáid vuoigatvuođaid ja dárbbuid ektui. Gitta jagi 2007 rájes lea Sámediggeráđđi árjjalaččat bargan dan ala ahte sámi mánát geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, galget oažžut vuoigatvuođaid sin kultuvrii, ja galget beassat hállat sin giela.

-Sámediggeráđđi oaivvilda ahte mánnái lea buoremus maiddái sin kultuvrralaš ja gielalaš identitehta goziheapmi. Dat lea juo mearriduvvon riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain ja lágain. Dattetge lea dárbu dovddahit dan čielgasit láhkaásahusain mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

Sámediggeráđi konsultašuvnnaid bokte Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain leat láhkaásahusat mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain rievdaduvvon ja dat bohtet fápmui miessemánu 1. b. 2012.

Dalle go mánná gártá biebmoruktui, dahje mánáidsuodjalanásahussii, ferte dohkálaččat vuhtii váldit máná kulturduogáža, ja diliid ferte láhčit nu ahte mánná sáhttá ovddidit sihke gielas ja kultuvrras. Dearvvašvuođabearráigeahčču Fylkkamanni bokte bearráigeahččá mánáid mánáidsuodjalanásahusain. Go mánná lea biebmoruovttus de oažžu son bearráigeahčči gii fuolaha ahte mánás lea buorre dilli, ja ahte máná fuolahusdilli lea buorre. Bearráigeahččama ulbmilin lea bearráigeahččat dan ahte mánná oažžu dohkálaš fuolahusa biebmoruovttus/mánáidsuodjalanásahusas.

-Láhkaásahusa rievdadus dagaha dan ahte dál ferte árjjalaččat ohcalit máná kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid goziheami dalle go biddjojuvvo biebmoruktui ja mánáidsuodjalanásahussii, cealká Sámediggeráđi lahttu Jåma loahpas.

Oktavuođaolmmoš:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460. 

 Máilmmiviidosaš oktiiordnenjoavku doallá vuosttaš čoahkkima New York:as njukčamánus. Doppe ságastallojuvvui ovdánanvugiid birra go guoská álgoálbmogiid ráhkkananprosessii ON álgoálbmogiid máilmmikonferánsii 2014:s.

Máilmmiviidosaš oktiiordnenjoavku lea mearriduvvon ásahuvvot dan rabas ja bealátkeahtes jurddabargočoahkkimis ON álgoálbmogiid 2014 máilmmikonferánssa ektui, mii dollojuvvui Københámmanis ođđajagimánus 2012. Oasseváldit čoahkkimis ledje 7 álgoálbmotguovllus, ja dasto ledje álgoálbmogiid ja álgoálbmotnuoraid ovddasteaddjit.

Mearrádus ahte ásahuvvo máilmmiviidosaš oktiiordnenjoavku boahtá ovdan čoahkkima resolušuvnna čuoggás 2, geahča ”Open-ended Indigenous Peoples’ Brainstorming meeting on the World Conference on Indigenous Peoples 2014”.

Máilmmiviidosaš oktiiordnenjoavkkus leat lahttun čuovvovaččat:

1. Áfrihkká - Joseph Ole Simel ja Saoudata Aboubacrine (várrelahttu)
2. Árktalaš guovlu - Hjalmar Dahl ja Sara Larsson (várrelahttu)
3. Ásia - Joan Carling ja Ang Kaji Sherpa (várrelahttu)
4. Lahten Amerihkká – Gilberto Solano ja Ivan Escobar Diego Guzman (várrelahttu)
5. Davvi Amerihkká - Chief Randy Kapashesit ja Kenneth Deer og Jessica Danforth (várrelahttu)
6. Jaskesábi guovlu – Tracey Castro Whare (várrelahttu nammaduvvo maŋŋá)
7. Ruošša – Rodion Sulyandziga  ja Dmitry Berezhkov (várrelahttu)
8. Nissonovddasteaddji – Tarcila Rivera (várrelahttu nammaduvvo maŋŋá)
9. Nuoraidovddasteaddji – Ting-Hui Hung Chien ja Alancay Morales

Dasa lassin lea maŋŋá Københámman-resolušuvnna čk. 1 nammaduvvon álgoálbmotláhčči ráhkkananproseassa várás máilmmikonferánssa ektui. Nammaduvvon álgoálbmotláhčči lea SPR ovddasteaddji John Bernhard Henriksen.

Vuosttaš čoahkkimii oassálastet koordinerenjoavkku bistevaš lahtut ja álgoálbmogiid mielde láhčči.

Vuosttaš čoahkkimis New Yorkas addet oassálastit dieđuid Københavna resolušuvnna ektui ja dieđuid iežaset regiovnnain. Viidáseappot digaštallojuvvo ieš máilmmiviidosaš koordinerenjoavkku rolla, bargamušat ja doaimmat ja váldostrategiijat ovdal máilmmikonferánssa.

Lea deaŧalaš juksat doarvái ruhtadeami máilmmiviidosaš koordinerenjoavkku boahttevaš bargui. Jus leš vejolaš, de háliida máilmmiviidosaš koordinerenjoavku deaivvadit stáhta ovddasteddjiiguin New Yorkas.

Čoahkkin dollojuvvo DC-2 visttis ON kvartálas. Gulahallin lea SPR ovddasteaddji John Bernhard Henriksen mobiillas +19179159564.

Sámediggi háliida dál dáiddáriin ja kulturbargiin veahki go dál leat hábmegoahtán boahtteáiggi kulturpolitihka. Čavččabeallái lágida Sámediggi Dáiddárkonferanssa gosa bovdejuvvojit dáiddárat digaštallat, ovdanbuktit oainnuideaset  ja čájehit dáidaga.

Sámediggi lea bargagoahtán dieđáhusain masa boahtteáiggi kulturpolitihkka galgá hábmejuvvot ja ovdanbuktot. Dan olis doallá Sámediggi doaluid, sihke unnibuš ja stuorábuš.  Dat stuorámus doalut šaddet Kárášjogas Sámedikki visttis  čakčamánus gosa Sámediggi bovde profeššunealla dáiddáriid.

 -Lea vuosttaš geardde go Sámediggi lágida dáiddárkonferanssa, dadjá ráđđálahttu Vibeke Larsen gean mielas lea máimmi dehálaš gullat profešunealla dáiddáriid oaiviliid.

 Dan dehálaš bargui háliidivčče Sámediggi nai ahte nu oallugat go vejolaš juogadivčče iežaset oainnuid, sihke kulturbargiid, lágideaddjit ja kulturberošteaddjit.

 - Mii boahtit maiddái finadit iešguđet báikkiin, ja doallat unnit čoahkkimiid vai nu oallugat go vejolaš besset buktit ovdan iežaset oainnuid,  luohpa Larsen.

 Gulahállanolmmoš: Ráđđelahtu Vibeke Larsen, mobnr: +47 941 30 116

Várrepresideanta Láilá Susanne Vars ja ráđđelahttu Vibeke Larsen doalaiga čoahkkima Álttá suohkaniin njukčamánu 29. b., digaštallan dihte oktasaš hástalusaid ja vejolašvuođaid sámegiela, sámi oahpahusa ja kultuvrra ektui suohkanis.

Sámediggi deaivvadii Álttá suohkana Bajásšaddan- ja kulturváldolávdegotti jođiheddjiin Trine Noodt ja nubbinjođiheddjiin Arnt Ivar Pedersen Guovdageainnus.

-    Sámediggi ja Álttá suohkan háliidit lagabut ovttasbargat sámegiela ja sámi kultuvrra ovddideami birra Álttás, dadjá várrepresideanta Láila Susanne Vars maŋŋel čoahkkima.  

Várrepresideanta čujuha ahte lagat oktavuođain gaskal Álttá suohkana ja Sámedikki nákcejit buoridit Álttá sámiid fálaldagaid.

-    Álttás leat ollu birrasat mat barget sámegiela ja sámi kultuvrra ovddidemiin. Álttá suohkan ja Sámediggi háliidit leat mielde váikkuheame dan barggu. Sámedikki bealis leat mii hui duhtavaččat go Álttá suohkan háliida lagabut ovttasbarggu minguin, dadjá várrepresideanta Vars.     

Bajásšaddan- ja kulturváldolávdegotti jođiheaddji Trine Noodt čilge viidásit ahte Álttá suohkan háliida geahčadit ahte maid sii sáhttet olahit suohkanis go guoská sámi doaimmaide. 

-    Mii jáhkkit ahte lagat ovttasbargguin Sámedikkiin mii oažžut buori ovdáneami.

Sihke Sámediggi ja Álttá suohkan oaivvildit ahte lunddolaš ovttasbargosuorggit leat sámi mánáidgárddit, sámi oahpahus, sámi giellaguovddáš ja sámi kulturarenat.

Gulahallanolbmot:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102
Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Trine Noodt, tlf. 407 29 188

Sametingspresident Egil Olli har skreve en kronikk om fiskeripolitikken. Den er publisert i Finnmark Dagblad.

Fiskeripolitikk og fiskerilovgivingen er sammensatt i Norge. Årlig fastsettes det godt over 50 forskrifter som regulerer fiske og marine ressurser. Det er ikke for alle å følge med i dette. Resultatet er at fiskeripolitikk lett overlates til et ugjennomtrengelig ekspertvelde - til et teknokrati.

Nå kan det sies at den teknokratiserte fiskeripolitikken har resultert i en god forvaltning av fiskeriressursene i havet utenfor Norge. De siste årene har fiskeribestandene vært i vekst, i motsetning til andre historiske fiskerike områder i verden der bestandene nærmest har kollapset. Den mørke siden av dette er at noen har måttet betale prisen ved å ha blitt fratatt muligheten til å livnære seg på sine ressurser.

Fiskerireguleringene som skjedde i 1990 innebar at de som ikke hadde utøvet aktivt fiske de to foregående årene ble utestengt fra framtidig fiske. Detter rammet de sjøsamiske samfunn særlig hardt fordi det her enda i stor grad foregikk et fiske på tradisjonelt vis i kombinasjon med andre høstingsformer. Var det lite fisk, la en større vekt på andre innkomster og ressurshøstinger. Dette gjorde de sjøsamiske samfunnene robuste mot bestands- og konjunktursvingninger, men altså ikke mot fiskeriteknokratiets kalde beslutninger. Kvotereguleringene i 1990 var drepende urettferdig, og et overgrep mot det samiske folk. I over 20 år har Sametinget kjempet for å rette opp dette overgrepet. Etter krevende konsultasjoner mellom Fiskeri- og kystdepartementet og Sametinget har regjeringen nå fremmet forslag til flere lovendringer som sikrer sjøsamiske samfunn sjansen til å utøve sitt tradisjonelle fiske.

Nå lovfestes det at alle som bor i Finnmark, Nord-Troms og andre områder i Troms og Nordland med sjøsamisk bosetting har rett til å fiske. Det lovfestes at det ved all regulering av fisket skal legges vesentlig vekt på den samiske bruken og dens betydning for samiske lokalsamfunn. Loven legger og til rette for at fjordfisket skal utnyttes av de lokale fiskerne. Dette gjøres ved at båter over 15 meter har forbud mot å fiske i fjordene. Det tradisjonelle lokale fjord- og kystfisket gis nå forrang i all fiskeriforvaltning. Neste gang det oppstår situasjoner med knapphet på fiskeressursene og kvotene må reguleres ned, så er det hensynet til samisk kultur som det skal legges sterkest vekt på og sikres først. Lovforslaget Stortinget nå har fått til behandling innebærer og en erkjennelse av at retten til fisket grunnes i den historiske bruken. Endringer i finnmarksloven medfører at krav om kollektive og individuelle rettigheter til fiskeplasser opparbeidet på grunnlag av alders tid bruk nå kan fremmes til Finnmarkskommisjonen. Finnmarkskommisjonen skal utrede slik krav, og anerkjente rettigheter skal tinglyses. Med dette er det staten som påtar seg ansvaret for å få kartlagt historiske fiskerettigheter.

Disse foreslåtte lovendringene er ikke en privatisering av fiskeriressursene, slik nestlederen i Kystfiskarlaget Arne Pedersen påstår. Pedersen ser EU-spøkelset, og ikke norsk lov og samerett. For det første er fordeling av kvoter til fartøy ikke å gi en privatrettslig rettighet, men en måte å forvalte ressursene på. Dette er også hovedgrunnen til at det i havressurslova er presisert at de marine ressursene ligger til fellesskapet i Norge. For øvrig et fellesskap som også omfatter det samiske folk, slik det står i lovmerknaden. For det andre skjer fordelingen av nasjonale kvoter etter deltakerlovens bestemmelser om at det bare kan skje til norske statsborgere eller personer bosatt i Norge. Nå er også jeg kritisk til dagens muligheter for omsetting av fartøykvoter og struktureringen av disse. Dette er likevel et noe annet spørsmål enn styrkingen av det samiske og kystnære fisket i lovgivingen.

Jeg har sagt at de lovendringene vi nå får kanskje ikke er en samerettslig eventyrfangst. Dette fordi lovforlaget ikke gir en utvetydig prinsipiell anerkjennelse av retten til fiske basert på historisk bruk. En slik bestemmelse hadde gitt større trygghet for framtida for pressede kystsamfunn. Dette vil jeg også følge opp overfor Stortinget. Heller ikke retten til en samisk og regional deltakelse i fiskeriforvaltningen er enda sikret, men her er ikke siste ord sagt. Forskriften til en fjordfiskenemnd skal utarbeides, høres og konsulteres før beslutning fattes.

Fiskeriminister Lisbeth Berg-Hansens svar på kritikken av at den historiske retten til fiske ikke er foreslått lovfestet er skuffende lettvint. Hennes utsagn om at fiskerne ikke kan leve av juridiske betraktninger er meningsløs. Som statsråd vet hun at det er ved lov landet bygges. Som minoritet og urfolk har samer opplevd å bli diskriminert i lovgivingen. Det å sikre vår rett til å leve av våre ressurser er ikke livsfjerne juridiske betraktninger – det er forutsetningen for en levedyktig samisk kultur. Det nye nå er bare at samene, med Sametinget, har tatt i bruk det samme verktøyet fiskeriteknokratiet i lang tid har brukt mot sjøsamiske samfunn.

Når fiskeriministeren imidlertid sier at det som nå trengs er tiltak for å snu utviklingen langs kysten, så er jeg hjertens enig. Med lovrammer på plass er det bare å sette i gang med tiltak. Jeg håper på initiativ for å diskutere tiltak for fartøyinvesteringer, etablering av mottaksanlegg og rekruttering til fiske. Det er ingen tid å miste.

Fiskeripolitikken i Norge er fra nå av også samiske kulturvern og kulturutvikling.

Sametingspresident Egil Olli

Kun under en tredjedel av utvalget som har fått spørreskjemaet om bruken av samiske språk har svart på språkundersøkelsen. Sametinget oppfordrer folk til å svare på undersøkelsen for å kunne utforme og iverksette tiltak som fører til bevaring og utvikling av de samiske språkene.

Utvalget som består av 5.000 personer som står i Sametingets valgmanntall fikk i midten av februar et spørreskjema i posten. Kun 1500 av disse personer har svart på undersøkelsen. Svarprosenten ligger nå på 30%. Forskningsinstitusjonene som gjennomfører denne nasjonale samiske språkundersøkelse har sendt purring til 3500 personer. Dette er 70% av  utvalget som fikk tilsendt spørreskjemaet.

Sametinget frykter nå at man ikke får et riktig bilde av den samiske språksituasjonen på individnivå blant den samiske befolkningen hvis ikke flere svarer på undersøkelsen.

-      Sametinget oppfordrer folk til å delta på undersøkelsen og svare på spørreskjemaet slik at vi får kartlagt språksituasjonen for å kunne sette i gang tiltak som forbedrer språksituasjonen i forskjellige områder, sier sametingsråd Ellinor Marita Jåma.

Samisk Språkundersøkelse gjelder bruk av nordsamisk-, lulesamisk- og sørsamisk språk. Oppdraget omfatter blant annet kartlegging av hvor mange som behersker samisk på ulike nivå, i hvor stor grad samisk språk brukes, hvilke språkvalg foreldre tar i forhold til barn og hvor mange som ønsker å lære seg samisk. 

De tre offisielle samiske språkene nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk høres i forskjellige områder, og det er behov for kunnskap om bruken av de samiske språkene i ulike deler av landet. På oppdrag fra Sametinget, Fornyings-, administrasjons- og kirkedepartementet og Kunnskapsdepartementet utfører forskningsinstitusjonene Nordlandsforskning og Norut Alta denne nasjonale samiske språkundersøkelsen.

Kunnskapen som spørreundersøkelsen får fram, er viktig for utforming av samisk språkpolitikk og iverksetting av tiltak som fører til bevaring og utvikling av de samiske språkene. Rapporten skal være ferdig i april 2012. Resultatene av undersøkelsen er ment å være et grunnlag for samisk språkpolitikk på alle nivå i samfunnet, herunder på statlig, regionalt og kommunalt nivå.

-      Undersøkelsen vil være et svært viktig verktøy for Sametingets videre arbeid med språk.  Resultatene skal brukes til å utforme og iverksette tiltak som fører til bevaring og utvikling av de samiske språkene. Videre skal resultatene brukes til å utforme Sametingets melding om samiske språk, forklarer Jåma.

Hvis dere har flere spørsmål. Ta kontakt med rådsmedlem Ellinor Marita Jåma. Hun treffes på + 47 916 13 460

Her finner dere mer informasjon om språkundersøkelsen

ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), lea mearridan bivdit Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksena, ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, čađahit konsultašuvnnaid su ovddas ON lahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin ON álgoálbmotmáilmmikonferánssa čađaheami ektui. Máilmmikonferánsa dollojuvvo 2014:s.

ON váldočoahkkin mearridii juovlamánus 2010 doallat álgoálbmotmáilmmikonferánssa 2014:s, dainna áigumušain ahte ovdánahttit álgoálbmotrivttiid ollašuhttima, maiddái ON álgoálbmotjulggaštussii (álgoálbmotjulggaštus) dávistettiin.

ON váldočoahkkin ávžžuhii váldočoahkkima presideantta čađahit konsultašuvnnaid lahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin konferánssa čađaheami birra, maiddái álgoálbmotsearvama birra proseassas. Váldočoahkkima presideanta lea 05.04.12 beaiváduvvon reivve bokte, lahttoriikkaid ambassadevrraide New York:s, dieđihan lahttoriikkaide ahte son lea bivdán Ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksena čađahit dáid konsultašuvnnaid su ovddas.

Loga nammadanreivve dákko.

Ráhkkaneamit Máilmmikonferánsii

Sámedikki presideanta Egil Olli bovdii, ON álgoálbmogiid bissovaš foruma sešuvnnas 2011, máilmmi álgoálbmogiid ráhkkanankonferánsii Áltái geassemánus 2013. Dán ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa áigumuššan lea váikkuhit dan ahte máilmmi álgoálbmogat ožžot vejolašvuođa buoremus lági mielde ráhkkanit dán deaŧalaš máilmmikonferánsii ja álgoálbmotrivttiid ollašuhttimii.

Máilmmi álgoálbmogat leat ávžžuhan ON váldočoahkkima presideantta nammadit guokte mielde láhčči máilmmikonferánsii – okta guhte ovddasta lahttostáhtaid ja nubbi mii ovddasta álgoálbmogiid. ON váldočoahkkima presideanta lea čuovvolan dán rávvaga dan bokte ahte lea nammadan Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksena ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba mielde láhččin ovddabealde šiehtadallamiid.

Sámedikki presideanta Egil Olli, gii dál lea maid Sámi parlamentáralaš ráđi presideanta, dadjá ahte lea hui duhtavaš dán nammadeami geažil.

-    Dát lea deaŧalaš ja historjjálaš politihkalaš ovdáneapmi danne go dál lea vuosttaš gearddi go álgoálbmotovddasteaddji lea ožžon almmolaš rolla ON váldočoahkkima rámmaid siskkobealde, cealká presideanta Egil Olli.

Presideanta Olli dadjá dasto ahte ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, mearrádusas bokte čájeha ahte son ja lahttoriikkat árjjalaččat geahččalit sihkkarastit dan ahte álgoálbmotrievtti čađahuvvošedje.

-    Dát nammadeapmi lea deaŧalaš lávki álgoálbmogiid oktasaš rivttiid dohkkeheami oktavuođas, earret eará nugo boahtán ovdan ON álgoálbmotjulggaštusas. Mun lean – dan olis go lean Norggas Sámedikki presideanta ja Sámi parlamentáralaš ráđi presideanta – hui rámis go sámiid riikkaidgaskasaš ovddasteaddji dán proseassas lea nammaduvvon doaibmat dán deaŧalaš ja historjjálaš posišuvnnas, dadjá Egil Olli loahpas.

Oktavuohtaolmmoš:

Presideanta Egil Olli, tlf. 900 26 880

Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564

Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sámegiela birra dievasčoahkkimis cuoŋománus, ja ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma háliida dan oktavuođas oažžut buriid digaštallamiid ja oažžut árvalusaid sámi giellapolitihka birra bargui viidáseappot sámediggedieđáhusain sámegiela birra.

Čilgehus sámegiela birra lea vuođđun digaštallamii Sámedikki boahtteáiggi giellapolitihka birra. Áigodagas čilgehusa ovddideami ja dieđáhusa gaskka lea politihkkáriin, ásahusain ja earáin geat barget sámegielain vejolašvuohta searvat boahtteáiggi giellapolitihka hábmemii.

-    Sámediggeráđi mielas lea hui deaŧalaš ahte sámi servodat searvvahuvvo bargui boahtteáiggi giellapolitihka ektui ja doaivu ahte dát vejolašvuohta geavahuvvošii. Mii háliidit diehtit du jurdagiid ja árvalusaid giela ja giellaovddideami birra. Sámegielas leat ovddabealde ollu hástalusat, ja lea deaŧalaš ahte ráhkaduvvojit buorit strategiijat daid sierra dárbbuid mat leat servodagas dustemii, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. 

Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea Sámedikki gaskaoapmi barggus viidáseappot sámegiela nannemis ja ovddideamis, ja danne lea deaŧalaš ahte boađášedje buorit rávvagat bargui dieđáhusain. Čilgehus mii dál ovddiduvvo válddaha daid váldohástalusaid mat leat giela ektui ja maid birra lea deaŧalaš digaštallat.

Váldoáŋgiruššansuorggit dieđáhusas leat;

• sámegiela geavaheaddjit
• sámegiela geavaheapmi
• giellafágalaš ovdánahttin
• Sámedikki rolla ja váldi giellapolitihkas

-    Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken ahte gávdnojit giela geavaheaddjit ja ahte giela lea vejolaš geavahit máŋggalágan oktavuođain. Gielalaš ovddideapmi lea dárbbašlaš giela nannen- ja suodjalanbarggus, ja lea vealtameahttun deaŧalaš ahte Sámedikki ja eará aktevrraid rolla ja váldi giellapolitihkas čilgejuvvo, oaivvilda sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

Jåma dadjá viidáseappot ahte hástalusat leat ollu vaikko maŋimuš logijagis lea ovdáneapmi leamaš positiivvalaš, ja lea hui deaŧalaš ahte Sámediggi ráhkada mihttomeriid ja strategiijaid viidáseappo bargui sámegiela ovddidemiin.

Sámediggeráđi áigumuššan lea doallat seminára sámegiela birra miessemánus gos maiddái lea vejolašvuohta buktit rávvagiid ja jurdagiid boahtteáiggi giellapolitihka hábmemii. Dieđut dan birra bohtet maŋŋá.

Sáhttá maiddái addit árvalusaid ja rávvagiid čálalaččat e-poasta čujuhusaide giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no. Áigeamearri daid buktit lea geassemánu 1. b.

-    Mun sávan buori ja ávkkálaš digaštallama dievasčoahkkimis, ja sávan buohkaide bures boahtima guldalit ságastallama, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma loahpas.

Sámediggeráđđi ovddida čilgehusa sámegiela birra dievasčoahkkimis gaskavahkku cuoŋománu 18. b. ja dán čilgehusa birra ságastuvvo maŋŋá borrama duorastaga cuoŋománu 19. b. Dát čilgehus ovddiduvvo dan oktavuođas go leat ráhkadeamen Sámediggedieđáhusas sámegiela birra mii ovddiduvvo dievasčoahkkimii čakčamánus.

Gulahallanolmmoš:

Sámedikkiráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. +47 916 13 460.

Ellinor Marita Jåma kronihka

Dat issoras stuorra ovdáneapmi bioteknologiija oktavuođas hástala ja lea gelddolaš. Olbmo genaávdnasiid dutkan rahpá ođđa vejolašvuođaid ollu surggiid siskkobealde. Mii sáhttit jurddašit ahte boađusin šattašii buoret individuála heivehuvvon medisiinnalaš dikšun ja vejolašvuođat, jos gávdnošii vástádus dán rádjai vástitkeahtes medisiinnalaš gažaldagaide. Dán ovdáneami mii háliidit, ja min mielas lea dat oassi ođđaáigásaš máhttoservodagas.

Ráđđehus ja ráđđejeaddji dutkanbirrasat leat evttohan ahte ásahuvvošii Biobáŋku Norga, gosa čohkkejuvvošedje olbmuin váldon biologalaš iskosat dutkama várás. Dasto lea ulbmilin čohkket buot biobáŋkkuid mat leat Norggas oktasaš nationála biobáŋkoresursan, mii fas sáhttá bargat ovttas daid biobáŋkkuiguin mat eai leat Norggas. Vuolggasajis lea nu ahte ovttaskas pasieanttas gii addá genaávdnasiid sáhttá ollislaččat stivret iežas genaávdnasiid. Pasieanta sáhttá sihtat ruovttoluotta miehtama geavahit genaávdnasiid. Láhka lea nie odne. Muhto deaŧalaš spiehkastat dákko lea dat ahte stivrenvejolašvuohta iežas genaávdnasiin guoská dušše daid iskosiidda mat eai leat duohtaduvvon. Dalle go dutkit lea duohtadan pasieantta genaiskosa, de dan maŋŋá ii oamas pasieanta šat iežas genaávdnasiid. Dalle dat lohkkojuvvojit dutkanásahusa opmodahkan.

Biobáŋkku Norga ásaheami bokte sáhtášii genaávdnasiid juogadit stuorát guovllus ja eanet ulbmiliidda. Dáhpin lea šaddamin eanet čohkket genaávdnasiid. Norgga genaávdnasiid dutkamis galgá álohii čuovvut dohkkehuvvon njuolggadusaid mat Norggas leat suorggis, muhto dát ovdáneapmi gáibida ahte mii čađat čuovvut mii dáhpáhuvvá.

Sámiide go lea álgoálbmot lea dát deaŧalaš ovdáneapmi. Norgga lágat dán suorggis válddahit dáid vuoigatvuođaid dušše individuála dásis, muhto mis dasa lassin lea deaŧalaš gozihit min oktasaš vuoigatvuođaid álgoálbmogin. Sámi servodat leat uhcci, ja soaitá leat vejolaš identifiseret sámi álbmoga genaávdnasiid. Dát mearkkaša dan ahte min etnihkalaš duogáš šaddá genadutkama oassin. Olgoriikkas leat oaidnán ovdamearkkaid eará álgoálbmogiid dutkamis, gos dutkanbohtosat leat geavahuvvon vuostá dan maid álgoálbmogat ieža leat háliidan.

Danne šaddá midjiide deaŧalaš gažaldahkan; gii galgá oamastit ja hálddašit genaresurssaid? Mun oaivvildan ahte mii, dan olis go leat álgoálbmot, galgat oamastit ja leat mielde hálddašeamen min genaresurssaid. Ja de: makkár prinsihpaid ja árvvuid galgat bidjat vuođđun genaresurssaid hálddašeapmái? Guovddáš čoavddasánit dás leat iešmearrideapmi ja suodjaleapmi min etnihkalaš mihtilmasvuođa ektui.

Sámediggeráđđi lea dieđihan go lea váldán oktavuođa Ráđđehusain ahte dát suorgi lea min mielas hui deaŧalaš sámi álbmogii, ja mii háliidit searvat guovddáš proseassaide dán fáttá oktavuođas. Sámediggeráđđi háliida ságastallama sámi servodaga gaskkas dáid áššiid birra. Dát attášii midjiide deaŧalaš signálaid min válljejumiide.

Duorastaga 19. b. deaivvadii Romssa suohkan, sátnejođiheaddji Jens Johan Hjort ja gávpotráđi Jonas Eilertsen bokte, ja Sámediggeráđđi Kárášjogas. Čoahkkimis šadde bealit ovttamielalaččat das ahte ráhkadit šiehtadusa mas leat máŋga konkrehta doaibmabiju buoridan dihtii Romssa sámi álbmoga dili.

-    Mii gieđahalaimet máŋga fáttá mat gusket daidda sápmelaččaide geat ásset Romssas, ja mun vásihin dan ahte goappašiid beliin lea dáhttu ovttas álggahit doaibmabijuid gávpotsuohkana sámi álbmoga várás, cealká sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Čoahkkima duogáš lei bovdehus Sámedikkis maŋŋá gulahallančoahkkima gaskal Romssa suohkana ja sámi oassálastiid Romssas mannan čavčča.

-    Mun vásihan ahte čoahkkin gaskal Romssa suohkana ja Sámedikki lei huksejeaddji ja buorre. Okta dain konkrehta doaibmabijuin maid sátnejođiheaddji Hjort ja gávpotráđđi Eilertsen lohpideigga álggahit, lea buoredit diehtojuohkima dáid doaibmabijuid birra mat duođaid leat juo suohkana sámi álbmoga várás, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma. 

Sámi deaivvadanbáiki

Nuppi konkrehta doaibmabidju mii gieđahallojuvvui, lei vejolašvuohta ásahit sámi deaivvadanbáikki Romsii.

-    Deaivvadanbáikki ásaheapmi Romssa sápmelaččaide lea olámuttus jus beare lea ovttamielalašvuohta sisdoalus. Dan mii atnit erenoamáš buorrin Romssa sámi álbmogii, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Šiehtadus mii galgá dahkkojuvvot Romssa suohkaniin, vurdojuvvo leat gárvvis ja vuolláičállojuvvon ovdal jagi loahpa.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.

- Lean ilus go dadjat juo ovttajienalaš Sámediggi dál ovttamielalaččat deattastit ahte sápmelaččain leat historjjálaš guolástanvuoigatvuođat, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Sámediggi ja ráđđehus leat konsultašuvdnaproseassain Riddoguolástuslávdegotti čuovvoleamis gávnnahan ahte lea sierramielalašvuohta dulkomis riektevuođu das lea go riddo- ja vuotnaálbmogis guolástanvuoigatvuohta sámi guovlluin. Sámediggi áigu  čuovvolit dán sierramielalašvuođa go stuorradikki ealáhuslávdegoddi meannuda dán ášši.

Sámedikki dievasčoahkkimis cuoŋománu 16.-19. b. oinnii sámediggepresideanta sávahahttin oažžut Sámedikki politihkalaš joavkkuid ovttasbargat Stuorradikki ektui go dat meannuda láhkaevttohusaid. Buot Sámedikki joavkkut, earret Ovddádusbellodaga, sohpe lassecealkámuša.

-    Eahpitkeahttá lea Sámediggái givrodahkan leat dadjat juo ovttamielalažžan dulkot ášši dan láhkai ahte leat historjjálaš guolástanvuoigatvuođat ja ahte dat álo leat leamaš. Dakkár celkojuvvon ovttamielalašvuohta Sámedikki bealis lea deaŧalaš dasa ahte oažžut Stuorradikki áddet man deaŧalaš dat lea ahte historjjálaš guolástanvuoigatvuohta dohkkehuvvo, loahpaha presideanta Egil Olli.

Guolástus- ja riddodepartemeantta láhkaevttohus (Prop. 70 L) oassálastinlága, mearraresursalága ja finnmárkolága láhkarievdadusa birra guolásteami várás Finnmárkkus ja mearrasámi guovlluin Romssas ja Nordlánddas geigejuvvui njukčamánu 16. b. Ealáhuslávdegottis lea sierra čoahkkin Sámedikkiin, ja rabas čoahkkin ášši birra miessemánu 7. b. Ealáhuslávdegoddi lea dieđihan evttohusa áššái miessemánu 29. b.

Gulahalli:

Presideanta Egil Olli, tlf. 900 26 880

Sámi guovlluin leat ain stuorra hástalusat eretfárremiid ja ođđaásahemiid ektui. Dan čájeha raporta maid Telemarksforskning lea dahkan Sámedikki ovddas.

Raporta ”Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet. Samisk område” lea dan ealáhusanalysa joatkka maid Telemarkforskning lea ovdal dahkan Sámedikki ovddas. Dán raporttas válddahuvvo ahtanuššan sámi guovlluin ássama, bargosajiid, oahppodási, ealáhusovddideami, innovašuvnna ja geasuheami ektui. Sámi guvlui gullet 24 gieldda Davvi-Trøndelágas, Norlánddas, Romssas ja Finnmárkkus.

Njiedjan

Analysa čájeha ahte sámi guovlluid gielddain leat geahppánan olbmot, maiddái 2010:s, dan jagi goas eanaš gielddain Norggas lassánedje olbmot. Stuorábuš sisafárren lea váidudan olmmošlogu njiedjama sámi guovlluin maŋimuš jagiin, muhto dat ii leat doarvái olmmošlogu ja eretfárrema dássidahttimii. Dan oasis Davvi-Norggas mii ii lohkkojuvvo sámi guovlun lea olmmošlohku lassánan.

Bargosajit geahppánit

Das go olmmošlohku njiedjá lea oktavuohta bargosajiid geahppáneapmái. Sámi guovllus eai lean nu ollu bargosajit 2010:s go ledje 2000:s, man áigodagas bargosajit riikadásis lassánedje  eanet go 11 proseanttain.

Davvi-Norgga fylkkkain, earret sámi guovlluin, lea olmmošlohku lassánan gaskal guhtta ja 14 proseantta seamma áigodagas. Sámi guovlluid ealáhusstruktuvran leat ollu vuođđoealáhusat ja industriija. Maŋimuš guovtti jagis lea bargosajiid lohku dáin ealáhusain njiedjan eanet go 400:in.

-Sámediggi lea mearridan ođđa ealáhusdieđáhusa 2011:s. Váldoulbmilin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima báikegottiin mii vuođđuduvvo sámi kultuvrii, lundui,  ja birrasii ja mii váldá daid vuhtii, ja dieinna lágiin lea vuođđun ealli báikegottiide gos olbmot háliidit ássat, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto. Mii fertet jorgalahttit dan negatiivvalaš ovdáneami sámi guovlluin, dadjá Balto.

Unnán ođđaásaheamit ja innovašuvdna

Fitnodagaid ovdáneapmi analyserejuvvo NæringsNM:s, mii mihtida fitnodagaid gánnáhahttivuođa, ahtanuššama ja ođđaásahemiid ja dasto ealáhuseallima sturrodaga. Máŋgga sámi gielddas lea unnán ealáhuseallin olmmošlogu ektui, ja leat unnán ođđaásaheamit ja gánnáhahttivuohta lea heittot. Ollu gielddain leat dattetge fitnodagat mat leat ahtanuššan 2010:s. NæringsNM:s oidno ahte eanaš sámi gielddain ollislaččat ii leat nu buorre ovdáneapmi. Analysa čájeha ahte muhtun gielddain lea dattetge buoret dilli, nugo Deanus ja Evenáššis.

Iskkadeapmi čájeha maiddái ahte sámi guovlluid dovdomearkan lea heajos innovašuvdna.

Ovdáneapmi

Telemarksforskning geavaha geasuhanpyramiida ovdáneami válddahallamis. Geasuhanpyramiidas čilgejuvvo ovdáneapmi movt dat geasuha golmma dimenšuvnna bokte:

1) Geasuheapmi vuođđoealáhusaid fitnodagain

2) Movt geasuhit gussiid

3) Movt geasuhit ássanbáikin

Sámi guovllus lea sakka vátnon vuođđoealáhusat. Vuođusealáhussan leat vuođđoealáhusat, industriija ja teknologalaš bálvalusat. Dáid ealáhusaid dovdomearkan lea dat ahte buktagat vuvdojuvvojit nationála dahje riikkaidgaskasaš márkanis. Sámi guovllus leat hui unnán bargosajit teknologalaš bálvalusain, mii lea ahtanuššama vuođusealáhus. Muhtun gielddain leat dattetge vuođusealáhusat laskan, nugo Divttasvuonas, Fálesnuoris, Ivggus ja Unjárggas.

Sámi guovllus árbevirolaččat leat leamaš unnán galledanealáhusat. Ja sámi guovlluin lea oppalaččat stuorra gávpesuođđan. Dát lea dattetge unnon, ja ollu sámi gielddain leat galledanealáhusat lassánan, nugo Raavrhvijkes, Láhpis, Unjárggas, Hápmiris, Snoasas jna.

Stuorra váttisvuohta ahtanuššamis sámi gielddain lea geasuheapmi ássama dáfus. Ollu sámi gielddain fárrejit ollu olbmot eret, ja lea stuorát eretfárren go mii bargosajiid ahtanuššama dáfus lea. Dát mearkkaša fuonit geasuheami ássama dáfus. Dattetge mannet muhtun sámi gielddat vuosterávdnjái ja geasuhit sakka, nugo Davvisiida, Ráisavuotna ja Unjárga.

-Sámi guovlluin leat árvoháhkanvejolašvuođat sámi kultuvrra ja árbevieruid vuođul, muhto dárbu lea stuoris oažžut buriid rámmaeavttuid, dutkama, ođđaásahemiid ja ođđa háhkamiid, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto.

Eanet dieđuid oaččut: go válddát oktavuođa Telemarkforskning prošeaktajođiheddjiin Knut Vareide + 47 98 22 00 04 dahje Sámediggeráđi lahtuin Marianne Balto + 47 480 63 358

 Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet i Samisk område (2012).pdf 3,60 MB

Sámediggi ja Unjárgga gielda leat vuolggahan ášši oažžut kulturmuitoguovllu Ceavccageađgge, bivdorusttega Noiddiidčearu Báhcavuona gielddas ja Gollevári Deanu gielddas, ja vel dan klassihkalaš geađgeáiggebáikki Ruovdenjunlovtta Unjárgga gieldda UNESCO máilmmiárbelistui.

Buot báikkit leat siskkobealde Várjjat siidda, Várjjat-sámiid boares orohat- ja bivdoguovllu, ja dat čájehit iešguđetlágán beliid guovllu kulturhistorjjás. 

Sámediggi nammadii bargojoavkku 2010:s mii galgá bargát máilmmiárbeproseassain. Unjárgga gielda/Várjjat Sámiid Musea doaibmá bargojoavkku čálliin.

Sámi parlamentáralaš ráđđi ja Finnmárkku fylkkagielda dorjot dán álgaga, ja Deanu ja Báhcavuona politihkalaš njunnošat leat maid addán positiiva mearkkašumiid.

Sámediggi ja Unjárgga gielda háliidit dál čájehit prošeavtta dien golmma gieldda ássiide, ja oažžut mearkkašumiid ja árvalusaid báikegottiin. Ulbmil lea álggahit gulahallama nu ahte boahtá ovdan maid máilmmiárbeárvu mielddisbuktá ja makkár positiiva oalgeváikkuhusaid dat addá.

Čoahkkimat lágiduvvojit miessemánu 3. b. Várjjat Sámiid Museas Unjárggas, miessemánu 21. b. Deanu ráđđeviesus ja miessemánu 22. b. Skansen servodatviesus Báhcavuonas, buot báikkiin diibmu 18.30 – 20.00.

Dieđut:

 UNESCO máilmmiárbelistu buot luonddu- ja kulturbáikkiid main lea áidnalunddot oppamáilmmálaš árvu. Norga ovddasta dáiguin Vegaøyan, Báktesárgumat Álttás, Báktebáiki Røros, Urnes stáhpegirku, Ruggu Birggonis ja Struve meridiánadávgi.

Kulturmuitobáiki Ceavccegeađge Unjárgga gielddas lea dovddus oallugiidda Várjjagis ja maid olggobealde Várjjaga. Doppe lea 12000 jagi ássan mii dovdo luonddus dego geahčálas áigodagat vulos otnáš mearradássái, doppe lea hávdi mii lei anus badjel 1500 jagi ja doppe leat oaffarsajit ja bassi báikkit. Dát guovlu lea okta dáin Skandinávia stuorámus ja buot mihtilmas kulturmuitoguovlluin, ja lea čoavddasuorgin sámi ovdahistorjjá dutkamii ja gaskkusteapmái, mii maid fátmmasta oskuhistorjjá ja gaskadili bivddus ja meahcásteamis boazodollui ja árbevirolaš mearrasámiid eallinvuohkái.

Ceavccageađgge ássanhistorjjás leat lagas čanastumit Várjjaga luonddu ja resursavuđđosii, ja erenoamážit mearrariggodagaide ja bohccuide. Ovdalaš áiggi ja girtta 1600 lohkui lei goddebivdu dego geađgejuolgin ássanguvlui. Gávdnosat Ceavccegeađgis sihke ássanbáikkiin ja hávddiin čájehit dán čielgasit. Erenoamážit duođaštusat dán Várnjárgga goddebivddu ollu ja osohahkii áidnalunddot kulturmuittut.

Dáppe leat máŋga duhát bivdorokki, oallut čillat ja biergoluovttit, stuora hivvodatbivdorusttegat, oaffarsajit mat leat čadnon bivdui ja bivdoássansajiide. Gávdnosat ovtta čilas čájehit ahte goddebivddu sáhttá áigemeroštallát maŋás girtta boarrásit geađgeáigái, áigi go siseanan lullelis Norggas ain lei siseatnanjieŋa vuolde. Noiddiidčearu ja Gollevári bivdorusttegat leat válljejuvvon eanemus mihtilmas ja árvvoleamos bivdorusttegin. 

Sámediggi oassálastá UNPFII – Bistevaš Forumii New Yorkas áigodagas miessemánu 7.-18. b. Presideanta Egil Olli oassálastá vahkus 20, miessemánu 14.-18. b.

Dán jagi sešuvnna erenoamáš fáddán lea daid eatnamiid, guovlluid ja resurssaid buhtadeapmi, mat leat rieviduvvon álgoálbmogiin almmá sin friija ja ovddalgihtii dieđuhuvvon mieđiheami haga. Prográmmas biddjojuvvojit ovdan dutkamat álgoálbmotoassálastima birra Árktalaš Ráđis ja máilmmiárbeguovllus Laponia. Maiddái raporta dan birra mo dálkkádatrievdamat ja sisabahkkemat váikkuhit álgoálbmogiid boazodollui, biddjojuvvo ovdan. Viidáseappot ságaškuššojuvvo ON álgoálbmogiid máilmmikonferánsa 2014:s bealle beaivvi. Prográmmas lea maiddái fáddán mo implementeret ON julggaštusa álgoálbmotvuoigatvuođaid birra ja gulahallan ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid Erenoamáš Dieđiheddjiin ja ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid mekanismma jođiheddjiin.

Prográmma

Sáhkavuorru

Sámediggepresideanttas Egil Ollis ledje guokte sáhkavuoru dán jagi sešuvnnas:

Áššelistta 7. čuokkis: Beallebeaivásaš digaštallan Álgoálbmogiid máilmmikonferánssa 2014 birra, dollojuvvui vuosárgga miessemánu 14. b.

Davvisámegiella

Eaŋgalsgiella

Áššelistta 4. čuokkis: Olmmošvuoigatvuođat, ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa čađaheapmi ja gulahallan ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheddjiin ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismma jođiheddjiin, dollojuvvui maŋebárgga miessemánu 15 .b.

Davvisámegiella

Eaŋgalsgiella

Gulahallit;

Presideanta Egil Olli, mobil +47 900 26 880

Riikkaidgaskasaš ovddasteaddji, John B. Henriksen, mobiila +1 917 915 9564

Ossodatdirektevra Hege Fjellheim, mobiila +47 994 59 211.

Fákta:

ON Álgoálbmotáššiid Bistevaš Forum (UNPFII) ON álgoálbmotáššiid ráđđeaddi ja oktiiordnejeaddji orgána. Forumis leat guhtta váldesuorggi; kultuvra, oahppu, olmmošvuoigatvuođat, ekonomalaš ja sosiála ovdáneapmi, biras ja dearvvašvuohta. UNPFII lea ON nuppi álgoálbmotlogijagi: 2005-2015 oktiiordnejeaddji.

Válddi vuođul galgá ON Álgoálbmotáššiid Bistevaš Forum:

• Háhkat áššedovdiráđi ja addit rávvagiid álgoálbmotáššiin ECOSOC:i, ON prográmmaide, foanddaide ja orgánaide.
• Lasihit diehtomielalašvuođa ja ovddidit dakkár doaimmaid ovttastahttima ja oktiiordnema, mat čatnasit ON-vuogádaga álgoálbmotáššiide.
• Ráhkkanahttit ja juohkit dieđuid álgoálbmotáššiid birra.

ON Álgoálbmotáššiid Bistevaš Forumis leat jahkásaš sešuvnnat mat bistet 2 vahku giđa bealde i New Yorkas. Sullii 1200 olbmot álgoálbmotorganisašuvnnain, stáhtain ja siviila servodagain bovdejuvvojit foruma sešuvnnaide.

Sametinget inviterer til folkemøte på Drag i Tysfjord kommune 7. mai kl. 14.00 – 16.00. Møtet vil finne sted på Árran i 2. etg.

I forbindelse med Sametingets arbeid med melding om samiske språk, ønsker Sametinget debatt og innspill om samisk språkpolitikk. Sametingsrådet ser det som svært viktig at det samiske samfunnet inkluderes i arbeidet med den fremtidige språkpolitikken, og håper at mange vil komme med tanker, innspill og hvilke utfordringer vi møter innen språk og språkutvikling.

Redegjørelsen om samisk språk, som ble lagt fram for Sametingets plenum 18. april i år, legger grunnlag for språkmeldingen. Redegjørelsen skisserer en rekke hovedutfordringer innen språk.

Hovedinnsatsområdene i redegjørelsen er;

-Brukere av samisk språk

-Bruk av samisk språk

-Språkfaglig utvikling

-Sametingets rolle og myndighet i språkpolitikken

Sametingsmeldingen om samisk språk vil være Sametingets verktøy i det videre arbeidet for styrking og utvikling av samisk språk, og derfor er det viktig at så mange språkmiljøer som mulig har fått belyst sine utfordringer og tanker for fremtiden. 

Vi ønsker alle hjertelig velkommen!

 Rådsmedlem Ellinor Marita Jåma vil delta på møtet.

Sámediggi lea media bokte registreren ahte NVE lea dál addán konsešuvnna Statnett SF:ii hukset  ođđa 420 kV elrávdnjelinjá Báhccavuonas Hammerfestii. Elrávdnjelinjá guoská buohkanassii 30 orohahkii ja ollu sámi kulturmuittuide. Liikká lea NVE válljen hilgut Sámediggeráđi ávžžuhusa ja lea addán konsešuvnna Statnett:ii hukset elrávdnjelinjá.

-    Sámediggeráđđi lea garrasit ávžžuhan NVE vuordit konsešuvnna mearridemiin dassážii go Sámedikki dievasčoahkkin lea meannudan ášši, muhto NVE lea ieš okto loahpahan konsultašuvnnaid Sámedikkiin ja lea dahkan konsešuvdnamearrádusa. Dát lea hui šállošahtti, cealká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen.

Konsešuvdnaášši guoská hui stuorra areála duohtadeapmái sámi guovllus. Ohcan guoská elrávdnjelinjái mii lea 370 km guhkkosaš ja galgá mannat hui guovddáš boazodoalloguovlluid čađa Norggas.

-    Dat movt NVE lea meannudan dán konsešuvdnaohcama dagaha ahte Sámediggi ii oaččo vejolašvuođa dadjat oaivilis áššái. Dát rihkku daid prinsihpaid mat leat konsultašuvdnašiehtadusas Sámedikki ja stáhta gaskka. Dát lea Sámediggeráđi mielas dohkketmeahttun ja áigu bivdit konsultašuvnnaid Oljo- ja energiijadepartemeanttain ášši birra, cealká Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen loahpas. 

Gulahállanolmmoš:

Ráđđelahtu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

2011 čavčča lea Sámedikki hálddahus álggahan stuorát prošeavtta registreret sámi visttiid. Bargu álggahuvvui oktanaga Finnmárkkus ja lullisámi guovllus. Prošeakta galgá identifiseret, registreret automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid ja árvvoštallat daid dili vai daid sáhttá bidjat kulturmuitodiehtovuđđui Askeladdenii.

Váillaheapmi

- Sámi vistesuodjalus lea váillahan dakkár visogova ja máhtu guhkit áiggi. Go visttit eai leat registrerejuvvon, ja eat dieđe daid agi, logu ja dile, de lea leamaš dadjat juo veadjemeahttun čuovvolit kulturmuitobarggu, juoga maid dát prošeakta sáhttá veahkehit, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck.

3-jagi prošeavtta "sámi visttiid registreren ja identifiseren" bokte háliidit registreret nu ollo sámi visttiid go vejolaš mat leat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon olles Norggas, dm. visttit mat leat boarráset go 100 jagi gč. Kulturmuitolága § 4.2, seammás go prošeakta maiddái registrere sámi visttiid mat lagas boahtteáiggis devdet 100 jagi.

(Kulturmuitolága § 4 nubbi lađas: ‘Buot sámi kulturmuittut mat leat boarráset go 100 jagi, leat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon'.)

Sámi kultuvrra čalmmástuhttin

Prošeavtta ulbmil lea čalmmustahttit dan ahte sihkkarastit sámi visttiid árvvuid ja eastadit daid billašuvvamis. Prošeavtta nubbi ulbmil lea maid dahkat báikegottiid ja sámi visttiid eaiggádiid dihtomielalažžan, ja čalmmustahttit sámi kultuvrra ja identitehta báikkálaččat. Viidáseappot sáhttet doarjagat vistesuodjaleapmái ja máhtui sámi visttiid birra lassánit.

Informántadárbu

Deaŧalaš bealli prošeavttas leat ovdaiskkadeamit vai diehtit gos sámi visttit leat. Danne ávžžuhit sin geain leat dieđut boares sámi visttiid birra, váldit oktavuođa prošeaktajođiheddjiin Mia De Coninck dahje prošeaktamielbargiin Elin Kristina Jåma. Mii váldit maiddái oktavuođa sámi visttiid eaiggádiiguin ja juohkit dieđuid prošeavtta ja kulturmuitolága birra.

Galle sámi vistti leat Norggas?

Ovdal prošeavtta lea meroštallojuvvon ahte Norggas leat su. 1800 ráfáiduhttojuvvon sámi visttit, main leat su. 800 mat 20 jagis šaddet boarráset go 100 jagi. Ferte deattuhit ahte dáid loguid vuođđun leat árvvoštallamat. Dáid meroštallamiin eai leat váldojuvvon mielde visttit mat jávket. Eavttut dasa ahte lohkkojuvvot sámi vistin bohtet ovdan Sámedikki hálddašanplánas, Sámi huksehusaid suodjaleapmi ja hálddašeapmi 2003. Deaŧaleamos eaktun lea ahte visttit gullet sámi kultuvrralaš ja historjjálaš oktavuhtii.

Maŋŋá báikediđoštallamiid biddjojuvvojit sámi visttit riikaviidosaš kulturmuitodiehtovuđđui Askeladdenii, ja sámi visttiid historjját čállojuvvojit.

Ruhtadeapmi dahkkojuvvo Riikkaantikvára bušeahtas Máhttoloktema bokte 3 jagi badjel.

Gulahallandieđut:

Prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, e-poasta: mia.de.coninck@samediggi.no

Prošeaktamielbargi Elin Kristina Jåma, tel. 78 47 40 34, e-poasta: elin.kristina.jama@samediggi.no

-Birasgáhttendepartemeanta áitá mearraluossabivddu go ii čuovvol ođđa bivdináiggeevttohusa mii attášii boahtteáiggedoaivaga, dadjá Sámediggeráđđi Marianne Balto. Dálá bivdoáiggit eai seaillut árbevirolaš sámi ealáhusbivddu eai ge sihkkarastte luossabivddu kulturguoddin, dadjá Balto. 

Bargolávdegoddi, mas leat mielde johka- ja mearraluossabivdit, Sámediggi, FEFO, Luondduhálddašandirektoráhta ja Romssa ja Finnmárkku fylkkamánnit, leat evttohan ođđa bivdináiggiid Davvi-Romsii ja Finnmárkui. Lávdegotti evttohusa duogáš lea dat ahte máŋggaid jagiid leat luossabivdinmuddemat digaštallojuvvon. Mearraluossabivdiid guolásteapmi lea maŋimus jagiid gáržžiduvvon sakka.

- Departemeantta loahppajurdaga vuođul vuoittahallet mearraluossabivdit. Dasa eat sáhte miehtat go mii diehtit mo ealáhus lea deddojuvvon, ja man ollu gáibiduvvo aiddo mearraluossabivdiin viidáset luossamuddenbarggus, dadjá Marianne Balto.

Sámdiggi ja eará guoskevaš bealit leat geavahan stuorra resurssaid dán bargui. Bargolávdegoddi nagodii buktit konkrehta muddenevttohus 2012 várás ja guhkesáiggi strategiijaevttohusa. Lávdegoddi lea vuhtiiváldán dan máhtu mii gávdno, sihke biologalaš máhtu ja árbedieđu, luosa ja álbmoga mii lea das sorjavaš. Barggu čuovvoleamis vásiha Sámediggi ahte ovttamielalašvuohta ii dattetge čuovvoluvvo.

-Sámediggi lea dahkan vuđolaš árvvoštallamiid dán áššis ja munnje eai leat konsultašuvdnaproseassas Birasgáhttendepartemeanttain buktán makkárge ákkaid mat dagahivčče dárbbašlažžan spiehkastit evttohusas. Mun lean hirpmástuvvan departemeantta vugiin dán áššis, loahpa ráđđelahttu Marianne Balto.

Badjel guokte duhát sámi historjjálaš dávvira berrejit buktojuvvot ruovttoluotta sámi museaide. Dat evttohuvvo čielggadusas mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ovddas.

Sámediggeráđđi lea mearridan evttohusaid mat bohtet ovdan čielggadusas Bååstede – tilbakeføring av samisk kulturarv, ahte sámi dávviriid mat leat Norgga Álbmotmuseas galgá buktit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša.

Norgga Álbmotmusea mearridii 2007:s ahte sámi dávviriid sáhttá doalvut ruovttoluotta Sámedikki hálddašeapmái. Maŋŋá guorrasii Kulturhistorjjálaš musea, mii juridihkalaččat eaiggáda dán oasi čoahkkádusas, dán mearrádussii. Dál lea bargojoavku, mas leat guoskevaš ásahusaid ovddasteaddjit, buktán čielggadusa mas evttohuvvo ahte oasit sámi čoahkkádusas fievrriduvvojit ruovttoluotta dan guđa museai maid Sámediggi hálddaša.

4500 dávvira

Ulbmilin lea ahte measta 4500 sturrosaš sámi dávvirčoahkkádusas fievrriduvvo ruovttoluotta 2000 dávvira sámi museaide. Ovdal go dávviriid sáhttá buktit ruovttoluotta, de ferte daid historjá čohkkejuvvot, ja dávvirat fertejit konserverejuvvot, báhkkejuvvot ja fárrehuvvot. Dát proseassa váldá áiggi ja lea divrras. Dasa lassin gáibiduvvo ahte magasiidna- ja čájáhussajit leat museafágalaččat dohkálaččat. Otnáš nammii ii deavdde oktage sámi musea dáid gáibádusaid, danne šaddá dárbu divvut magasiidna- ja čájáhuslokálaid.

-Sámi museain ii leat ruhta dávviriid fievrrideapmái ja danne ferte stáhta ovttas regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin sihkkarastit daid geaseheami ruovttoluotta. Stáhta lea, Norgga lágaid, nationála mihttomeriid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid mielde, geatnegáhttojuvvon sihkkarastit dan ahte sámit sáhttet hálddašit sin iežaset kulturárbbi. Sámediggi, Norgga Álbmotmusea ja Kulturhistorjjálaš musea fertejit ovttas šiehtadallat ruhtadančovdosiid Norgga eiseválddiiguin, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Álggahuvvo 2016:s

Vurdojuvvo ahte bargu gearggahuvvo 2016:s. Áigumuššan lea ahte olbmot sáhttet oaidnit sámi kulturárbbi čájáhusain čuovvovaš sámi museain: Saemien Sijte, Snoasa, Árran julevsáme guovddasj/bihtánsámi musea, Divttasvuonas/Báidáris, Várdobáiki sámi guovddáš, Evenášši,Davviálbmogiid guovddáš, Gáivuonas, Deanu ja Várjjaga museasiida, Unjárggas ja RiddoDuottarMuseat, Kárášjogas. 

-Sámi oktavuođas šaddá maiddái Bååstede váldigoahtit ovddasvástádusa sámi kulturárbbi hálddašeamis. Mii jáhkkit ahte áššái lea beroštupmi sihke museafágalaš birrasiin Norggas, Davviriikkain ja riikkaidgaskasaččat, ja go čielggadus čájeha movt ja manne dávviriid berre buktit ruovttoluotta, dadjá Vibeke Larsen loahpas.

Oktavuohtaolbmot:

Ráđđelahttu Vibeke larsen, + 47 941 30 116 dahje vibeke.larsen@samediggi.no

Ráđđeaddi Sissel Ann Mikkelsen, + 4778 48 42 56, sissel.mikkelsen@samediggi.no

* Bååstede lea ruovttoluotta máttasámegillii

  Loga rapporta dás:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars deaivvai Francois Paulette, Dene Nation hoavdda, miessemánu 10. b. Diehtosiiddas. Francois Paulette lea guossis Norggas ja son háliidii deaivat Sámedikki ohcan dihtii doarjaga bissehit Statoila doaimma oljosáttoávkkástallama oktavuođas Kanadas.

Čoahkkimis oassálasttii maiddái sámediggeáirras ja Sámi parlamentáralaš ráđi lahttu, Aili Keskitalo. Sámi girkoráđđi, WWF ja Greenpeace čuvvot Francios Paulette su mátkkis.

Francois Paulette lea máŋga jagi čalmmustahttán bihkkasáttodoaimma Albertas, Kanadas. Son lea kanadalaš indiánačeardda hoavda ja son dovddahii ilu go beasai deaivvadit Sámedikkiin. Son muitalii mo oljosáttoávkkástallan váikkuha sin guvlui ja álbmogii.

-    Sámediggeráđđi lea hui duhtameahttun oljosáttoávkkástallama birasváikkuhusaiguin, mas lossametállat ja eará birasmirkkot luvvejuvvojit ja nuoskkidit vuođđočázi ja jogaid ekologalaččat rašis guovlluin ja daid váikkuhusaiguin mii das čielgasit lea guliide, elliide ja olbmuid dien guovllus. Dasa lassin golggiidit dát jogat Árktisis, gos lea bures duođaštuvvon ahte birasmirkkot čoagganit biepmusráidui, dajai várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Oljosáttoresursa gokčá guovllu man viidodat lea 1/3 oassi Norgga eanaviidodagas ja vaikke vel vahágat leat juo stuorrát, de lea ávkkástallojuvvon dušše 2 proseanttain resurssas dán rádjai.

Francois Paulette lea dan guovllus eret gos Statoil lea ávkkástallamin oljosádduin. Pauøette háliida čalmmustahttit dáid vahágiid maid doaibma dagaha guovllu álgoálbmogiidda ja sávvá ahte norgga oljosearvi Statoil geassáda eret guovllus. Paulette bivddii veahki Sámedikkis váikkuhit dasa ahte Statoil loahpaha oljosáttodoaimmas Albertas, Kanadas.

Oktiigullevašvuohta ja ovttasbargu

-    Sámediggái lea ovttasbargu eará álgoálbmogiiguin hui deaŧalaš ii ge Sámediggeráđđi dohkket ahte Statoil čađaha prošeavttaid álgoálbmotguovlluin ovdalgo guoskevaš álgoálbmogat leat miehtan dasa daid dieđuid vuođul, mat sidjiide leat addojuvvon. Dat ii leat min dieđuid mielde dáhpáhuvvan oljosáttoprošeavtta oktavuođas Albertas, Kanadas. Mii áigut čuovvolit ášši dalán Statoil eaiggádiid ektui, dáhkidii várrepresideanta Vars.

Várrepresideanta Vars čujuhii loahpas dasa ahte Statoil lea geatnegahttojuvvon ollašuhttit Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid buot máilmmi álgoálbmogiid ektui, ii dušše sápmelaččaid ektui, go norgga fitnodagain leat doaimmat eará riikkain.

Oktavuođaolmmoš:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Go 2012 stáhtabušeahtta biddjojuvvui ovdan golggotmánus 2011, de čielggai ahte Raavrevijhke tjielte Davvi-Trøndelagas ii ožžon ruđaid beassat mielde sámegiela hálddašanguvlui. Miessemánu 15. b. biddjojuvvui reviderejuvvon bušeahtta ovdan ja vuot ii vuoruhuvvon Raavrevijhke.

-    Sámediggi lea sakka beahtahallan go ahte Raavrevijhke tjielte Davvi-Trøndelagas ii dál ge beasa fárrui sámegiela hálddašanguvlui, erenoamážit go Ráđđehus lea cealkán ahte sii čalmmustuhttet sámi giela ja kultuvrra, cealká sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Raavrevijhke tjielte lea máŋga jagi lasihan bálvalusfálaldaga sámi gielas ja kultuvrras. Okta dain doaibmabijuin maid gielda mearridii ovttajienalaččat, lei ahte sii háliidedje fárrui sámegiela hálddašanguvlui.

-    Stáhtaráđđi Rigmor Åserud dadjá ieš preassadieđáhusas ahte lullisámegiella lea rašis giella. Buorre doaibmabidjun nannet ja gáhttet giela livččii suovvat Raavrevijhke fárrui hálddašanguvlui. Fiinna sániin ii leat árvu nu guhká go dat ii váikkut bušehttii. Dál sáhttit dušše sávvat ahte sánit biddjojuvvojit doaibmat ja ahte ruđat juolluduvvojit Raavrevijhkii 2013 stáhtabušeahtas, cealká ráđđelahttu Jåma loahpas.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460

Sámediggeráđđi lea álgán sámediggedieđáhusain sámegiela birra ja dan oktavuođas sávvá buriid mearkkašumiid ja árvalusaid giellabirrasiin boahttevaš sámi giellapolitihkka birra. Dán barggu oktavuođas bovde Sámediggi stuora oasi riikkas rabas čoahkkimiidda.

Sámediggeráđi mielas lea hui dehálaš váldit mielde sámi servodaga boahttevaš giellapolitihka bargguide ja sávvamis geavahuvvo dat vejolašvuohta.

- Mii sávvat du jurdagiid ja mearkkašumiid giela ja giellaovdáneami birra. Sámegielas leat boahtteáiggis oallut hástalusat, ja lea dehálaš ráhkadit buriid strategiijaid doahttalit dáid oallut dárbbuid mat leat servodagas, lohká ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma. 

Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea sámedikki reaidu boahtteáiggis nannet ja ovddidit sámegiela, ja danin lea dehálaš ahte bohtet buorit mearkkašumit dieđáhusa bargui.

- Sámegiela boahtteáigi lea sorjavaš das ahte gávdnojit giellageavaheaddjit ja maiddái das ahte geavaheddjiin lea vejolašvuohta geavahit iežaset giela feara gos. Giela nannet ja seailluhit lea dehálaš bargu giela ovddideamis, ja lea hui dárbbašlaš ahte sámedikki ja eará oassálastiid mearridanváldi ja rolla giellapolitihkkas čielggaduvvo, čilge ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma.

Vaikko leage daid maŋemus logijagi leamaš positiiva ovdáneapmi, de goitge leat stuora hástalusat, čujuha Jåma.

- Das lea stuora árvu go Sámediggi ráhkada ulbmiliid ja strategiijaid sámegiela ovddideami joatkimii, dadjá ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma loahpas.

Dáin báikkiin leat čoahkkimat: 

• Deatnu 21.5.2012 dii. 14.00 Deanu birasviesus.
• Guovdageaidnu 22.5.2012 dii. 14.00 Diehtosiiddas, Sàhkaskàiddis.
• Loabát  23.5.2015 dii. 14.30. Čoahkkin lea Fjellkysten Gjestehus:s.
• Trones 29.5.2012 dii. 18.00 Namsskogan hoteallas.
• Røros 31. 5. 2012 dii. 18.00 Storstuggus.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.

Daid ollu boazovuddjomiid geažil Nordlandsbanen alde lea Sámediggi bivdán dollojuvvot čoahkkima Johtolatdepartemeanttain ja stáhtaráđiin Magnhild Meltveit Kleppain. Čoahkkin dollojuvvo Oslos, vuosárgga miessemánu 21.b.

- Juohke jagi goddojuvvojit dohkketmeahttun ollu bohccot Nordlandsbanen alde ja mii leat sakka fuolastuvvan guovllu boazodoalu dihtii jus eai čađahuvvon doaibmabijut dalán dán guovllus. Jernbaneverket lea stáhtabušeahtas ožžon olles 60 miljon ruvnno uhcidan dihtii fuođđovuddjomiid. Dál lea áigi boahtán dasa ahte dát ruđat geavahuvvojit, cealká sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Sámediggi lea ovttaoaivilis guovllu boazodoaluin ja Nordlándda fylkkamánniin, Hill Marta Solbergain, ahte ferte cegget áiddiid, juoga mii lea hui bures lihkostuvvan Ruoŧas.

- Trafikkverket Ruoŧas lea meroštallan ahte áiddit oktan jahkásaš divodemiiguin vuolidit boazovuddjomiid sullii 80 proseanttain. Otná beaivvi rádjai lea áidojuvvon 126 miilla guhkkosaš ruovdemáđiigaska Ruoŧas, in ge mun de ádde manne Norggas eai nagot áidut 70 miilla, cealká sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Servodatváttisvuohta

- Boazovuddjomat Nordlandsbanen alde lea servodatváttisvuohta maid mii fertet čoavdit farggamusat. Ii leat dušše dat ahte vuddjomat dagahit ahte ollu eallit gillájit, muhto dat buvttiha maiddái stuorra dearvvašvuođagillámuša boazodolliide mat oidnet ahte togat njulgestaga sihkastit sin birgenlági eret, cealká sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Jåma deattuha ahte lihkosivuođat Nordlandsbanen alde vásihuvvojit hui stuorra noađđin ovttaskas boazoeaiggádii, gii lassin dasa ahte ferte gieđahallat ieš dan lihkohisvuođa – sihke psykalaččat ja ekonomalaččat, muhto geasa maiddái dávjá biddjojuvvo ovddasvástádus das ahte ii leat nagodan doallat bohccuid eret ruovdemáđii.

-  Sámediggeráđi mielas dát dilli lea dohkketmeahttun ja bivdá danne Johtolatdepartemeantta ja Jernbaneverket álggahit doaibmabijuid dalán nu ahte áidojuvvo Nordlandsbanen guora. Dát lea min miela mielde stáhta ovddasvástádus, cealká sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Jåma čujuha loahpas dasa ahte nationála johtolatplána áigumuš lea ođasmahttit linnjafierpmádaga vai gálvo- ja olmmošjohtolat buorrána Nordlandsbanenis.

- Eanet johtolat, almmá áiddiid haga, sáhttá mielddisbuktit eanet boazovuddjomiid. Dat fas lasiha boazodoalu massimiid ja stuorruda stáhta buhtadusmáksimiid. Dál berrešii jearrat ii go leat servodatekonomalaš oainnu mielde buoret geavahit ruđaid áiddiide, go buhtadusaide, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460 

- Sámediggi vuostáiválddi morrašiin dieđu Juho-Niillasa eretvádjoleamis, dadjá sámediggepresideantta Egil Olli.

Juho Niillas, dahje Nils Jernsletten, lei bargguinis guovddážis ovddideames sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Niillas áŋgirušai politihkalaččat Sámedikkis, son barggai árjjalaččat huksemis ja ovdánahttimis sámi organisašuvnnaid, ja lei guovddážis ovddideamis ja nanusmahttimis sámi akademiija.

Áŋgirvuođainis sámi servodaga ovddas doaimmai Juho-Niillas sihke áirrasin sámedikkis, miellahttun sámi vuoigatvuođalávdegottis, Sámi Girkoráđi jođiheaddjin – ja dasa lassin doaimmai son iežas máhtolašvuođain ovdamannin sámi akademiijas. Juho-Niillas nammaduvvui 1990:is vuosttaš sámi professoran, sámegielas. Honnesváhki sámekonferánssas 2004:is ávvuduvvui son Sámeráđi gudnebálkkašumiin, ja 2005:as nammadii Gonagas Harald V Juho-Niillasa gonagaslaš St. Olav Orden kommandevran su servodatávkkálaš doaimmas ovddas.

- Lea liekkus ja servodatberošteaddji olmmoš guhte dál lea mis eretvádjolan. Sámedikki ja sámi servodaga ovddas háliidan mun ovddidit gutni ja giitevašvuođa buot dan buori ovddas maid son lea doaimmahan, dál mannet min jurdagat su bearrašii ja lagamuččaide, dadjá Sámediggepresideantta Egil Olli.

Ráfi lehkos su muitui.

Kronihkka maid Sámedikki presideanta Egil Olli lea čállán.

Sáhtášii go son dat, jos livčče sámi mánáidgárdefálaldat buohkaide lasihit sámi giellageavaheddjiid? Sámediggeráđđi lea ráhkadeamen sámediggedieđáhusa sámi mánáidgárdefálaldaga birra maid Sámedikki dievasčoahkkin galgá mearridit guovvamánus 2013. Dieđáhus galgá oainnusmahttit Sámedikki rolla ja min politihka mánáidgárdesuorggis, ja mii háliidit oažžut ságastallama prinsihpalaš beliid birra sámi mánáidgárdefálaldaga ektui.

Sámediggi áigu ovdánahttit politihka man bokte nannet mánáidgárddiid deaŧalaš rolla sámi mánáid bajásgeassimis. Mánáidgárddit leat deaŧalaččat máná ovdáneapmái giela ja kultuvrra oahppama dáfus ja identitehta ovddideapmái. Mánáidgárddit leat okta deaŧaleamos sajiin sámi giela ja kultuvrra viidáseappot doalvumii. Danne lea vealtameahttun deaŧalaš áŋgiruššat dan ala ahte sámi servodat galgá ovddiduvvot sámi álbmoga iežas višuvnnaid, árvvuid ja prinsihpaid vuođul. Sámediggi áigu dainna dieđáhusain bidjat guovddážii dan ahte addojuvvo sámi mánáidgárdefálaldat buohkaide geat dan háliidit. Sámediggi áigu sihkkarastit ahte mánáidgárddit ožžot doarvái ruđaid dán lágan fálaldahkii mas lea buorre kvalitehta.

Dan mánáidgárdefálaldagas mii dál addojuvvo sámi mánáide leat stuorra variašuvnnat. Fálaldagat molsašuddet sámi mánáide mánáidgárddiid rájes, main váldodeaddu lea sámegielas gitta dárogielat sámi mánáid rádjai geat ožžot fálaldaga norgalaš mánáidgárddiin. Sámi mánáidgárdin oaivvilduvvo dat mánáidgárdi mii mearrádusaid bokte lea vuođđudan mánáidgárdedoaimma sámi gillii ja kultuvrii. Mánáidgárdi galgá nannet máná identitehta sápmelažžan sámegiela geavaheami ovdánahttima ja sámi kultuvrra gaskkusteami bokte. Mánáidgárddi jođihit sámi pedagogalaš bargit. Dasto galget guovddáš oasit sámi mánáidbajásgeassimis gozihuvvot sihke bargovugiid ja beaivválaš eallima bokte. Mánáidgárdefálaldat galgá organiserejuvvot nu ahte mánát váldojuvvojit mielde sierralágan bargoproseassaide ja ahte sii besset searvat kultuvrralaš ja sosiála doaimmaide.

Mánáidgárddiin mat leat olggobealde sámi distrivtta ja gos leat sámi mánát, lea vánhemiin ja mánáid vuoigatvuohta vuordit ahte mánáidgárddi bargit dovdet sámi kultuvrra ja deattuhit dan oassin sisdoalus. Dát mearkkaša dan, ON mánáidkonvenšuvnna ja mánáidgárdelága mielde, ahte sámi mánát galget vásihit fálaldaga searvvaheaddjin, gos leat sámegielat bargit geat geavahit sámegiela mánáiguin háladettiin. Dát ferte dahkkojuvvot fágalaččat heivehuvvon vuogi mielde ja mánáid guovttegielat ovdáneami ja individuála eavttuid vuođul.

Sámediggi áigu oččodit sámi mánáide individuála vuoigatvuođa oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga. Dás lea sáhka mánáid vuoigatvuođas beassat leat mielde váikkuheamen ja mearrideamen. Mánáidgárdi galgá sihkkarastit dan ahte mánát ovdánit guovttegielagin, dainna lágiin ahte sin sámegielat ja sámi kultuvra nannejuvvojit. Mánáidgárdelágas lea nannejuvvon ahte mánáidgárdi ovttasráđiid ja áddejumiin ruovttuin galgá gozihit mánáid dárbbu oažžut fuolahusa ja beassat duhkoraddat, ja ovddidit oahppama vuođđun juohke lágan ovdáneapmái. Giellabargu mánáidgárddis gáibida ollu barggu sihke bargiin ja vánhemiin.

Sámi servodagas leat ovddabealde stuorra hástalusat go guoská sámegielat bargiid rekrutteremii. Jos galggaš sáhttit ovddidit mánáidgárddiid orgánan gos oahppat ja ollašuhttit oahppogáibádusa mánáidgárdelága mielde, lea deaŧalaš hástalussan oažžut eanet sámegielat olbmuid geain lea pedagogalaš máhttu mánáidgárddiide. Pedagogalaš bargit ja eará sámegielat bargit leat vuođđogeađggit boahtteáiggi mánáidgárddiin.

Mánáidgárddi deaŧaleamos doaimmaid gaskii gullá giellamovttiidahttin. Ollu oktavuođain leat oaidnán ahte giellaoahpahus ii leat dohkálaš. Dan geažil go váilot resursaolbmot ja fágaolbmot geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas, de šaddá giellaoahpahus váilevaš. Jos sámegielaid galggaš suodjalit ja ovddidit, de ii sáhte sámegiela oahpahus doaibmat soaittáhagas mánáidgárddis. Fertet oažžut eanet vánhemiid válljet sámegiela mánáidasaset vai šattašii lunddolažžan čuovvolit sámegiela maiddái vuođđooahpahusas skuvllas.

Sámedikki giellapolitihkain sihkkarastojuvvo sámegielaid riggodat ja variašuvnnat. Sihke mánát geaid eatnigiella lea sámegiella, mánát geaid nubbin giella lea sámegiella ja dárogielat mánát fertejit oažžut vejolašvuođaid oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga. Dalle šaddá mánáidgárdi dakkár sadjin gos sihke dárogielat mánát ohppet sámegiela ja sámegielat mánát besset ovddidit sámegielaid.

Okta dain stuorámus hástalusain lea ahte mii fertet oažžut eanet sámi giellageavaheddjiid. Minoritehtan leat sámit sorjavaččat das ahte giella ja kultuvra oažžu doarjaga ja ovddiduvvo. Go áŋgiruššá oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga maiddái dáža mánáide, de nannešii dat maiddái sámi mánáid iešdovddu. Dainna loktejuvvošii giela stáhtus dan bokte ahte maiddái dáža mánát sáhttet oahpásmuvvat sámi gielain ja kultuvrrain mánáidgárddis ja oahppat giela. Áiggi mielde sihkkarastojuvvo de dat ahte sámi álbmot sáhttá bisuhit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.

Egil Olli
Sámedikki presideanta

Sámediggeráđđi lea meannudan 2012 giellaohcamiid. Bohte Ohcamat badjel 16 miljon ru ovddas, ja bušeahttarámma lei sullii 9 miljon ru. – Sámediggeráđđi lea hui duhtavaš go nu ollu ohcamat leat boahtán iešguđet lágán giellaprošeavttaide, dat čájeha ahte leat ollu áŋgiruššamat sámegielaid nannema ja ovddideami oktavuođas, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

-    Go ledje nu ollu ohccit, de lea issoras garra bargu vuoruhit ollu buriid ohcamiid gaskka. Sámediggeráđi mielas lea leamaš deaŧalaš vuoruhit dakkár doaibmabijuid mat nannejit sámegielaid geavaheami, ja doaibmabijuid mat erenoamážit leat ávkin mánáide ja nuoraide, deattasta Sámediggeráđi lahttu Jåma viidáseappot.

Mátta- ja julevsámegielat guovddážis

Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma mielas lea hui illudahtti go bohte doarjjaohcamat giellabargui eanaš guovlluin Sámis.

-    Go Sámediggeráđđi ain deattuha ovddidit mátta- ja julevsámegielaid, de illudahttá dat go bohtet dađistaga eanet ohcamat mátta- ja julevsámi guovllus, dadjá ráđđelahttu Jåma.

Ođđa teknologiija geavaheapmi sámegiela ovdánahttimii ja nannemii

Dán jagi lea addojuvvon doarjja ollu prošeavttaide mat áigot ovddidit applikašuvnnaid buot golmma sámegillii, ja maid sáhttá geavahit mobiltelefovnnain ja neahttabreahtain. Ohcamat dákkár prošeavttaide eai leat ovdal boahtán. Go leat applikašuvnnat mobiilas ja lohkanbreahtas, de sáhttá oahpahallat ođđa sániid ja geahččaladdat iežas sámegielmáhttu.

-    Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš geavahišgoahtit ođđa teknologiija sámegielaid nannemii ja suodjaleapmái. Čájeha ahte olbmot liikojit hui bures geavahit applikašuvnnaid giellaoahpahusas. Go dál ovddiduvvojit applikašuvnnat sámegielaide lea juoga maid mii ilus doarjut dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

Doarjja lea addojuvvon maiddái jietnasátnelista applikašuvnnaide, dat leat dárogillii ja máttasámegillii, dárogillii ja julevsámegillii ja dárogillii ja davvisámegillii. Sátnelisttat galget ráhkaduvvot mobiilatelefovdnii ja neahttabreahttai, ja dat leat heivehuvvon máŋggalágan joavkkuide. Dát veahkeha sin, geat háliidit oahppat sámegiela. Sátnelisttain leat sánit ja daid mearkkašumit. Daid sáhttá geavahit maiddái veahkkin riektačállimii buot golmma sámegillii.

Giellaarenat ja giellaleairrat

Dán jagi nugo maiddái diibmá lea ohccojuvvon ruhta easkkaálgi kursii sámegielas, joatkkakursii, giellalávgumii ja giellabeassái mat leat heivehuvvon sihke nuoraide ja rávisolbmuide.

Doarjja lea maiddái addojuvvon sierra ohcamiidda maid ulbmilin lea ovdánahttit sámegielaid máŋgga arenas ja ođđa giellaarenain.

-    Giellaarenat leat deaŧalaččat sámegielaid nannen- ja ovddidanbarggus. Mánát, nuorat ja rávisolbmot dárbbašit arenaid gos besset gullat giela ja geavahit dan, dát guoská erenoamážit dakkár guovlluide gos giella lea leamaš rašši. Sámediggi lea vuoruhan giellalávgumiid ja giellabeasiid doarjuma, ja go dađistaga eambbogat ohcet doarjaga dán lágan leairraide illudahttá. Čájeha ahte dán lágan doaibmabijuin lea buorre beaktu ja danne lea Sámediggeráđđi hui movtta go ohcamat leat lassánan, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma loahpas.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.

Oljo- ja energiijadepartemeantta áigu ráđđádallat Sámedikkiin gávdnan dihte čovdosiid Ufuohta-Hámmerfeasta 420 kv-linjá huksemis.

Duorastaga miessemánu 31. beavvi čoahkkinasti sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen  Olje- ja energiijadepartemeantta stáhtačállin Eli Blakstad. Duogážin čoahkkimii lei gulahallan gaskkal Sámedikki ja Ráđđehusa el-fápmo guoski áššiin, mo joksat buori gulahallama ja sihkkarastit ahte boahttevaš huksendoaimmat vuhtiiváldet sámi beroštumiid. Okta čoahkkima váldoáššiin lei 420 Kv el-fápmolinjá mii galgá ceggejuvvot Ufuohtas, Balsfjord bokte Hámmerfestii.

-Midjiide lei dehálaš loktet dán ášši departemeantta dássái, danin go mii dađi bahábu leat oaidnán ahte Norgga Čázádat- ja energiijadirektoráhtta ii leat vuhtiiváldán sámi beroštumiid go leat addán konsešuvnna. Mun lean ilus go departemeantta čájehii áddejumi min fuolastuvvamii, ja go mii dál galgat ráđđádallat ja gávdnat čovdosiid mat livčče buoremussan buohkaide, dadjá sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Sámediggi ja Oljo- ja energiijadepartemeantta jovssaiga ovttaoaivilvuođa dasa ahte ráđđádallat ášši badjel, ja ahte departemeantta vuordá dahkamis mearrádusa dassažii go Sámediggi lea beassan meannudit ášši dievasčoahkkimis. Balsfjord-linjá lea 513 kilomehtara guhku, manna čađa 14 suohkana guovddáš sámi guovllus ja guoskaldahttá dasa lassin badjel 30 boazodoalloorohaga.

- Go ná viiddis doaimmat biddjojit johtui sámi guovlluin, de lea dehálaš ahte buot bealit áššis čuvgehuvvojit, ja ahte sámi beroštumit vuhtiiváldojit go huksemat biddjojit johtui. Mun lean hui duhtavaš go departemeantta váldá ášši duođalažžan ja čájeha hálu ovttasbargat, ja mun sávašin maiddái buori ovttasbarggu boahttevaš áššiin, loahpaha ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Oktavuohta:

Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 94130116

Dohkketmeahttun NVE beales

Sámediggeráđđi dovddasta ahte dálkkádatáitta lea duohta ja ahte olbmováikkuhan dálkkádatrievdamat leat okta min áiggi stuorámusa hástalusain. Stuorradikkis lea leamaš šiehtadallamat govda dálkkádatsoahpamuša hárrái. Geassemánu 1. b. boatkanedje šiehtadallamat.

-    Šállošan go dálkkádatšiehtadallamat Stuorradikkis leat boatkana. Norga dárbbaša govda dálkkádatsoahpamuša nana vuolggasadjin bevttolaš dálkkádatdoaibmabijuide ja mii sihkkarastá ovttamielalašvuođa dáid doaibmabijuid boahttevaš ruhtadeami hárrái. Dan ánssášit min boahtte buolvvat, cealká sámediggeráđđi Vibeke Larsen.

Dálkkádatrievdamat gusket duođas álgoálbmogiidda go álgoálbmogat dávjá ellet lahka luonddu ja nu doppe gos dálkkádatrievdamat čuhcet ovddimusat. Dát guoská erenoamážit álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rivdet johtilepmosit.

-    Dálkkádatrievdamat lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, ja lea ge máilmmi ovddasvástideaddji jođiheddjiid duohken mearridit riikkaidgaskasaš šiehtadusaid mat dagahit ahte máilbmi sáhttá gieđahallat daid dramáhtalaš dálkkádatrievdamiid maid mii dál vásihit, cealká sámediggeráđđi Larsen.

Ráđđelahttu Vibeke Larsen čujuha viidáseappot dasa ahte seammás ferte čađahit máŋga doaibmabiju nationála dásis vuolidan dihtii dálkkádatgássaid luoitimiid ja ovddidit teknologiija nu ahte boahtteáigi šaddá dakkár servodat mas luitojuvvojit uhccán dálkkádatgássat.

-    Ávžžuhan Stuorradiggebellodagaid máhccat šiehtadallanbeavdái dainna duohta ulbmiliin ahte juksat ovttamielalašvuođa gudneáŋgiris dálkkádatsoahpamuša hárrái, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen loahpas.

Oktavuohta:

Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Dakko bokte ahte 1888-mannosaš boares Deanulága vuoigatvuođamearrádus biddjojuvvo finnmárkkuláhkii, de nannejuvvo luossavuoigatvuohta.

Kronihkka sámediggeráđđi Marianne Balto bokte.

Deanulága § 1 muitala njuolga guđe geográfalaš viidodahkii luossavuoigatvuohta gusto, guđe eavttut mat fertejit leat ollašuhttojuvvon ovdalgo lea luossavuoigatvuohta ja geas dat vuoigatvuohta sáhttá leat. Dat vástida aiddo finnmárkkulága ođđa § 28 evttohusa  sisdollui. Dat mearkkaša njulgestaga luossabrevaeaiggádiid dálá vuoigatvuođaid duohta dohkkeheami. Dasa lassin nannejuvvo vuoigatvuohta dakko bokte ahte dakkár láhkastruktuvra čielggasmahttá riektevuođu go finnmárkkulága §3 “Gaskaavuohta álbmotriektái” ja § 5 “Gaskavuohta bissovaš vuoigatvuođaide” maiddái galget gustot bivdui Deanučázádagas.

Mun deattuhan ahte dakkár láhkarievdadus ii mange láhkai sáhte áddejuvvot danin ahte dat hedjonahttá dálá vuoigatvuođaid, baicce nuppe láhkai. Jus luossabrevaeaiggádat dahje Deanučázádaga guolástanhálddahus (DG) dan oaivvilda, de sii leat juogo boastut ádden dahje ožžon heajos juridihkalaš ráđiid.

Mun dieđán ahte luossabrevaeaiggádiid lea Deanuláhka hui deaŧalaš. Luossavuoigatvuohta Deanučázádagas ii leat lágas sorjavaš. Luossavuoigatvuohta bissu iehčanas riektevuođu alde. Vuoigatvuohta čuožžilii dan bivddu vuođul mii báikkálaš álbmoga mielas lei riekta ja maid sii duođas leat doaimmahan guhkes áiggi.

Mun ádden ahte luossabrevaeaiggádat leat balus go láhkagažaldat váldojuvvo ovdan. Danne lea leamaš deaŧalaš munnje váldit oktavuođa guoskevaš beliiguin proseassas. Mun in dovdda iežan dan govas maid mediat maŋimus áiggi lea ráhkadan, namalassii ahte Sámediggi lea miehtan fámohuhttit Deanulága guoskevaš olbmuid sealggi duohken.

Mus lei earret eará sierra čoahkkin Kárášjogas go dát proseassa álggahuvvui 2010:s luossabrevaeaiggádiid organisašuvnnain (LBD), Deanu gielddain, Kárášjoga gielddain ja Deanu stággobivdiidorganisašuvnnain. Sámediggi čuovui DG stivračoahkkima geassemánu 28.-29. b. 2011 Deanus, mas dát gažaldat digaštallojuvvui stivrrain. Sihke LBD ja DG leat ožžon sáddejuvvot láhkaproposišuvnna oktan evttohuvvon rievdadusain finnmárkkuláhkii ja organisašuvnnat leat ožžon viehka viiddes ruovttoluottadieđuid das. Sámediggi sáddii lassin dasa iežas árvvoštallama áššis DG:ii 12.12.2011.

Nappo diehtá ge Sámediggi bures guoskevaš beliid oainnu. Sámediggi lea dattetge árvvoštallan ášši iehčanasat ja dahkan dakkár loahppajurdaga mii čuovo LBD ja DG sávaldaga ahte doalahit Deanulága. Dasa leat buorit ákkat.

Vuosttažettiin go rievdadus nanne luossabrevaeaiggádiid vuoigatvuođaid, nu mo mun lean čujuhan bajábealde. Munnje lea maid hui deaŧalaš go báikkálaš álbmoga vuoiatvuohta oaggut stákkuin mearriduvvo lágas. Konsultašuvdnaproseassas lei Sámedikki loahppajurdda dat ahte livččii hui moivvas mearridit bivdinvuoigatvuođaid Deanučázádagas guovtti  iešguđet lágas. Livččii hui heittot jus stággooaggunvuoigatvuohta biddjošii finnmárkkuláhkii ja suodjaluvvon álbmotrievttálaččat, muhto luossavuoigatvuohta ain galggašii leahkit sierra lágas almmá dan haga. Go ođđa lágat dasa lassin gustojit boares lágaid ovddabealde, de dat bohciidivččii eahpádusa mas stuorra deaddu vuoigatvuođain lea. Dat ahte čohkket dán finnmárkkuláhkii lea danne buoremus čoavddus láhkastruktuvrralaččat.

Konsultašuvnnain Deanučázádaga báikkálaš vuoigatvuođavuđot ásaheami birra lei Sámediggái deaŧalaš čuovvolit daid evttohusaid áššálaš sisdoalu, maid Deanulávdegoddi ovddidii raporttastis, maiddái go guoská dasa ahte luossavuoigatvuohta lea vuoruhuvvon vuoigatvuohta stággooagguma ektui. Go láhkastruktuvra biddjojuvvo nu mo evttohuvvon, de ii čuožžil eahpádus das ahte luossavuoigatvuohta lea resursaváilli oktavuođas vuoruhuvvon vuoigatvuohta mas lea stuorát deaddu go sihke vuoigatvuođas beassat oaggut stákkuin ja earáid vuoigatvuođas beassat bivdit.

Nappo eai jávkka vuoigatvuođat ja mearrádusat heivehuvvojit ođđaáigái ja sirdojuvvojit dušše nuppi lágas nuppi láhkii, seammás go vuoigatvuohta beassat oaggut stákkuin mearriduvvo lágas.

Luossabivdinvuoigatvuohta lea hui deaŧalaš báikkálaš álbmogii. Gažaldat láhkastruktuvrralaš rievdadusaid birra lea konsulterejuvvon Sámedikkiin mii lea ovddasteaddji orgána. Sámedikkis lea fas leamaš oktavuohta guoskevaš beliiguin proseassas. Evttohuvvon rievdadus finnmárkkuláhkii ii lihkahala báikkálaš álbmoga dálá vuoigatvuođaide. Sámediggi háliida dušše nannet dáid vuoigatvuođaid.

Sámediggeráđđi Marianne Balto

Sámi giellaguovddážat leat deaŧalaš ásahusat. Dat leat mielde nannemin gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras, ovddidit giellaarenaid, ja sáhttet leat mielde ovddideamen sámi álbmoga identitehta iežaset guovlluin. Dan čájeha árvvoštallan maid Norut Alta – Áltá lea čađahan Sámedikki ovddas.

Sámedikki mihttomearri giellaguovddážiid várás lea ahte sámi giella galgá gullojuvvot ja oidnot giellaguovddážiid doaibmaguovllus. Dan iskkadeamis mo sámi giellaguovddážat ollašuhttet dán mihttomeari, lea dát árvvoštallan geahčadan sihke juohke giellaguovddáža siskkáldas dili, ja mo dat doibmet ovttas iežaset sierranas birrasiiguin ja Sámedikkiin.

10 giellaguovddáža

Árvvoštallamis ledje mielde 10 giellaguovddáža mat leat ožžon doarjaga Sámedikkis. Giellaguovddážat leat Unjárggas, Deanus, Porsáŋggus ja Álttás Finnmárkkus, Gáivuonas, Romssas ja Loabágis Romssa fylkkas, Evenášis ja Divttasvuonas Nordlánddas ja Rørosas Lulli-Trøndelagas.

Dát logi giellaguovddáža leat ásahuvvon iešguđet áigodagas, ja leat ovdánan iešguđet láhkai iešguđet sámi birrasiin. Muhtun báikkiin leat giellaguovddážat integrerejuvvon oassin sámi báikegottiin, eará sajiin daid sáhttá atnit “sámi suolun” dáža eanetlohkoservodagas. Dat mearkkaša ahte hástalusat dan oktavuođas ahte nannet sámegiela, lea iešguđet láhkai guovllus guvlui. Giellaguovddážiin leat iešguđet hástalusat sihke organiserema ja ekonomalaš resurssaid ektui ja ektui ahte háhkat bargiid geain lea gielalaš ja báikkálaš gelbbolašvuohta, čájeha árvvoštallan.

Evttoha máŋga doaibmabiju

Norut Alta – Áltá evttoha máŋga doaibmabiju buoridan dihtii giellaguovddážiid bargodili. Okta doaibmabijuin lea lasihit doaibmaruhtadeami ja ásahit giellakurssaid bistevaš ruhtadeami. Dat dagahivččii álkibun háhkat ja doalahit bargiid geain lea alla giellagelbbolašvuohta. Giellaguovddážat sáhttet maiddái eanet deattuhit dan ahte čohkket dan árbedieđu mii ain gávdno guovllus. Norut Alta evttoha maiddái ahte giellaguovddážat galget boahtit buorebut oidnosii sámi birrasiid olggobealde. Sii sáhttet fállat kurssa sámi gielas ja kultuvrra iežaset guovllu eará joavkkuide.

Ovddidit giellaguovddážiid viidáseappot

-Sámediggeráđđi áigu, gulahaladettiin iešguđet giellaguovddážiiguin, geahčat guđe vejolašvuođaid ja dárbbuid ferte vuhtiiváldit viidáset barggus ovddideamen giellaguovddážiid rolla boahtteáiggis, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Eanet dieđut: Norut Alta – Áltá as prošeaktajođiheaddji Vigdis Nygaard. Su deaivvat telefovnnas 78 45 71 00 dahje ráđđelahtu Ellinor Marita Jåma telefovnnas 916 13 460.

 Norutrapport_2012_6r.pdf 992,77 kB

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars lea movttet go viimmat Našunála geahččaleamit lohkamis sámegillii leat gárvánan. Našunála geahččaleamit lohkamis sámegillii leat ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan.

Sámi skuvllat leat ferten vuordit guhkit áigge oažžut geahččalemiid maiddái sámegielas dan geažil go lei dárbu heivehit Našunála geahččalemiid rámmaid sámegielgeahččalemiide ja go ferte ráhkadit sierra geahččalemiid sámegillii ii ge jorgalit dárogiel geahččalemiid. Sámi lohkanguovddáš lea ráhkadan geahččalemiid.

Dál álggos leat Našunála geahččaleamit ráhkaduvvon davvisámegillii mat váldojit atnui čakčat 2012:s. Julev- ja lullisámegillii galget gárvásat čakčii 2013. Dán rádjái leat oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan iskojuvvon dušše matematihkas ja eŋgelasgielas.

- Mun lean ilus go dál šaddá vejolaš iskat movt skuvllat leat lihkostuvvan ovdánahttit ohppiid vuođđogálgga lohkamis sámegillii. Našunála geahččaleamit leat ávkkálaš reaiddut oahpaheddjiide iskat vuođđogálggaid. Geahččalemiid bohtosat sáhttet geavahuvvot buoridit kvalitehta oahpahusas, cealká Laila Susanne Vars. 

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Várrepresideanta Laila Susanne Vars lea duhtavaš go Máhttodepartemeanta lea mearridan ođđa láhkaásahusa mánáidgárdeoahpaheddjiidoahpu rámmaplánaid birra.

Konsultašuvnnaid bokte leat ráđđehus ja Sámediggi soahpan ahte ođđa mánáidgárdeoahpaheddjiidoahpus galgá biddjojuvvot eanet deaddu dan áddejupmái ahte sámi kultuvra lea deaŧalaš oassin nationála kultuvrii Norggas. Viidáseappot galget mánáidgárdeoahpaheaddjit dovdat álgoálbmogiid stáhtusa ja sin vuoigatvuođaid riikkalaččat  ja riikkaidgaskasaččat.

- Lea buorre go boahttevaš mánáidgárdeoahpaheaddjit ožžot eanet máhtu dan guovtti stáhtakonstitueren álbmotčeardda birra Norggas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Máhttolokten mánáidgárdeoahpaheddjiidstudeanttaid várás lea čuovvoluvvon mánáidgárdeoahpaheddjiidoahpu nationála láhkaásahusa mearkkašumiin, ja viidáseappot dain nationála njuolggadusain mat leat láidesteaddjin dasa mo juohke ásahus dan galgá váldit mielde fágaplánaidasas.

Sámediggeráđđi lea duhtavaš go mii konsultašuvnnaid bokte sáhttit váikkuhit dasa ahte eanet ja eanet oahput ožžot láhkaásahusa mii fuolaha sámi oainnu oahpuin ja ahte dat boahtá ovdan juohke oahppoásahusa fágain ja prográmmaplánain. Lea hui deaŧalaš dan mihttomeari ektui ahte buot studeanttat Norggas galget oažžut dárbbašlaš máhtu sápmelaččaid birra álgoálbmogin, ahte mánáidgárdeoahpaheddjiidstudeanttat ožžot sihke eanet máhtu sámi kultuvrra, historjjá ja servodateallima birra ja besset dainna oahpásmuvvat.

- Buot mánáin lea vuoigatvuohta dásseárvosat ohppui. Sámi mánáide mearkkaša ollu ahte sii besset oahpásmuvvat iežaset kultuvrii mánáidgárddis juo, ja eará mánáide lea deaŧalaš oažžut máhtu sámi diliid birra nu árrat go vejolaš. Máhttu lea čoavdda lotnolas árvvusatnimii ja gierdevašvuhtii, ja máhtu bokte mii hukset šalddiid kultuvrraid gaskii Norggas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Eanet nuorat go boarrásat hállet lullisámegiela, lea okta dain  bohtosiin mii boahtá ovdan Sámi giellaiskkadeamis 2012 maid Nordlandsforskning ASja Norut Alta – Áltá leat gávdnan Sámedikki, Ođasmahttin-, hálddahus ja girkodepartemeantta ja Máhttodepartemeantta ovddas.

Davvi- ja julevsámegielas lea gaskagearddi giellamáhtu njiedjan, muhto maiddái dás lea dilli veaháš buoret sin gaskkas geat leat vuolle 30 jagi, čájeha iskkadeapmi.

Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma ja ođasmahttin-, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud leaba ilus go álggahuvvon gielladoaibmabijut leat ávkkuhan, erenoamážit lullisámi guovlluin.

- Lea erenoamáš deaŧalaš čalmmustahttit sámegielaid gáhttema, nannema ja ovddideami, dadjaba Jåma ja Aasrud.

Eretváljjejit sámegiela

Iskkadeapmi čájeha ahte golmmas viđa olbmos válljejit geavahit dárogiela vaikke vel livččii ge vejolaš geavahit dárogiela. Stuorámus sivvan válljet eret sámegiela lea go váilot sánit ja go eai oro iežaset mielas hállamin sámegiela doarvái bures. Lea šaddan dáhpin válljet eret sámegiela, dadjá iskkadeapmi.

Ovdalis áiggi hálle sámegiela juohke sajis, earret skuvllas. Iskkadeapmi čájeha ahte dál lea eanaš dušše nuoraid gaskka mánáidgárddis ja skuvllas ahte hállet sámegiela.

Buot sámi mánáin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa skuvllas. Iskkadeapmi čájeha ahte goalmmát oassi váhnemiin dadjet ahte mánát eai oaččo dan sámegieloahpahusa maid sis lea vuoigatvuohta oažžut. Váilevaš fálaldat skuvllas almmuhuvvo deaŧaleamos sivvan dasa.

-Mii fertet ovttas ráđđehusain bearráigeahččat ahte gieldda fállet sámegieloahpahusa ohppiide, vai mii oažžut eanet giellageavaheddjiid boahtteáigái, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Son dadjá viidáseappot ahte ferte oččodit eanet giellaarenaid, vai beassá geavahit sámegiela beaivválaš dilis.

-Dasa lassin ferte sámegiella boahtit buorebut oainnusin, sihke median ja muđui servodagas, dadjá Jåma.

Deaŧalaš reaidu

Giellaiskkadeapmi šaddá hui deaŧalaš reaidun Sámedikki ja ráđđehusa viidáset bargui sámegielaiguin. Bohtosat galget geavahuvvot daid doaibmabijuid hábmemii ja álggaheapmái, mat dagahit ahte sámegielat seilot ja ovddiduvvojit. Viidáseappot galget bohtosat geavahuvvot go Sámediggedieđáhus sámegielaid birra čállojuvvo.

Gulahalli

Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460

Loga ráportta: Samisk språkundersøkelse 2012

 Čoahkkáigeassu sámegillii.pdf 234,50 kB

Nordnorsk arkitekturpris for 2012 tildeles den samiske lavvoen og gammen og de som holder både lavvoen og gammen i hevd. Sametingsråd Marianne Balto er glad for at samiske tradisjonsbærerne blir verdsatt og hedret med en arkitekturpris, og ønsker mottakerne til lykke med prisen.

Nordnorsk arkitekturpris for 2012 tildeles den samiske lavvoen og gammen og de som holder både lavvoen og gammen i hevd. Sametingsråd Marianne Balto er glad for at samiske tradisjonsbærerne blir verdsatt og hedret med en arkitekturpris, og ønsker mottakerne til lykke med prisen.

Juryen som har bestått av Kjerstin Uhre, Viggo Ditlevsen og Berit Steenstrup skriver at de er stolt over å tildele Nordnorsk arkitekturpris for 2012 til lavvoen og gammen. En arkitektur som er ytterst funksjonell og spirituell og som forteller tusenårige historier.

Rådsmedlem Marianne Balto sier at det er mange som gjennom sitt bruk holder levende de tradisjonelle, samiske bygningsformene. Det er disse kunnskapsrike tradisjonsbærene som har fått pris i dag.

-Bygningsformene representerer også viktige verdier og holdninger i samisk kultur. Den logiske bærekonstruksjonen og  muligheten for å bruke  det materialet som er tilgjengeleg lokalt, speiler en kultur som verdsett praktisk kunnskap og håndtverk. Materialbruken, som ikke alltid er bare vakker etter vanlige estetiske standarder, viser  evne og vilje til smidig tilpassing, noe som er nødvendig for å klare seg i en selvbergingskultur, sier rådsmedlem Marianne Balto.

Nordnorsk arkitekturpris for 2012 oppfordrer fagmiljøet til å ta på alvor betydningen av de samiske kulturene, og synliggjøre dem i våre offentlige rom. Å skape rom hvor vår doble kulturarv kommer til utrykk, gjennom et større spenn av romlige konsepter, språk og møteplasser.

-Sametingets kulturminneavdeling mottar prisen på vegne av alle brukerne. Det gjør vi på bakgrunn av de langvarige og store arbeidet Sametingets kulturminneavdeling har gjort for å ta vare på og fremme tradisjonell, samisk arkitektur så lenge Sametinget har forvaltet de samiske kulturminnene, sier Balto

Prisen ble delt ut under Nord-Norges Arkitektforenings årsmøte  i Tromsø torsdag 14. juni.

Avdelingsdirektør Sunniva Skålnes mottok prisen på vegne av Sametinget. Skålnes leder avdelingen for kulturminne, areal og miljø.

Vedlagt er talen som avdelingsdirektør Sunniva Skålnes holdt under prisutdelingen.

 Takketale Nordnorsk arkitekturpris 2012.docx 29,94 kB

Juryens begrunnelse

 Nordnorsk arkitekturpris 2012_begrunnelse.docx 14,82 kB

Butenschøn-lávdegotti jođiheaddji Nils Butenschøn lea odne geigen raporttas stáhtaráđđái Kristin Halvorsenii. Lávdegoddi lea čielggadan sámi dutkama ja alit oahpu dárbbuid, ulbmiliid ja ovdáneami mihtilmasvuođaid ja ovddidan máŋga konkrehta doaibmabiju.

-    Dát lea mearkabeaivi sámi álbmogii ja munnje geas lea ovddasvástádus alit oahpus ja dutkamis Sámediggeráđis. Munnje lei illun searvat geigendáhpáhussii, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars

Lávdegoddi lea fágalaččat ákkastuvvon doaibmabidjoevttohusaiguin addán eiseválddiide áidnalunddot vejolašvuođa čađahit sámepolitihkalaš ulbmiliid mat sáhttet nannet servodatovdáneami davvin.

-    Lean hui duhtavaš go lávdegottis lea leama álbmotrievttálaš vuolggasadji ja bidjan vuođđun govda regionála, nationála ja riikkaidgaskasaš perspektiivva sámi dutkamii ja alit ohppui, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Lávdegoddi evttoha earret eará sierra dohkkehanortnega Sámi allaskuvlla várás plánaid oktavuođas ohcat stáhtusa dieđalaš allaskuvlan, ja viidáseappot álgoálbmotuniversitehtan. Viidáseappot evttohuvvo ahte ovddiduvvo prográmma sámi giellagáhttemii ja sámegiela ođđasis ealáskahttimii mii berre organiserejuvvot lassin Dutkanráđi prográmma sámi dutkamii. Maiddái máŋga doaibmabiju rekrutterema várás sámi alit ohppui ja dutkamii leat konkretiserejuvvon.

-    Mun illudan vuđolaččat geahčadit daid doaibmabijuid maid raporta evttoha ja vuorddán konstruktiivva gulahallama ja ovttasbarggu ráđđehusain iešguđet doaibmabijuid čuovvoleami ja čađaheami oktavuođas. Dál leat eiseválddiin vejolašvuođat dán dahkat geavatlaš politihkkan, loahpaha várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Eará doaibmabijut maid Butenschøn-raporta evttoha:

• Lávdegoddi evttoha ásahit prosedyraid mat sáhttet nannet Sámedikki oassálastima Dutkanráđi ođđa prográmmaplánaid plánemii ja ovddideapmái.
• Lávdegoddi evttoha ahte Sámediggi ráhkadišgoahtá sámi dutkandieđáhusa lávkin dan guvlui ahte hábmet ollislaš sámi dutkanpolitihka.
• Viidáseappot evttohuvvo ásahit fierpmádaga sámi dutkama várás ja oktiiordnenforuma alit oahppoásahusaid várás mat ožžot seamma rolla go Universitehta ja allaskuvlaráđđi nationála dásis.

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Geassemánu 14. b. 2012 dohkkehii Stuorradiggi 2012 eanadoallošiehtadusa. Sámedikki ruđat ealáhusáigumušaide lassánedje 2 miljon ruvnnus 4 miljon ruvdnui 2013:s. – Lassáneapmi čájeha ahte Sámedikki politihkka eanadoalus lea dohkkehuvvon, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Jagi 2012 eanadoallošiehtadusa boađus lea dál čielggas. Nannen dihtii eanadoalu sámi guovlluin lasihuvvojit juolludusat Sámedikki ealáhusáigumušruđat 2 miljon ruvnnus 4 miljon ruvdnui 2013:s.

-    Dál lea boađus dan áŋgiruššamis árktalaš guovlluid politihkain, dadjá Olli.

Stuorradiggi eaktuda ahte ovttasbargu ja oktiiordnen gaskal Sámedikki ealáhusáigumušruđaid, Innovašuvdna Norga ja Finnmárkku ja Romssa fylkkamánniid ovddiduvvo viidáseappot vai oažžu buoremus beavttu ealáhusovddidanruđain dáin fylkkain. Sámediggi lea juo álggahan lagas ovttasbarggu guovtti davimus fylkkamánniiguin, dadjá Olli.

Sámediggi čujuha dasa ahte eanadoallu, erenoamážit árktalaš eanageavaheapmi, sorjá nana rámmajuolludemiin ja politihkalaš dáhtus ahte buoridit gánnáheami ealáhusas ja rekrutterema ealáhussii.

-    Sámediggi sávvá ahte eanadoalloeiseválddit čájehit eanet dáhtu ovddidit sámi guovlluid eanadoalu, loahpaha Sámedikki presideanta.

Gulahalli:

Presideanta Egil Olli, tlf. 900 26 880

Sámediggeráđđi Vibeke Larsen oassálastá máilmminjunuščoahkkimii guoddilis ovdáneami birra áigodagas geassemánu 20-22 b. Rio de Janeiros Brasilas. Rio+20 stuorámus ON-konferánsa goassege, ja dohko vurdojuvvojit boahtit badjel 50 000 oassálasti virggálaš lágidemiide. Váldofáddán lea ruoná ekonomiija ja geafivuođa uhcideapmi.

Ráđđelahttu Vibeke Larsen illuda váldit ovdan álgoálbmotperspektiivva Rio+20:s.

- Máilmmi álgoálbmogiin lea guovddáš rolla das ahte seailluhit ekovuogádagaid ja hukset nana bákkálaš ekonomiija. Álgoálbmogat sáhttet fállat čovdosiid boahttevaš guoddilis ovdáneapmái. Eaktun lea ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat eatnamiidda ja resurssaide árvvusadnojuvvojit, ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuohta mearridit iežaset ovdáneami čađahuvvo. Álgoálbmogiid árbedieđuid ja ekovuogádatbálvalusaid dohkkeheapmi ávkkuha bures geafivuođa vuosttaldeamis ja berre leat okta geađgejulggiin ruoná ekonomiijas. Viidáseappot lea nissonolbmuid rolla deaŧalaš dasa ahte lihkostuvvat juksamiin ođđa guoddilvuođa mihttomeriid, ja danne mun čalmmustahtán dan ahte nissonperspektiiva galgá nannejuvvot buot dásiin, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen.

Dál lea vássán 20 jagi dan rájes go máilmmiservodat deaivvadii konferánssas birrasa ovdáneami birra, Eco`92 Rios. Dalle mearriduvvui dálkkádatkonvenšuvdna, biologalaš šláddjivuođakonvenšuvdna ja Agenda 21. 2002:s dohkkehuvvui Johannesburg-julggaštus.

Vuođđun lea 1987 mannosaš Máilmmikommišuvnna/Brundtlandkommišuvdna mii dadjá ahte guoddilis ovdáneapmi lea ovdáneapmi mii váldá vuhtii dálá dárbbuid almmá bilidit boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid duhtadit iežaset dárbbuid. Doahpagis lea sáhka das mo biras, ekonomiija ja sosiála ovdáneapmi čatnasit lávga oktii. Geafivuođaváttisvuođaid ja birasváttisvuođaid ferte geahččat ovttas, ja birrasa guhkesáiggi vuhtiiváldima ferte árvvoštallat oanehisáiggi ekonomalaš vuhtiiváldima ektui.

Rio20+ ráhkkaneami oktavuođas leat šiehtadallojuvvon dakkár surggiin go: guoddilvuođa mihttomearit (SDG), ruoná ekonomiija, biebmosihkarvuohta, biologalaš šláddjivuohta, dásseárvu, dearvvašvuohta ja oahppu, mearra, kemikálat ja dálkkádat jna. Dát galgá leat vuođđun Rio+20 loahppadokumeantta/julggaštusa mearrádussii.

Stuorra sáttagoddi

Sámediggi oassálastá Norgga sáttagoddái maid stáhtaministtar Jens Stoltenberg jođiha. Maiddái birasgáhttenministtar, ovddidanministtar, máŋga stáhtačálli ja politihkalaš ráđđeaddi iešguđet departemeanttain, Stuorradikki áirasat, ámmátolbmot ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaid ja Norgga siviilaservodaga ovddasteaddjit oassálastet.

- Mun illudan digaštallat guoddilis ovdáneami čovdosiid eará álgoálbmogiiguin, ja stáhta ovddasteddjiiguin, NGO:iguin ja birasáŋggirdeddjiiguin Rio+20:s. Mun illudan maiddái doallat sáhkavuoru oalgelágideamis masa Australia stáhtaministtar Julia Gillard lea mu bovden gaskavahku geassemánu 20. b., čilge sámediggeráđđi Vibeke Larsen.

Oalgelágideami fáddán lea álgoálbmogiid ja báikegottiid eana- ja mearraguovlluid hálddašeapmi man vuođđun lea biologalaš šláddjivuođa seailluheapmi ja guoddilis geavaheapmi. Viidáseappot lea jurdda ásahit stáhtaid ja álgoálbmogiid gaskasaš fierpmádaga mas sáhttá digaštallat dákkár málliid vásáhusaid ja ovddideami.

- Sámedikki bealis mii čujuhit erenoamážit finnmárkkuláhkii, ja mo Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus geavahuvvo juksan dihtii ovttamielalašvuođa sámi oassálastima oktavuođas hálddašanmálliide sámi guovlluid luondduvuđđosa hárrái, dadjá ráđđelahttu Larsen loahpas.

Oktavuohta:

Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Nissoniid bargu ollašuhttit ovddideami ođđa guoddilvuođamihtuid lea garrasit deattuhuvvon Rio+20 njunuščoahkkimis, muitala ráđđelahttu Vibeke Larsen Rio de Janeiros.

Larsen oassálastá dál Norgga sáttagoddái njunuščoahkkimii guoddilis ovddideami birra Rio de Janeiros Brasilas. Konferánssa loahppadokumeanta váldá ovdan mo galgá dustet máilmmi lassáneaddji birasváttisvuođaid, ja mo mii sáhttit uhcidit geafivuođa dakko bokte ahte eanet áŋgiruššat ruoná ovddidemiin.

- Eanet nissonat go almmáiolbmot ellet geafivuođas, ja nissoniin lea dávjá ovddasvástádus borramuša ja čázi háhkamis. Danne lea Sámediggi ilus go nissoniid rolla barggus guoddilis ovddidemiin deattuhuvvo loahppadokumeanttas, ja ahte lea hábmejuvvon sohkabealdássedeaddoulbmil go guoská nissoniidda njunušposišuvnnain, dadjá sámediggeráđđi Larsen.

Go Larsen vulggii Brasilii, de son celkkii ahte son galgá earret eará čalmmustahttit dan ahte nissonperspektiiva galgá nannejuvvot buot dásiin barggus guoddilis ovddidemiin.

Sámediggeráđđi oassálastá Rio+20:i

Oktavuohta:

Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Sámediggeráđđi lea gieskat meannudan buot oahpponeavvoohcamiid mat leat boahtán jahkái 2012. Oktiibuot lei várrejuvvon 14,7 miljon ru dábálaš ja erenoamáš oahpponeavvuide, ja mánáidgárddiid oahpponeavvuide, ja Sámediggi oaččui oahpponeavvoohcamiid hui ollu eanet go lei bušeahttarámma 2012:s. Oktiibuot ledje ohcamat lagabui 52 miljon ru ovddas.

Dat go váilot sámegiel oahpponeavvut buot fágain ja buot cehkiin dan rájes go Máhttolokten – sámi bođii, lea eanemusat digaštallojuvvon oahpahuspolitihkalaš ášši sámi servodagas.

-Vuosttažettiin illudahttá dat go nu ollu ledje dál ohcamat oahpponeavvuid buvttadeapmái sámi ohppiid várás, ja go leat ollu ohcamat, de lea vejolaš válljet daid buoremus oahpponeavvuid min ohppiide. Go jurddašit dan duohta heajos oahpponeavvodili mii sámi ohppiin lea, de šállošit dattetge go leat ferten biehttalit 69 ohcama oktiibuot 109 ohcama gaskkas, dadjá várrepresideanta Láilá Susanne Vars.

Sámedikkis lea dan rájes go Sámi oahpahusráđđi biddjojuvvui Sámedikki vuollásažžan 2000:s leamaš ovddasvástádus sierra doarjjaortnegiin sámi oahpponeavvuid ovddideapmái. Vuoruheamit leat dan rájes stivren sierra strategalaš oahpponeavvoplánaid mat leat ovddiduvvon árvalusaid vuođul maid mánáidgárddit ja skuvllat guoskevaš guovlluin leat buktán.

Dien áigodaga rájes otnáš rádjai leat oahpponeavvuid ráhkadeapmi mannan njozet, ollu čavga ekonomalaš rámmaid dihte Sámedikkis ja kapasitehta váttisvuođaid geažil lágádusain. Maŋimuš jagiin lea rávnnjáldat dattetge jorgalahtton.

-Mii oaidnit ahte dál leat ollu oahpponeavvočállit ja lágádusat mat háliidit buvttadit oahpponeavvuid. Dán geažil livččii leamaš vejolaš čoavdit váttis oahpponeavvodili sámi ohppiid ektui govttolaš áiggis. Mii duođai dárbbašit hui nannosit buoridit sámi oahpponeavvobuvttadeami, ja dál luohttit mii ahte ráđđehus váldá bealljái min signálaid ja sihkkarastá Sámediggái dakkár rámmaeavttuid maiguin lea vejolaš čuovvolit áŋgiruššamiid oahpponeavvuiguin, dadjá várrepresideanta loahpas.

Sámediggeráđđi čuovvola ášši politihkalaččat. Maŋŋebárgga geassemánu 20. b. ovddiduvvui ášši Máhttodepartemeantta stáhtačállái Elisabet Dahlei, ja vuossárgga geassemánu 25. b. ledje ságastallamat oahpponeavvodili birra Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta sámeministariin Rigmor Aasrud:in.
 

Oktavuohtaolmmoš:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) nanne ja beavttálmahttá davviriikkalaš sámi giellaovttasbarggu. Čakčamánu álggus álggahuvvo prošeakta, man mihttun lea oažžut bistevažžan Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža.

SPR bijai 2007:s johtui Sámi giellaovttasbarggu ođđasit organiserema. Stuorámus hástalussan lea leamaš gávdnat čovdosiid dasa, mo sierra giellaorgánaid rollaid sáhtášii dahkat čielgaseabbon ja mo daid gaskasaš ovttasbarggu sáhtášii lasihit. Ođđa ásahus ásahuvvo 2011 loahpas heaittihuvvon Sámi Giellalávdegotti sadjái. Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheaddji Egil Olli lea ilus go golmma riikka sámiid giellaovttasbargu nanosmuvva ja dán láhkai lea vejolaš juksat buoret bohtosiid.

Beavttálmahttá ovttasbarggu

-Dan sadjái go juohke sámediggi bargá sierra giellabarggu, de Sámi giellagáldu čohkke vátna fágaresurssaid. Dát beavttálmahttá giellaovttasbarggu, dadjá SPR jođiheaddji Egil Olli.

Sámi giellagáldu

Ođđa ásahusa namman šaddá Sámi Giellagáldu. Ásahusa bargguide gullet giellagáhtten, giela ovddideapmi, terminologiija, báikenammabarggut, giela normeren ja sámi giellafágalaš gažaldagaide guoski diehtojuohkkin. Dasa lassin guovddáš veahkeha gávdnat dieđuid iešguđetge sámegielaid birra  ja nanne iešguđetge sámegielaid gaskasaš gulahallama.

SPR áddá Sámi giellagáldui mearridanválddi sámi giellaovttasbargui guoski gažaldagain. Sámi giellagáldu ii šatta fysalaš ásahussan, muhto guovddáža bargit bargagohtet sámedikkiid doaimmahagain Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Ásahusas bargagohtet čakčamánu 2012 rájes oktiibuot ovcci ođđa mearreáigásaš giellabargi ja golbma hálddahusbargi.

Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža vuođđudanprošeavtta váldoruhtadeaddjin lea EU-Interreg Rájáhis ovdáneami Sápmi Davvi IV A-oasseprográmma. Dasa lassin prošeavtta ruhtadit sámedikkit, Lapin liitto, Norgga stáhta sihke Romssa- ja Nordlándda fylkkasuohkan. Prošeaktaáigodat lea 01.09.2012 – 30.06.2014.

Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheaddji Egil Olli sávvá guovddážii olu lihkku bargguin ovddidit sámegielaid.

Eanet dieđuid:

Sámi parlamentárlaš ráđđi: SPR jođiheaddji Egil Olli. + 47 900 26 880

Norggas: Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Ruoŧa Sámediggi: Per-Mikael Utsi.

Suoma Sámediggi Klemetti Näkkäläjärvi

Sametingets søknad om observatørstatus til NASCO, The North Atlantic Salmon Conservation Organization, er innvilget. Dette betyr at Sametinget representerer under eget flagg når lakseforvaltning diskuteres internasjonalt.

- Jeg er meget fornøyd med at vi nå får anledning til å innarbeide urfolksperspektivet i internasjonalt laksesamarbeid, sier Marianne Balto. 

Laksen er en sentral del av eksistensgrunnlaget for mange sjøsamiske og elvesamiske lokalsamfunn. Det er mange interesser som ønsker innflytelse over forvaltningen av ressursen, og Sametingets rolle er å se til at rettigheter blir overholdt og at samiske interesser blir vektlagt. Dette er utfordrende i dagens situasjon. 

- Jeg ønsker at Sametinget skal gjøre det internasjonale samfunnet oppmerksomme på at når de legger føringer for hvordan lakseressursen skal forvaltes, så berører dette i aller høyeste grad urfolk som lever i områdene. Hvordan urfolk skal tas hensyn til har så langt vært lite synlig i arbeidet til NASCO, mener Marianne Balto. 

Sametinget er sentral i nasjonale laksereguleringsspørsmål gjennom miljømyndighetenes konsultasjoner med Sametinget. Den internasjonale innflytelsen i disse prosessene er stadig tydeligere og Sametinget ser derfor behovet for å ha en egen stemme internasjonalt.

Kontaktperson:

Sametingets settepresident Marianne Balto, tlf. 480 63 358

Odne borgemánu 9. b. ávvudit mii ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivvi. Máilmmi álbmoga gaskkas leat eanet go 5 proseantta álgoálbmogat, ja dat leat badjel 370 miljon olbmo 90 sierra riikkas. Odne čalmmustit mii sin!

Dán 370 miljon gaskkas lea eanaš álgoálbmogiin váttis dilli, ollu joavkkut sihke vealahuvvojit ja doarrádallojuvvojit.

- Dát beaivi lea midjiide deaŧalaš muittuhus ahte mii galgat beroštit, ja čájehit solidaritehta áitojuvvon joavkkuide. Ráđđehussii lea deaŧalaš bargat árjjalaččat riikkaidgaskasaččat, ja gulahallat stáhtaid ja sin guoskevaš álgoálbmotjoavkkuid gaskka, dadjá stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.

Álgoálbmogiid leavgabeaivi

Álgoálbmotbeaivi mearriduvvui ON váldočoahkkimis juovlamánu 23. b. 1994, ja dat lea sámi leavgabeaivi. Maiddái Sámediggi čalmmusta beaivvi.

- Midjiide lea deaŧalaš bidjat fuomášumi daid hástalusaide mat sámi álbmogis leat, muhto seamma deaŧalaš lea Sámediggái bidjat fuomášumi eará álgoálbmogiidda eará riikkain, geain ii leat nu buorre dilli go mis dáppe Norggas, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Beivviin čalmmustuvvo ON álgoálbmotbargojoavkku vuosttaš čoahkkin, mii dollojuvvui 1982:s. Bargojoavkku bargu lei oassi ON olmmošvuoigatvuođabarggus.

Sávvat lihkku beaivái!

Oktavuohtaolbmot:

Johan Vasara
Politihkalaš ráđđeaddi, Sámediggi
Tel.: 918 89 200, e-poasta: johan.vasara@samediggi.no

Raimo Valle
Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta stáhtačálli.
Tel: 22 24 46 04, e-poasta: rva@fad.dep.no

Sámediggeráđđi lea juolludan prošeaktadoarjaga Deanu sámeskuvlii ja Billávuona mearrasámi bajásšaddanguovddážii Porsáŋggus álggahit sámi meahcce- ja luondduprošeavttaid vuođđoskuvllas.

– Sámediggi atná árvvus árbedieđu. Mii háliidit ahte dat máhttu ja gielalaš riggodat mii lea sámegielas, fievrriduvvo ođđa buolvvaide. Mii lea hui ilus go beassat doarjut guokte buori ovddasmanni prošeavtta, mat galget ovddidit árbedieđu oahpahanmálliid vuođđoskuvllas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

 Diimmá bušeahttameannudeamis mearridii Sámediggi várret 500 000 ru ohcanvuđot doarjjan daid vuođđoskuvllaid várás, mat háliidit čađahit prošeavttaid sámi luonddugeavaheami birra iežaset ohppiid várás. Dál ožžot Deanu sámeskuvla ja Billávuona bajásšaddanguovddáš goabbáge juolluduvvot 250 000 ru iežaset prošeavttaid álggaheapmái.

- Sámi kultuvrras lea dievva árvvolaš máhttu, sihke giellatearpmaid dáfus ja geavatlaš árbedieđu dáfus, muhto sámi skuvllat leat ohcalan ruđaid vai besset fállat ohppiide buoret, vuogádatlaš oahpahusa árbedieđus. Danne lean mun ohppiid bealis hui ilus go Deanu sámeskuvla ja Billávuona mearrasámi bajásšaddanguovddáš dál áigot aiddo dan dahkat iežaset ohppiid várás, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, geas lea ovddasvástádus oahpahusáššiin Sámediggeráđis.

Prošeavttat galget boahtit ohppiide njuolgga buorrin. Deanu sámeskuvla háliida čalmmustahttit sámi goađi geavaheami, ja mo ávkkástallat rittuin árbevirolaš sámi vuogi mielde. Billávuona bajásšaddanguovddáš áigu čalmmustahttit mearrasámi báikegotti oahppanarenan, deattuhettiin dakkár fáttáid go báikenamaid, njuovvama, duoji, bivddu ja guolásteami.

- Sámediggeráđi bealis sávan ahte maiddái eará skuvllat ge boahtteáiggis movttiidahttojuvvojit áŋgiruššat eanet iešguđet lágan oahpahusain árbedieđus, go dat maid lea buorre vuohki oahppat sámegiela geavatlat barggu bokte. Sávan beassat galledit goappašiid skuvllaid oaidnin dihtii mo prošeavttat ovddiduvvojit, dadjá Vars.

Gulahalli:

Sámedikki várrepresideanta

Laila Susanne Vars

tel. 97754102, e-poasta: laila.susanne.vars@samediggi.no

Máhttodepartemeantta lea addán Holocaust- ja eallinoainnuminoritehtaid guovddážii ovddasvástádusa hábmet ođđa oahpahusfálaldaga mas mihttun lea easttadit rasisma, antisemittisma ja eará vealaheaddji guottuid servodagas. Ulbmil lea addit oahpaheddjiide ja skuvlaeaiggádiidda máhtolašvuođa bargat rasisma ja vealaheami vuostá báikkálaš dásis.

- Sámedikki bealis leat mii ilus go Máhttodepartemeantta váldá rasisma ja vealaheami duođalažžan, ja bidjá johtui praktihkalaš doaimmaid mo easttadit dan. Rasisma- ja vealahanáššit leat diehttelasat oahpes hástalusat maiddái sámi servodagas, dadjá Sámedikki várrepresideantta Laila Susanne Vars.

Gieskat almmuhii Romssa Universitehta dutki Ketil Lenert Hansen doavttergrádačállosa mas duođaštuvvo ahte sámegielat sápmelaččat vásihit loge geardde eanet vealaheami go etnalaš norgalaččat. Sámediggi lea dán jagáš bušeahtas oaidnán dárbbu vuoruhit erenoamážit doaimmaid mat easttadivčče givssideami ja vealaheami mánáid gaskkas.

- Mii leat moanat oktavuođain ovddidan min fuolastuvvama birra ee. Máhttodepartementtii ja Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartementtii, ja Sámediggeráđi oainnu mielde lea áibbas čielggas ahte okta doaibma vealaheami ja rasisma vuostá, maiddái siskkáldasat sámi servodagas, ferte boahtit skuvllaid bokte. Sámediggeráđis vuordit danin ahte oahpahusfálaldat maiddái hábmejuvvo sámi dilálašvuođaide heivvolažžan, nu ahte fátmmastivččii maiddái sámi mánáid ja nuoraid skuvlaárgabeaivvi, dadjá Laila Susanne Vars.

Oahpahusfálaldat galgá sisttisdoallat fáttáid nugo antisemittisma, rasisma ja ovdagáttuid olmmošjoavkkuid vuostá. Dasa lassin galget oahppit oahppat kritihkalaš jurddašeami ja mo čoavdit riidduid. Prošeakta álggahuvvo borgemánus, ja vuosttaš skuvllat galget plána mielde čađahišgoahtit oahpahusfálaldaga boahtte giđa mielde. Prošeavtta doaibma lea golbma jagi, ja loahpahuvva 2015 geasi.

Oktavuohta:

Sámedikki várrepresideantta Laila Susanne Vars
Tel. 97754102, e-boasta: laila.susanne.vars@samediggi.no

Sámediggi bovdejuvvui Deanučázádaga guolástanhálddahusa (DG) stivračoahkkimii borgemánu 14. b. Leavvajohkii. Sámedikki presideanta Egil Olli mieđihii boahtit čoahkkimii mas áššin ledje vuolláičálaáŋggirdeapmi DG stivrra vuostá ja Deanuláhkaásahusa guorahallan. Čoahkkimii serve maiddái Kárášjoga gielda, Deanu bivdiid- ja guolástussearvi ja Deanučázádaga luossabivdosearvi.

- Mii leat aiddo ožžon báikkálaš ja vuoigatvuođavuđot hálddašeami. Ii dat hirpmástuhte ahte váldá áiggi ovdalgo buot lea sajis. Lean dattetge veaháš fuolastuvvan váilevaš gulahallama geažil gaskal hálddahusa ja luossabrevaeaiggádiid, cealká Egil Olli.

Sámedikkis lea leamaš dehálaš rolla das ahte oažžut ásahuvvot bálkkálaš hálddašeami Deanučázádahkii mas hálddašanorgána oaččui dan válddi mii ovdal lei fylkkamánnis ja politimeaštáris. Čoahkkimis digaštallojuvvui earret eará sierramielalašvuohta das ahte gii dat sáhttá bovdet luossabrevaeaiggádiid oktasaščoahkkimii.

- Eahpitkeahttá dat lea DG gii sáhttá bovdet oktasaščoahkkimiidda. Dát lea oassi váldesirdimis politimeaštáris DG:ii. Dattetge lea gažaldat goas ja mo lea jierpmálaš gulahallat luossabrevaeaiggádiiguin go sii leat čázádaga vuoigatvuođaeaiggádat. Oktasaščoahkkin lea buorre vuođđun gulahallamii luossabrevaeaiggádiiguin, oaivvilda sámediggepresideanta.

Lea deaŧalaš ahte DG barggus lea buorre báikkálaš vuođđu. Hálddašeamis earáid bealis čuovvu stuorra ovddasvástádus. Maiddái vejolašvuohta lonuhit stivralahtuid lei deaŧalaš fáddán čoahkkimis.

- Stivralahtut eai berre heaitit hui deaŧalaš sivaid haga. Luohttámuša huksen lea buohkaid ovddasvástádus ii ge dat mearkkaš dan ahte lea ovttamielalašvuohta buot mearrádusain, oaivvilda Egil Olli.

DG lea nuorra organisašuvdna, mas leat stuorra bargamušat boahtteáiggis. Sámediggi bargá ovttas DG:iin earret eará dan Norgga šiehtadallansáttagottis, mii galgá šiehtadallat ođđa soahpamuša guolásteamis riikkarájás.

- Mun ávžžuhan buohkaid ovttas doarjut min oktasaš luossaresurssa hálddašeami. Jeavddalaš gulahallan dárbbašuvvo ja doaivvun ahte bealit farggamusat čoahkkanit bargat daid hástalusaiguin mat das leat, loahpaha Sámedikki presideanta Egil Olli.

Oktasašcealkámuš maid DG lea sádden:

Deanučázádaga guolástanhálddahus – DG – lágidii diehtojuohkinčoahkkima borgemánu 14. b. 2012 Leavvajogas báikkálaš hálddašeami ja stivračoahkádusa birra. Čoahkkimii serve Sámedikki presideanta Egil Olli, Kárášjoga sátnejođiheaddji Anne Torill E. Balto ja Deanučázádaga luossabivdosearvvi ja Deanu bivdiid- ja guolástussearvvi ovddasteaddjit.

Čoahkkima cealkámuš:

Deanučázádaga guolástanhálddahusa stivra lea ovttas bovdejuvvon gussiiguin čoahkkimis borgemánu 14. b. 2012 Leavvajogas digaštallan dan dili mii lea čuožžilan Deanučázádaga stivračoahkádusa ja hálddašeami oktavuođas. Álggahanmuttus lea stivra oanehis áiggis čađahan sihke hálddašandoaibmabijuid ja eará gáibideaddji doaibmabijuid. Okta dán barggu eavttuin lea buorre gulahallan guoskevaš beliiguin ja ahte barggus lea buorre báikkálaš vuođđu.

Lea šállošahtti go leat čuožžilan iešguđet oainnut gaskal hálddahusa ja bivdovuoigatvuođaorganisašuvnnaid, ja ahte ii lea rabas gulahallan beliid gaskkas. Čoahkkinoassálastit oaivvildit ahte goappašiid beliin lea ovddasvástádus deaivvadeamis ja oččodeamis buriid čovdosiid.

Oktavuođaolmmoš:

Presideanta Egil Olli, tlf: 900 26 880.

Konferánssa ulbmil lea bovdet guoskevaš aktevrraid gulahallan dihte makkár boahttevaš oahpahusdoaimmat sáhttet sihkkarastit sámi ohppiide buoremus oahpahusfálaldagaid. Ulbmiljoavku leat oahppit, váhnemat, oahpaheaddjit, rektorat, skuvlaeaiggádat, dutkanásahusat ja skuvlaeiseválddit.

Sámedikki oahpahusdieđáhus mearriduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánu 2012. Lea dehálaš bargat ulbmillaččat dan ektui ahte olahit dieđáhusa mihtuid. Sámediggeráđđi galgá ráhkadit doaibmaplánaid daid iešguđet surggiide dieđáhusas, ja nu čalmmustahttit vuoruhemiid.  Dát mearkkaša earret eará ahte oahpponeavvoovdánahttin strategalaš plána, loahpahuvvo ja oahpponeavvoovdánahttinplána boahtá dan sadjái. Doaibmaplána galgá njuolggo váikkuhit Sámedikki bušeahta vuoruhemiide. 
Konferánsa lea rabas buohkaide. Konferánsa dulkojuvvo dáro- ja davvisámegillii.

Dieđit deike: inger.anne.pulk@samediggi.no tel. 78 48 42 07 dehe Anne.Jannok.Eira@samediggi.no tel. 78 47 40 48

Čakčamánu 12. b 2012 Thon hotealla Guovdageainnus

Programmá:

09.00 - 09.15    Rahpan ja sávvat bures boahtima: Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars

09.15 - 09.30    Ráđđehusa sámepolitihkka oahpahussuorggis: Máhttodepartemeantta stádačálli Elisabeth Dahle. (Stádačálli Elisabeth Dahle lea addan dieđu ii sáhte boahtit. Leat ohcame sadjasažža.)

09.30 - 10.15    Ságastallan

• Laila Susanne Vars, Sámedikki várrepresideanta
• Elisabeth Dahle, Máhttodepartemeantta stádačálli
• Anne Brit Udahl, Máhttodepartemeanta erenoamášráđđeaddi
• Jelena Porsanger, Sami allaskuvlla rektor
• Torger Ødegaard, máhtu ja oahpu gávpotráđđejođiheaddji, Oslo suohkan
• Ulla Aikio Puoskari, Skuvlenpolitihka dutki, Suopma
• Per Labba, Ruoŧa sámeskuvlla stivrra sátnejođiheaddji
• Ylva Jannok Nutti, Romssa Universitehta
• Tor Sverre Hansen, Finnmárkku oahpahusdirektevra
• Eivind Bratberg, Tromssa Fylkamánnii
• Tore Nesheim, Finnmárkku allaskuvlla  
• Rolf Diesen, Davvi-Trøndelaga allaskuvlla
• Áslat Holmberg, Sámi allaskuvlla studeanta

10.15 - 10.30    Boddu

10.30 - 10.45    Oahpponeavvut ja metodihkka – Álggahus

10.45 - 11.30    Ságastallan

• Laila Susanne Vars, Sámedikki várrepresideanta
• Per Ludvig Boine, Sálás
• Live K. Torund, Solum forlag
• Ulla Aikio-Puoskari, Skuvlenpolitihka dutki Suopma
• Tore Nesheim, Finnmárkku allaskuvla
• Jelena Porsanger, Sámi allaskuvlla rektor
• Tor Sverre Hansen, Finnmárkku oahpahusdirektevra
• Áslat Holmberg, Sámi allaskuvlla studeanta
• Eivind Bratsberg, Fylkamánnii Romssas
• Ylva Jannok Nutti, Romssa Universitehta
• Jan Henry Keskitalo, Sámi lohkanguovddáš
• Odd Willenfeldt, Gaska Nørjje saeminskuvle
• Ellen Inga O. Hætta, Guovdageainnu joatkkaskuvlla rektor
• Per Labba, Ruoŧa sámeskuvlla stivrra sátnejođiheaddji
• Elin Fjellheim, Engerdal suohkan

11.30 - 12.30    GASKABIEPMU hirpmástuhttimiin

12.30 - 12.45    Joatkkaoahpahusa - hástalusat ja vejolašvuođat sámi guovlluin: Ellen Inga O. Hætta álggaha

12.45 - 13.30    Ságastallan

• Laila Susanne Vars, Sámedikki várrepresideanta
• Vigdis Hjulstad Belbo, Snoasa sátnejođiheaddji
• Sylvi Johnsen, Leavnnja joatkkaskuvlla rektor
• Olaug Bergset, Ráissa joatkkaskuvlla rektor
• Ardis Ronte Eriksen, Heggen joatkkaskuvlla oahpaheaddji
• Solbjørg Ravna, Deanu sámeskuvla rektor
• Odd Willenfeldt, Gaska Nørjje saeminskuvle
• Árran Julevsáme guovdásj
• Jim Robert Henriksen, Leavnnja joatkkaskuvlla oahpaheaddji
• Tor Persen, Statped
• Ylva Jannok Nutti Romssa Universitehta
• Sandra Márjá West, Ofelaš

13.30 - 13.45    Boddu

13.45 - 14.00    Sámi oahppi guovddážis – skuvlaeaiggáda rolla das mo sihkkarastit kvalitatiivva buori oahpahusa ja oahpahusbirrasa - Solbjørg Ravna álggaha

14.00 - 14.45    Ságastallan

• Laila Susanne Vars, Sámedikki várrepresideanta
• Vigdis Hjulstad Belbo, Snoasa sátnejođiheaddji
• Torger Ødegaard, máhtu ja oahpu gávpotráđđejođiheaddji, Oslo suohkan
• Ellen Inga O. Hætta, Guovdageainnu joatkkaskuvlla rektor
• Odd Willenfeldt, Gaska Nørjje samienskuvle
• Olaug Bergset, Ráissa joatkkaskuvlla rektor
• Ardis Ronte Eriksen, Heggen joatkkaskuvlla oahpaheaddji
• Jim Robert Henriksen, Leavnnja joatkkaskuvlla oahpaheaddji
• Áslat Holmberg, Sámi allaskuvlla studeanta
• Siljá Somby, váhnen
• Laila Nutti, FuG
• Sandra Márjá West, Ofelaš
• Tor Persen, Statped
• Karen Máret V. Siri, SáNuL
• Mikkel Rasmus Logje, SáNuL

14.45 - 15.00    Jurdagat:  Sámi oahpahuspolitihkka -  mo dat lei ja mo dat šaddá: Ulla-Aiko Puoskari, Skuvlenpolitihka, Suopma

15.00 - 15.10    Loahpaheapmi: Laila Susanne Vars

Sámediggi lea addán Norut Alta fitnodahkii bargun evalueret ovttasbargošiehtadusa mii lea sámi dáiddárorganisašuvnnaid gaskka.

- Dáiddáršiehtadusa ulbmilin lea ovddidit buori ja girjás sámi kultureallima ja láhčit diliid nu ahte sámi girjjálašvuohta, musihkka, dánsa, teáhter, filbma ja govvadáidda ja dáiddaduodji sáhttet ahtanuššat. Šiehtadus lea leamaš 8 jagi ja Sámedikki mielas lea áigi evalueret ahte leat go olahan min mearridan mihtuid, čilge ráđđelahttu Vibeke Larsen.

2004:s ásahuvvui ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja sámi dáiddárorganisašuvnnaid gaskka Sámi dáiddárráđi bokte. Šiehtadusas lea oppalaš váldošiehtadus ja sámi dáiddáršiehtadus. Dáiddáršiehtadussii gullet sierra váikkuhangaskaoapmeortnegat nugo doaibmadoarjja organisašuvnnaide, stipeanddat ja dáidaga oastin. Šiehtadusa ekonomalaš rámmat guorahallojuvvojit ja mearriduvvojit jahkásaš šiehtadallamiin organisašuvnnaid ja Sámedikki gaskka.  

- Mii áigut 2014:s šiehtadallat ođđa váldošiehtadusa ja evalueren lea mielde bidjamin diehtovuođu vejolaš rievdadusaid árvvoštallamii šiehtadusas, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Evalueren dahkkojuvvo jagiin 2006 – 2011. Šiehtadusa ekonomalaš rámma lei 5,9 miljon ru 2011:s.

Vihtta sámi dáiddárorganisašuvnna gullet šiehtadussii; Sámi dáiddáriid searvi, Sámi girječálliidsearvi, Sámi teáhtersearvi, Sámi komponisttat, ja juoigansearvi, mat leat Sámi dáiddárráđi vuollásaš organisašuvnnat.

Norut Alta dutkit čohkkejit dieđuid evaluerema várás dainna lágiin ahte geahčadit čálalaš ávdnasiid ja jearahallet sámi dáiddárorganisašuvnnaid ja stipeandaoažžuid.

Evaluerenbarggus boahtá raporta barggaheaddjái Sámediggái. Dat galgá gárvvásmuvvat juovlamánus 2012.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tel. 941 30 116.

Sámedikki dievasčoahkkin mearridii geassemánus ahte vihtta ođđa gieldda galget ealáhusovddidandoarjaga doaibmaguvlui (SNT-guovlu). Ealáhusdolliide Báhccavuonas, Gálssain, Ráissas, Skiervvás ja Siellatgielddas mearkkaša dát dan ahte sáhttet ohcat doarjaga ealáhusovddidanulbmiliidda Sámedikkis. Ráđđelahttu Marianne Balto galleda gielddaid 36. vahkus.

- Vuosttažettiin lean ilus go STN-guovlu geassit viiddiduvvui ja olles vihtta gieldda bohte mielde. Sámedikki ealáhuspolitihka váldomihttomearrin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima man vuođđun leat eallinfámolaš báikegottit gos olbmot háliidit ássat. Dan oktavuođas go STN-guovlu viiddiduvvo, sáhttet eanet ealáhusaktevrrat sámi guovlluin oažžut vejolašvuođa nannet doaimmaset, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Ráđđelahttu Balto mátki ulbmilin lea oahpásmuvvat buorebut ođđa gielddaide STN-guovllus, ja dasto juohkit dieđuid dan birra ahte maid dat mearkkaša gielddaide go leat mielde doaibmaguovllus.

- Mun háliidan erenoamážit čiekŋaleappot guorahallat movt ealáhuseallin sierra gielddain lea, makkár surggiiguin áŋgiruššet gielddain boahtteáiggis ja barget go erenoamáš prošeavttaiguin, cealká ráđđelahttu Marianne Balto.

Dasto deattuha ráđđelahttu Balto ahte čoahkkimat ođđa gielddain šaddet deaŧalaččat ságastallama oktavuođas, maid Sámediggi ja sierra aktevrrat sáhttet bargat ovttas ja movt ovdánahttit ealáhusaid.

Dan rájes go vihtta gieldda leat lasihuvvon STN-guvlui, lea Sámediggeráđđi juo juolludan doarjaga ealáhusovddideapmái ovtta gielddas. “Solbakken gård” Gálssaid suohkanis lea ožžon doarjaga gitta 250 000 ru rádjai doaimma viidáseappot ovddideapmái. “Solbakken gård” lea ekologalaš sávzadoallu mii buvttada maiddái ruotnasiid. Seamma gielddas lea maiddái fitnodat “Motor og Båtservise DA” ožžon doarjaga 56 000 ru luoitin- ja bádjerusttega viidáseappot ovddideapmái.

- Mii leat ilus go mii dál juo oaidnit ahte ealáhusaktevrrat guoskevaš guovlluin geavahit min doarjjaortnegiid. Mun doaivvun ahte eanet ealáhusaktevrrat geavahivčče ortnegiid áiggis ovddasguvlui nu ahte mii ovttas sáhtášeimmet positiivvalaččat ovddidit ealáhusaid sámi guovlluin, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto loahpas.

Gulahallanolmmoš:

Ráđđelahttu Marianne Balto, tel. 480 63 358.

Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea maŋidan Sámi giellagáldu - Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža vuođđudanprošeavtta álggaheami, go buot ruđalaš bealit eai leat vel sajis.

Ásahusa vuođđudanprošeakta galggai álggahuvvot čakčamánu álggus, muhto SPR stivra maŋidii prošeavtta álggaheami mannan vahkus. SPR stivra háliidivččii álggahit prošeavtta boahtte jagi álggus.

Sámi giellaovttasbarggu ođasmahttin biddjui johtui badjel vihtta jagi áigi. Ovddasvástádus dán barggus lea Suoma Sámedikkis, mii maiddái eaiggáduššá ja jođiha prošeavtta.

Prošeavtta mihttun lea oažžut Sámi giellagáldu - Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža bistevažžan. Dát ođđa ásahus galggašii bargagoahtit giellagáhttemiin, giela ovddidemiin, terminologiijain, báikenamaiguin, giela normeremiin ja sámi giellaámmátlaš gažaldagaide guoski diehtojuohkimiin.

Sámi giellagáldu - Davviriikkalaš sámegiela fága- ja resursaguovddáža vuođđudanprošeavtta váldoruhtadeaddjin lea EU-Interreg Rájáhis ovdáneami Sápmi Davvi IV A-oasseprográmma. Dasa lassin prošeavtta ruhtadit sámedikkit, Lapin liitto, Romssa- ja Nordlándda fylkkasuohkan. Prošeavtta bušeahtta lea oktiibuot birrasii 14,6 miljon Norgga ruvnnu.

Eanet dieđuid:

Sámi parlamentárlaš ráđđi: SPR jođiheaddji Egil Olli +47 900 26 880.

Prošeaktajođiheaddji Suoma Sámediggi: Ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi +358 50 254 2109.

Ruovdavuona bajásšaddanguovddáš lea ožžon doarjaga Sámedikkis čađahit prošeavtta mearrasámi kultuvrra ja vuotnaguolásteami birri. Sámediggeráđi mielas lea buorre go bajásšaddanguovddáš háliida čalmmustahttit mearrasámi kultuvrra oassin oahpahusas, ja danne juolluduvvo 55 000 ruvdnosaš doarjja prošeavtta čađaheapmái.

- Sámediggi áŋgiruššá dihtomielalaččat sámi árbedieđuin vuođđooahpahusas. Danne lean hui ilus go Ruovdavuona bajásšaddanguovddáš lea álggahan dán prošeavtta. Mátta-Várjjagis lea rikkis sámi kulturhistorjá, man buot oahppit berrejit muosáhit, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Prošeavttas bargá skuvla ovttas báikkálaš joavkkuiguin ja servviiguin, earret eará Mátta-Várjjaga mearraluossaservviin, háhkan dihtii Ruovdavuona mearrasámi kultuvrra báikkálaš árbedieđu. Prošeakta čatnasa Máhttoloktema oppalaš oassái kulturárbbi ja identitehta birra, mas deattuhuvvo ahte lea erenoamáš deaŧalaš fuolahit kulturhistorjjá ja sámi giela ja kultuvrra.

- Mii leat ovdal juolludan doarjaga Billávuona bajásšaddanguovddážii ja Deanu sámeskuvlii čađahit sullasaš prošeavttaid. Mii leat hui ilus go eanet skuvllat dál čalmmustuhttet sámi árbedieđu oahpahusas. Sámediggeráđđi oaidná ahte dárbbašuvvo eanet áŋgiruššan sámi árbedieđuin skuvllas ja áigu bovdet guovddáš eiseválddiid stuorát áŋgiruššamii árbedieđuin fuolahan ja ovddidan dihtii sámi giela ja kulturmáhtu, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Ruovdavuona bajásšaddanguovddáš lea Mátta-Várjjaga gielddas, sullii 25 km olggobealde gielddaguovddáža Girkonjárgga. Skuvlajagis 2011/2012 leat bajásšaddanguovddážis oktiibuot 27 oahppi. Prošeavtta leat jurddašuvvon ohppiide 5. -7. luohkáid ja 8. – 10. luohkáid ohppiide. Ruovdavuotna lea keailu Várjjatvuonas.

Gulahalli:

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, elt. 977 54 102.

Sametinget gratulerer Ragnhild Vassvik Kalstad med stillingen som ny statssekretær for samiske saker.  – På vegne av Sametinget ønsker jeg Vassvik Kalstad til lykke med jobben som statssekretær, uttaler president Egil Olli.

Ragnhild Vassvik Kalstad ble fredag 7. september utnevnt til statssekretær i Fornyings-, administrasjons- og kirkedepartementet.  Vassvik Kalstad er opprinnelig fra Gamvik i Finnmark, men har bodd de siste 20 årene i Karasjok. Hun overtar stillingen etter Raimo Valle.

- Ragnhild Vassvik Kalstad har god kunnskap til både samisk politikk og samfunnsliv. Jeg tviler ikke på at hun kommer til å gjøre en god jobb som statssekretær og at vi kommer til å få et godt samarbeid, avslutter president Egil Olli.

Kontaktperson:

President Egil Olli, tlf. 900 26 880

Dovddat go gean ge gii lea ovddidan dásseárvvu sámi servodagas? Su dahje sin háliida Sámei parlamentáralaš ráđđi gudnejahttit Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašumiin.

- Sámi parlamentáralaš ráđi bealis bovden sámi organisašuvnnaid ja ásahusaid evttohit evttohasaid dán bálkkašupmái, dadjá presideanta Egil Olli. 

- Bargu ovttadássásašvuođain ja dásseárvvuin gaskal nissonolbmuid ja almmáiolbmuid lea dávjá guhkesáiggi bargu masa gáibiduvvo sihke gierdevašvuohta ja duostilvuohta. Danne lea hui deaŧalaš čalmmustahttit ja gudnejahttit dán barggu, joatká Olli.

Bálkkašumi sáhttet oažžut ovttaskas olbmot, joavkkut, fitnodagat, organisašuvnnat, searvvit, skuvllat dahje eará almmolaš etáhtat mat leat bargan dakkár bargguid, dahje čađahan doaibmabijuid mat leat nannen ja ovddidan dásseárvvu geavatlaččat. Bálkkašupmi geigejuvvo dál nuppi geardde. Viđa jagi áigi oaččui Risten Rauna Magga dán bálkkašumi su barggu ovddas sámi gielain, sámi dearvvašvuođabálvalusain ja barggu ovddas eastadit gárrenmirkogeavaheami.

- Dáinna bálkkašumiin háliida Sámi parlamentáralaš ráđđi movttiidahttit eanet áŋgiruššamii ovttadássásašvuođain ja dásseárvvuin gaskal almmáiolbmuid ja nissonolbmuid riikkarájiid rastá sámi servodagas, dadjá Olli.

Sámi parlamentáralaš ráđi stivra mearrida ieš geat dat galget oažžut bálkkašumi. Dásseárvobálkkašupmi lea dáidda ja ruhtasupmi man árvu lea oktiibuot € 10 000,-. Bálkkašupmi geigejuvvo ”Menns liv i en samisk kontekst”-nammasaš konferánssas skábmamánu 1. b. Romssas.

Áigemearri evttohit evttohasaid lea golggotmánu 3. b. 2012.

Evttohusat sáddejuvvojit deike:

Sámediggi
Ávjovárgeaidnu 50
9730 Kárášjohka.

Dahje deike: samediggi@samediggi.no.  

Gulahalli:

Presideanta Egil Olli, tel. 900 26 880.

Læreplanreformene utfordrer samisk læremiddelutvikling og gir dermed gode insentiv til å styrke samiske elevers opplæring gjennom forbedret innholdet. 

Utfordringene i dagens situasjon for læremiddelutvikling er store og mange. Evaluering av tilskuddordningen for utvikling av læremidler vitner om at utfordringer er spesielt knyttet til rammene og infrastrukturen for dette arbeidet. I tillegg utfordrer læreplanreformene samisk læremiddelutvikling, samtidig som de gir en positiv utvikling med hensyn til innholdet i opplæringen av samiske elever.

Fremtredende utfordringer:

• Lite attraktive vilkår for læremiddelforfattere og oversettere
• Særlig mangel på lærebokforfattere og oversettere for lærebøker i sør- og lulesamisk
• Stor konkurranse om personer med kompetanse som forfattere og oversetter
• Mangel på terminologi i enkelte fag, spesielt i sør- og lulesamisk
• Lite marked
• Elever har ikke tilgang på eksisterende læremidler på samisk
• Små forlag med risiko for sårbarhet
• Stor mangel på læremidler etter gjeldende planverk

ON Váldočoahkkima presideanta, ambassadevra Nassir Abdulaziz Al-Nasser, nammadii  cuoŋománus 2012 Meksiko ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba, ja Sámedikki riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksen, ovddastit presideantagotti šiehtadallamiin resolušuvnna álgoálbmogiid máilmmikonferánssa (2014) čađaheami birra. Vuosárgga 2012 guorrasii ON váldočoahkkin ovttajienalaččat ovddiduvvon resolušuvdnaevttohussii.

Sámedikki presideanta Egil Olli illuda ON váldočoahkkima mearrádusa geažil. Dáinna resolušuvnnain lea earret eará mearriduvvon ahte máilmmikonferánsa galgá čađahuvvot New Yorkas čakčamánus 2014. Váldočoahkkin ávžžuha stáhtaid ja ráđđehusaid njunnošiid searvat konferánsii. Lea mearriduvvon ahte muhtun čoahkkimiid ovdagottit galget juogaduvvot gaskal stáhtaid ja álgoálbmogiid.

- Dat lea historjjálaš mearrádus dannego dát lea vuosttaš geardde go eahpestáhtalaš ovddasteddjiide addojuvvo dakkár rolla váldočoahkkimis. Resolušuvdna sihkkarastá muđui govda álgoálbmotoassálastima máilmmikonferánsii, ja álgoálbmotoassálastima máilmmikonferánssa loahppacealkámuša ráhkadeapmái, cealká presideanta Egil Olli.

Sámedikki presideanta dadjá viidáseappot ahte dát proseassa čájeha ahte álgoálbmogiin, dás maiddái Sámedikkis, lea iehčanas ja dehálaš rolla riikkaidgaskasaš barggus ovddidemiin ja suodjalemiin álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, ja ahte konstruktiiva ovttasbargu gaskal stáhtaid ja álgoálbmogiid addá buriid bohtosiid.

- Váldočoahkkima mearrádus lea nana veahkkin Sámediggái plánemis dan stuorra ráhkkanankonferánssa, mii galgá lágiduvvot Álttás geassemánus 2013, masa bohtet álgoálbmogat miehtá máilmmi, loahpaha presideanta Egil Olli.

Gulahalli:

Sámedikki presideanta Egil Olli, tel. Egil Olli, tlf. 900 26 880

Riikkaidgaskasaš ovddasteaddji John B. Henriksen, tel. (+1) 917 915 9564

 WCIP resolusjon.pdf 65,20 kB

Sámedikki álgaga vuođul almmuha Sámi allaskuvlla Guovdageainnus dán čavčča áibbas ođđa joatkka ja viidáset oahppofálaldaga. Fálaldaga namma lea “Suohtas - Gøy” ja dat galgá veahkehit sámi skuvllaid atnigoahtit ođđa teknologiija ohppiidasaset.

- Mii leat hui ilus go gielddat ja sámi skuvllat Finnmárkkus čájehit beroštumi geavahit ođđa teknologiija oahpahusas, dadjá Jelena Porsanger, Sámi allaskuvlla rektor.

Lohkanguovddáš, mii lea oahpahusvuogádaga resursaguovddáš Sámi allaskuvllas, lea ovddidan dán oahppofálaldaga.

Fálaldaga ulbmilin lea addit oahpaheddjiide ja ohppiide vejolašvuođa oahppat Máhttoloktema – sámi prinsihppaoasi birra, oahpahusa bokte ođđa teknologiija vuođul. Sámi allaskuvlla Lohkanguovddáš háliida fállat oahpaheddjiide viidáset- ja joatkkaoahpu IT-vuđot oahppanreaiddu bokte. Ulbmilin lea ahte oahpaheaddjit sáhttet oahpahit bargoskihpáriid báikkálaš skuvllain, ja bagadit sin dán geavaheamis oahpahusa kvalitehta dárkkisteamis ja buorideamis Sámi oahppoplakáhta ektui.

- Mii vásihit ahte dađistaga eanet skuvllat áiggošedje oahppat movt geavahišgoahtit ođđa teknologiija oahpahusas. Min kursa addá máhtolašvuođaid geavahišgoahtit neahttavuđot oahpahusvuođu (nu gohčoduvvon PedIT) mii lea heivehuvvon sisaktiivvalaš geavahussii ja maiddái sámi beliide, čilge Jelena Porsanger.

Sámedikki álgga lea Sámedikki 2011 oahpahusdieđáhusa čuovvoleapmi, ja maid máŋga gieldda leat evttohan. Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars oaidná sihke vejolašvuođaid ja hástalusaid prošeavtta oktavuođas.

- Sámediggeráđđi gulahallá lávga Máhttodepartemeanttain go guoská Máhttoloktema – sámi čuovvoleapmái. Dál go ollu oahpahusas sirdojuvvo nehttii, de bidjá dat alla gáibádusaid dasa ahte sámi perspektiiva maid čuvošii teknologalaš ovdáneami. Go fállá viidáset oahpu sámi skuvllaid oahpaheddjiide, de lea das danne ávki sámi ohppiide njuolga. Hástalussan lea dattetge ahte buot skuvllain eai leat teknihkalaš rusttegat čuovvolit IT-ovdáneami, dán oktavuođas fertejit suohkanat bidjat ruđaid skuvllaide, ávžžuha Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Oahppofálaldat álggahuvvo dán čavčča, ja dán rádjai leat dieđihan 15 oasseváldi. Oahppofálaldagas leat golbma modula ja juohkehaš dain addá 10 oahppočuoggá, oktiibuot šaddet 30 oahppočuoggá. Oahppofálaldagas leat 4 kursačoagganeami ja dain leat čuovvovaš fáttát:

- PedIT atnui váldin oahpahusreaidun

- Searvvahahtti oahppanarenat sámi skuvllas

- Pedagogalaš ovddidanbargu sámi skuvllas

- Heivehuvvon oahpahus ja ohppiid eavttut sámi skuvllas

Gulahallan:

Sámi Allaskuvlla rektor, Jelena Porsanger Tel. 92262212

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars Tel. 97754102

Sámi Lohkanguovddáža prošeaktajođiheaddji Tove-Lill Labahå Magga Tel. 78448622

Ráđđehus ferte bisuhit ja nannet váikkuhangaskaomiid doaibmabidjoguovllus. Dat lei Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto váldodiehtu gielda- ja guovlluministarii Liv Signe Navarsete. Navarsete lei vuossárgga čakčamánu 17. b. Girkonjárggas Davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguovlu geahčadeami oktavuođas. NORUT Alta lea čađahan geahčadanbarggu.

- Sámedikki iežas analysat sámi guovlluid ektui, čájehit ahte guovddáštahttindovdomearkkat leat dat seamma mat NORUT Alta raporttas maid bohtet ovdan, dušše garraseappot, dajai Marianne Balto, gii maŋŋá geigii Sámedikki ealáhusdieđáhusa gielda- ja guovlluministarii.

Čoahkkinoasseváldiid gaskkas ledje olbmot hui ovttaoaivilis ahte doaibmabijut guovllus leat váikkuhan, sis gaskkas lei maiddái Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad.

Finnmárku ja čieža davveleamos Romssa gieldda gullet Doaibmabidjoguvlui. Váikkuhangaskaoapmin guovllus leat bargoaddidivadis luvven, šleađgadivadis luvven, personvearu vuolideapmi, oahppoloana sihkkun ja eanet mánáidoadju. Don sáhtát lohkat Norut Alta raportta dákko.

Oktavuohtaolmmoš:

Ráđđelahttu Marianne Balto, tel. 480 63 358

Ráđđelahttu Marianne Balto kronihka.

Dan maŋŋá go mii leat ožžon báikkálaš hálddašeami Deanučázádagas, de lea Birasgáhttendepartemeanta ođasmahttimin lága heivehan dihtii dálá lágaid otná dillái. Sámedikkiin lea konsulterejuvvon rievdadusaid birra. Mun lea álo bargan dainna ulbmiliin ahte nannet vuoigatvuođaid álbmotrievtti bokte ja háliidan dan dahkat dál ge.

Deanuláhka lea dán láhkabarggus de go geađgejuolgi mii lea suodjalan luossabrevaeaiggádiid vuoigatvuođaid 124 jagi. Dáidet dálá láhkaaddit smiehtastit dan ahte 1888:s juo dohkkehuvvui luossabivdiid historjjálaš vuoigatvuohta bivdui dan muddui ahte álbmot oaččui sierra lága. Lága ovdabargguin ii leat mihkkege eahpádusaid; láhka lea oaivvilduvvon suodjalit daid vuoigatvuođaid mat leat gártaduvvon dološ áiggi rájes geavaheami ja boares vieru bokte.

Deanulága deaŧaleamos mearrádus mii guoská fierbmebivdovuoigatvuhtii, mearkkaša dieđusge hui ollu daidda báikkálaš olbmuide, geat bivdet firpmiiguin ja das lea dego vuođđoláhkastáhtus. Dás han lea ge deattastuvvon geain lea bivdinlohpi.

Dan vuoigatvuođa mii lea mearriduvvon Deanulágas, dan mii galgat suodjalit. Danne lea deaŧalaš fuomášit ahte dan maid Birasgáhttendepartemeanta dál evttoha, ii mearkkaš ahte mearrádus jávká, muhto ahte dat jotkojuvvo ja váldo fárrui sierra kapihtalin finnmárkkuláhkii. Dat mearkkaša ahte ieš dat vuoigatvuohta lea evttohuvvon jotkojuvvot ja ahte Deanulága ovdabarggut ain gustojit ollásit.

Aiddo dál čađahuvvojit guhkes ja viiddes proseassat. Mun ádden ahte čuožžilit digaštallamat ja eahpesihkarvuohta das maid rievdadusat mearkkašit. Dan vuođul áiggun bivdit stuorradiggelávdegotti, gos láhkaevttohus dál lea, aiddostahttit finnmárkkulága evttohuvvon 28. paragráfas ahte gávdnojit sierra vuoigatvuođat guolásteapmái dološ áiggi rájes geavaheami ja báikkálaš boares vieru bokte. Sámediggi ovddidii dakkár sávaldaga bisuhit § 28 vuosttaš oasi sániid konsultašuvnnain juo Birasgáhttendepartemeanttain. Dát lea munnje deaŧalaš politihkalaš prinsihppa.

Protokollaš maŋŋá Sámedikki konsultašuvnna Birasgáhttendepartemeanttain 26.10.10 daddjojuvvo ahte finmmárkkulága evttohuvvon rievdadus ii sáhte váikkuhit deanuleagi álbmoga dálá vuoigatvuođaid. Dát lea hui deaŧalaš boahttevaš láhkaáddejupmái. Dás boahtá čielgasit ovdan ahte rievdadusat eai leat oaivvilduvvon rievdadit riektedili.

Baicce lea dál áigi rievdadit ieš Deanulága, das leat áigahaš dadjanvuogit, vuoigatvuohta ii lea neutrála sohkabeali dáfus ja dasa lassin addá láhka muđui stáhtii lobi viidát hálddašit guolásteapmi čázádagas, juoga mii ii leat šat dilálašvuohta maŋŋágo báikkálaš hálddašeapmi ásahuvvui.

Finnmárkku resurssaid hálddašeapmi lea máŋgii rievdaduvvon, erenoamážit FEFO ásahemiin. Rievdadusat Deanučázádaga hálddašeamis lea oassi dán viiddes proseassas. Das lea okta spiehkastat; vuoigatvuođat guolásteapmái leat juo čielggaduvvon ja danne ii gula čázádaga hálddašeapmi FEFO:ii ii ge Finnmárkkukommišuvdnii čielggadit.

Čázádagas galgá dán rájes leat báikkálaš hálddašeapmi. Stáhta galgá dušše bidjat rámmaid hálddašeapmái lágaid bokte. Stáhta ii galgga šat doaibmat hovdejeaddjin báikkálaš álbmoga bealis. Dalle galget lágat čilget dili. Mii eat sáhte ballat rievdadusain dán oktavuođas.

Seamma deaŧalaš lea danne munnje ahte vuoigatvuohta bivdit stákkuin dál vuosttaš geardde lea evttohuvvon láhkamearriduvvot Finnmárkkulágas. Dat ii leat deanuláhkaásaheami ráhkadeami rádjai leamaš láhkamearriduvvon ja lea čuvvon boares vieru vuođul. Dát riekteovdáneapmi illudahttá.

Sámediggi ii livčče miehtan Deanulága rievdadeapmái, jus mii eat livčče oaivvildan ahte dát mearkkaša báikkálaš álbmoga vuoigatvuođaid nannen. Sihke vuoigatvuohta oaggut stákkuin ja vuoigatvuohta bivdit firpmiin nannejuvvojit dakko bokte ahte dat váldojuvvojit mielde finnmárkkuláhkii. Sámediggi lea guhká bargan dainna ulbmiliin ahte álbmotriekti eanet galgá leat oassin Norgga lágain.

Lea dohkkehuvvon ahte ILO – 169 dál lea muhtun muddui váldojuvvon mielde finnmárkkulága § 3 bokte. Dat mearkkaša ahte álbmotrievttis lea ovdu ja dat nanne vuoigatvuođaid mat leat vuođđuduvvon sámi boares vieruide, oamasteapmái ja dološ áiggi rájes geavaheapmái. Deanučázádaga bivdinvuoigatvuođat guorrasit ILO 169 artihkal vihttanuppelohkái, mas daddjojuvvo ahte guoskevaš álbmoga vuoigatvuohta luondduresurssaide iežaset eatnamiin galgá sihkkarastojuvvo erenoamážit.

Illudan vásihit go olbmot beroštit áššiin mat gusket min báikegottiide. Ávžžuhan buohkaid dutkat Sámedikki árvvoštallamiid dán áššis. Muhtumin lea rievdadus buorre.

Sametingsrådet sender lykkeønskninger til de nye statsrådene som ble oppnevnt i statsråd fredag 21.september 2012. - Vi vil særlig rette en takk til tidligere Utenriksminister Jonas Gahr Støre for å ha fått på plass Samordningsforumet for Nordområdene som skal sørge for konkret oppfølgning av Nordområdestrategiens tiltak. 

Sametingets deltakelse i dette forumet sikrer at urfolksperspektivet kommer inn når Regjeringen og regionale myndigheter følger opp tiltakene i strategien.

- Sametingsrådet ser frem til å fortsette arbeidet med å sikre at urfolks stemme blir hørt i nordområdepolitikken i samarbeidsforumet, og ønsker ny utenriksminister Espen Barth Eide til lykke med det viktige arbeidet med å ivareta urfolkenes menneskerettigheter i nord, sier Sametingets visepresident, og koordinator for nordområdepolitikken i Sametingsrådet, Laila Susanne Vars

Barth Eides bakgrunn fra Utenriksdepartementet og NUPI gir ham et godt utgangspunkt for å arbeide med menneskerettigheter og urfolks rettigheter i et globalt perspektiv.

- Utenriksministeren og hans departement vil spille en viktig rolle i forberedelsene frem mot Alta 2013 og Verdenskonferansen for urfolk i New York i 2014, og vi ser frem til å samarbeide med ham, sier Vars.

Sametingsrådet mener også det er gledelig at regjeringen har fått en ung kulturminister med minoritetsbakgrunn. 

- Kultursektoren er det samepolitiske området som Sametingsrådet mener får minst oppmerksomhet fra nasjonale myndigheter, derfor har vi forventninger til at en minister med minoritetsbakgrunn vil kunne se på den nasjonale kulturpolitikken sett fra et minoritetsperspektiv og bidra til å styrke dialogen med Sametinget, sier Vars

De kulturpolitiske utfordringene som ligger og venter på den nye statsrådens bord er blant annet ferdigstillelse av samenes tusenårssted- Østsamisk museum i Neiden, fortgang i planene om en nasjonal scene for det samiske nasjonalteateret Beaivváš i Kautokeino, bygging av sørsamisk kultursenter Saemijen Sijte på Snåsa. Dette  er bare noen av de utfordringene den nye kulturministeren vil måtte håndtere. 

- Vi ønsker alle statsrådene til lykke med sitt virke og forventer at de hver på sitt område er sitt ansvar bevisst når det gjelder å implementere urfolks rettigheter innenfor ulike samfunnsområder, sier Sametingets visepresident Laila Susanne Vars avslutningvis.

Kontaktperson: 

Visepresident Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Norgga ja Ruoŧa bealde Sámedikkit leat ovttas Ruoŧta Sámiid Riikkaservviin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin ožžon bargun Nogga ja Ruođa ráđđehusain bargat viidáseappot Norgga-Ruoŧa boazodoallokonvenšuvnnain. Ulbmilin lea oažžut dakkár konvenšuvnna mii fuolaha buot áššbeliid vuoigatvuođaid ja beroštusaid buori láhkai.

-Dát bargu ferte gárvvistuvvot jagi siste, danne mii doaivut oažžut buorti proseassa boazosápmelaččaiguin Norgga ja Ruoŧa bealde. Dušš dan láhkai sáhttit oažžut konvenšuvnna mii fuolaha buohkaid vuoigatvuođaid ja beroštusaid, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Duogáš bearjadaga čoahkkimii lea Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna maid Norgga ja Ruoŧa bealde vuolláičálle 2005:s, muhto sápmelaččaid garra eahpeduhtavašvuođa geažil ii leat konvenšuvdna nannejuvvon. Dan barggu vuođul maid mii leat ovddidan ráđđehusaide, sii válljejedje rahpat vejolašvuođa rievdadit konvenšuvnna.

-Sámiid bealis mii háliidit dál ovdánit dáinna bargguin, ja min mielas lea sámi ovttasbargu áššis rivttes lávki. Min mielas lea buorre gulahallan buohkaiguin áššis deaŧalaš vai ášši čuvgejuvvo bures ja buot áššebeliid vuoigatvuođat fuolahuvvojit konvenšuvnnas, dadjá Jåma.

-Dán muttus barggus ii leat mihkkege mearriduvvon, ja notáhta mii biddojuvvui ovdan ministtarčoahkkimis ii čana gean ge áššis. Notáhta sisdoalu mii sáhttit dál almmuhit go leat digaštallan dan iežamet ovttasbargobeliiguin. Lea deaŧalaš fuomášit ahte notáhta lea dušše vuolggasadji viidáset bargui ii ge dan galgga áddet dan láhkai ahte dat čatná áššis. Maŋŋágo mii leat gullan guoskevaš áššebeliid, de mii sáhttit dahkat oaivila das mo dat loahpalaš boađus galggašii šaddat, dadjá Jåma.

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma tel. +47 916 13 460 addá eanet dieđuid.

Sámediggi ja Sámi dáiddárráđđi soabaiga gaskavahku čakčamánu 26. b. dáiddáršiehtadusa jahkái 2013. Šiehtadusas lea 6,52 miljon ruvdnosaš rámma, mii mearkkaša 225 000 ruvdnosaš lassáneapmi jagi 2012 šiehtadusas.

-    Lean ilus go dáiddáršiehtadus dál lea vuolláičállojuvvon ja dat čájeha ahte Sámediggi lea nannen sámi dáidaga ja kultuvrra máŋggaid jagiid, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Okta jagi 2013 dáiddáršiehtadusa čuoggáin lea ahte várrejuvvojit ruđat Sámi dáiddárráđi fágalaš barggu nannemii. 500 000 ru várrejuvvo ortnegii fágakonsuleanttaid várás. Fágakonsuleanttaid deaŧaleamos bargu galgá leat ovddidit sámi čáppagirjjálašvuođa, musihka ja juoigama.

-    Maŋŋá dáiddárkonferánssa mii lágiduvvui árat dán mánus ja mii lihkostuvai bures, mii erenoamáš iluin dál čuovvolit konferánssa konkrehta doaibmabijuiguin ja joatkit dan buori ovttasbarggu mii mis lea dáiddárráđiin, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Viidáseappot leat áššebealit ovttamielalaččat earret eará das:

• Ahte njuolggadusat stipeandaortnegiid, sisaoastinortnegiid ja dáiddafoandda várás, ođasmahttojuvvojit ovdalgo jagi 2013 šiehtadallamat álggahuvvojit.
• Ahte dat dáiddárkonferánsa mii lágiduvvui 2012 čavčča, lihkostuvai bures ja ahte dat dáiddárkonferánsa berre lágiduvvot juohke nuppi jagi.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116

 Kunstneravtale 2013.pdf 423,66 kB

Sametingsrådet ønsker å øke kunnskapsgrunnlaget i Sametinget i forkant av forhandlinger med gruveselskaper om muligheter for oppstart av gruvedrift. Seminaret vil belyse internasjonale retningslinjer for ansvarlig næringsliv, forhandlingsprosesser med mineralselskaper og gruvedrifts konsekvenser for samisk tradisjonell næringsutøvelse, miljø og samfunnsutvikling.

Her er innlegget til sametingspresident Egil Olli.

Sametingsrepresentanter, inviterte foredragsholdere og andre tilstedeværende. God morgen!

Når Norge skulle få en ny, moderne og helhetlig minerallov forventet vi i Sametinget at dette også gjaldt for samene i hele det tradisjonelle samiske området. Slik ble det ikke. Vi fikk en lov:

-         Der det ikke tas noe hensyn til samisk kultur ved mineralvirksomhet utenfor Finnmark.

-         Der Sametinget ikke gis rett til å konsultere om beslutninger knyttet til mineralvirksomhet.

-         Der samene ikke gis en del av fordelen ved gruvevirksomhet - uavhengig av hvem som er grunneier.

Det ble fremmet en lov som skulle gjelde hele landet, bare ikke det samiske folk i hele landet.

Det ble fremmet en lov som skulle være moderne, bare ikke i forhold til urfolksretten.

Det ble fremmet en lov som skulle skape forutsigbarhet, bare ikke for samene – og da i realiteten heller ikke for næringen.

Sametinget kunne ikke gi sitt samtykke til en slik lov. Sametinget ga ikke sitt samtykke til loven.

Med Stortingets minerallovvedtak var det sametingsrådets vurdering at vi hadde to valg.

-         Vi kunne velge å avvise og motarbeide alle gruveinitiativ i samiske områder, eller;

-         Vi kunne velge å utarbeide vår egen veileder for hvordan vi på en åpen og gjennomsiktig måte forholder oss til, og søker enighet med, mineralselskaper direkte.

Vi valgte det sistealternativet - ikke uten oppmerksomhet.

Med vedtaket av Sametingets mineralveileder tok Sametinget en ny rolle for den samiske kultur- og samfunnsutviklingen. Vi påvirker ikke bare rammevilkårene staten setter og tiltakene staten beslutter. Vi trer fram og setter opp forventninger til flernasjonale private næringsaktører. Vi går inn i konkrete saker og på egne premisser definerer vi hva som er til gagn for samisk kultur.

Formålet med mineralveilederen er:

-         Å legge til rette for at hensynet til samisk kultur vektlegges og ivaretas.

-         Å fastsette forventninger til selskapers samarbeidsform.

-         Å sikre at folkeretten etterleves.

Mineralveilederen sikrer at opplysninger om samiske bruk og interesser frambringes ved planer om faktiske undersøkelsesarbeider.

Den sikrer at det utarbeides konsekvensutredninger etter Sametingets planveileder.

Mineralveilederen sikrer at ingen undersøkelser eller gruvedrift skjer uten at det har vært forhandlet om det.

Den stiller opp en forventning om at selskapene kommer til oss for å forhandle.

På den annen side pålegger den oss til å forhandle når utredningsgrunnlaget foreligger.

Forhandlinger skjer på tre nivå, som henger sammen med hvordan gruveprosjekter utvikler seg.

-         Det forhandles om søknad om undersøkelsesavtale når det er snakk om undersøkelser som kan gi fysiske inngrep.

-         Det forhandles om intensjonsavtaler når det er planer om å søke utvinningsrett. Intensjonsavtaler er i korthet avtaler om at en skal forhandle om søknad om driftskonsesjon. Utvinningsrett er ingen rett til utvinning, men en prioritert rett til å søke om drift.

-         Det forhandles om en hovedavtale om søknad om driftskonsesjon.

La det være helt klart; vår selvpålagte plikt til å forhandle, og intensjonsavtaler om hvordan dette skal gjøres foregriper ikke utfallet av forhandlingene. Det står i mineralveilederen og det står i intensjonsavtalene. Forhandlingen skal avdekke om planer om gruvedrift kan være til gagn for samisk kultur og kan skje i sameksistens med tradisjonelle samiske næringer.

Konsekvensutredninger og forhandlinger er virkemidler for brei og grundig informasjon.

Jeg legger til grunn at eventuell gruvedrift krever vårt informerte samtykke. Da må vi gjøre oss tilgjengelig for informasjon.

Dette er kjernen i Sametingets mineralveileder. Den etablerer gjennomsiktighet og prosessuell forutsigbarhet for Sametinget, tradisjonelle samiske næringer og mineralnæringen.

Den skaper ikke forutsigbarhet om utfallet av hver enkelt sak. Det må selvsagt vurderes konkret.

Med vedtakelsen av mineralveilederen har som sagt Sametinget tatt en ny rolle. Vi har tiltatt oss stor innflytelse – jeg vil si - sannsynligvis en avgjørende innflytelse. En så stor innflytelse gir oss og et stort ansvar.

Det å forhandle om gruveetablering det kan være brei tilslutning om i det samiske samfunnet er krevende.

Våre konklusjoner må stå seg i møte med storsamfunnet, som vi samer også er en del av.

Det er derfor alvorlige avveielser Sametinget skal ta, og vi skal gjøre det i forkant av myndighetsbeslutninger.

Våre områder har i det siste blitt karakterisert som et skattekammer. Ja, det er sikkert sant at det finnes et skattekammer under jorden i våre områder.

Vi skal ikke lete etter og grave opp skatter i grådighet. Men i aktelse for at våre valg skal gi verdier i mange generasjoner framover.

Vi i Sametinget har en nøkkel for slike valg. Jeg håper dette seminaret bidrar til at vi med bedre og breiere kunnskap bruker vår nøkkel på en klok måte.

Takk for oppmerksomheten!

Sametingspresident Egil Olli

Her er programmet for seminaret: http://www.sametinget.no/Kalender/Gruvedrift

Sámediggi ja duodjeorganisašuvnnat Sámiid Duodji ja Duojáriid ealáhussearvi leat odne dohkkehan duodjeealáhusšiehtadusa jagi 2013 várás. –Šiehtadallamat ledje positiiva ja konstruktiiva ja jotket Sámedikki nana áŋgiruššama duodjeealáhusain, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Šiehtadus rámma 2013 várás lea9,4 milj. ru.

-Erenoamážit illudahttá go šiehtadallit sohpe čađahit mearkagálvo-, vuovdin- ja vuovdalanprošeavtta, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Son dadjá ahte dát lea deaŧalaš lávki dan guvlui ahte buoridit ealáhusa gánnáheami dakko bokte ahte duodjegálvvuid šaddá álkit fidnet ja ahte daid márkanárvu stuorru.

Šiehtadallit sohpe maiddái vuoruhit gealbudandoaibmabijuid boahtte jahkái. Doaibmadoarjjaortnet lea hui ollu čalmmustahttojuvvon ja danne lea ráđđelahttu Marianne Balto ilus go áššebealit sohpe árvvoštallat ortnega.
Šiehtadus čuovvu mielddusin:

 Næringsavtale for duodji for 2013.pdf 834,70 kB

Sámedikki álgaga vuođul álggaha Finnmárkku Dearvvašvuohta prošeavtta mii galgá buoridit dulkoma dearvvašvuođasuorggis. – Dát lea stuorra lávki rievttes guvlui, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Doppe gos ovdal lei dábálaš geavahit sámegiel dulkka skájanasaid bokte, de geavahuvvo dál videogaskkusteapmi. Dieinna vugiin ii geavat dulka dušše celkojuvvon sáni, muhto maiddái rumašgiela, mimihka ja muohtogeahčastagaid.

-    Čielga buoremus dulkondilli lea álo go buohcci ja dulka leaba seamma lanjas. Go dat ii leat vejolaš ovdamearkka dihtii guhkes gaskka geažil, de lea videogaskkusteapmi hui buorre čoavddus. Videogaskkusteapmi askedihtoris álkida maiddái dulkka geavaheami eará diliin go dušše doavtterháleštallamiin go lea sisalágiduvvon, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Son deattuha viidáseappot man deaŧalaš dat lea ahte beassat geavahit iežas eatnigiela go deaivvada dearvvašvuođabálvalusain.

-    Duohtavuohta lea ahte olmmoš máhccá iežas eatnigillii hušaid siste ja go lea vuorjašuvvan. Go iežas giela hállá, de lea álkit geavahit rivttes ja dárkilis sániid. Boasttugulahallan medisiinnalaš oktavuođas sáhttá leat heaggaváralaš ja mus lea buorre jáhkku dasa ahte Finnmárkku Dearvvašvuođa ovddasmanniprošeakta sáhttá buoridit buohcci ja divššára gaskasaš gulahallama, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Ovddasmanniprošeakta bistá golggotmánu 1. b. rájes juovlamánu 9. b. 2012 rádjai. Hámmárfeastta buohcciviesus lea dulka 100 proseantta virggis beaivet, ja ovddasmanniprošeavttas lea dulka olámuttus dii. 16-24 buot árgabeivviid ja dii. 08-24 vahkkoloahpaid.

Tulkkat galget leat olámuttus videokonferánsii 30 minuhtas dan rájes go dearvvašvuođabargit váldet oktavuođa.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460

Sámediggeráđđi mearridii golggotmánu 3. b. doarjut ássanmiellaprošeavtta Vuolgán Várjjagis - Made in Varanger badjelaš 200 000 ruvnnuin. – Mii leat ilus go beassat doarjut Várjjat guovllu regiovdnaovddideami, cealká ráđđelahttu Marianne Balto.

-    Unjárga lea mearrasámi gielda gos leat ollu duojárat ja snihkkárat geain lea fága- ja meašttirreive. Dasa lassin buvttadit gielddas bierggu mas lea buorre kvalitehta. Prošeakta Made in Varanger háliida bajidit ássanmiela Unjárgga gielddas, ja ovddidit duoji ja biepmu smávvilbuvttadeami. Dan mii Sámediggeráđis dieđusge doarjut, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Prošeavtta ulbmiljoavku lea dat snihkkárat, duojárat ja biebmobuvttadeaddjit mat leat juo Várjjat guovllus. Prošeavtta vuolggasadjin lea ulbiljoavkkuid dárbbut ja ovdánandáhttu.

Made in Varanger lea válljejuvvon ovtta Ráđđehusa ássanmiellaáŋgiruššamiin ja ráđđelahttu Balto dovddaha stuorra ilu go prošeavttas lea govda doarjja, earret eará eretfárrenčuolmmaid geažil.

-    Eretfárren sámi guovlluin buvttiha hástalusaid olmmošlogu bisuheam dáfus. Lassin bargosajiide lea deaŧalaš bisuhit geasuheaddji báikegottiid gos nuorat háliidit orrut. Dakkár prošeavttat go Made in Varanger leat deaŧalaš doaibmabijut dasa ahte jorgalahttit eretfárrema. Sávan lihku prošektii, cealká ráđđelahttu Marianne Balto loahpas.

Vuolgán Várjjagis - Made in Varanger:is leat 4 oasseulbmila:

• ovddidit allakvalitehta dujiid ja biebmu vuovdaleami, vuovdima ja juohkašumi
• ovddidit álggahanbirrasiid nuoraid várás ja ođđa duojáriid ja biebmobuvttadeddjiid várás
• ovddidit hutkkálaš buvttadan- ja fierpmádatbirrasiid duojáriid ja biebmobuvttadeddjiid várás, sihke ollesáiggi ja oasseáigge doaimmaheddjiid várás
• viidásetovddidit Vuonnamárkaniid riikkaidgaskasaš festiválan báikkálaš gálvobuvttadeddjiid várás davvin, ja ovttasbarggus Grensekommunerådet:in oažžut ovdan hástalusaid rámmaeavttuin

Gulahalli:

Ráđđelahttu Marianne Balto, tel. 480 63 358

Sámedikki presideanta Egil Olli lea duhtavaš go ráđđehus lasiha juolludemiid sámegillii ja sámi kultuvrii. -10 miljon ruvnno jahkásaččat sámi giella- ja kulturdoaibmabijuide viđa jagi áigodagas nanne áŋgiruššama ja doaibmadási, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Sámedikki presideanta Egil Olli lea duhtavaš go ráđđehus lasiha juolludemiid sámegillii ja sámi kultuvrii. -10 miljon ruvnno jahkásaččat sámi giella- ja kulturdoaibmabijuide viđa jagi áigodagas nanne áŋgiruššama ja doaibmadási, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Sámedikki presideanta Egil Olli dadjá maiddái ahte lea buorre go Raavrevijhke tjielte váldojuvvo mielde sámegiela hálddašanguvlui.

-Dat čalmmustahttá ja nanne lullisámegiela  dakkár guovllus gos giella lea áitojuvvon, dadjá Olli. Ráđđehus sihkkarastá lullisámi oahpponeavvo- ja terminologiijaovddideami 1 miljon ruvnnuin, das lea maiddái stuorra mearkkašupmi lullisámegiela boahtteáigái, dadjá Olli.

Olli dadjá ahte dárbbašuvvojit ollu eanet oahpponeavvut sámi servodagas ja danne sávašeimmet stuorát juolludemiid oahpponeavvoráhkadeapmái.

-Buohkanassii  lea ráđđehusa bušeahttaevttohus sámi áigumušaide lávki rivttes guvlui, loahpaha Sámedikki presideanta Egil Olli.

Maŋimuš áiggis lea beaggán medias máŋgii ahte sámit vealahuvvojit rasisttalaččat. - Vašši cealkámušat ja veahkaváldi leat dohkketmeahttun dagut beroškeahttá das makkár ákkaiguin čájehit vaši ja manne geavahit veahkaválddi, cealká Sámedikki presideanta Laila Susanne Vars.

- Ii galgga leat nu ahte “dien mađe ferte gierdat go lea sápmelaš”. Sámediggeráđi bealis háliidan mun dadjat ahte mii doarjut sin; geat leat duostilat ja muitalit rasismma birra almmolaččat, go sin vásihusat sáhttet veahkehit earáid geat leat seamma dilis, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.

- Mii leat maŋimuš áiggis gullan garra muitalusaid sihke beaivválaš rasismma birra ja dan birra ahte sámiid vuostá lea geavahuvvon njulgestaga veahkaváldi danne go sii leat sámit. Mun lean hui suorganan go ná ain dáhpáhuvvá Norggas 2012:s, ja čájeha ahte mis lea ollu ain bargu dan ektui ahte sihkkarastit dan ahte sihke vánhemat ja oahpahusvuogádat oahpahit mánáide ja nuoraide gudnejahttit eará kultuvrraid ja identitehtaid. Muhto rávisolbmuin lea erenoamáš ovddasvástádus, kulturerohusaid árvvus atnin lea vuođđoárvu min servodagas, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Várrepresideanta dubme rasisttalaš daguid ja rámiida sin geat dustet muitalit iežaset vásihusaid birra.

Sámediggeráđđi lea juo váldán oktavuođa Antirasistisk Senteriin ja háliida dál geahčadit mo livččii vejolaš ovttasbargat nu gohčoduvvon beaivválaš rasismma vuostá maid ollu sámit vásihit.

Suorganan man viiddis rasisma lea

Rasisma lea vealaheapmi etnisitehta, álgoriikka dahje liikeivnni mielde. Norggas lea rasisma gildojuvvon Straffeloven nammasaš lágas § 135a ja lágas man namma lea Diskrimineringsloven § 4.

- Rasisma ii jávkka iešalddis, ja Sámediggeráđđi lea váldán ovdan Ráđđehusain ahte mii leat suorganan go dan muttos ollu sápmelaččat vásihit vealaheami ja rasismma Norggas odne. Mii leat evttohan doaibmabijuid, erenoamážit oahpahusa ja diehtojuohkinbarggu ektui. Min mielas lea deaŧalaš ahte máilbmi oažžu diehtit beaivválaš rasismma birra, ja medias lea dan oktavuođas deaŧalaš rolla. Sámediggeráđđi ávžžuha buohkaid váldit oktavuođa Antirasistisk Senteriin jos vásihit rasismma beaivválaččat, dat sáhttá veahkehit váttis dilis, dadjá Laila Susanne Vars loahpas.

Dá leat Antirasistisk Sentera rávvagat:

Lea deaŧalaš reageret go rasismma vásiha, ja dan sáhttá dahkat máŋgga láhkai.

Go don leat vásihan rasismma:

Antirasistisk Sentera ráđđeaddinkantuvrras lea guhkes áiggi vásihus rasismaáššiiguin. Sádde e-poastta dahje čuojat 23 13 90 00 vai beasat šiehtadit persovnnalaš ráđđeaddima.
Dásseárvo- ja vealahusáittardeaddji meannuda áššiid ja addá nuvttá ráđiid vealahusáššiin.

Rasisma neahtas:

Go fuobmát rasisttalaš ovdanbuktimii Interneahtas, de sáhtát dieđihit njuolgga KRIPOS:ii sin cavgilanbálvalusa bokte. Rasisttalaš ovdanbuktimiid sáhttá maiddái dieđihit njuolgga moderatoraide digaštallanforain. Váldde oktavuođa siiddu ovddasvástideddjiin. Dain leat dál ollugiin dieđihanboallu heivemeahttun čállosiid várás. Geavat daid!

Facebook:s leat čielga njuolggadusat dan birra ahte rasisttalaš sisdoallu ii dohkkehuvvo, ja don sáhtát raporteret joavkkuid dahje eará sisdoalu mii du mielas lea rasisttalaš. Joavko-siiddu vuolimuččas lea leaŋka mainna sáhttá raporteret joavkku (”rapporter gruppe”) mainna sáhtát almmá muitalkeahttá gii don leat, raporteret ja vejolaččat ákkastallat manne du mielas berre sihkkut joavkku.

Ollugat eai háliit iežaset man nu sivaid geažil persovnnalaččat seaguhit áššái. Antirasistisk Sentera ektui it dárbbaš almmuhit gii don leat, sii sáhttet váidit ášši politiijaide du ovddas, váldit oktavuođa mediain, váldit oktavuođa web-hoteallain dahje váldit oktavuođa siiddu ovddasvástideddjiin.

Gulahalli :

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102

Mandag 8. oktober la regjeringen frem sitt forslag til statsbudsjett for 2013. Med et stort etterslep innen samiske læremidler hadde Sametingets plenum i oktober 2011 spilt inn behov for økning på 25 mill. kroner for opplæringsfeltet. Regjeringen foreslår at bevilgningene for 2013 videreføres på samme nivå som for 2012. Sametingets visepresident Laila Susanne Vars er skuffet.

- Det var en skuffelse å se at heller ikke i år ser regjeringen viktigheten av å satse på samiske læremidler, til tross for den godt dokumenterte prekære situasjonen samiske skoleelever fortsatt befinner seg i. Det overrasker meg at Kunnskapsdepartementet ikke har tatt våre innspill på alvor, all den tid vi har hatt en god dialog med Kunnskapsdepartementet om nettopp det store etterslepet på samiske læremidler, uttaler Vars.

Satsing på kunnskapssamfunnet er en av hovedparolene i regjeringens budsjettforslag. Sametinget ser med bekymring på at samisk opplæring og utdanning ikke ser ut til å være inkludert i denne satsingen.

- Prosjektet med den nettbaserte delingsarenaen for samiske læremidler, ovttas.no, ble igangsatt i 2010 og har nå vist seg å være et ettertraktet og velfungerende nettportal for synliggjøring og deling av samiske læremidler. Vi så frem til en fast finansiering av initiativet i budsjettforslaget, men heller ikke her ser det ut som Kunnskapsdepartementet har tatt våre innspill til følge.

Kontaktperson:

Visepresident Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnabarggu oktavuođas bovde sámediggeráđđi dál guoskevaš ealáhusaktevrraid gulahallamii. – Bohtosa soahpama oktavuođas leat ealáhusa oainnut ja rávvagat deaŧalaččat sámiid bealis, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna vuolláičállojuvvui 2009:s Norgga ja Ruoŧa gaskka, ja dál plánejit Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat dohkkehit konvenšuvnna lagaš boahtteáiggis.

-    Dan oktavuođas galget Norgga ja Ruoŧa sámedikkit, Norgga boazosápmelaččaid riikasearvi ja Ruoŧa boazosápmelaččaid riikasearvi, bargat viidáseappot dainna áigumušain ahte soahpat konvenšuvnna. Jos dát proseassa ii buvtte čovdosa, de leat sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit gergosat dohkkehit ja bidjat fápmui dan konvenšuvnna mii juo lea šiehtaduvvon, čilge ráđđelahttu Jåma.
Konvenšuvdnabargui lea áigemearrin biddjojuvvon jahki čakčamánu 2012 rájes.

-    Norgga beale Sámedikkis lea ovddasvástádus jođihit proseassa ja sávvá danne beassat gulahallat guoskevaš orohagaiguin vai bargui sihkkarastojuvvošii buoremus vejolaš proseassa. Mii bivdit guoskevaš oasálaččaid orohagain váldit oktavuođa minguin jos háliidit gulahallat Sámedikkiin ášši birra, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Mii bivdit dieđihit midjiide maŋimuštá 15. 11.2012 jos lea háliidehket gulahallat minguin.

Dieđuid ášši birra addá seniorráđđeaddi Ingeborg Larssen, tel 78 47 40 00 dahje på e-poasta:: ingeborg.larssen@samediggi.no.

 Gulahallanolmmoš:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma lea fuolastuvvan fálaldagaid geažil psykalaš  dearvvašvuođasuodjalusas lullisámi guovllu buhcciide ja bivdá Davvi Dearvvašvuođa váldit vuhtii ahte sis lea nationála ovddasvástádus buot sámiin Norggas, maiddái lullisámi guovllus.

-    SÁNAG lea huksen áidnalunddot giella- ja kulturgelbbolašvuođa sámi áššiin, mii maiddái berre boahtit lullisápmelaččaide buorrin, čujuha ráđđelahttu Jåma viidáseappot.

Álgoálbmotgeatnegasvuođaid vuođul lea buot sápmelaččain Norggas vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon dearvvašvuođafálaldaga mas lea giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Dán vuođul dat ásahuvvui ge SÁNAG.

-    Sámediggeráđđi ii dohkket goassege kvalitehta dáfus heajut fálaldaga SÁNAG:s lullisámi buhcciide. Áiggun dán ášši váldit ovdan Ráđđehusain konsultašuvnnaid bokte, ja bivddán Davvi Dearvvašvuođa váikkuhit dakkár čovdosii, mas maiddái lullisámi buohccit ožžot diksofálaldaga SÁNAG:s, cealká Ellinor Marita Jåma.

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma čujuha loahpas dasa ahte Davvi Dearvvašvuohta berre leat doarjjan SÁNAG:ii dán barggus, ja oaidnit man mávssolaš dikšofálaldat lea maiddái lullisámi buhcciide.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460

Sámedikki várrepresideanta  Laila Susanne Vars lea hui ilus go dál lea čielgan ahte sámi kulturmáhttu šaddá ”Kompetanse for kvalitet – strategi for videreutdanning av lærere for 2012- 2015” áŋgiruššansuorgin.

- Mun dieđán ahte Oahpahusdirektoráhta lea cealkán ahte sámi kulturmáhttu galgá vuoruhuvvot go joatkkaoahppofálaldat oahpaheddjiid várás mearriduvvo. Sámedikki oahppogažaldagat ovddasvástideaddjin mun lean hui ilus direktoráhta dovddahusaiguin dán áššis, cealká várrepresideanta  Laila Susanne Vars. 

Sámi oahpaheaddjioahpu regiovdna (SAK 7) lea rahčan dainna ahte oažžut sámi kulturmáhtu mielde joatkkaoahppofálaldahkan dán oahppojahkái, muhto dasa ii mieđihan direktoráhta.

Sámedikki várrepresideanta  válddii dán ášši ovdan Máhttodepartemeantta stáhtačálliin Elisabeth Dahle:in go son lei oahppomátkkis Finnmárkkus giđđat. Doppe čujuhuvvui maid oahppofálaldatdárbui sámi kulturmáhtus, ja čujuhuvvui dasa ahte leat juo máŋga allaskuvlla mat leat ovddideamen dakkár fálaldagaid. 

- Háliidan erenoamážit rámiidit Finnmárkku allaskuvlla mii lea rahčan hui garrasit oažžut eavttuid rievdaduvvot. Munnje lea stuorra illun oaidnit dan mii dahkkojuvvo sámi oahpaheaddjioahpu regiovnnas ja erenoamážit dat ahte das lea ávki, cealká várrepresideanta  Laila Susanne Vars.

Dat ahte sámi kulturmáhttu dát šaddá áŋgiruššansuorgin, lea maid mielde ollašuhttimin dan ulbmila ahte ođđa vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu studeanttain galgá leat máhtu sápmelaččaid ja sámi servodaga birra. Máhtu sámi álbmoga birra, earret eará máhttu sámi kultuvrra ja historjjá birra, dárbbaša nannet erenoamážit oahpaheaddjivirggis.

- Mu mielas lea deaŧalaš lávki rivttes guvlui go dál nannejuvvo oahppofálaldat sámi kulturmáhtus, erenoamážit dan dáfus ahte eastadit oaguhemiid ja vašuheaddji cielahemiid sápmelaččaid vuostá, dadjá várrepresideanta  Vars.

Várrepresideanta Vars deattuha viidáseappot erenoamáš deaŧalažžan buorebut čalmmustahttit mearrasámi kulturgelbbolašvuođa, go dat han lea oassi dan sámi kultuvrras mii historjjálaččat lea garrasepmosit deddojuvvon stuorraservodaga bealis.

- Mus leat stuorra vuordámušat dasa ahte oahppofálaldat sámi kulturmáhtus álggahuvvo buot sámi guovlluin juo boahtte čavčča vuorddán iluin ahte buorre ovttasbarggu gaskal Sámedikki ja sámi oahpaheaddjioahpu regiovdna joatkašuvvá, loahpaha várrepresideanta  Laila Susanne Vars.

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102

Barggolašvuohta lassána kulturealáhusain sámi guovlluin. Dan čájeha raporta maid Telemarkforsking lea čállán Sámedikki ovddas.

Raporta čájeha ahte lassáneapmi lea leamaš stuorámus vásáhus- ja doaibmafitnodagain ja beroštusorganisašuvnnain. Barggolašvuohta lea lagabui duppalastojuvvon ja lea stuorát lassáneapmi go riikkaoasis ja Norggas muđui, čájeha Telemarksforsking raporta.

Sámi guovlluin barget 594 olbmo iešguđet kulturvirggiin. Dain barget 204 medias, 110 barget iešguđetlágan dáiddalaš bargguiguin, 228 olbmo barget kulturgaskkustemiin, omd. musea- ja girjerádjobargin, ja 52 olbmo barget dáiddaoahpahemiin kulturskuvllas dahje sullasaš sajiin.

Norgga kulturindeaksa

Norgga kulturindeaksa addá jahkásaš visogova kulturfálaldagain ja kulturdoaimmain Norgga gielddain, regiovnnain ja fylkkain. Indeaksa vuođđuduvvo dieđuide máŋgga almmolaš etáhtas, beroštusorganisašuvnnas ja searvvis. Dán raporttas bidjá Telemarksforsking ovdan bohtosiid ja dárkilis dieđuid sámi gielddain.

Dáiddárgielda

Oktiibuot 96 dáiddára orrot sámi guovlluin, čájeha Telemarksforsking raporta. Dat vástida guovtti dáidárii juohke duhát ássis, dávjodat mii lea sullii bealli riikkagaskamearis. Dáiddáriid lohku sámi guovlluin lea lassánan 6 proseanttain maŋimus jagi. Riikkadásis ii leat dáiddárdávjodat lassánan.

Sámi guovlluid gielddain lea Guovdageaidnu dat stuorra dáiddárgielda. Doppe leat 30 dáiddára mii mearkkaša 10,2 juohke duhát ássis, nappo okta proseanta ássiin, ja sii leat lahttun ovtta dahje máŋgga dáiddárorganisašuvnnas. Dušše Guovdageainnus leat 17 musihkkára ja komponistta, čieža neavttára ja guhtta visuála dáiddára. Guovdageaidnu lea goalmmát stuorámus dáiddárgielda Norggas.

Kulturdieđáhus

-Raporta lea deaŧalaš máhttovuođđu Sámedikki bargui kulturdieđáhusain, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto. Son dadjá ahte okta sivain lassáneapmái kulturealáhusain, lea Sámedikki doarjjaortnegat.

Eanet dieđuid addá:

Norgga kulturindeavssa prošeaktajođiheaddji lea Bård Kleppe. Suinna sáhttá váldit oktavuođa telefovnnas 911 97 543 dahje e-poasttas kleppe@tmforsk.no.

Gulahalli Marianne Balto + 47 480 63 358

Loga rápportta.

 Norsk kulturindeks 2012 Resultater fra samisk område.pdf 1,27 MB

2012:s lea čuohte jagi vássán dan rájes go vuosttaš sámi romána ilmmai, namalassii ”Bæivve-Alggo” maid Anders Larsen čálii, son lei eret Návuonas Romssas. Dát čalmmustahttojuvvo dál goargugirjjiin ”Om sjøsamene”, mii adnojuvvo Larsena dahkosiid gaskkas leat okta dain deaŧaleamos dahkosiin. Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen rámiida 100-jagi čalmmusteami álgaga.

- Sámi girjjálašvuohta lea deaŧalaš sámi giela ja kultuvrra guoddi, ja dán oktavuođas maiddái min sámi historjái. Anders Larsen ii lean dušše erenoamáš čeahpes sámi girječálli, muhto son lei maiddái nana ja čielga jietna sámi áššiin garra dáruiduhttinpolitihka áiggis. Mun illudan oaidnit ávvugirjji ja buorebut oahpásmuvvat sihke girječálliin ja min lagaš historjjáin, dadjá sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen.

Girji mearrasámiid birra adnojuvvo eahpitkeahttá leat Anders Larsena deaŧaleamos dagusin. Girjjis čállojuvvo mearrasámiid eallima birra Finnmárkkus ja Romssas sámi historjjá nuppástuhttináiggis, ja das govviduvvo sihke teavsttaiguin ja govaiguin mearrasámiid eallin ja eallinvuohki nugo dat lei álgogeahčen ovddit čuohtejagi.

Sámi lágádus ČálliidLágádus lea vuolggahan jurdaga almmuhit ávvugirjji. Girjji leaba čállán Ivar Bjørklund, Romssa museas, ja Harald Gaski, Romssa universitehta kultur- ja girjjálašvuođa instituhtas. Sámediggeráđđi doarju ávvugirjji gitta 150 000 ru rádjai.

Gulahallan:

Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen, tel. 941 30 116.                    

Sámit ja inuihtat sohpe oktasaš mihttomeriid ON álgoálbmogiid 2014 máilmmikonferánssa várás sin oktasaš čoahkkimis Nuuk:s, golggotmánu 23. – 24. b. 2012. Sámit ja inuihtat gullet Árktalaš guvlui ON oktavuođas.

Sámiid ovddastus lei Sámi parlamentáralaš ráđi ja Sámiráđi bokte, ja inuihtaid ovddastus lei fas Ruonáeatnama iešmearridanstivrra ja Inuit Circumpolar Council (ICC) bokte.

Presideanta ja Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheaddji Egil Olli cealká ahte lea hui duhtavaš go lei buorre ovttasbargu inuihtaid ja sámiid gaskka.

-    Čoahkkin čađahuvvui dávgasit ja buori vuoiŋŋas. Oktasaš árktalaš julggaštus lea ráhkaduvvon lávga ovttasbargguin sámiid ja inuihtaid gaskka, ja julggaštusas deattuhuvvo čielgasit man deaŧalaččat álgoálbmotrievttit leat, nugo dat earret eará ovdan bohtet ON álgoálbmotjulggaštusas mii mearriduvvui 2007, cealká Egil Olli.

Sámit ja inuihtat dovddahit julggaštusas makkár vuordámušat sis leat doaibmabijuid ja vuoruhemiid ektui maid máilmmikonferánsa galggašii mearridit vai álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid nannen sihkkarastojuvvošii.

-    Min oktasaš posišuvnnas leat doaimmat ja das leat ollu ođđa jurdagat maid evttohit ávkin álgoálbmogiidda miehtá máilmmi jos dat čuovvoluvvojit máilmmikonferánssas. Mun jáhkán ahte min oktasaš julggaštusas leat buorit árvalusat prosessii álgoálbmogiid 2014 máilmmikonferánssa várás, deattasta Egil Olli.

Loahpas dadjá Egil Ollu ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi lea hui duhtavaš dainna árktalaš guovllu loahppadokumeanttain, mas leat guovllu vuoruheamit máilmmikonferánsii. Julggaštusas váldojuvvojit fáttát nugo álgoálbmogiid iešmearridanriekti; eatnamiidda, čáziide, resurssaide ja árbevirolaš eallinvugiide.

-    Julggaštusas evttohuvvo lassibeavdegirji ON álgoálbmotjulggaštussii, dainna áigumušain ahte nannet álgoálbmotrievtti čađaheami ja rivttiid eana- ja luondduriggodagaide; doaibmabijut maiguin nannet álgoálbmotrivttiid leat; kultuvra, giella, oahppu, dearvvašvuohta; álgoálbmogiid rájáidrasttideaddji rievttit, ja dasto evttohuvvojit doaibmabijut maid bokte nannet ON barggu álgoálbmotrivttiiguin, dadjá Olli loahpas. 

Gulahallanolmmoš:

Presideanta ja Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheaddji, Egil Olli. Tel. 900 26 880

 Nuuk Arctic Declaration on the World Conference on Indigenous Peoples 2014.doc 47,00 kB

Sámediggi lea geassit 2012 fitnan geahččamin 330 vistti “sámi visttiid identifiseren ja registreren” prošeavtta oktavuođas.

Sámediggi álggahii 2011:s, ovttasráđiid Riikaantikvárain, sámi visttiid registrerenprošeavtta. Bargu lea álggahuvvon oktanaga davvisámi guovllus, márkasámi guovllus ja máttasámi guovllus. Prošeavtta oktavuođas galget automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon ja veaháš ođđaset sámi visttit identifiserejuvvot, registrerejuvvot ja daid dilli galgá árvvoštallojuvvot. Geahčadeamit leat čađahuvvot Gaala, Árborde, Skániid, Deanu ja Mátta-Várjjaga gielddain.

Sámediggi háliida golmmajagáš prošeavtta bokte registrerehit sámi visttiid mat leat boarráset go 100 jagi go dat leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon olles Norggas.

Sámi kultur- ja máhttoguoddit

-Boares sámi viesuin leat ollu kvalitehtat main lea deaŧalaš atnit ávviris. Dat muitalit sámi kultuvrra ja identitehta birra, ja danne lea ge deaŧalaš registreret ja suodjalit sámi visttiid, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck. Dáin visttiin lea divrras kulturárbi, ja dat berrejit sihkkarastojuvvot sámi kultur- ja máhttoguoddin, dadjá De Coninck.

Sámedikki prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck dadjá ahte sis lei buorre ovttasbargu viessoeaiggádiiguin geahčademiid oktavuođas geassit. Mii leat gullan ollu miellagiddevaš muitalusaid visttiid birra. Ja mii leat deaivvadan ollu eaiggádiiguin geat leat atnán ávvira dáin visttiin. Viessoeaiggádiidda sáddejuvvo reive čađahuvvon geahčadeami birra 2012 juovlamánu áiggi. Das ávžžuhit maiddái sin ain atnit ávvira dáin visttiin, maid sáhttá buoremusat dahkat dábálaš geavaheami bokte ja go jeavddalaččat bearráigeahččá ja bajásdoallá daid. Jos lea dárbu divodit vistti, de ferte dan dahkat ovttasráđiid Sámedikkiin.

Fitnan geahččamin 330 vistti

Sámediggi lea lohkan 130 áitti, 70 viesu, 24 náveha, 8 eanakeallára ja 3 goađi. Áittit leat geavahuvvon máŋggalágan ulbmiliidda ja leat huksejuvvon máŋgga láhkai. Dat sáhtte leat geahppasat ja ilbmásat dahje lossagat ja lávgalasat. Dat sáhtte leat biddjojuvvon stoalppuid dahje geađgebelkkuid ala. Viesuin ledje vel eanet variašuvnnat, 1, 1 ½ dahje 2 gearddi, 2-lanjat, 4-lanjat, dimbbarpanelat dahje eai. Buot dát visttit muitalit láhkáseaset sámi ássama guovlluin.

Dieđut ja dokumeanttat mat leat čohkkehuvvon dáid visttiid birra galget biddjojuvvot Askeladdenii, mii lea Riikaantikvára kulturmuitodiehtovuđđui. Das sáhttá ohcat ja neahttasiidu gávdno dáppe http://www.kulturminnesok.no/.

Ohcá eaiggádiid ja informánttaid

Sámediggi áigu boahtte jagi dahkat geahčademiid Romssas ja máttasámi guovllus.

Eaiggádušat go don boarráset sámi vistti dahje lea máhttu sámi visttiid birra ja háliidat veahkehit, de váldde oktavuođain Sámedikkiin. Sáhttát áinnas sáddet gova ja dieđuid visttiid birra, dadjá prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck.

Prošeaktajođiheaddji Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobil 90 79 98 19, e-poasta:
mia.de.coninck@samediggi.no

Prošeaktamielbargi Elin Kristina Jåma, tel. 78 47 40 34, mobil 94 82 59 78, e-poasta:
elin.kristina.jama@samediggi.no

Sámediggi lihkuha Sámi NissonForuma davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašumiin 2012. Bálkkašupmi geigejuvvo SNF:ii sin barggu ovddas sohkabealedásseárvvuin ja nissonolbmuid vuoigatvuođaiguin sámi servodagas lagabui 20 jagi.

-    Sii leat duostan jienádit doppe gos ollugat orrot jávohaga, dakkár áššiid birra sámi servodagas maid birra ii galgga hállat ja nissonolbmuid saji birra sámepolitihkas, dadjá Sámedikki presideanta ja Sámi Parlamentáralaš Ráđi jođiheaddji Egil Olli. 

Rájáidrasttideaddji

Sámi NissonForum ii lea vajálduhttán ahte sápmelaččat orrot njealji riikkas ja ahte rájáidrasttideaddji perspektiiva lea vuođđun buot sin bargui. Viidáseappot deattuhuvvo ahte sis álo leat leamaš mielde nissonolbmot máŋgga riikkas sin stivrras, mii dagaha ahte sii leat oidnosis guhkás olggobealde Sámi ja ahte sis lea stuorra riikkaidgaskasaš fierpmádat.

-    Sii leat oainnusin dahkan ovddasmanni nissonolbmuid ja sámi nissonolbmuid historjjás. Sii leat váldán ovdan dakkár áššiid mat gusket rumašdeattuheapmái, seksuála illasteapmái ja veahkaváldái nissonolbmuid vuostá, dadjá Olli.

Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašupmi

Sámi parlamentáralaš ráđđi juohká Davviriikkalaš sámi dásseárvobálkkašumi juohke viđát jagi. Bálkkašupmin lea dáidda ja 10 000 eurosaš ruhtasupmi. Ulbmil bálkkašumiin lea movttiidahttit ovddidit ovttadássásašvuođa ja dásseárvvu gaskal almmáiolbmuid ja nissonolbmuid riikkarájáid rastá sámi servodagain.

-    Dán jagi bálkkašeami vuoitit leat searvan servodatdigaštallamiin čielga ulbmiliin: Ovttadássásašvuohta sámi servodagain, loahpaha Olli.

Gulahallanolmmoš:

Presideanta ja Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheaddji, Egil Olli. Tel. 900 26 880

-    Sámedikki bealis sávan lihku SlinCraze-guoktái Nils Rune Utsi ja Ole Kristoffer Hætta go leaba ožžon dán jagi Ramp-stipeandda, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Skábmamánu 3. b. soai oaččuiga 250 000 ruvdnosaš Ramp-stipeandda. Musihkkamáinnolmas Åge Aleksandersen geigii Namsosas NTE Arenas bálkkašumi Nils Rune «SlinCraze» Utsi:ii, gii lea Mázes eret.

-    Dát lea hirbmat stuorra bálkkašupmi sámi rap ovddas, ja SlinCraze dohkkeheapmin nationála artistan seamma dásis go CarpeDiem ja Tungtvann. Dáinna musihkain dahká SlinCraze sámegiela buohkaidopmodahkan, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen viidáseappot.

Lagabui 240 ohcama bohte Ramp-stipendii. Árvvoštallangotti jođiheaddji Åge Aleksandersen dadjá cealkámušas ahte son lea gullan buot ohcamiid ja son lea sihkar das ahte sii leat válljen gelbbolaš vuoiti.

Ramp-stipeanda lea 250 000 ru stuoris, ja galgá leat veahkkin artistta karrieara ovdáneapmái.

Oktavuohtaolbmot:

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tel. 941 30 116.

Majestehtalaš Gonagas lea addán Mikal Andor Petter Kelok Urheim:ii ánsomedáljja silbbas su nana ja eallima guhkkosaš áŋgiruššama ovddas olbmuide ja servodahkii ávkin. Mikal Urheim lea bargan oahpaheaddjin, rektorin ja politihkkárin. Son lea erenoamážit bargan julevsámi giela ja servodaga ovddidemiin.

– Sámedikki bealis lihkuhan Mikal Urheim dan stuorra gudni ovddas mii lea oažžut dakkár bálkkašumi, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Julevsápmelaččaid ovddasmanni

Mikal Urheim lea olles su bargoeallimis bargan dakkár áššiiguin main lea stuorra mearkkašupmi, erenoamážit sámi álbmogii, ja julevsápmelaččaide erenoamážit. Mikal Urheim lea leamaš guovddážis julevsámegiela ovddidanbarggus, son lei earret eará mielde giellalávdegottis mii ráhkadii gustojeaddji julevsámegiela riektačállima, ja julevsámi áirrasin Sámi oahpahusráđis.

–  Mikal Urheim lea mearkkašan ollu dálá sámi servodaga hábmemii Norggas, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Sámi vuoigatvuođačielggadeapmi

Politihkkárin evttohii Mikal Urheim árrat hui deaŧalaš rievdadusa dasa mo stáhta hálddaša sámi áššiid. Danne lei ge áibbas lunddolaš ahte Mikal Urheim lei mielde vuosttaš Sámi vuoigatvuođalávdegottis mii evttohii Vuođđolága § 110A, Sámelága ja Sámedikki.

Sámi vuoigatvuođalávdegotti jođiheaddji, Carsten Smith, govvii Mikal Urheim dakkár oaivámužžan gii váikkuhii hui ollu, čiekŋalis áddejumiin ja hámuhandáidduin, daid evttohusaide maid sámi vuoigatvuođačielggadus ovddidii.

-    Lean hui ovttaoaivilis dáinna válddahusain, loahpaha Sámedikki presideanta Egil Olli.

Gulahallanolmmoš:

Presideanta, Egil Olli. Tel. 900 26 880

Kultuvra, giella ja riikkaidgaskasaš bargu leat deaŧalaš áŋgiruššansuorggit Sámedikkirđi 2013 bušeahta árvalusas. – Sámi ásahusat ja festiválat leat bálggesčuovgit ja kultur-, giella- ja identitehtaovddideami deaŧalaš arenat, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen

Sámi kulturásahusat leat deaŧalaččat sámi almmolašvuođa huksemii, sámi kulturáddejupmi buorideapmái ja huksejit šalddiid kultuvrraid gaskka. Dát ásahusat leat maiddái deaŧalaš sámi kulturbargosajit gos sámegiella lea fokusis.

Sámediggeráđđi áigu joatkit sámi kulturásahusaid nannemiin ja mu illudahttá go mis lea leamaš munni evttohit golbma festivála Sámedikki bušeahtas, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Dát addá einnostan- ja ovddidanvejolašvuođaid, dadjá Larsen.

Julevsámi vahkku lágiduvvo juohke jagi Divttasvuonas ja dalle leat fokusis julevsámegiella ja nuorat. Raasten Rastah – máttasámi kulturfestivála lágiduvvo juohke nuppi jagi Rørosas ja lea rájárasttideaddji festivála mas guovddážis leat mánát ja giella. Evttohit ahte maiddái Romssa sámi vahkku biddjojuvvo Sámedikki bušehttii.

Sámediggi ja Norgga álbmotmusea leat dahkat šiehtadusa kulturárbbi ruovttoluotta buktimis sámi museaide. Sámediggeráđđi čuovvola šiehtadusa ja várre 1 miljon ru prosessii ráhkkaneapmái  Bååstede máhcahanprošeavtta oktavuođas.

Sámi giellakampánja

-Jahki 2013 lea nationála giellajahki, ja dan dihte leage hui somá almmuhit ahte sámediggeráđđi bušeahtastis evttoha doarjaga guovtti ođđa sámi giellaguovddážii. Dat leat Omasvuona giellaguovddáš Omasvuonas ja  Gïelearnie Raavrhvijhkes, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Sámediggeráđđi lea maiddái váldán signálaid mat leat boahtán giellaguovddážiin ahte dat dárbbašit eanet einnostanvejolaš rámmaid, ja evttoha ahte ásahuvvo ovddidandoarjja daid sámi giellaguovddážiidda mat ožžot doarjaga Sámedikkis.

Mii maiddái illudahttá vel eanet, lea dat go Raavrhvijhke suohkan viimmat lea mielde sámegiela hálddašanguovllus, ja oažžu danne guovttegielatvuođa doarjaga Sámedikkis. Dát lea mielde nannemin giela dakkár guovllus gos sámegiella lea áitojuvvon, dadjá Larsen.

Sámedikki váldomihttomearrin barggus sámegielain lea ahte šaddet eanet giellageavaheaddjit ja sámegiela geavaheapmi lassána. Danne evttoha sámediggeráđđi giellakampánja 2013 giellajagi oktavuođas man ulbmilin lea movttiidahttit eanet geavahit sámegiela ja rekrutteret eambbogiid oahppat giela.

Álgoálbmogat čoagganit Áltái

Sámediggi lea vuolggahan jurdaga ahte doallat ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa 2013:s, ja dieinna lágiin láhčit diliid álgoálbmogiid ráhkkanemiide jagi 2014 máilmmikonferánsii. Ráhkkaneaddji konferánsa dollojuvvo Álttás geassemánus 2013. ON bissovaš forum ja ON álgoálbmotáššedovdimekanisma leat guktot sávvan buresboahtima dán álgagii. Máilmmi álgoálbmogat leat guorrasan konferánsii. Sámediggi jáhkká ahte birrasii 800 álgoálbmotovddasteaddji ja áici servet konferánsii Álttás 2013:s.

Sámediggi bargá dan ala ahte álgoálbmogat galget beassat mearridit iežaset ovdáneami ja oažžut vejolašvuođa gozihit iežaset beroštumiid riikkaidgaskasaččat. Danne lea maiddái deaŧalaš bidjat fokusa riikkaidgaskasaš bargui, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Sámi veahkkeorganisašuvdna Mama Sara Education Foundation lea veahážiid mielde veahkehan Masai álbmoga oažžut skuvlla ja oahpu, ja čájeha ahte álgoálbmotveahkis álgoálbmogiidda lea ávki. Evttohuvvo ahte Mama Sara Education Foundation oččošii bissovaš doarjaga Sámedikkis.

Eanet sámi sisdoallu mediain

Sámedikki mielas lea dárbu nannet sámi sisdoalu oppalašsáddehagas, ja háliidivččii ge vuolggahit doaibmabijuid ovttasráđiid birrasiiguin mat barget ja sáhttet veahkehit ovddidit ođđa sámi oahpahusfálaldagaid.

Sámediggeráđđi evttoha ahte várrejuvvo 1,5 miljon ru prošektii man ulbmilin lea oččodit eanet sámi sisdoalu mediain.

Sámegielat máhttoprográmmaid TV:s sáhtášedje geavahit oahpahusa oktavuođas sámi skuvllas, skuvladoaimmahagas muđui ja rávesolbmuidoahpahusas. Sámediggi čujuha NRK áŋgiruššamiidda NRK Skuvla ja NRK Máhttokanála ektui mat sáhttet leat mállen ja ovttasbargooasálaččat ođđa sámi fálaldagaid ovddideamis, dadjá Larsen.

Eanet dieđut: ráđđelahttu Vibeke Larsen + 47 941 30 116

Sámediggeráđi 2013 bušeahtta árvalus:

 Sametingetsrådets forslag til budsjett 2013_norsk.pdf 1,02 MB

Sámediggi lea media bokte oaidnán ahte Davvi Dearvvašvuođa stivra lea guorahallamin fágaidrasttideaddji spesialiserejuvvon gárrenmirkofálaldaga (FSG) Finnmárkkus. Stivra árvvoštallá galget go sii nannet FSG fálaldaga Finnmárkkus, sirdit fálaldaga SÁNAG:ii dahje sirdit Finnmárkkuklinihka jándorfálaldag ja gárrenmirkopolitihka Áltái.

-    Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš ahte sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta fuolahuvvo dikšoásahusain gárrenmirkogeavaheddjiid várás. Dát čuovvu Sámedikki cealkámušaid Stuorradiggedieđáhussii gárrenmirkopolitihka birra, dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

Cealkámušat addojuvvojedje Sámedikki dievasčoahkkima mearrádusa vuođul, ja das deattuhuvvo čielgasit eastadeapmi, dikšu ja suodjaleapmi maŋŋágo lea boahtán ásahusas.

Jåma deattuha ahte Sámediggeráđđi guhká lea oaidnan čielga dárbbu kultuvrii heivehuvvon dikšunvugiide.

-    Mii leat čielgasit cealkán ahte sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta ferte leat guovddážis go bálvalusfálaldagat plánejuvvojit gárrenmirkogeavaheddjiid várás, loahpaha ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Gulahalli: 

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460

Synnøve Brevik lei Sámi girkoráđi vuosttaš váldočálli, doaibma mii sus lei 16 jagi. Sáme girkoráđđi ásahuvvui 1992, girkoráđi bargamuššan lea leamaš ovddidit, suodjalit ja oktiiordnet sámi girkoeallima Norgga girkus.

Brevik lea erenoamáš buori láhkai bargan dainna ulbmiliin ahte čalmmustahttit sámi oskkolaš ja girkolaš áššiid, sihke sisriikkalaččat ja álgoálbmotoktavuođain miehtá máilmmi, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

-Sámediggái lea stuorra govasteaddji árvu das ahte sámi álbmoga ovddasteaddjit ožžot dakkár rámi go ánsomedáljja geigen lea. Sámediggi sávvá Synnøve Brevik:ii lihkku viidáseappot su eallimis, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli loahpas.

Sámediggedieđáhus sámi mánáidgárdefálaldaga birra lea válmmas. Dieđáhusas evttohuvvo earret eará ahte seamma láhkanannejuvvon vuoigatvuohta sámegieloahpahussii galgá maiddái gustot mánáidgárdái, nu go vuođđooahpahussii ge.

-    Duohtavuohta lea ahte mánát háhket ođđa oahpu hui johtilit. Nappo galggašii vuoigatvuohta sámegieloahpahussii gustot maiddái min uhcimus mánáide ge, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Son čilge viidáseappot ahte dakkár fálaldat sáhttá nannet sámegiela ja sámi kultuvrra erenoamážit doppe gos sámegiella ii leat beaivválaš giellan.

-    Mánáide gávpotguovlluin, dahje ruovttuin gos dárogiella lea ruovttugiellan, sáhttá láhkanannejuvvon vuoigatvuohta oahppa sámegiela  mánáidgárddis jo, movttiidahttit viidáset oahppamii.

Dieđáhusas evttohuvvo viidáseappot stuorra áŋgiruššan giellalávgunmánáidgárddiiguin, sámegielat fágabargiiguin ja buorebut heivehuvvon pedagogalaš oahpponeavvuiguin.

Vásihusat dakkár guovlluin gos leat geahččalan giellalávgunmánáidgárddiid, leat hui buorit go guoská guovttegielalašvuhtii ja minoritehtagiellaoahpahussii. Vai buoremus lági mielde beassá gáhttet ja ovddidit sámegiela, de mii háliidit ahte sámi mánát maid galget  beassat ávkkástallat dakkár fálaldagain, cealká várrepresideanta Laila Susanne Vars.  

Várrepresideanta Vars čilge ahte lea hástaleaddjin Sámedikki dálá doarjjavuogádaga ektui.

-    Dákkár áŋgiruššama ii sáhte čađahit muđui go Sámediggi oažžu ruđaid dán bargui, dadjá Laila Susanne Vars.

Sámegielat fágabargit

Lea stuorra dárbu sámegielat mánáidgárdeoahpaheddjiide ja danne evttohuvvo Sámedikki 2013 bušeahtas joatkit dan ortnega mas addojuvvo erenoamáš oahppostipeanda mánáidgárdeoahpaheaddjistudeanttaide ja studeanttaide geat váldet alit oahpu sámegielas.

-    Mii leat earret eará oaidnán ahte daid sámegielat gánddaid lohku, geat ohcet ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui, lea lassánan ja dat lea hui buorre, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars bidjá ovdan Sámedikki mánáidgárdedieđáhusa váldočuoggáid 13.11.2012 dii.12.20 Mánáidgárde- ja skuvlakonferánssas Romssas. Ášši meannuduvvo skábmamánu dievasčoahkkimis.

Sámediggi bovde preassa oassálastit. Ovdanbidjan dáhpáhuvvá Radisson Blu hoteallas Romssas.

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102.

Ráđđelahttu Marianne Balto lea čállán kronihka sámi kulturmuitosuodjaleami birra.

Sámedikki kulturmuitoossodaga geasseáigodat čoahkkáigesso dáid beivviid.  Ná lea dat: Mánuid mielde gáržžes báikediđoštallanprográmma ja vuordámušat dáin oallut huksenhearráin mat háliidit ja sávvet vuosttamužžan iežaset áššit galggaše čielggaduvvot nu árrat áigodagas go vejolaš. Dát lea noađđi mánnoviisáid min bargiide mat barget báikediđoštallamiin. Dat lea hoahppu iskat eanemus lági mielde, ja lea arkeologii ja vistigáhttii suohtas vuolgit olggos ja bargat dáiguin bargguiguin maid son háliida. Beassat dovdat eanadagaid, roggat eatnama ja iskat boares visttiid. Mun jáhkán oallugat mis mat bargat kulturmuitogáhttemiin, vásihit lihku go beassat bargat min vássánáiggiin ja boahtteáiggiin.  Mii maid vásihit stuora beroštumi earáin dan bargui maid bargat, sihke fágaolbmuin ja dábálaš olbmuin.

Bohtet go sii valvin deike?

Ja de leat álot muhtumat mat suhtadit ja sin mielas eastadit ovdáneami. Dávjá leatge sii mat oččot eanemus media beroštumi, ja 2012 geasi ii earuhuvvon iešalddis. “Sámediggi bisseha muohtakanovnnaid” čálii báikkálaš áviisa “Tidens krav” suoidnemánu 26 b. dán jagi. Ballu lei ahte čierastanluohkárusttet  Surnadalas šaddá muohttaga haga dán dálvvi Sámedikki kulturgáhttejeddjiid geažil. Bohtos bođi iešalddis: Dat “vuorrástuhtii”.

Áviisa, mii almmuhuvvo Kristiansundas, anii dárbbalažžan geavahit bealle ovdasiiddu dán ođđasii. Duogáš dása lei ahte Sámediggi lei dieđihan báikediđoštallama čielggadandihti leat go sámi gáhttenárvosaš kulturmuittut siskkobealde guovlu gosa Surnadala čierastanluohkárusttet galgá huksejuvvot. Dát oaččui áviissa ráhkadit buori bálstásaji ja divvut gažaldaga maid Sámediggi , mas lea čujuhus Ávjovárgeaidnu 50 Kárášjohka, lea dáhkamuš Surnadala čierastanluohkárusttega huksemiin. “Bohtet go sii valvin deike?”jearrái áviisa, muhto buori lihkus sáhtii suohkana doaibmaoaivadeaddji addit oadjudahtti vástádusa.  Ii lean sáhka eambbo ovtta dehe guovtti olbmos.

Riekti lohkat ii

Dakkár reakšuvnnaide lea Sámediggi vánta. Dávjá govvidit min dego muhtumat mat vuosttaldit ovdáneami. Mii leat, nugo Altaposten čállá, “okta hehttehus”ovdáneamis. Lea got nu?

Duohtavuohta lea ahte mii hárve lohkat ii. Muhto muhtumin galggat mii lohkat ii. Hálddašit sámi historjjá ja eanadaga lea min ovddasvástádus. Dát ovddasvástádus dagaha ahte mii muhtumin ferte lohkat bisán. Muhto dan mii dahkat dušše dieid háviid go lea dárbbašlaš sihkarastit guhkitáiggi beroštumiid mat leat deháleabbon go áigeguovdilis huksenberoštumit.

Eanamearka ja turistageasuheaddji

Kulturmuittut leat ovdal go Sámediggi ásahuvvui bissehan huksema ja ealáhusovdáneami. Okta lagamus ovdamearka lea dat stuora Jiepmaluovtta báktesárgunviidodat Áltá suohkanis.  Áltá generálaplánas 1975:s lei Jiepmaluokta industriijaguovlu. Go gávdne báktesárgumiid de dat bissehii dieid plánaid. Ja dalle maid ledje garra vuostehágut mat várrejedje kulturmuittuid leat hehttehussan ovdáneamis.  Bohtosiid mii dovdat: Otne lea Jiepmaluokta okta dáin mii lea buoremus dovddusin Norggas ja buot árvvolaš kulturbiras.  Ja áigá juo mielde Unesco máilmmiárbelisttus, ja dát addá mávssolaš lasi doarjaga ipmirdit Finnmárkku boarrásit historjjá. Jiepmaluokta lea dál guovlu maid olles Finnmárku álbmot rámida. Dasto vel lea okta turistageasuheaddji ja lea šaddan guovlu mii veahkeha ovddidit Áltá suohkana ealáhusovdáneami. Kulturmuittogáhtten goit eai hehtte dás ealáhusovdáneami.

Ipmirdit iežas áiggi.

Muhto kulturmuittut eai álot dagat ealáhusovdáneami, ja iige galgga ge álot dahkat dan. Vuosttažettiin leat kulturmuittut iešalddis árvvolaččat. Dat leat konkrehtalaš mearkkat mii vássán áiggis. Dat muitalit ipmárdusa ja máhtu min máttuid eallivuogis, jurddašanvuogis ja muddemis. Jus ii livčče dat máhttu iežamet vássánággi birra de mii eat livčče stánden ipmirdit iežamet dálááiggi, ja eatge stánden diđoštit máilmmis.

Eanet kulturmuitosoahtásat.

Riksantikvára deavdá 100 jagi dán jagi. Dan oktavuođas lea son hástalan Sámedikki, ja eará kulturmuitogáhttejeddjiid vástidit gažaldaga: “Manne šaddá eanet somát bargat kulturmuittuiguin 50 jagi geahčen?” Juo, manne saddá na? Danin go mii doaivut ahte mis buohkain lea eanet máhttu min kulturmuittuid ektui 50 jagi geahčen. Ja máhtu mielde čuovvola ipmárdus, mii ipmirdit makkár árvvu ovddasta kulturmuittut midjiide buohkaide. Kulturmuittut lea min kollektiivvalaš muitu. Mii sáhtit  čevllohallat dáiguin, okta mávssolaš skeaŋka maid mii váldit vára ja addit viidáseappot min maŋisbohttiide. 

Movt de manai Surnadal diđoštallamiin? Juo, dat čađahuvvui ja čájehuvvui ahte doaibma ii buktán riiddu sámi kulturmuittuid ektui. Surnadal čierastanluohkárusttet  bargá viidáseappot oaččut muohtakanovnnaid sadjái.

Sámediggeráđđi háliida doalvut deaŧalaš sámi árbediehtobarggu ovtta lávkki viidáseappot dainna lágiin ahte láhčit buoret vuođu sámi árbediehtoguovddáža ásaheapmái. Danne evttohuvvo Sámedikki 2013 bušeahtas  vuođđuduvvo guovddáš sámi árbedieđu ja luonddugeavaheami várás.

Vai bargu ovdánivččii, de lea Sámediggeráđđi addán Sámi allaskuvlii bargamuššan láhčit fágalaš vuođu dakkár guovddáža ásaheapmái.

-    Lean hui duhtavaš go Sámi allaskuvlla ovddasmanniprošeavttas Árbediehtu lea addán nu ollu buriid bohtosiid sámi servodahkii. Sámi allaskuvla lea háhkan erenoamášgelbbolašvuođa árbedieđus, ja go lea leamaš váldoovddasvástádus Árbediehtu-prošeavttas, de lea lunddolaš ahte sii besset joatkit dán barggu, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggi ja Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeanta leat addán ekonomalaš doarjaga Árbediehtu-prošektii. Prošeakta lea ovddidan fierpmádatovttasbarggu máŋgga sámi ásahusain miehtá sámi guovllu ja ovddidan iežaset vugiid mo duođaštit, seailluhit ja ovddidit sámi árbedieđu. Go Árbediehtu-prošeakta loahpahuvvo 2015:s, de lea áigumuš ásahit guovddáža mii joatká barggu sámi árbedieđuin bistevaš vuođul.

-    Lea stuorra dárbu dakkár guovddážii mii bargá vuogádatlaččat sámi árbedieđu duođaštemiin, seailluhemiin, ovddidemiin ja olahahttin dahkamiin. Ollu sámi ásahusat áŋgiruššet árbedieđuin, muhto váilo fápmoguovddáš mii sáhttá háhkat buoret máhttovuođu dasa mo luondduhálddašeamit dahkkojuvvojit sámi guovlluin, dadjá Laila Susanne Vars.

Guovdageainnu suohkan lei maid ohcan Sámediggeráđis ruđaid dakkár ovdaprošektii. Suohkan lea guhkit áiggi plánen ásahit guovddáža sámi árbedieđu várás ja lea maiddái ráhkadan konkrehta plána ásaheapmái. Sámediggeráđis lea leamaš oktasaščoahkkin Sámi allaskuvllain ja Guovdageainnu suohkaniin, ja áššebealit leat ovttamielalaččat das ahte lea lunddolaš ahte boahttevaš guovddáš fágalaččat čadnojuvvo Sámi allaskuvlii.

-    Mu mielas lea buorre go Guovdageainnu suohkan lea ráhkadeamen arenaid árbedieđu oahpahussii, ja lea hui miellagiddevaš gullat ahte suohkan dál háliida áŋgiruššat sihke giellaguovddážiin, gáiddusoahpahusain ja oahpahusain sámi luonddugeavaheamis dál heaittihuvvon Láhpoluoppal skuvllas. Oainnán lunddolažžan ahte formaliserejuvvo ovttasbargu gaskal Guovdageainnu suohkana ja Sámi allaskuvlla, go sin prošeavttain lea stuorra potensiála ovttasbargui ja oktasaš čovdosiidda. Deaŧaleamos lea ahte boahttevaš guovddážii sihkkarastojuvvojit dárbbašlaš ruhtadeapmi, buorre organiseren ja lanjat mat heivejit kurssaide árbevirolaš luonddugeavaheamis, dadjá Vars loahpas.

Dat ovdaprošeakta maid Sámi allaskuvla áigu čađahit, loahpahuvvo 2014:s, ja gollorámma buohkanassii lea 1.5 miljon ruvnnu.

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102.

Sámediggepresideanta Egil Olli oasálasttii semináras Kárášjogas semináras molssaektosaš ráŋggáštanvuogit sámi servodagas. Dá sártni maid doalaid.

Vuos háliidan giitit Sis-Finnmárkku diggegotti bovdejumi ovddas. Oainnán ahte galget leat ollu miellagiddevaš logaldallamat ja mun lohpidan čuovvut bures mielde.

Mun lea válljen doallat dán sáhkavuoru sámegillii. Dan oktavuođas leat hástalusat. Eatnašat dis dárbbašehpet dulkka vai áddebehtet maid mun dajan. Mun dieđán ahte mis lea čeahpes dulka dáppe odne, nu ahte dat gal manná bures.

Go ledjen ráhkkaneamen dán konferánsii, de iđistit sátni man dáidá lea váttis gávdnat sámegillii. Mii lea sámegillii ”å sone”, ”soning” ja ”soningsforhold”. Lea oalle stuorra bargu gávdnat vuogas sániid.

Mii dárbbašat sámi tearbmabarggu riektesuorggis. Danne illuda go guovddáš eiseválddit dál dadjet ahte sii áigot buorebut láhčit dili sámegielagiidda rihkusfuolahusas.

De ruovttoluotta sátnái ”å sone”. Juridihkalaš tearpmaid tearbmajoavku evttohii  2005:s sáni ”gednet”. Muhto tearbma ii dohkkehuvvon goassege loahpalaččat, ja nu dat ii leat cieggan sámegillii. Muhto mun lean ádden dan láhkai ahte diggegoddi geavaha dan sáni. Munnje dat sátni lea amas, nu ahte mun geavahan baicce ”gillát”.

Sámedikkis lea ovddasvástádus sámi giellaovddideamis ja Sámediggi dohkkeha ođđa tearpmaid ja oktiiordne dán barggu eará riikkaiguin gos sámegiella geavahuvvo. Mun jáhkan dát čájeha man dehálaš dat lea gávdnat buriid tearpmaid, maid mii sáhttit geavahit rastá rájáid.

Seminára lea molssaektosaš ráŋggáštanvugiid birra. Mun áiggun dan birra hállat sámi vuolggasajis.

Sápmelaččat galget dieđusge ráŋggáštuvvot seamma eavttuid mielde go earát. Muhto, seamma eavttuiguin ii mearkkaš dan ahte seamma vuohki dahje ráŋggáštus berre válljejuvvot buohkaide.

Čovdosat fertejit leat heivehuvvon maiddái sámi servodahkii ja ovttaskas olbmuid duogážii ja eallindillái. Mun oaivvildan ahte dat lea vejolaš dáláš ráŋggáštanvuogádagas. Muhto jos nu galggaš sáhttit dahkat, de dat gáibida dihtomielalašvuođa  ja máhtolašvuođa sámi giela ja kultuvrra birra.

Mus lea dát sáttasátni; eaige sápmelaččat galgga oažžut garraset ráŋggáštusa. Dan lea dehálaš oažžut ovdan dán oktavuođas. Manne mun dajan ná?

Sámediggái leat váldán oktavuođa sápmelaččat geat leat váidalan gednendili. Guovddážis dás lea ahte vásihuvvo liige noađđin iežas bealuštit go ii beasa geavahit iežas eatnigiela, váimmu giela.

Ja mii gullat maiddái sápmelaččain geat oaivvildit ahte lea váttis bisuhit sámi identitehta go leat gillámin ráŋggáštusa.

Justiisadepartemeanta ja Rihkusfuolahusa Guovddáš Hálddašeapmi ásahii muhtun áiggi dás ovdal bargojoavkku mii galggai geahčadit sápmelaččaid dili go dat leat gillámin duomu. Sámediggi nammadii áirasa bargojovkui. Ii leat nu guhkes áigi go oaččuimet bargojoavkku raportta.

Boađus lei čielggas ja duššástuhtti. Eai gávdno makkárge plánat eaige doaibmabijut dubmehallan sápmelaččaid várás, dalle go sierralágan ráŋggáštusat čađahuvvojit.

Sápmelaččain leat čielga vuoigatvuođat ja dárbbut bisuhit gielaset ja kultuvrraset go leat čohkkámin. Dát guoská erenoamážit vuoigatvuhtii beassat hállat sámegiela. Sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat.

Danne lea šállošahtti go ollu surggiin odne váilu máhttu ja resurssat addit sámegielagiidda vejolašvuođa geavahit eatnigielaset.

Sápmelaččat dárbbašit beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta ovdamearkka dihte eará fáŋggaiguin dahje dubmehallan olbmuiguin, iežaset ustibiiguin, bearrašiin, advokáhtain, doaktáriin dahje báhpain.

Guovddážis lea maiddái vejolašvuohta bisuhit sámi identitehta go lea gillámin duomu. Olbmot galget doaibmat iežaset sámi báikkálaš birrasis maŋŋá go leat geargan čohkkámis. Deaŧalaš lea bisuhit oktavuođa ustibiiguin, bearrašiin ja báikkálaš servodagain.

Dieđusge leat buorit bealit maiddái riektevuogádagas. Dat go Sis-Finnmárkku diggegottis lea vejolašvuohta čađahit riekteáššiid sámegillii, lea máilmmi buorre. Mii oaidnit maiddái ahte dađistaga eanet nuorra sápmelaččat váldet láhkaoahpu ja go muhtumat ohcet politiijaskuvlii ja fáŋgaskuvlii.

Dattetge oainnán ahte váilu gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras sihke politiijain, duopmostuoluin, rihkusfuolahusas ja friija fuolahusas.

ILO-konvenšuvnnas nr 169 leat guokte mearrádusa mat erenoamážit gusket álgoálbmogiidda ja ráŋggáštussii. Mus lea miella lohkat daid didjiide.

Artihkal 9:

1. Dan muddui go riikkaid láhkaortnet ja riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon olmmošvuoigatvuođat diktet, galgá dáid álbmogiid lahtuid láhkarihkkumušaid gieđahallamis gudnejahttit dáid álbmogiid iežaset meannudanvugiid.

2. Eiseválddit ja duopmostuolut galget dákkár áššiid gieđahallamis váldit vuhtii dáid álbmogiid árbevirolaš ráŋggáštanvugiid.

Ja artihkal 10:

1. Go dáid álbmogiid lahtuide mearriduvvojit ráŋggáštusat oktasaš láhkaortnega mielde, galgá sin ekonomalaš, sosiála ja kultuvraiešvuođaid váldit vuhtii.

2. Eará ráŋggáštanvuogit go giddagas galget oažžut vuosttaš saji dalle go ráŋggáštus mearriduvvo.

Na, de leat muhtumat mediain čuoččuhan ahte dat mearkkaša dan ahte sápmelaččaid ii sáhte ráŋggáštit čohkkámiin. Dat ii leat riekta.

Muhto dat mearkkaša dan ahte riidočoavdinvugiid maid álgoálbmogat geavahit, galgá árvvus atnit. Dasto galget álgoálbmogiid boares ráŋggáštanvierut vuhtii váldojuvvot dalle go eiseválddit ja duopmostuolut meannudit áššiid.

Ja go álgoálbmogat ráŋggáštuvvojit, de galgá vuhtii váldit sin ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš beliid. Eará ráŋggáštusat go giddagas galget oažžut ovdamuni.

Dát ii leat nággovuloš ge go dát han dávista dáláš riektegeavahussii, gos riidduid geahččalit čoavdit soabahallamiin ja molssaektosaš ráŋggáštusvugiiguin mat juo leat ožžon lunddolaš saji. Norgga rievtti vuođul lea maiddái lohpi váldit vuhtii individuála beliid go ráŋggáštus mearriduvvo.

Muhto lea vejolaš láhčit buoret dili sápmelaččaide go dat leat gillámin duomu.

Gažaldahkan lea movt dán galggašii heivehit min sámi servodahkii. Sámi servodagas leat hui dávjá smávva birrasat ja lávga bearašbáttit.

Sámediggi čuovvola sámi fáŋggaid ja dubmehallan olbmuid duopmogillán diliid dainna lágiin ahte ovttas bargat norgga eiseválddiiguin.

Mii leat aiddo gieskat ráhkadan doaibmabidjoplána sámi fáŋggaid ja gednemii dubmehallan olbmuide ovttasráđiid Davvi regiovdna Rihkusfuolahusain.

Doaibmabidjoplána váldostrategiijat leat:

• sihkarastit gielalaš vuoigatvuođaid,
• buoridit sápmelaččaid árgabeaivvi sisdoalu giddagasas ja friijafuolahusas,
• rekrutteret fágaolbmuid geain lea gelbbolašvuohta sámi kultuvrras ja gielas, ja
• ulbmillaččat geavahit riidočoavdinráđi.

Plánas leat doaibmabijut nugo ovdamearkka dihte ahte galgá ráhkaduvvot bagadus sápmelaččaid várás movt ráŋggáštus galgá čađahuvvot. Ásahuvvo ovttasbargu sámegielat soabahusjoavkkuin riidočoavdinráđis. Ja galgá láhčit nu ahte riidočoavdinráđđi geavahuvvo eanet go ráŋggáštus mearriduvvo.

Vásihusat maid mii oažžut dán barggus leat mávssolaččat, eai dušše sápmelaččaide, muhto maiddái eará minoritehtaide. Barggus lea stuorra sirdinárvu.

Doaibmabidjoplána lea vuosttaš mii lea ráhkaduvvon ja mun vuorddán ahte dat čuovvoluvvo buori vuogi mielde eiseválddiid beales.

Mu áddejumi mielde leat ráŋggáštanvuogit rievdaduvvomin nugo servodatráŋggáštus, sierra nuoraidráŋggášteapmi ja geahččaluvvojit elektrovnnalaš juolgeleaŋkkat.

Mun ferten dovddastit ahte mu oaivái bohte muhtun somás govat, dalle go mun vuosttaš gearddi geahččalin govahallat gednema juolgeleaŋkkain. Muhto prošeakta lea miellagiddevaš dan geažil go olbmot dalle sáhtášedje gillát ráŋggáštusa iežaset lagas guovllus. Dán várra seađášii geahččalit sámi guovlluin, mat dábálaččat leat guhkkin eret lagamus giddagasain.

Maiddái servodatráŋggášteapmi lea buorre jos ulbmilin lea sáhttit doaibmat iežas báikkálaš servodagas maŋŋá go lea gillán duomu.

Ráŋggáštusvugiid nugo soabaheami ja riidočoavdima lea buorre eanet geavahit go geahččá sámi vuolggasajis. Mii leat hárjánan jearrat veahki goalmmát olbmos geasa lea luohttámuš servodagas ja min bearrašiin dalle go dilli šaddá váttis.

Ráŋggáštusa čađaheamis lea sámi jurddašanvuogi ádden ja sápmelaččaid leahkinvuohki guovddážis. Erenoamážit jos galgat lihkostuvvat riidočoavdinproseassas ja soabaheamis beliid gaskka.

Ferte áddet sin dili geaidda dat guoská. Ja erenoamážit áddet mii muitaluvvo. Vealtameahttun deaŧalaš lea maiddái ahte sii geat galget árvvoštallat, máhttet dulkot dan sámi sosiála leahkima olis.

Ii ge galgga dan gaskkas vajálduhttit vejolašvuođa geavahit váimmu giela.

Sámediggeráđđi lea bivdán konsultašuvnnaid Oahpahusdirektoráhtain (Odir) dan birra ahte loahpahit dan ortnega ahte stáhtalaš sámi joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus lea sierra stáhtalaš stivra. Sámediggeráđđi háliida diehtit mo Odir ja ráđđehusa leat jurddašan fuolahit daid bargamušaid, mat dálá stivrras leat, jus stivra loahpahuvvo. 

-Sámediggeráđđi lea bivdán konsultašuvnnaid dán áššis go min miela mielde lea hui deaŧalaš ahte stáhtalaš sámi joatkkaskuvllaide sihkkarastojuvvo einnostahtti ja oadjebas boahtteáigi ja dohkálaš ja ovddasvástideaddji hálddašeapmi. Máhttodepartemeantta plolitihkalaš njunnošat leat munnje dáhkidan ahte stáhta joatká hálddašit dan guovtti sámi joatkkaskuvlla, mat mis leat dál go mii leat čielgasit dadjan ahte Sámedikkis ii leat vejolašvuohta váldit badjelasas hálddašeami, dadjá Sámeidikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggi lea dan oahpahusdieđáhusas mii dohkkuvvui 2012 giđa, mearridan ahte Sámediggi ii oainne vejolašvuođa oamastit sámi joatkkaskuvllaid nu guhká go Sámedikki konsultašuvdnavuoigatvuohta bušeahttaáššiid ektui lea nu gárži. Sámedikki dieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra, mii meannuduvvui dievasčoahkkimis 23.02.2012 áššis SP 007/12 daddjojuvvo:

Sámedikki oaidnu lea ge dasto ahte Sámediggi ii galgga váldit badjelasas Guovdageainnu ja Kárášjoga stáhtalaš joatkkaskuvllaid dahje eará skuvllaid hálddašeami, ovdal go Sámedikki rolla bušeahttaoktavuođas lea nannejuvvon ja ovdal go skuvllaid sámi oamasteapmái leat biddjojuvvon čielga rámmat. Sámedikki bargun lea váikkuhit ahte guovddáš eiseválddit sihkkarastet ohppiid dahje fidnoohppiid vuoigatvuođaid, láhkaásahusain nannet oamasteddjiid/hálddašeddjiid geatnegasvuođaid ja sihkkarastit sámi joatkkaoahpahussii ruhtadeami stáhtabušeahtas.

Konsultašuvnnat galget čađahuvvot Sámedikki mearrádusa vuođul áššis 08/08 Sámi joatkkaoahppu – hálddašanmodealla ja dan bargojoavkku raportta vuođul mas ledje lahtut Máhttodepartemeanttas (MD), Sámedikkis ja Oahpahusdirektoráhtas, mas lei namahus”De statlige samiske videregående skolene – vurdering av framtidig forvaltningsansvar”, geigejuvvo 2007 geassemánus. Raportta rávvagiin daddjojuvvo earret eará ahte dat ortnet ahte sámi joatkkaskuvllain lea sierra stáhtalaš stivrejupmi, galgá loahpahuvvot.

-Sámediggái lea deaŧalaš oažžut loahpalaš dáhkádusa direktoráhtas ja ráđđehusas ahte sámi joatkkaskuvllat galget bissut stáhtalažžan eai ge biddjojuvvot fylkkagielddalaš hálddašeami vuollásažžan. Lea hui buorre go dat proseassa ahte sihkkarastit sámi joatkkaskuvllaide buoret lanjaid, lea bures ovdánan, buorre oahppanbiras lea mearrideaddjin dasa ahte skuvllat galget ovdánit ja ahte sihkkarastojuvvo dássidit ohppiidlohku, dadjá Laila Susanne Vars.

Sámediggi lea 2008:s juo bivdán konsultašuvnnaid Máhttodepartemeanttain bargojoavkku raportta birra, almmá dan haga ahte ášši lea čuovvoluvvon departemeantta bealis. Dál lea Sámediggeráđđi sádden reivve MD politihkalaš njunnošiidda mas bivdojuvvo ahte Sámediggeráđđi konsulterejuvvon stáhtalaš sámi joatkkaskuvllaid stivrejumi birra.

-Stáhtalaš sámi joatkkaskuvllat leat áibbas deaŧalaččat dasa ahte sámi nuoraide sihkkarastojuvvo áidnalunddot oahppofálaldat joatkka dásis álgoálbmotperspektiivva vuođul, mii dahká vejolažžan gáhttet, ovddidit ja nannet sámegielaid, sámi kultuvrra ja servodateallima. Sámediggeráđi bealis mii háliidit ahte skuvllat galget nannejuvvot ja ahte daidda sihkkarastojuvvojit ovdánanvejolašvuođat. Sámediggi háliida váikkuhanvejolašvuođa earret eará daidda ulbmiliidda mat bohtet ovdan juolludusreivviin sámi joatkkaskuvllaide, mii livččiimet áigá juo galgan beassat fárrui dán bargui, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggeráđđi bivdá Oahpahusdirektoráhta bovdet Sámedikki politihkalaš konsultašuvnnaide dán ášši birra, ja čujuha dasa ahte 2005 mannosaš konsultašuvdnašiehtadus maiddái guoská direktoráhtii seamma láhkai go departementii ge.

Gulahalli Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, 977 54 102

 laila.susanne.vars@Sámediggi.no

Sámediggi lea gávdnan orrunsajiid, bálvvosbáikkiid, hávddiid, bivdorokkiid, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras. Dan čájehit Sámedikki registreremat. Ollu kulturmuittut sáhttá billašuvvat huksema geažil.

Sámediggi lea gávdnan orrunsajiid, bálvvosbáikkiid, hávddiid, bivdorokkiid, boazoáiddiid geađggis ja máŋga eará sámi kulturmuittu Báhccavuona-Hámmárfeastta linnjá guoras. Dan čájehit Sámedikki registreremat. Ollu kulturmuittut sáhttá billašuvvat huksema geažil.

Statnett ođđa 420-kV fápmolinnjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta álggahii Sámediggi 2010:s prošeavtta čielggadan várás guoská go dahje man muddui guoská vejolaš huksen automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuide.

Ollu kulturmuittut

Plánejuvvon linnjá manná čađa dakkár guovlluid gos ovdal leat čađahuvvon uhccán dahje eai makkárge kulturmuitoregistreremat. Danne lea Sámediggi čađahan báikediđoštallamiid ja registreremiid linnjáspáittu guoras 2010:s, 2011:s ja 2012:s. Leat gávdnan lagabui 1000 kulturmuittu maidda linnjáhuksen guoská man nu láhkai.

-Kulturmuittuid lohku lea mearkkašahtti stuoris, dadjá Kjersti Schanche, Sámedikki kulturmuitoregistreremiid prošeaktajođiheaddji. Dat ahte kulturmuittut leat maŋŋálagaid linnjáspáittu guoras, čujuha ahte dáin guovlluin leat ollu eanet mearkkat mat duođaštit ovddeš doaimmaid ja ássama, ja dat leat leamaš deaŧalaš sámi geavahanguovllut guhkás maŋás áiggis, dadjá Schanche.

Juohke goalmmát kulturmuitu lea definerejuvvon automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon lága vuođul. Eará kulturmuittuid suodjalusstáhtus ii lea čielggaduvvon dahje dat leat ođđaset áiggis. Maiddái dat kulturmuittut main suodjalusstáhtus ii leat čielggaduvvon, sáhttet lagabui guorahallama vuođul čájehuvvot leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon.

Bálvvosbáikkit.

Kulturmuitošlájain sáhttá namuhit árraniid – main eatnašat gullet goahtesajiide, uraid, čilaid, boazoáiddiid geađggis, loamuid ja bearjasiid, mielkevuorkkáid roggojuvvon eatnama sisa, geađgeoapmaniid, bivdorokkiid, hávddiid, duktasajiid, bihkkahávddiid (vuollegis vuovdeguovlluin), siiddiid ja bálvvosbáikkiid.

Máŋgga sajis leat registrerejuvvon dakkár geađgehuksehusat maid doaimma mii eat dieđe. Ollu dain registrerejuvvon kulturmuittuin, erenoamážit badjosiin, duođaštit boazodoalu jagiáiggiid orohagaid dahje duođaštit boazodoalu doaimmaid iešguđet áiggis.

-Okta dain eanemus mearkkašahtti gávdnosiin lea bálvvosbáiki stuorra, luddejuvvon jiehtanasgeađggi guoras, gosa lei biddjojuvvon guovžža oaiveskálžu skoavdái geađđevuollái. Dát gávnnus lea mealgat eret linnjás, ii leat áitojuvvon huksemis, dadjá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche.

Sáhttá billašuvvat

Sámediggi lea čujuhan máŋga guovllu gos huksen sáhttá vahágahttit dahje bilidit kulturmuittuid.

-Mii leat dál buori proseassas Statnett:in mas mii geahččalit gávdnat čovdosiid das mo vejolaš huksen galgá guoskat uhcimus lági mielde kulturmuittuide, dadjá Schanche. Dát eaktuda earret eará ahte huksejeaddji ferte dieđihit viidáseappot kulturmuittuid birra buohkaide geat leat bargamin olgun  ja bidjat čielga njuolggadusaid dasa mo daid galgá áimmahuššat. Muhto muhtun diliin ii šaddá váttis garvit dispensašuvdnaohcama, mii galgá ovddiduvvot Riikkaantikvárii. Muhto dalle ferte čađahit lagat iskkademiid/arkeologalaš roggamiid. Dán rádjai orru leamen nu ahte dat guoská 4 guvlui, dadjá Schanche. 

Eanet dieđuid addá prošeaktajođiheaddji Kjersti Schanche 784 74 011

Raporta lea biddjojuvvon mielddusin.

 Oppsummering av feltsesongen 2012 Balsfjord - Hammerfest.pdf 2,22 MB

Sámediggeráđi dieđáhus sámegielaid birra leat viimmat válmmas ja galgá ovddiduvvot skábmamánu dievasčoahkkimii. Dieđáhusas evttohuvvo earret eará ahte sámegiela hálddašanguovlu galgá heaittihuvvot ja ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot buot sápmelaččaide miehtá Norgga.

-    Hálddašanguovlu, nu mot dat dál doaibmá, mielddisbuktá ahte sápmelaččain leat iešguđet vuoigatvuođat geavahit sámegiela sorjavaččat das gos sii ásset. Min mielas dát vealla lea dohkkemeahttun ja danne mii evttohit ahte sámegiela hálddašanguovlu heaittihuvvo, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Sámelága giellanjuolggadusat deattastit ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat. ILO-konvenšuvdna nr. 169 nanne ovttaskas sápmelačča vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežas giela. Norga lea dohkkehan dán konvenšuvnna, ja nu dat lea geatnegahttojuvvon láhčit diliid almmolaš bálvalusaide sámegillii gielddalaš, fylkkagielddalaš ja eará almmolaš hálddašeamis.

-    Mii oaivvildit ahte sámegielagiin galgá leat seamma vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go dárogielagiin lea geavahit dárogiela, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Deaŧalaš ahte giella oidno

Iskkadeamit čájehit ahte servodatovdáneapmi, stuorra fárremiin gávpogiidda, dagaha ahte eanet ja eanet sápmelaččat ásset sámegiela hálddašanguovllu olggobeallái. Danne ferte nannet ovttaskasa vuoigatvuođa beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta almmolaš hálddašemiin beroškeahttá ássanbáikkis.

-    Mun oaivvildan ahte sámegiella, almmolaš giellan, galggašii ollu eanet geavahuvvot almmolaš hálddašeamis ja ahte almmolaš dieđut galggašedje juhkkojuvvot maiddái sámegillii. Dát lea deaŧalaš sihke danne vai ovttaskasa giellavuoigatvuođat sihkkarastojuvvojit beroškeahttá ássanbáikkis, muhto maiddái vai sámegiella Norggas boahtá oidnosii ja adnojuvvo árvvus, dadjá ráđđelahttu Jåma.

Hástalusat

Gielladieđáhusas boahtá maid ovdan ahte viiddiduvvon vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta almmolašvuođain, sáhttá buvttihit hástalusaid iešguđet gildii.

-    Čoavddusin dáidda hástalusaide sáhttet leat earuhuvvon njuolggadusat. Muhtun áibbas guovddáš giellavuoigatvuođat fertejit dattetge gustot olles riikii, nu go giellavuoigatvuođat ovdaskuvlamánáide, vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii, vuoigatvuohta dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaide sámegillii, vuoigatvuohta fuolahit riektesihkkarvuođa iežas gillii ja vuoigatvuohta girkolaš bálvalusaide sámegillii, čilge ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Loahpas čujuha Jåma dasa ahte Sámedikki bajimus mihttomearri lea ahte eanebut ožžot lága bokte vuoigatvuođa beassat geavahit iežaset eatnigiela, sámegiela, beroškeahttá das guđe gielddas sii ásset.

Gielladieđáhus biddjojuvvo ovdan  Snåsa Hoteallas, duorastat skábmamánu 22. b. Almmuheami oktavuođas galgá maiddái lágiduvvot semináraš sámegiela birra.

Dievaslaš prográmma boahtá ovdan dás, ja buohkat leat buresboahtin oassálastit.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf.  916 13 460.

 Sámediggedieđáhus sámegiela birra (2012).pdf 798,23 kB

Divvun ja Giellatekno Romssa universitehtas, ja Aleksandra Andrejevna Antonova ja Nina Jeliseevna Afanasjeva, geat bargaba gielddasámegielain, ožžot davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi Gollegiella 2012.

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta stáhtaráđđi Rigmor Aasrud ja Sámedikki presideanta Egil Olli lihkuheaba goappašiid bálkkašupmevuitiid.

-Dán guovtti bálkkašupmevuoiti birrasat ovddastit máŋgga dáfus guokte iešguđet áigebaji sámegiela ovddideamis. Bargu mii min mielas lea hui deaŧalaš, cealká stáhtaráđđi Rigmor Aasrud. 

Stáhtaráđđi Aasrud cealká viidáseappot ahte lea hui illudahtti oaidnit ahte árvvoštallanlávdegoddi dán jagi oaččui nu ollu buriid evttohasaid bálkkašupmái.

-Evttohusat gokčet dadjat juo buot sámi giellaguovlluid. Dat duođašta stuorra beroštumi ii dušše Gollegillii, muhto maiddá bargui sámegielain, lohká Aasrud.

Sámedikki presideanta Egil Olli deattuha man deaŧalaš viiddes bargu sámegielain lea ja čujuha dasa ahte Sámedikkis lea mihttomearrin ahte sámegiella galgá nannejuvvot, ja ahte dat šaddá lunddolaš oassin norgga almmolašvuođas.

-Giella lea deaŧalaš kulturguoddi ja identitehtamearka. Dan maid bálkkašumi vuoitit dahket gáhtten ja ovddidan dihtii sámegiela, lea ge hui deaŧalaš bargu cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.

Sámedikki presideanta Egil Olli lea dasa lassin hui čeavlái Divvun-prošeavtta dihtii, maid Sámediggi álggahii 2004:s, ja mii 2011:s sirdojuvvui Romssa universitehtii.

-Prošeaktaáigodagas lea Divvun ovddidan dievasárvosaš divvunreaiddu davvi-, julev- ja lullisámegielas. Mun jáhkán dát reaiddut leat stuorra veahkkin ollu sámegielagiidda geat ovdal eai leat máhttán dahje duostan čállit iežaset gillii, loahpa presideanta Egil Olli. 

Árvvoštallanlávdegotti jođiheaddji, Harald Gaski, gii ieš lea ovdal ožžon Gollegiella-bálkkašumi, lea ovttaoaivilis stáhtaráđi Aasrud cealkámušain ahte dán jagi bálkkašumi geigen gudnejahttá sin geat leat bargan sámegielain árbevirolaš mediaid geavaheami bokte.

-Seammás dat čujuha ovddasguvlui ođđa hástalusaide maid sámegielat fertejit dustet dáhtamáilmmis. Lea deaŧalaš ahte aiddo minoritehtagielat árrat juo geavahišgohtet ođđa gelddolaš vejolašvuođaid mat rahpasit ođđa mediaárgabeaivvis. Dat lea dat buoremus vuohki dahkat sámi giela ja kultuvrra geasuheaddjin dálá ja boahtteáiggi nuoraide, dadjá Harald Gaski.

Gollegiela bálkkašumi geigen dáhpáhuvai davviriikkalaš ministtar- ja sámediggepresideantačoahkkimis Oslos bearjadaga 23.11.12 

Bálkkašumi vuitiid birra:

Antonova ja Afanasjeva ovddasteaba giellaáŋgiruššiid boarráset gearddi, sii geat olles eallinagi leat áŋgiruššan giela stáhtusa loktemin dainna lágiin ahte čállit girjjiid, jorgalit sámegillii ja sámegielas, ja sámegielaid gaskkas, dasa lassin ahte bargat ortográfalaš gažaldagaiguin.

Divvun ja Giellatekno leat váldán atnui ođđaáiggi teknologiija dan barggus ahte addit sámi giellageavaheddjiide seamma vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid go majoritehtagielaid lahtuide, ovddidit sihke riektačállin- ja divvunprográmmaid, bagadusaid ja sátnegirjjiid neahtas.

Eanet dieđut: Sámediggepresideanta Egil Olli, + 47 900 26 880

Skábmamánu 25.b. lei ON riikkaidgaskasaš nissonolbmuid veahkaválddi eastadanbeaivi. Sáhkavuorru Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen bokte

Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, mii gávdno buot riikkain ja servodatosiin. Veahkaváldi lea nu viiddis ahte Máilmmibáŋkku dutkama mielde lea dat máilmmiviidosaš dearvvašvuođaáitta seamma dásis go HIV/AIDS ja borasdávda leat. Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea máŋggalágan ja vearredaguin leat ollu vuogit. Muhtun riikkain lea lága bokte lobálaš veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid vuostá, ja ollu nissonolbmot vásihit ahte Suodjalus ja stivrejeaddjit leat dan veahkaválddi duogábealde. Álgoálbmotnissonolbmuide máilmmis lea veahkaváldi stuorra váttisvuohta. Álgoálbmotnissonolbmot gillájit erenoamážit veahkaválddi stivrejeddjiid beales, muhto maiddái álgoálbmotalbmát leat veahkaválddálaččat nissonolbmuid vuostá.

Norggas lea veahkaváldi nissonolbmuid vuostá gildojuvvon, muhto liikká vásihit menddo ollu nissonolbmot ruovttus ja lagaš olbmuid beales veahkaválddi. Mii fertet dovddastit ahte veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid vuostá lea maiddái sámi servodagas. Dán ferte Sámediggeráđđi váldit duođas, ja áigu bargat dainna. Dasto oaidnit mii ahte mis váilu duođaštuvvon máhttu fáttá birra. Mis leat leamaš konsultašuvnnat Ráđđehusain dan oktavuođas go lea ráhkaduvvomin doaibmaplána válddiválddi birra lagaš oktavuođain. Danne fertešii dutkat ja dieinna lágiin oažžut eanet máhtu veahkaválddi birra lagaš oktavuođain sámi servodagas. Midjiide lea deaŧalaš dat movt veahkkeapparáhta deaivida sámi nissonolbmuiguin geat gillájit veahkaválddi ja makkár dárbbut dáin nissonolbmuin leat. Justiisadepartemeanta ja Sámediggi leat vuolggahan dán dutkama.

Mii leat bures boahtán johtui dáinna bargguin, ja min mielas lea deaŧalaš oažžut dutkanvuđot máhtu fáttá birra. Dasto diehtit mii ahte veahkaválddi eastadeapmi nissonolbmuid vuostá lea dakkár fáddá man oktavuođas mii sáhttit váikkuhit máŋgga láhkai. Miellaguottuid duddjonbargu lea okta dain deaŧaleamos beliin. Mis, geat bajásgeassit mánáid sámi servodagas lea ovddasvástádus makkár árvvuid mii gaskkustit. Deaŧalaš lea ahte mii oahpahit min gánddaid ja nieiddaid ahte veahkaváldi lea áibbas dohkketmeahttun. Min nieiddat galget oahppat ahte sii eai galgga dohkkehit irggi gii doaruha sin. Mii eat galgga dohkkehit álggage dan ahte veahkaválddiin čoavdit riidduid. Veahkaváldi lea ráŋggáštahtti dahku, iige sáhte dadjat ahte dat gullá olbmo priváhta eallimii. Dat lea servodatášši ja dat galgá váldojuvvot ovdan almmolaččat.

ON ovddeš váldočálli, Kofi Annan, lea cealkán: Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea várra dat stuorámus olmmošvuoigatvuođaid rihkkunášši. Nu guhká go veahkaváldi joatkašuvvá, de eat sáhte čuoččuhit ahte mii ovdánit das mii guoská dásseárvui, ahtanuššamii ja ráfái.

Vibeke Larsen, ráđđeláhttu

Mii fertet ovttas bargat dan ala ahte bissehit oalát veahkaváldi nissonolbmuid vuostá.

Šiehtadallamat gaskal Norgga ja Suoma guolásteami birra Deanu čázádagas álget juovlamánu 11. ja 12 beaivvi Avvilis Suomas. 

Luossabivdu mearkkaša hui ollu báikkálaš olbmuide ja dat lea leamaš okta dain deaŧaleamos ealáhusain vuođđun ássamii leagis. Ásahuvvon bivdovuoigatvuođa vuođđun leat sámi dološ vierut, ealáhusdoaimmat, ássan ja geavat čázádagas. Sisafárrejeaddjit leat buori muddui doahttalan ortnegiid ja ožžon bivdovuoigatvuođa seamma láhkai go báikkálaš olbmot muđui ge. Guollebivdu lea ain hui deaŧalaš oassi sámi kultuvrras, kultuvra maid maiddái earát ge leat oamastan alcceseaset.

Guolásteamis lea erenomáš árvu sihke dannego dan sáhttá atnit ealáhussan báikkálaš olbmuide ja dalle erenoamážit lotnolasealáhussan eará ealáhusaiguin dahje meahccegeavahemiin, vuođđun ássamii ja vuođđun sámi kultuvrii.

Deanu čázádaga luossabivdu lea 1873 rájes muddejuvvon guovttebeallásaš šiehtadussan gaskal Norgga ja Suoma. Dálá šiehtadus bođii fápmui 1990, ja dan sadjá galgá dál boahtit ođđa šiehtadus. Mihttomearrin lea ahte ođđa šiehtadus galgá leat válmmas 2015 guolástanáigodaga rájes.

Šiehtadallansáttagottiin leat stáhta eiseválddiid, guolásteami vuoigatvuođaoamasteddjiid ja sámedikkiid ovddasteaddjit. Suoma sáttagottis lea maiddái turistaealáhus ovddastuvvon.

Šiehtadallamii váldoulbmil lea sihkkarastit guoddilis guolásteami čázádahkii. Duogážin lea ahte luođuluossa ovdáneapmi Deanus lea heajut go dain čázádagain muđui Norggas maiguin lea lunddolaš buohtastahttit. Dilli lea erenoamáš duođalaš daid máddodagaid ektui mat leat čázádaga bajimus osiin.

Ođđa guolástanmuddemiid áigumuš lea geahpedit ávkkástallama, seammás go bisuhuvvon dakkár guolásteapmi mii lea ávkin sihke vuoigatvuođaoamasteddjiide ja báikegottiide, ja maiddái vuođđun sámi kultuvrii. Galgá maiddái láhččojuvvot báikkálaš olbmuid beroštusaide ja johttiguolásteddjiide. Šiehtadallamiin deattuhuvvo deasta báikegottiid ja báikegoddeolbmuid beroštumiide hui ollu.

Muddemat hábmejuvvojit nu ahte guolleresurssat juogaduvvojit rehálaččat čázádaga luossabuvttadeami veadju iešguđet riikkain ja čázádaga iešguđet osiin. Galgá geahččalit ollašuhttit dássedettolaš ja vuoiggalaš noađđejuogadeapmi iešguđet guolástanjoavkkuid gaskkas.

Dál leat ráhkadeamen dárkilis prinsihpaid ja njuolggadusaid guolástanmuddemiidda. Go dat leat válbmasat, de álggahuvvojit konkrehta muddemat. Árvvoštallojuvvot galgá:

a)      Johttiid guolásteapmi

b)      Báikkálaš olbmuid stággobivdu

c)      Fierbmebivdu

d)      Geahpeduvvon bivdu dahje ráfáidahttojuvvon avádagat dain guovlluin gos luossa dárbbaša erenoamáš suodjaleami

e)      Earit ja guliid gálgan

f)       Uhcimus mihtut ja sturrodatgáržžideamit

g)      Ovddalgihtii šiehtaduvvon doaibmabijut

Mihttomearrin lea oččodit stuorát dávggasvuođa vai guolástanmuddemiid hui johtilit sáhttá heivehit luossamáddodaga sturrodahkii, čohkkehussii ja ovdánanrávnnjáldagaide. Dán rámma siskkobealde ferte oččodit einnostanvejolašvuođa ja guhkilmasvuođa muddemiin. Ferte maid deattuhit bevttolašvuođa, álkivuođa ja bearráigeahččanvejolašvuođa.

Dálá mearrádusat čázádaga guollemáddodagaid suodjaleami birra nuoskkideami vuostá, vieris šlájaid ja máddodagaid leavvama vuostá, guolledávddaid vuostá, dikšuma birra ja guollebiebmama birra galget árvvoštallojuvvot ja ođasmahttojuvvot. Mearrádus ahte suodjalit fysihkalaš duohtadeami vuostá čázádagas ja čázádaga lahka, galgá maid árvvoštallojuvvot.

Vuosttaš dábálaš šiehtadallančoahkkin dollojuvvui geassemánus 2012, nubbi čoahkki galgá dollojuvvot juovlamánu 11.-12. b. Avvilis, Suomas. Sámedikki ovddasteaddji šiehtadallamiin lea ráđđeaddi Liss-Ellen Ramstad tlf. 78 47 40 19/95 80 94 51

Sámediggi sávvá Jovnn’Ovllái lihku Norgga kulturárbbi gudnečájáhusain. Bálkkašupmi geigejuvvui Sámedikki dievasčoahkkima oktavuođas.

Sámediggi sávvá Jovnn’Ovllái lihku Norgga kulturárbbi gudnečájáhusain.

Jovnn’Ovllá lea hui čalmmus sámi duodje- ja dáiddármáilmmis. Su barggut leat árvvusadnojuvvon sámi ja dáža kultureallimis. Son lea earret eará ožžon Kárášjoga kulturbálkkašumi ja lea nammaduvvon Sámi allaskuvlla gudneduojárin.

Jovnn’Ovllá lea doaibman buotbeallásaččat. Son lea bargan museapreparántan, duodjeoahpaheaddjin, konsuleantan, ráđđeaddin ja ollesáiggeduojárin. Dasa lassin son lea huksen gođiid ja árbevirolaš sámi visttiid stuorra osiin riikkas.

Son lea ráhkadan árbevirolaš dujiid ja leamaš mielde ovddideamen duoji ođđa surggiide. Jovnn’Ovllá lea leamaš ráđđeaddin Árranis Divttasvuonas, Romssa universitehta teoriijavisttis ja Diehtosiiddas – sámi dieđavisttis Guovdageainnus. Ja NRK čájehii mo son  rekonstruerii náhkkefatnasiid ja mo son duddjui daid.

Jovnn’Ovllá lea áŋgiruššan sámi servodagain ja dujiin. Son lei okta dain geat vuođđudedje Duojáriid ealáhussearvvi.  Sus leat leamaš ollu luohttámušdoaimma organisašuvnnas. Son searvá dadjat juo buot kulturdoaluide maid sáhttá ja son áŋgiruššá ja berošta das mii dáhpáhuvvá sámi servodagas.

Jovnn’Ovllá lea gaskkustan duoji ja kulturárbbi nuorat buolvvaide dakko bokte ahte son lea leamaš sensorin fágabreva oahpus duojis ja duoji váldofágas.

Jovnn’Ovllá riegádii Horpmás, Deanus, muhto ássá dal ja bargá Kárášjogas. Son devddii dán jagi 80 jagi ja dan oktavuođas lágidii RiddoDuottarMusea čájáhusa sutnje gudnin. Sámediggi lea lihkolaš go lea beassan čájehit osiid su čájáhusas dáppe Sámedikkis. Dat dáhpáhuvvá ovttasbarggus RiddoDuottarMuseain. Su barggut čájehuvvojit Sámedikki guhkes feaskáris.

Sámedikki bealis sávan sutnje lihku otná gudnečájáhusain ja dainna bargguin maid son lea dahkan duoji ovddas ja sámi servodaga ovddas.

Egil Olli, sámediggepresideanta

Politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara searvá dálkkádatkonvenšuvnna čoahkkimii Dohas, Qataras. Son oassálastá Norgga sáttagoddái alladási oasis áigodagas juovlamánu 3-7 b. 2012 ON dálkkádatkonvenšuvnna áššebeliidčoahkkimis, COP 18 Dohas, Qataras.

-Lea go áigi nohkamin? Dan jearret ollu dálkkádatšiehtadallit ON dálkkádatnjunuščoahkkimis Dohas. Váikke vel leat ge boahtán ollu várrehusat dálkkádatrievdamiid váikkuhusaide, de ii dahkkojuvvo doarvái. Áigumušat geahpedit dálkkádatgássaid luoitimiid leat menddo láivvit, eai ge dat čađahuvvo doarvái johtilit. Máilbmi lea vásiheamen máilmmiviidosaš liegganeami mii lea mealgat stuorát go guokte gráda mihttu, dadjá Sámedikki politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara.

-Árktisas lea dilli mealgat issoreabbo go doppe rivdet dálkkádagat johtilepmosit ja garrasepmosit. Bjerknes-guovddáš mii dutká dálkkádaga, lea meroštallan ahte liegganeapmi Árktisas jagi 2050 rádjai šaddá 4-6 gráda. Álgoálbmogiin lea dávjá lagaš oktavuohta lundui, ja nu sii vásihit dálkkádatrievdamiid ovddimusat. Lea čabučielggas ahte dakkár liegganeamis leat issoras váikkuhusat sámi ealáhusaide nu go boazodollui, eanadollui ja guolásteapmái. Sámi servodat ferte dustet dakkár boahtteáiggi mas leat stuorra nuppástuhttimat ja dálkkádatheiveheamit. Lean oahppan ahte go jiekŋa lea asehaš, de ferte lihkadit jođánit. Dat guoská erenoamážit ON dálkkádatšiehtadallamiidda, dadjá Vasara.

Ođđa geatnegahtti šiehtadus

Riikkaidgaskasaš dálkkádatšiehtadallamiin Durbanis 2011:s sohpe stáhta dakkár vuođu, mii mearkkaša ahte riikkat galget šiehtadallat ođđa rievttálaččat geatnegahtti dálkkádatšiehtadusa maŋimusat 2015:s, mii galgá boahtit fápmui 2020 rájes.

Dan ON dálkkádatnjunuščoahkkima guhkesáiggi mihttu, mii dollojuvvui 2009:s Københavnas, ahte máilmmiviidosaš liegganeapmi ii galgá leat stuorát go 2 gráda, bisuhuvvo. Viidáseappot galgá Dohas šiehtadallojuvvot viidáset geatnegasvuođaid birra ođđa šiehtadusáigodahkii Kyota-protokollii, mii loahppá jahkemolsumis. Ja ahte bargojoavkku guhkesáiggi oktasaš áŋgiruššan (AWG-LCA) dálkkádatkonvenšuvnna vuolde, galgá loahpahuvvot.

Luoitingeahpedeamit, dálkkádatheiveheamit, teknologiijasirdin, vuovdečuohppamiid uhcideapmi (REDD+), ruhtadeapmi, ja dálkkádatgássaluoitimiid mihtideapmi, raporteren ja hálddašeapmi leat dás guovddážis. Biddjojuvvo stuorra deaddu dasa ahte čuovvolit ja čađahit ovddeš mearrádusaid dálkkádatheivehan- ja luoitingeahpedandoaibmabijuid birra ovdal 2020. Daid ásahusaid ektui, nu go dálkkádatdoaibmabijuid ruoná foanda ruhtadeapmi goariduvvonriikkaid várás, bistevaš ruhtadanlávdegoddi, heivehanlávdegoddi ja teknologiijamekanisma.

Álgoálbmogat

-Sámediggái lea deaŧalaš ahte dan ON dálkkádatkonvenšuvnna mearrádusa álgoálbmotperspektiiva, mii dollojuvvui Cancunis 2010:s, čuovvoluvvo ja vuhtiiváldojuvvo. Dát guoská erenoamážit sihkkarastinmekanismmaide mat čatnasit álgoálbmogiid vuoigatvuođaide, árbedihtui ja oassálastimii mearrádussii ahte geahpedit vuovdečuohppamiid. Ja ahte láhččojuvvo dasa ahte álgoálbmogat sáhttet ávkkástallat ruoná dálkkádatfoanddain. Álgoálbmogat galget konsulterejuvvot ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa vuođul go dálkkádatdoaibmabijut ja dálkkádatheiveheamit plánejuvvojit, dadjá Vasara.

17 duáht oasseváldi

ON dálkkádatnjunuščoahkkin, gosa bohtet sullii 17 000 akkrediterejuvvon sáttaolbmo, loahpahuvvo juovlamánu 7. b. Norgga šiehtadallanjođiheaddji lea Henrik Harboe, alladásseoasi sáttagotti jođiheaddji lea Vegar Solhjell. Sámediggi oassálastá Norgga sáttagoddái alladásseoasis masa maiddái buot Stuorradikki bellodagat leat ovddastuvvon Energiija- ja biraslávdegotti ja Finánsalávdegotti stuorradiggeáirasiid bokte. viiddiduvvon sáttagottis leat maid mielde Norgga siviilaservodaga ovddasteaddjit. Norgga sáttagottis leat sullii 80 olbmo.

Eanet dieđut

Politihkálaš ráđđeaddi Johan Vasara
+ 47 466 80 883 (+47 918 89 200)
johan.vasara@samediggi.no

Norut Alta – Áltá lea árvvoštallan sámi dáiddáršiehtadusa. Šiehtadus evttoha ahte Sámediggi ja sámi dáiddárorganisašuvnnat berrejit árvvoštallat mii áššebeliid áigumuš lea dákkár šiehtadusain, maid sáhttá dahkat ovddidan dihtii dáidaga, ja sáhttá go ođđa šiehtadus, dálá dahje ođđa hámis, leat mielde ovddideamen sámi dáidaga.

Sámi dáiddárorganisašuvnnain ja Sámedikkis lea 8 jagi leamaš ovttasbargošiehtadus. Šiehtadussii gullá váldošiehtadus ja Dáiddáršiehtadus mii šiehtaduvvo jahkásaččat.

Árvvoštallama sisdoallu

Ođđa váldošiehtadus galgá šiehtaduvvot ja boahtit fápmui 2014 rájes. Ovdal dan háliidedje sámi dáiddárorganisašuvnnat ja Sámediggi dakkár árvvoštallama, mii guorahallá dáiddáršiehtadusa ávkki; - lea go dat leamaš mielde nannemin dáidaga ja dáiddáriid ovdánanvejolašvuođa sámi servodagas?

Dát lea 2004 ovttasbargošiehtadusa árvvoštallan ja áigodaga 2006-2011 dáiddáršiehtadusaid árvvoštallan. Jahkásaččat lea Dáiddáršiehtadusa bokte juolluduvvon gaskal 4 ja 6 miljon ruvnnu.

6 sierranas ortnega

Árvvoštallanáigodagas (2006-2011) leat šiehtadusas leamaš 6 sierranas ortnega:

• Stipeandaortnegat sámi dáiddáriid várás
• Dáiddafoanda mii doarju dáiddáriid gaskasaš ovttasbargoprošeavttaid
• Doaibmadoarjja dan viđa dáiddárorganisašuvdnii ja Sámi dáiddárráđđái
• Govvadáidaga ja duoji sisaoastinortnet
• Fágalaš bagadus fágakonsuleantta bokte
• Čájáhusbuhtadus dan dáidaga ovddas mii lea ostojuvvon govvadáidaga ja duoji sisaoastinortnega bokte

Deaŧalaš muhto doaimmaheapme

Árvvoštallan čájeha ahte dáiddáršiehtadusas lea leamaš hui stuorra mearkkašupmi dasa ahte leat biddjojuvvon muhtun bistevaš ekonomalaš rámmat ja ortnegat sámi dáidaga várás.

Šiehtadus lea addán dáiddáriidda ja sin organisašuvnnaide einnostanvejolašvuođa mii lea dahkan vejolažžan plánet guhkit áiggi áŋgiruššamiid.

Dattetge orru Dáiddáršiehtadus leamen dakkár “seailudanreaidu” mii addá uhccán ovddidanvejolašvuođa sámi dáidagii, čállá Norut árvvoštallanraporttastis. Sivvan dasa lea earret eará dat ahte šiehttadallandilis váilu ekonomalaš doaibmanvejolašvuohta go Sámediggi buori muddui ovdal šiehtadallamiid lea mearridan šiehtadallamiid ekonomalaš rámmaid.

Háliidit eanet konkrehta ulbmiliid

Máŋga informántta jearahit višuvnna ja muhtumat eanet konkrehta ulbmiliid šiehtadussii. Sii háliidit guđe guvlui sámi dáidda lea ovdáneamen ja goas dát ulbmilat galget ollašuhttojuvvot.

Rávvagat

Ferte vuđolaččat digaštallat masa dakkár šiehtadus galgá leat ávkin, mo sáhttá ovddidit sámi dáidaga, ja sáhttá go ođđa šiehtadus, dálá dahje ođđa hámis, váikkuhit dakkár ovdáneami? Dakkár digaštallamii berrejit Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš dássi ja sámi dáiddárorganisašuvnnat searvat.

Sámedikki mearkkašumit

-Vuosttažettiin árvvoštallan lea vuosttaš deaŧalaš vuođđu dan kulturdieđáhussii mainna Sámediggi dál lea bargamin ja dasto dat lea buorre vuođđun dáiddáršiehtadus viidáseappot ovddideapmái, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen. Sámedikki ulbmil lea duddjot buori ja lávga ovttasbarggu iežamet kultur- ja dáiddárorganisašuvnnaiguin. Buori ovttasbarggu bokte han mii sáhttit ovddidit sámi dáidda- ja kultureallima, ja dan várás addá árvvoštallan midjiide buriid rávvagiid dasa ahte mo mii sáhttit viidáseappot ovddidit dáiddáršiehtadusa, dadjá Larsen.

-Lea lunddolaš čuovvolit árvvoštallama dáiddárráđi ja Sámedikki gaskasaš čoahkkimis mas mii geahčadit mo bargat viidáseappot, lohká Larsen.

Raporta ja gulahallit

Barggu leat Norut Alta dutkit čađahan. Norut seniordutki Vigdis Nygaard lei prošeaktajođiheaddjin, prošeaktamielbargin lei Áila Márge Varsi Balto.

Eanet dieđuid addá: Magne Svineng, ealáhus-, kultur- ja dearvvašvuođaossodaga ossodatdirektevra, + 47 915 42 098

Dá lea ráporta:

 Evaluering av kunstneravtalen.pdf 593,71 kB

Sámediggeráđđi lea maŋimuš áiggis bidjan fokusa sámi mánáid vuoigatvuođaide stuorra gávpogiin,  dan ektui ahte sis livčče oadjebas ja buorit bajásšaddan eavttut. Movt sáhttet stuorra gávpogat sihkkarastit dan ahte mánáidgárddit ja skuvllat gozihit ja oainnusmahttet sámi giela ja kultuvrra, ahte maiddái eará norgalaš mánát oahpašedje sámi kultuvrra birra? Dán vahkus galleda ráđđi Oslo gieldda gos earret eará galledit Kampen skuvlla 13.12:s gos sii dollet čoahkkina Oslo gávpoga ráđin.

Romssa suohkan ja Oslo gielda leat dat guokte gávpoga gosa sápmelaččat eanemusat fárrejit. Dan dihte go eanet sámit fárrejit gávpogiidda lea Sámediggái deaŧalaš, ahte gávpotgielddat fálašedje buori mánáidgárde- ja skuvlafálaldaga ja gozihivčče daid geatnegasvuođaid mat gielddain leat sámi giela ja kultuvrra goziheamis maiddái gávpogiin.

-Sámediggeráđis lea hui buorre gulahallan Oslo gávpotráđiin das ahte movt mii sáhttit lávgadeappot gulahallat, bargat buorebut ovttas vai sáhttit addit maiddái sámi mánáide oadjebas ja buriid birrasiid gos bajásšaddat, birrasiid mat gozihit máná sámi identitehta, dadjá Sámedikki várrepresideanta, Laila Susanne Vars.

Sámediggeráđis galgá leat politihkalaš čoahkkin Oslo gielddain Torger Ødegaard bokte, guhte lea máhtto- ja oahppoossodaga gávpotráđđi. Torger Ødegaard searvvai árat dán čavčča Sámedikki oahpahuspolitihkalaš konferánsii mii dollojuvvui Guovdageainnus. Doppe šiehtaduvvui earret eará ahte Sámedikkis ja Oslo gielddas galget leat guokte politihkalaš čoahkkima jahkásaččat, okta čoahkkin Oslos ja nubbi sámi guovllus davveleappos riikkas. Sámediggái lea deaŧalaš ahte šattašedje eanet sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit. Danne áigu Sámediggi juohkit dieđuid sierra stipeandaortnegiid birra maid bokte dán sáhttá buoridit.

-Mu váldobargu lea hukset šaldi Sámedikkis davvin ráđđevissui Oslos. Mun oaivvildan ahte Oslo gielddas leat buot eavttut sámi mánáid giela ja kultuvrra suodjaleapmái buori vuogi mielde, danne go gávpogis leat ollu čeahpes sámi resursaolbmot geat sáhttet veahkehit, jos sis fal jerrošii leat veahkkin, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggeráđđi ja Oslo gielda leat soahpan ahte eai hálit ásahit ollislaš ovttasbargošiehtadusa oasálaččaid gaskka, ja danne lea ásahuvvon bissovaš ovttasbargu máhttosuorggis, masa gullá maiddái mánáidgárde- ja skuvlapolitihkka. Sámediggeráđđi háliida guorahallat ahte livččii go vejolaš ovttasbargat dan ektui ahte oažžut sámi kulturgaskkusteddjiid geat johtet Oslos.

-Mun háliidan rámiidit gávpotráđi go čájeha erenoamáš beroštumi ovttas bargat ja nie sihkkarastit buori sámi mánáidgárde- ja skuvlafálaldaga Oslo skuvllain, ovttasbargu lea juo buktán bohtosiid go lea ásahuvvon sierra ovddidanjođiheaddjivirgi sámi oahpahusa várás Oslos. Muhto mii leat vuos álggus, ja mun oainnán eanet positiivvalaš ovttasbargovejolašvuođaid, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Gulahallan olmmoš:

Sámedikki várrepresideanta,Laila Susanne Vars,  Tlf: 97754102

Gii dahje mii berrešii oažžut Sámedikki giellamovttiidahttinbálkkašumi dán jagi? Sámediggi juohká bálkkašumi juohke njealját jagi.  Bálkkašumi sáhttá oažžut ovttaskas olmmoš dahje dakkár ásahus, prošeakta dahje organisašuvdna, mii/gii lea bidjan ollu návccaid nannet, ovddidit ja seailluhit sámegiela.

Sámediggeráđi lahtut ja Sámedikki bargit eai sáhte oažžut bálkkašumi. Bálkkašupmi lea 50.000 ruvnnu ja dáiddadiploma.

Juohkehaš sáhttá evttohit, gii berrešii vuoitit giellamovttiidahttinbálkkašumi. Ákkastala oanehaččat árvalusat čálalaččat ja sádde dan Sámedikki giellaossodahkii ovdal njukčamánu 15. beaivvi.

Sámediggeráđđi mearrida,  gii oažžu bálkkašumi. Giellamovttiidahttinbálkkašupmi geigejuvvo

Sámedikki geassemánu dievasčoahkkima oktavuođas.

Sagka Stångberg oččui bálkkašumi 2009.

Árvalusat sáhttá sáddet deike samediggi@samediggi.no

Sámediggeráđđi háliida váikkuhit dasa ahte norgga servodaga dieđut sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra lassánit ja lea danne juolludan ruđaid lasseoahppokurssaide sámi fáttáin vuođđo- ja joatkkaskuvllaid oahpaheddjiid várás.

-Norgga oahppovuogádat dárbbaša duođas sámi máhttoloktema, ii ge dárbbaš eahpidit ahte buot norgga ohppiin berre leat buoret máhttu sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra. – Danne lean hui ilus go mii dál sáhttit leat mielde addimin oahpaheddjiide vejolašvuođa oahppat eanet sámi fáttáid birra, ja addit dán máhtu viidáseappot iežaset ohppiide. Máhtuin mii sáhttit eastadit rasismma ja váikkuhit dasa ahte kultuvrralaš erohusat áddejuvvojit buorebut, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggeráđi mielaš livččii buorre jus ollugat háliidit čađahit dáid kurssaid iešguđet fáttáid birra, ja maid ovttasbargoorgána SAK 7 – sámi oahpaheaddjioahpporegiovdna lágida.

-Maŋŋágo SAK 7-ovttasbargu ásahuvvui, de lea dáhpáhuvvan issoras ollu mii lea buorre, ja mun lea ilus go ásahusaid ja sámi oahpaheaddjioahpporegiovnna gaskasaš ovttasbargu doaibmá ja ahte Sámediggi sáhttá leat mielde doarjumin sin barggu, dadjá Laila Susanne Vars.

Lágideaddjit ja kurssat mat ožžot doarjaga Sámediggeráđis: 

• Nordlándda universitehta: Julevsámi biebmokultuvra Davvikalohtas
• Finnmárkku allaskuvla: Duodji mas deattuhuvvojit mearrasámi duddjonvuogit ja Juogan mas deattuhuvvojit mearrasámi juoiganvierut
• Sámi allaskuvla: Sámi árbediehtu ja sámi matematihkkaterminologiija
• Davvi-Trøndelaga allaskuva: Elsa Laula Renberg: Dihte Staalehke Nyjsene ja Juogan vuolggasadjin

Eanet dieđut: Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars

Dá lea Sámedikki presideantta Egil Olli ođđajagisárdni maid doalai NRK1 01.01.13.

Ráhkis olbmot.

Dán jagi golggotmánu 9. beaivvi lea Sámediggi doaibman 24 jagi, mii loahpahat iežamet guđat áigodaga ja álggahat min čihččet áigodaga. Seamma láhkai go jahki álggahuvvo ođđa návccaiguin, de maiddái mii ođđa návccaiguin joatkit bargat sámi servodaga ovddas.

Dán oktavuođas háliidan mun geahčestit 23 jagi maŋos guvlui, dan áigái go mun ja máŋga eará politihkkara válljejuvvuimet dan vuosttaš sámediggeáigodahkii sámiid ovddasteaddjin.

Jahki lei 1989, ja Norga lei maŋŋá stuora miellačájáhusaid aittobáliid dovddastan ahte sámiin historjjálaččat lea gullevašvuohta dan eatnamii masa Norgga stáhta lea vuođđuduvvon, ja ahte mis sámiin alddámet galgá vejolašvuohta suodjalit ja ovdánahttit iežamet giela, kultuvrra ja servodateallima. Dat ahte álbmogis galgá vejolašvuohta mearridit iežas ovdáneami badjel lea iešalddis lunddolaš jurdda, muhto maŋŋá garra dáruiduhttima lei dát jurdda sihke amas ja hástaleaddji midjiide.

Mun giittán dan doarjaga ja luohttámuša ovddas maid lehpet čájehan munnje álggu rájes. Dán áiggi čađa lean beassan ovttasbargat ollu čeahpes olbmuiguin, ja vaikko mii eat álo leamaš ovttaoaivilvuođas, de dieđán mun ahte mis oppa áiggi leat leamaš seamma áigumušat – namalassi addit sámi mánáide, nuoraide, ollesolbmuide ja min vuorrasiidda dan doarjaga, daid bálvalusaid ja fálaldagaid mat buoremus lági mielde gokčet sin dárbbuid.

Mun sávan boahtteáiggis ain soabalašvuođa Sámedikki barggus dan ovdii ahte fievrridit min sámi árbbi viidáseappot.

Mun giittán daid olusiid geat barget sámi gielain ja kultuvrrain. Lean giitevaš maiddái dan doarjaga ovddas maid Norgga álbmot lea čájehan Sámediggái ja sámi álbmoga ektui, váikko muhtimat háliidit loahpahit min oktasaš jiena – Sámedikki.

Eallilan olmmožin oainnán mun dan ovdáneami mii lea dáhpáhuvvan dan rájes go Sámediggi ásahuvvui. Ollu sámit heahpanedje dalle iežaset sámi duogáža dihte. Odne lea sámegielas ja sápmelašvuođas eanet árvu.

Vaikko mii leat joksan stuorra ovdáneami, de leat buot dát unnán jeđđehussan dan sámi mánnái gii šaddá vásihit givssideami iežas sámi duogáža dihte. Vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide leat unnán jeđđehussan sidjiide geat beaivválaččat vásihit áitagiid ja sisabahkkemiid guohtun-eatnamiidda, sidjiide geat oidnet mearrasámi gilážiid guorranit eretfárrema dihte. Rivttiin lea unnán jeđđehus go gielddat gáržžes ruhtadili geažil dahje politihkalaš vuosteháguin heaittihit bálvalusaid mat livččii buorrin sámi mánáide, nuoraide ja vuorasolbmuide.

Mii eat šat dohkket dáid boasttuvuođaid. Dál fertejit buohkat váldit ovddasvástádusa. Ovttaskas olbmot, Sámediggi ja eará eiseválddit.

Mun lean ilus go nuorat čájehit stuorra beroštumi ja duostilvuođain ovddidit iežaset sámi duogáža – nugo nuorra sámi nieida Eli Anne Nystad dagai maŋŋá unohas dáhpáhusa Troandimis mannán čavčča.

Mun ávžžuhan buot sámiid atnit ávkki Sámedikkis, váldde oktavuođa iežat guovllu sámediggeáirasiiguin, dahje njuolgut minguin. Lea min ovddasvástádus čuollat din beali, ja áimmahušat ahte sámi beroštumit váldojit vuhtii.

Sámediggeráđđi lea dál gárven dieđáhusa sámegielaid birra. Mii oaivvildit ahte sámegielagiin galgá leat seamma vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go dárogielagiin dárogiela, ja dan geažil evttohat ahte sámegielagat galget beassat geavahit gielaset gos dal jo orrošit Norggas.

Mun oaivvildan ahte sámegiella galggašii ollu eanet geavahuvvot almmolašvuođas, muhto maiddái ahte sámegiella galgá gullot ja oidnot árgabeaivvis. Dat easttadivččii mu oainnu mielde givssideami ja dagašii sámegiela lunddolaš giellan, nu ahte olbmot heaittášedje bilideames sámi báikenammagalbbaid ja vuosttaldit sámegiela.

Mánnán olmmoš darveha gullevašvuođa sámegillii, kultuvrii ja árvvuide. Danne leat mii hábmemin ođđa mánáidgárdepolitihka. Dás árvalat earet eará ahte buot mánát galget oažžut lágalaš rievtti oahppat sámegiela mánáidgárddis.

Mánáide gávpotguovlluin, dahje ruovttuin gos dárogiella lea ruovttugiellan, lea dehálaš ahte álggu rájes juo oahpásmuvvat sámegillii nu ahte dat livččii lunddolaš mánáide – go dat movttiidahtášii sihke váhnemiid ja mánáid sámegielain joatkit maiddái skuvllas.

Lean gullan ákkastallama ahte dáid mihttomeriid ii leat vejolaš joksat, go váilot olmmošlaš ja ekonomalaš resursat. Mun dajan didjiide, ii mihkkege leat veadjemeahttun. Buot lea dáhtu duohken.

Sámediggi ii olat dáid áigumušaid okto mat leat min ovddabealde. Danin lean mun ilus dan ovddas go eanet ja eanet gielddat háliidit ovttasbargat Sámedikkiin ja láhčit dili buoremus láhkái ávkin sámi álbmogii. Nu ii lean dalle go Sámediggi ásahuvvui. Rievssatlávkkážat leat áiggiid mielde šaddan stuorra lávkin midjiide.

Guolásteapmi lea okta dain áššin mainna mii leat álggu rájes bargan. Vássán jagis olaheimmet duođaštuvvot lága bokte ahte vuotna- ja riddoálbmogis leat vuoigatvuođat guolástit.

Ođđajagis ásahuvvo lávdegoddi mii galgá buktit rávvagiid guolástanhálddašeapmái, rávvagat mat sihkkarastet sámiid ja earáid beroštumiid vuotna- ja riddoguovlluin.

Sámediggi váldá maiddái ovddasvástádusa bargat ovttas eará álgoálbmogiiguin. ON lea mearridan lágidit máilmmiviidosaš álgoálbmotkonferánssa boahtte jagi New Yorkas, gos áigot ságastit mo stáhtat buoremus lági mielde čuovvolit álgoálbmotvuoigatvuođaid. Sámedikki bealis háliidat mii ahte álgoálbmogat leat bures ráhkkanan dán konferánsii, danne leat mii dán jagi bovden álgoálbmogiid miehtá máilmmi Áltái, gos lea áigumuššan ovttastahttit álgoálbmogiid jiena ja oainnuid. Mun sávan ahte Sápmi ja Áltá váldet bures vuostá min oappáid ja vieljaid, go lea vuosttaš geardde go máilmmi álgoálbmogat ovttasbarget dán láhkái.

Loahpalaččat háliidan ávžžuhit sámiid geat eai vel leat dieđihan iežaset sámedikki válgajienastuslohkui, dahkat dan buori áiggis ovdal válggaid mat leat boahtte čavčča. Oassálaste. Geavat iežat vejolašvuođa váikkuhit Sámedikki boahttevaš politihkkii, ávkin sámi servodahkii.

Dáid sániiguin sávan mun buohkaide buori ja buressivdniduvvon ođđa jagi.

Egil Olli, sámediggepresideanta

Sámediggi juolluda golbma miljon ruvnnu mearkagálvoovddidemiin, vuovdimiin, vuovdalemiin ja gealbudemiin duodjeealáhusas.

Ráđđelahttu Marianne Balto dadjá ahte duodji lea identitehtaduddjoma deaŧalaš doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii.

-Sámedikki mihttomearri lea ovddidit duoji dakkár ealáhussan mii lea gánnáhahtti ja mii vuovdá eanet iežas buvttaduvvon gálvvuid. Oktiibuot golbma miljon ruvdnosaš juolludus lea lávki rivttes guvlui ovddideamis hutki ja márkandiđolaš ealáhusa, mii ii leat nu sorjavaš doaibmadoarjagii, dadjá Balto.

Mearkagálvoovddideapmi

Duojáriid Ealáhussearvi ja Sámiid Duodji háliidit nannet duoji mearkagálvun. Danne sii háliidit ráhkadit guhkesáigge plána dasa mo oččodit nana mearkagálvvu boahtteáigái ja mo dan galgá doaimmahit boahtteáiggis.

Sámediggi juolluda 782 850 ru prošektii.

Ráđđelahtu Marianne Balto mielas lea deaŧalaš ahte duodji boahtá eanet oidnosii ja ahte dan lea álkit fidnet márkanis. Danne lea vuovdaleami ja vuovdima nannen deaŧalaš doaibmabidju.

Buoret gelbbolašvuohta

Sámediggi juolluda 495 000 ru doarjjan Duojáriid ealáhussearvái ja Sámiid Duodjái álggahit dutkamii buvttadeamis, vuovdaleamis ja vuovdimis. Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus kurssaid čađaheamis.

Duojáriid ealáhussearvi ja Sámiid Duodji háliidit loktet gelbbolašvuođa duodjeealáhusas. Dutkan lágiduvvo nu ahte dat addá 15 oahppočuoggá 3 mánu áigodagas. Dutkamii gullá oahpahus duodjeteknihkain, mašiinnaid geavaheapmi, teknologiija čájeheapmi ja oahpahus teknologiijas ja vuovdin ja vuovdaleapmi.

-Dárbu loktet gelbbolašvuođa ođđa teknologiija geavaheamis, vuovdimis ja vuovdaleamis duodjeealáhusa lea stuoris, ja danne mii leat juolludan ruđaid prošektii, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Bagadeaddjivirgi duojis

Sámediggi juolluda miljon ruvnnu bagadeaddjivirgái Nuorta- ja Gaska-Finnmárkkus. Duodjeinstituhtta Guovdageainnus dat háliida nannet duoji kultuvran, fágan, ealáhussan ja lotnolasealáhussan Nuorta- ja Gaska-Finnmárkkus. Prošeakta bistá jagi.

Duodjeinstituhtta ulbmil lea ovddidit duoji dakkár giehtaduodjin ja ealáhussan mas lea ealáhusovddideapmi ja mii addá ođđa bargosajiid sámi giehtaduodjevieruid vuođul.

-Go mii dál áŋgiruššat nu nannosit mearkagálvoovddidemiin ja gealbudemiin iežamet dutkamiid vuođul, de lea lunddolaš ahte dat čuovvoluvvo bagadeddjiin gii sáhttá veahkehit duojáriid váldit atnui ođđa teknologiija ja šaddat eanet márkandiđolažžan, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Ekonomiija- ja rehketdoallokursa

Sámediggi juolluda 495 000 ru ekonomiija- ja rehketdoallokursii duojáriid várás. Duojáriid ealáhussearvi ja Sámiid duodji dat háliidit nannet ealáhusa ekonomiija- ja rehketdoallogelbbolašvuođa. Kurssat galget dollojuvvot čieža báikkis Snoasa rájes máddin Deanu rádjai nuortan. Kurssaid fáddán lea earret eará fitnodagaid registreren, buvttaregistreren, girjefievrrideapmi, rehketdoallu ja doaibmadoarjjaortnega ohcaskoviid guorahallan.

-Sámediggi lea dárkkistan máŋga duojára geat leat ožžon doaibmadoarjaga Sámedikkis. Dárkkisteapmi čájeha ahte máŋgasiin ii leat doarvái buorre máhttu rehketdoalus, ja danne lea buorre ahte ealáhus háliida nannet duojáriid ekonomiijagelbbolašvuođa, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Eanet dieđut Marianne Balto 480 63 358

Ástávuona giellagoahti Loabágis lea ohcan Sámedikkis ja Romssa fylkkasuohkanis doarjaga joatkit sámi giellalávgun-modealla suohkana mánáidgárddis. Sámediggi juolluda 400 duhát ruvnnu prošektii. Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars lea ilus geahččalit ođđa vugiid mo oahppat sámegiela.

Giellalávgun-modealla leat sii viežžan Wales guovllus gos buriid bohtosiiguin leat nagodan geavahit mánáidgárddiid giellaarenan, ii dušše mánáide, muhto maiddái bargiide. Dál aigot sii oahpahit sámegiela oahpahit ii duššofal mánáide, muhto maid nuoraide ja ravisolbmuide sierra gielaoahpahallii-doaimma bokte.

-Mii diehtit ahte mađi árabut mánát oahppagohtet giela, dađi buoret – erenoamáš dehálaš lea dát guovlluin gos sámegiella unnán gullo ruovttuin. Danin leat mii sámedikki mánáidgárdedieđáhusas geažuhan ahte sámi mánáidgárddiin lea erenoamáš ovddasvástádus bargat giellaovddidemiin. Mun lean hui ilus go Ástávuona giellagoahti oaidná dán ovddasvástádusa, ja go dustet geahččalit ođđa vugiid movt mánáide ja rávisolbmuide oahpahit sámegiela, dadjá sámedikki várrepresideantta Laila Susanne Vars.

Ástávuona giellagoahti lea viežžan modealla Wales guovllus, gos gielladilli maiddái lea hearkkes dilis. Doppe leat lihkostuvvan ealáskahttit giela guovlluin gos giella oalát lea leamaš jávkosis. Mihttun lea ásahit 30-40 iešguđetlágan giellastašuvnnaid mánáidgárdái, maid sihke bargit ja mánát galget čađahit.

Sámediggi doarju Ástávuoná giellagoađi prošeavtta 400 000,- ruvnnuin, ja Romssa fylkkasuohkan doarju 200 000,- ruvnnuin.

Oktavuohta: Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tlf 977 54 102

Laila Susanne Vars                          tlf. 97754102                      E-boastta: laila.susanne.vars@samediggi.no

Konferánsa guovddáš sámi guovlluin, guovddáš sámi fáttáid birra ja dasa lassin sámi álbmotbeaivvi – guovvamánu 6. Beaivvi. Kirkenenskonferansen lea dákkár konferánsa, muhto sámi jienat gal eai leat váldon fárrui. Dása Sámedikke ráđđeláhttu Marianne Balto reagere garrasit.

- Kirkeneskonferansen lea dađi mielde šaddagoahtán guovddáš konferánsa davviguovlopolitihka hábmema hárrái. Konferánssas daddjojit stuorra sánit ja doppe lea muđui sáhka váldočuoggáin das mo davviguovllut, guovddáš álgoálbmotguovllut, galget ovdánit čuovvovaš logijagiid. Jus geahčestat konferánssa prográmma de orru dego ahte álgoálbmogat eai oba leatge gullevaččat davviguovlluide, ja ahte eat eisege galgga leat mielde dan ovdáneamis mii dál dáhpáhuvvá min guovlluin. Mun gal lean beahtahallan lágiideddjiide, Barentssekretariáhttii, Mátta-Várjjat gildii ja erenoamážit Olgoriihkadepartementtii, dadjá ráđđeláhttu Marianne Balto.

Álgoálbmogiidda čájehuvvo feaskkir

Sámedikki ráđđeláhttu Marianne Balto lohká iežas fuolastuvvan dainna vieruin mii dál orru sajáiduvvame, go lágiduvvojit ekslusiiva seminárat ja konferánssat gaskkal stuorra industriija berošteddjiid ja guovddáš politihkkariid, almma ahte bealit geaidda dákkár áššit dávjá gusket – dán oktavuođas sámit, besset leat fárus logaldallin dahje juobe guossin ge.

- Mun reageren go Girkonjárggakonferánssas jagis jahkái leat leamaš duođalaš fáttát ságastallamiidda, fáttát mat njuolgut gusket sámiid beroštusaide, nugo ealáhusáššit, gelbbolašvuođaovdáneapmi ja das mo dahkat báikegottiid geasuheddjiin olbmuide. Juohke jagi lea álgoálbmogiidda čájehuvvon feaskkir dan seammás go earáide addo vejolašvuohta hábmet ihttábeaivve davviguovlopolitihka. Mu mielas lea dát unohis badjelgeahččan. Erenoamážit hirpmástuhtte Olgoriikkadepartemeantta mu, gos muđui leat leamaš rahpasat ja čorgadat álgoálbmotgažaldagaid hárrái. Dá go lea vuohki mo ovttasráđiid gávdnat čovdosiid čuolmmaide, jearrá ráđđeláhttu Marianne Balto.

Dán jagáš Girkonjárggakonferánssas leat vihtta váldofáttá; politihkalaš ovdáneapmi davviguovlluin, industriijaovdáneapmi, logistihkkaovdáneapmi, davviguovllut 2030 guvlui ja servodathuksen davvin. Konferánsa álggahuvvo guovvamánu 5. beaivvi ja loahpahuvvu guovvamánu 6. beaivvi – sámi álbmotbeaivvi.

Gulahallanolmmoš:

Sámedikki ráđđeláhttu Marianne Balto, tlf. 480 63 358.

Dán jagi lea 70 jagi áigi dan rájes go multidáiddár Nils-Aslak Valkeapää – Áillohaš rohkki riegádii. Lásságámmi vuođđudusas lea ávvujagi oktavuođas áigumuš čađahit ee. fágalaš semináráid, muitokonseartta, dáiddačájálmasa, dahkat dáiddakataloga, dáiddakalendera ja unna biográfaža Áillohačča muitun. Sámediggi doarju Lássagámmi 150 000,- ruvnnuin.

- Nils-Aslak Valkeapää lea dáidagis bokte guođđán máđohis mávssolaš árbbi midjiide, álggadettiin 1960-logus juoigamin, dasto musihkain, girječálliin ja muđui giehtadáidaga bokte – nugo govaiguin, máleriijaiguin, čuollosiiguin ja govvedemiin ja filmmaguin. Sámediggeráđi bealis lean ilus go Áillohaš ja ald dáiddalaš doaimmat dál dahkkojit oahpisin buohkaide sierra čalmmustemiin, dadjá ráđđeláhttu Vibeke Larsen.

Lásságámmi vuođđudus háliida čalmmustahttit ávvujagi golmma váldodoaimma bokte. Vuođđudus galgá ovttasráđiid Davvi álbmogiid guovddáža (DÁG) museain ráhkadit retrospektiiva čajalmasa ja dasa gulli kataloga mas Áillohaš rohkii dáidagat čállosiid ja govaid bokte bohtet ovdan. Lássagámmi maiddái háliida čalmmustahttit Áillohačča dáiddalaš doaimmaid čájálmasaid bokte iešguđet girjerádjosin, ja ráhkadit dáiddakalendera mas muhtin oasit Áillohačča bargguin bohtet ovdan.

Gulahallanolmmoš:

Sámedikki ráđđeláhttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116.

Kanada álgoálbmogat ja olbmot geat dorjot sin gáibádusaid, leat lagabui guokte mánu čađahan miellačájáhusaid oktilaččat miehtá riikka oainnusmahttin dihte ahte kanadalaš ráđđehus soames mearrádusaid bokte lea mearridan gáržžidit riikka álgoálbmotrivttiid.

Álgoálbmogiid ráfálaš miellačájáhus, namain “Idle No More”, lea dakkár lihkadus maid dorjot maiddái hui ollu earát kanadalaš servodagas. Sámediggi lea fuolas dili geažil ja áigu earret eará váldit ovdan ášši Kanada dearvvašvuođaministariin, gii giđđat vel váldá badjelasas Árktalaš ráđi ovdagoddeovddasvástádusa.

-Mun háliidan Sámedikki bealis dovddahit ahte mii doarjut Kanada álgoálbmogiid rahčamušaid. Erenoamážit balan mun Attawapiskat-našuvnna Chief Theresa Spence dearvvašvuođa dili geažil, gii dál measta mánu lea nealgudan ja vuostálastán Kanada álgoálbmogiid gáržžes sosiála- ja ekonomalaš dili mii sis lea. Mu mielas lea lunddolaš ahte dát lea okta dain fáttáin maid mun áiggun váldit ovdan dalle go deaivvadan Kanada dearvvašvuođaministariin Árktalaš ráđis ođđajagimánu 20. b., dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

Vuosttaldeamit leat dál bistán váile guokte mánu, mat álge dan geažil go álgoálbmotrievttit láhkarievdadusaid bokte gáržžiduvvojedje, almmá makkárge konsultašuvnnaid dahje miehtama bokte álgoálbmoga bealis. Vuosttaldeamit vearránedje dalle go Attawapiskat-našuvnna Chief Theresa Spencejuovlamánu 11. b. nealgudišgođii vuosttaldeapmin gáržžes sosiála ja ekonomalaš dillái mii Kanada álgoálbmogis lea. Nealgudanakšuvdna lea ain bistimin. 

-Idle No More ja álgoálbmotlihkadus maid mii oaidnit Kanadas lea garra signála eiseválddiide ahte álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid váilun ii leat dohkálaš. Álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta suodjalit sin identitehta ja kultuvrra, ahte eiseválddit árvvus atnet historjjálaš šiehtadusaid maid dat leat dahkan, ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta iežaset árbevirolaš eatnamiidda ja resurssaide, ja vuoigatvuohta árjjalaččat searvat mearrádusproseassaide mat guoskkahit sin, dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli.

-Mii registreret ahte Kanada stáhtaministtar Steven Harper háliidivččii deaivat Spence ja eará álgoálbmotjođiheddjiid ođđajagimánu 11. b. Sámediggi ávžžuha Kanada eiseválddiid doaibmat daid prinsihpaid mielde mat bohtet ovdan ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusas (álgoálbmotjulggaštus), masa Kanada lea guorrasan, dadjá Olli.

Sámedikki presideanta Egil Olli čujuha ahte ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa bokte dohkkehuvvo ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta mearridit ja hábmet vuoruhemiid ja strategiijaid dan ektui movt sin riekti ovdáneapmái galgá geavahuvvot, maiddái vuoigatvuohta mearridit ja hábmet vuoruhemiid ja strategiijaid dan ektui ahte ovddidit dahje geavahit eatnamiid, guovlluid ja resurssaid. Álgoálbmotjulggaštus lea maiddái čielggas dan ektui ahte stáhtat buori jáhkuin, konsultašuvnnaid bokte ja ovttasbargguin álgoálbmogiiguin, galget oččodit sin friija ja dieđihuvvon ovddalgihtii miehtama ovdalgo mearridit ja čađahit lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat sáhttet guoskat sidjiide. Sámedikki presideanta čujuha maiddái ahte álgoálbmotjulggaštusa bokte mearriduvvo ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta dohkkehuvvot, soahpamušat galget dollojuvvot ja čađahuvvot, ja šiehtadusat ja konstruktiiva ortnegat maid leat dahkan stáhtaiguin dahje stáhtaid čuovvuiguin, ja sáhttet gáibidit ahte stáhtat doahttalit ja gudnejahttet dán lágan soahpamušaid, šiehtadusaid ja konstruktiiva ortnegiid.

-Sámediggi ávžžuha Kanada eiseválddiid konsultašuvnnaid ja ovttasbarggu bokte riikka álgoálbmogiiguin – jođáneamos lági mielde čađahit beaktilis doaibmabijuid maid bokte ollašuhttit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, dávistettiin dohkkehuvvon riikkaidgaskasaš standárddaide, dadjá loahpas Sámedikki presideanta Egil Olli.

Hattfjelldal kommunestyre vedtok like før jul at det skal settes i gang et forprosjekt med tanke på å få kommune med i det samiske språkforvaltningsområdet. - Jeg er veldig glad for at flere kommuner i sørsamisk område ønsker å være med på å utvikle og fremme det sørsamiske språket, sier rådsmedlem Ellinor Marita Jåma.

Dersom kommunen beslutter å søke om innlemmelse, vil de være den tredje kommunen i sørsamisk område som blir en samisk språkforvaltningskommune. Fra og med 1. januar i år er også Røyrvik kommune innlemmet i forvaltningsområdet, mens Snåsa kommune har vært en samisk språkforvaltningskommune siden 2008.

-    At Hattfjelldal kommune ønsker å utrede muligheten for å ble en samisk språkforvaltningskommune, gir et viktig signal til den sørsamiske befolkningen i kommunen, uttaler Jåma.

Sametingsrådet ønsker at kommuner som utgjør det samiske språkforvaltningsområdet skal bli fremtidige språkressurskommuner. Dette er ett av forslagene som er fremmet i Sametingsmelding om samisk språk som skal behandles av Sametingets plenum i slutten av februar. Dersom dette blir en realitet, vil Hattfjelldal kommune - om de fatter et positivt vedtak - bli en språkressurskommune hvor den sørsamiske befolkningen, og andre som ønsker det, vil få utvidede rettigheter i bruk og læring av det samiske språket.

-    Jeg ønsker Hattfjelldal kommune lykke til med forprosjektet, og ser fram til et godt og positivt samarbeid hvor Sametinget selvfølgelig vil bidra med råd og veiledning underveis, avslutter Jåma.

Kontaktperson:

Rådsmedlem Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.

- Jeg er svært fornøyd med at Sametinget, Sydvaranger Gruve AS og reinbeitedistrikt 5A og 5C Beahceveai/Pasvik har underskrevet en treparts intensjonsavtale om at vi skal forhandle om driftskonsesjon for områder utenfor konsesjonsområdet til Sydvaranger Gruve AS i Sør-Varanger kommune, sier sametingspresident Egil Olli.

Sametinget vedtok i juni 2010 en egen mineralveileder for hvordan Sametinget og mineralselskaper kan forholde seg til hverandre ved mineralvirksomhet i samiske områder. Sametinget mineralveileder legger opp til at det inngås avtaler mellom Sametinget, direkte berørte samiske interesser og selskaper om undersøkelsesarbeider og planer om søknad om driftskonsesjon. Veilederen er ment å sikre at den retten samene har i henhold til folkerettens regler om urfolk og minoriteter etterfølges.

Avtalen mellom Sametinget, Sydvaranger Gruve AS og reinbeitedistrikt 5A og 5C Beahceveai/Pasvik avklarer hvordan prosessen mellom partene skal foregå og hvilke temaer som det skal forhandles om.

- Denne avtalen signaliserer at Sydvaranger Gruve AS, reinbeitedistrikt 5A og 5C Beahceveai/Pasvik og Sametinget tar hverandre på fullt alvor. Avtalen er et handlekraftig uttrykk for at partene søker konstruktive løsninger til fordel for alle parter. Avtalen skaper vi nødvendig forutsigbarhet for både samiske samfunn og for Sydvaranger Gruve AS som mineralselskap, avslutter sametingspresident Olli.

Intensjonsavtalen foregriper ikke utfallet av forhandlingene som skal gjennomføres.

Kontaktpersoner:

Sametingspresident Egil Olli, tlf. 900 26 880.

Styreformann Peter Steinnes Larsen i Sydvaranger Gruve AS, tlf. 909 70 615.

Egil Kalliainen, leder i reinbeitedistrikt 5A og 5C Beahceveai/Pasvik, tlf. 901 00 336.

 Intensjonsavtale.pdf 466,85 kB

 Áigumuššiehtadus šiehtadallamiidda ruvkedoaimma doaibma-konsešuvdnaohcama oktavuođas olggobealde Sydvaranger Gruve AS konsešuvdnaguovllu Mátta- Várjjaga gielddas.pdf 128,39 kB

Sametinget inviterer kommunene i det såkalte STN-området og deltakerne i fag- og utviklingsforum (VSP) til seminar om nærings- og samfunnsutvikling i samiske områder. Det vil bli holdt foredrag og diskusjoner rundt temaene samfunnsutfordringer, virkemidler og finansiering. Dette skjer på Sametinget i Karasjok, 22.-23.januar 2013.

STN området

STN står for virkeområdet for tilskudd til næringsutvikling - tidligere kalt SUF-området. Det er i dag 31 kommuner i virkeområdet.

- Med seminaret ønsker Sametinget blant annet å se på om næringsutvikling i samiske områder kan endre flyttestrømmen av unge til byene, sier rådsmedlem Marianne Balto.

De gode prosjektene

Det finnes mange muligheter for bedrifter i samiske områder og Sametinget er veldig opptatt av lykkes i dette arbeidet.

- Vi ønsker å løfte opp de gode prosjektene. Derfor vil virkemidler og finansiering av de gode prosjektene stå som et eget tema på seminarets andre dag, sier Marianne Balto.　

Bredt program

Landbruks- og matdepartementet vil ha fokus på om bygdenæringer, etter den nye landbruks- og matmeldingen, er en redning for utkantene?

Innovasjon Norge er blitt utfordret til å si om det nye reinprogrammet gir rom for annen verdiskaping enn videreforedeling av reinkjøtt.

På seminaret vil Sametinget også sette fokus på satsinger i sjøsamiske områder, kulturnæringer og samisk reiseliv, sier Balto.

- Vi ønsker alle deltakere velkomne til Karasjok og forventer rundt 60 deltakere til seminaret, uttaler Marianne Balto avslutningsvis.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ii doahttal Sámedikki ja Norgga boazosápmelaččaid Riikasearvvi (NBR) ákkaid dan vuostá ahte heaittihit boazodoallohálddahusa guovllustivrraid ja ahte Fylkkamanni váldá badjelasas hálddahuskantuvrraid.

-    Dan badjelgeahččama maid Sámediggi ja NBR dál vásihit, oainnán mun hui duođalažžan. Rievdadeamit dáhpáhuvvet Sámedikki miela vuostá, dadjá sámediggeráđi miellahttu Ellinor Jåma.

Dieđitkeahttá Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dieđihii ođđasiin cuoŋománu 2011 movt boazodoallohálddahus galgá rievdaduvvot. Konsultašuvnnat organiserenrievdadeami birra álge easkka njukčamánu 2012 maŋŋel go departemeanta mieđihii álgit ráđđádallat molssolaš čovdosiid.      

-    Sámediggi ja NBR leaba ovddidan vuđolaččat jurddašuvvon gaskaneassohppojuvvon evttohusaid, muhto departemeanta ii leat čájehan soahpandáhtu. Mu oainnu mielde sáhttá eahpidit ahte leago departemeanta konsulteren iežas buoremus dáhtu mielde ja dainna ulbmiliin ahte olihit ovttaoaivilvuođa nu go sii leat geatnegahtton, dadjá Ellinor Jåma.

Boazodoallu lea dat áidna kulturvuđot sámi ealáhus, ja lea vuođđoealáhus sámi kultuvrras. Badjel 20 jagi lea Stuoradiggi máŋgga dilis dovddahan ahte sámiid politihkalaš mihttomearri  lea sirdit eanemus lági mielde mearridanválddi áššiin mat earenoamážit gusket sámi servodaga sámi álbmogii. Stáhta lea maid álbmotrievttálaččat geatnegáhtton sihkarastit ahte sámit besset ieža hálddašit ja mearridit iežaset ealáhusain.

-    Departemeanta vállje hábmet dakkár boazodoallohálddahusa mii rihkku gustovaš sámepolitihka ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid. Mii oažžut dakkár boazodoallohálddahusa mas ii leat legitimitehta.  Boađusindas lea earret eará dat ahte Sámediggi ferte geassit ruovttoluotta iežas nammaduvvon áirasiid Boazodoallostivrras. Hálddahus legitimitehta haga lea eahpebevttolašhálddahus. Dát rievdadus rihkku áigumuša, dadjá Ellinor Jåma.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta árvalus rievdadit boazodoallolága go guoská guovllustivrra heaittiheapmái, ja maiddai bidjat boazodoallohálddahusa Fylkkamánni vuollái, galgá meannuduvvot Sámedikki dievasčoahkkimis ovdalgo láhkaárvalus biddjo Stuoradikki ovdii. 

Oktavuođaolmmoš:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460.

Sámedikki presideanta Egil Olli hálididivččii ahte Ceavccageađgi kulturmuitoguovlu beassá mielde UNESCO máilmmiárbelistui. Dan son čállá dán kronihkas

Sámi historjá, ja dan ovdahistorjá, lea hábmen dan eanadaga mas mii eallit ja man mii geavahit. Ii leat álo áicat dan, go min vássánáiggi olbmuid luottat dávjá leat oassin luonddus. Go mii oahppat mo eanadaga galgá lohkat, de leahkkasa midjiide buohkaide historjágirji.

Muhtun sajiin leat ovddeš olbmuid luottat čielgaseappot ja riggáseappot go eará sajiin. Ja dušše fal muhtumin leat olbmot min ovdal, luonddu veagas ja searválagaid, hábmen kulturmuittuid ja eanadagaid mat ánssášit saji UNESCO máilmmiárbelistui go dain lea erenoamáš ja oppamáilmmálaš árvu. Ovdamearkan leat báktesárgumat Álttás, mat ožžo máilmmiárbestáhtusa 1985:s.

Nubbi áidnalunddot báiki lea Ceavccageađgi Unjárgga gielddas. Dáppe vuhtto 12000 jagi ássan, dáppe lea eahpitkeahttá ovdal kristtalašvuođa stuorámus sámi hávdesadjeguovlu, dáppe leat bálvvosbáikkit ja bassi eanadathámit, ja dáppe lea vuolgán rikkes máinnastanárbevierru. Ceavccageađggis lea sámi vássánáigi ja luonddu ja kultuvrra gaskasaš nana ovttasdoaibman čohkkejuvvon oktilis muitalussan. Guovllu hálddaša Sámediggi ovttas Várjjaga Sámi Museain, ja dat lea láhččojuvvon álbmogii.

Sámediggi lea máŋga jagi ovttasbargan Unjárgga gielddain, ja Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámi parlamentáralaš ráđi vehkiin, oččodit Ceavccageađggi árvvoštallojuvvot nammadeami máilmmiárbelistui. 2011 rájes lea nammaduvvon áššedovdijoavku bargan dáinna áššiin. Joavku lea dál loahpaheamen barggus. Dan loahppacealkámuš lea ahte Ceavccageađggi berre árvvoštallat ovttas golmmain eará kulturmuitoguovlluin Várjjagis. Dat leat iešguđet láhkai gáibideamen resurssaid ja čilgemin Várjjaga rikkes ovdahistorjjá.

Várnjárggas ja muotkkis gaskal Várnjárgga ja Deanu leat erenoamáš ollu bázahasat mat duođaštit goddebivddu, sihke bivdorokkit ja vuopmanat. Dain lea Gollevárri Deanu gielddas ja Noiddiidčearru Báhcavuona gielddas hui erenoamážat. Golleváris leat čuđiid mielde bivdorokkit oktilis vuogádagas. Dáppe leat maid Várjjaga sápmelaččaid čakčabivdima duktásajit, áigemeroštallojuvvon gaskal 12- ja 1400 m.Kr. Noiddiidčearus leat máŋggaid kilomehteriid vuopmanat mat dolvot gierdogárddiide. Goappašiid guovlluin leat maid ollu čilat ja biergočiegát. Vuopmanhápmi, mat sáhttet leat geavahuvvon guhkes áiggi ovdahistorjjá áigodagain, čujuha ovddasguvlui áiggis ja miellagiddevaš oktavuođaide gaskal goddebivddu ja boazodoalu. Dán guovtti bivdoguovlluide lassin lea stuorra duktásadjeguovlu Ruovdenjunlovttas Unjárgga gielddas, gos leat nu ollu go 90 duktásaji áigodagas gaskal 3 ja 4000 jagi o.Kr., evttohuvvon váldojuvvot mielde. Dát golbma guovllu leat ovttas Ceavccageđggiin Várjjatvuona sápmelaččaid boares geavahan- ja ássanguovllus, mas lea vuolgán oktasašnamma Várjjat Siidda máilmmiárbebáiki.

Barggu oktavuođas leat lágiduvvon álbmotčoahkkimat guoskevaš gielddain, ja gielddaid politihkkanjunnošat leat addán positiiva ruovttoluottadieđuid. Maiddái guoskevaš orohagain leat čájehan buorredáhtu. Vurdojuvvo ahteVárjjat Siidaboahtá mielde tentatiiva listui dán jagi, ja ahte nammadanproseassa máilmmiárbelistui álggahuvvo fargga. Dalle lea maid áigi gielddaide ja earáide dahkat formálalaš mearrádusaid das ahte sii dorjot prošeavtta.  

Várjjat Siidalea muitalus 12 000 jagi eallinfámolaš bivdima ja guolásteami birra Várjjagis, mo goddebivdu rievddai boazodoallun, ja dan birra go eanadoallu bođii lassiealáhussan, ja olbmui ja luonddu gaskavuođaid birra. Dat lea maid muitalus oskku ja kosmologiija birra, rievdadusaid birra áiggi mielde ja dan birra mii čatná vássánáiggi dálááigái.

Dan álgaga duogábealde ahte oažžut saji máilmmiárbelistui, lea dat háliidus ahte máilbmi galgá beassat muosáhit daid kulturhistorjjálaš árvvuid maid mii atnit árvvus, ja ahte dakkár fuomášumis galget leat positiiva váikkuhusat báikegottiide ja geavaheddjiide. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat dasa maid sámi máilmmiárbebáiki Várjjagis sáhttá mearkkašit, sihke máhttui, áddejupmái, muosáhussii, kulturovdanbuktimii ja ealáhusovddideapmái. Máilmmiárbelistui beassan addá alla árvvu, muhto mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođaid. Geavaheddjiidberoštusaid ja geavahanmáhtu vuhtiiváldin ja buorre ovttasbargu gielddaiguin, ealáhusberoštusaiguin, geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin ja eará kultureiseválddiiguin lea hui deaŧalaš. Sámedikkis leat stuorra vuordámušat daidda positiiva váikkuhusaide mat bohte go Ceavccageađgi beassá mielde UNESCO máilmmiárbelistui.

Egil Olli, Sámedikki presideanta

Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi leamaš fuolas dan geažil go politiijain váilu giella- ja kulturgelbbolašvuohta, mii sáhttá čuohcat sámiid riektesihkarvuhtii. Áššečuolbma lea dál váldojuvvon ovdan Justiija- ja gearggusvuođadepartemeanttain.

-    Vaikko vel gávdnošedjege gelbbolaš olbmot geain lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta, de lea leamaš hástalussan oažžut sin virgáduvvot sámi guovlluide. Earret earán dan geažil go lea leamaš eahpečielggas movt sin sáhttá vuoruhit virgáibidjanproseassain, čilge Sámedikki presideanta Egil Olli.

Olli dadjá dasto ahte Sámediggeráđđi lea háliidan ahte jođáneamos lági mielde boađášedje sadjái njuolggadusat das mainna lágiin vuoruhit dohkálaš sámegielat olbmuid ja olbmuid geain lea kulturgelbbolašvuohta virggiide sámi guovlluin.

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta lea dál ráhkadan čilgehusa mas dadjet ahte vejolaš lea sihke deattuhit, ja maiddái gáibidit gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras sámi guovlluin dárboiskkadeami mielde.

-    Mu illudahttá hui sakka dat go Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta lea guorahallan áššečuolmma duođas ja oaivvilda ahte gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras sáhttá sihke deattuhuvvot ja gáibiduvvot sámi guovlluin, cealká presideanta Egil Olli.

Máhttu servodagaid birra gos politiijat barget lea hui deaŧalaš diliid dulkomis, báikegottiide sajáiduvvamis ja vai oažžu rivttes dieđuid.

-    Nu leage sámiid riektesihkarvuođa doalaheami dihte deaŧalaš ahte politiijain sámi guovlluin lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras, dadjá presideanta Egil Olli loahpas.

Gulahallanolmmoš:

Sámedikki presideanta Egil Olli, tel. 900 26 880

Sámediggi sádde dákko bokte gulaskuddamii vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpu reviderejuvvon oahppoplánaevttohusaid čuovvovaš fágain: sámegiella vuosttašgiellan ja sámegiella nubbingiellan.

Mii bivdit skuvlaeaiggádiid juohkit gulaskuddandokumeanttaid iežaset skuvllaide. Bivdit maiddai eará gulaskuddanásahusaid, geain leat vuolitorgánat, juohkit gulaskuddandokumeanttaid sidjiide.

Oahppoplánaid gulaskuddan vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla eará fágain čađa Oahpahusdirektoráhtta.

Ulbmil

Reviderema ulbmil lea láhčit buoret dili systemáhtalaš bargui ovdánahttit ohppiid gálggaid buot vuođđooahpahusa 13- jagi. Máhttoloktema ja Máhttolokten – sámi áigumuš lea ahte buot oahpaheddjiin buot fágain lea oktasaš ovddasvástádus doarjut ohppiid vuođđogálggaid oahppama, ja vuhtiiváldit dán iežaset fágaid oahpahettiin. Buot vihtta vuođđogálgga, mat leat máhttit čállit, máhttit lohkat, máhttit rehkenastit, njálmmálaš gálggat ja digitála gálggat, galget dahkkot čielgaseabbon.

Fágaid oahppoplánat leat mearriduvvon láhkaásahussan ja dain leat čuovvovaš oasit:

• Fága ulbmil
• Fága váldooasit
• Fága diibmolohku
• Fága vuođđo gálggat
• Fága gelbbolašvuođamihttomearit
• Fága loahppaárvvoštallama mearrádusat

Sámegielfága oahppoplánaid gulaskuddanárvalusain leat rievdadusat fága ulbmilis, váldoosiin,  vuođđogálggaid válddaheamis ja gelbbolašvuođamihttomeriin. Oahppoplánaid revideren guoská maid fága loahppaárvvoštallanortnegiidda.

 Gulaskuddanreive sámegiela vuosttašgiela ja nubbingiela reviderejuvvon oahppoplánaid birra.doc 82,00 kB

 Mielddus 1 Gulaskuddaásahusat.docx 28,66 kB

 Gulaskuddannotáhtta sámegiela vuosttašgiela oahppoplána rievdademiid birra.doc 174,00 kB

 Gulaskuddannotáhtta sámegiela nubbingiela oahppoplána rievdademiid birra.doc 217,50 kB

 Gulaskuddanevttohus SÁMEGIELLA VUOSTTAŠGIELLAN OAHPPOPLÁNA.docx 64,81 kB

 Sámegiella nubbingiella oahppoplána.pdf 305,37 kB

 Skovvi gulaskuddancealkámuššii Oahppoplána sámegiella vuosttašgiellan (4).docx 113,88 kB

 Skovvi gulaskuddancealkámuššii Oahppoplana sámegiella nubbingiellan (1).docx 165,00 kB

Sámediggi lea konsulteren dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid bargamušaid birra 2013:s .  Mii leat konsultašuvnnain earenoamážit leamaš balus ahte fálaldat sámi buhcciide psykalaš dearvvašvuođas geahpiduvvo, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Sámediggi lea 2012:s ožžon vuorjašuvvandieđáhusaid sámi buhcciin, sámi fágaolbmuin ja suohkaniin mat leat olggobealde Davvi Dearvvašvuođa doaibmaguovllu, ahte fálaldat maid Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psykalaš dearvvasvuođasuddjen (SÁNAG) fállá, geahpiduvvo ja heaittihuvvo.

- Sámi buohccit orrot miehtá riika ja sis lea riekti oažžut dearvvašvuođafálaldaga mas lea vuođđun sámegiella ja kultuvra.  Mii vuorjašuvvat go fálaldat maid SÁNAG lea huksen, ii doalahuvvo ja ovddiduvvo, dadjá Ellinor Marita Jåma.

SÁNAG lea golmma jagi prošeavttastis bagadan fágabargiid ja fállan divššu buhcciide sihke davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin. Dát prošeakta lea lihkostuvvan, muhto ii leat mearriduvvon movt dan joatkit. 

Giella ja kulturgelbbolašvuohta

Jus sámi pasieanttat galget oažžut doarvái buori dearvvašvuođafálaldaga, de ferte dearvvašvuođabálvalusas leat sámegiel- ja kulturgelbbolašvuohta. Dát lea earenoamážit dehálaš go guoská psykalaš dearvvašvuođafálaldahkii. 

- SÁNAG:s lea nana giella- ja kulturgelbbolašvuohta, ja danin leat mii hui ilus go Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea seamma oaidnu go Sámedikkis ahte Davvi Dearvvašvuohta ovttas SÁNAG:in ja eará regionála dearvvašvuođadoaimmahagaiguin galget árvvoštallat movt klinihkalaš bálvalusat sámi buhcciide galget joatkašuvvat. Mii leat ovddeš jagiid leamaš ovttaoaivilis das ahte fálaldat maid SÁNAG addá, galgá leat juvssahahtti sámi pasieanttaide buot guovlluin sámis, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Gárrenmirkodikšu

Sámediggi oaivvilda ahte SÁNAG lea dehálaš go gárrenmirkodivššu sámi buhcciide galgá hukset našunála perspektiivvas. 

Sámediggi sávvá ahte SÁNAG dikšofálaldat daidda geat leat cieggan gárrenmirkkuide, ja eará sorjjasvuođadikšu ovddiduvvo. Mii leat soahpan ahte dien birra hubmojuvvo eambbo go boahtte jagi.

Gulahalli:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460

Guovvamánu 6.b. oktavuođas almmuha Sámediggi ođđa fálaldaga buohkaide geat háliidit dieđihit iežaset jienastuslohkui, ja vuosttaš geardde searvat sámediggeválgii. – Iluin beasan dieđihit ahte guovvamánu 6.b. rájes lea vejolaš elektrovnnalaččat searvat Sámedikki jienastuslohkui, dadjá Sámediggepresideanta Egil Olli.

Álkibut

Ovdal lei dušše báberskoviin vejolaš dieđihit iežas jienastuslohkui, muhto dál šaddá guovvamánu 6.b. rájes vejolaš dieđihit neahta bokte. 

-    Mii leat háliidan álkidahttit vejolašvuođa searvat Sámedikki jienastuslohkui. Dál go šaddá vejolaš elektrovnnalaččat searvat de mii sávvat ahte eanebut sis geat gokčet searvangáibádusaid, válljejit dieđihit iežaset jienastuslohkui ja dan bokte árjjalaččat váldet oasi boahttevaš válggas, dadjá Sámediggepresideanta Egil Olli.  

Sihkar ja beaktil

Elektrovnnalaš čovdosis lea alla sihkarvuođadássi ja lea vuođđuduvvon seamma ID- uskkádahkii mii geavahuvvo olu almmolaš ásahusain. ID- uskkádahkii beasat oadjebasat logget sisa juogo MinId, Bank-ID, Buypass dahje Commfides bokte. 

Gulahallanolmmoš:

Sámediggepresideanta Egil Olli, tlf. 900 26 880

Fágajođiheaddji Hanne Holmgren, tlf. 906 73 883

Sámediggi, Sámi allaskuvla ja Engerdal suohkan vuolláičálle guovvamánu 5. b. šiehtadusa sihkkarastin ja ovddidan dihtii lullisámi gealboguovddáža Elgås Engerdal suohkanis. Šiehtadus mearkkaša ahte Sámi allaskuvla ásahuvvo lullisámi guvlui sierra ossodaga bokte Sámi lohkanguovddáža vuollásažžan, mii lea Guovdageainnus.

Šiehtadusa ulbmil lea sihkkarastit ja ovddidit lullisámi oahpponeavvo- ja terminologiijabarggu, mii fas buoridivččii lullisámi mánáid ja nuoraid oahpahusa kvalitehta.

-Lean ilus ja rámis daid positiiva bohtosiid geažil maid mii leat ollašuhttán guhkes ovttasbarggu bokte Sámedikkiin, Sámi allaskuvllain ja Engerdal suohkaniin, ja lean duhtavaš go mii dál formaliseret dan ovttasbarggu vai mii ovttas sáhttit bargat guhkesáiggi ulbmiliin, ja ahte mii sihkkarastit einnostanvejolašvuođa Elgå fágabirrasii, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Várrepresideanta vuolláičálii golmmajahkásaš šiehtadusa Sámedikki bealis meanuin Trysilis, gosa maiddái Engerdala sátnejođiheaddji Lars Erik Hylland, Engerdala suohkana ovdagoddi ja Sámi lohkanguovddáža jođiheaddji Lisa Baal oassálaste.

Šiehtadusa duogáš

Sámediggi ásahii giellamovttiidahttinprošeavtta sámi ohppiid várás ovddeš Elgå skuvlii Engerdal suohkanis 2001:s, dát prošeakta lea hui bures lihkostuvvan.

Elgå skuvla heaittihuvvui uhccán ohppiid geažil. Sámedikki giellamovttiidahttinprošeavtta ja nannoset oahpahusmodealla bokte skuvllas lea Elgå skuvla háhkan ollu gelbbolašvuođa sihke geavada ja lasseoahpu bokte. bealit háliidit joatkit ja viidáseappot ovddidit dán gelbbolašvuođa, vai dat boahtá lullisámi ohppiide buorrin. Lea deaŧalaš ahte dán gelbbolašvuhtii Engerdalas sihkkarastojuvvojit buorit ja einnostanvejolaš rámmát ovdáneapmái. Stáhtabušeahta bokte lea Sámediggi ožžon ovddasvástádusa dan čuovvoleamis.

Historjjálaš šiehtadus

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars lohká dán šiehtadusa historjjálažžan. Dat lea mielde nannemin lullisámi oahpahusa ja oahpponeavvoráhkadeami.

-Šiehtadus dohkkeha dan issoras stuorra barggu maid báikkálaš resursaolbmot leat čađahan oahpponeavvuiguin ja giellabargguin Elgås, ja mun sávan ahte Sámi lohkanguovddáža ásaheapmi lullisámi guvlui Norggas addá positiiva váikkuhusaid olles lullisámi regiovdnii. Lean ilus go Sámi allaskuvla dál oidno buorebut lullisámi giellaguovllus, ja oainnán ahte lea dárbu ja vejolašvuođat maiddái sullasaš ovttasbargui julevsámi guovllus, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Várrepresideanta dovddahii sártnistis giitevašvuođa dan buorredáhtolašvuođa ja buori ovttasbargovuoiŋŋa ovddas maid Engerdala báikkálaš politihkkárat ja Sámi allaskuvlla jođiheaddjit leat čájehan šiehtadusproseassas, ja dajai ahte son sávvá ahte Engerdala suohkan dál árvvoštallá ásahit sámi kulturguovddáža suohkanii sámi kulturgaskkusteami arenan.

Šiehtadusas lea 1 miljon ruvdnosaš jahkásaš vuođđorámma. Dasa lassin lea Sámediggi geatnegahttojuvvon ruhtadit lullisámi oahpponeavvoohcamiid ovttasbargošiehtadusa ulbmila olis.

Váldde oktavuođa: Várrepresideanta Laila Susanne Vars, + 47 977 54 102

Ráhkis olbmot. Guovvamánu 6.b. lea sámi álbmotbeaivi ja dan ávvudit Norggas, Ruoššas, Ruoŧas ja Suomas.

Guovvamánu 6.b. 1917 deaivvadedje vuosttaš geardde Davviriikkaid sámit sámi riikkačoahkkimii digaštallat dalá ja boahtteáiggi oktasaš politihkalaš hástalusaid. Oktasaš hástalusat doalvvuhedje sin riikkačoahkkimii. Muhto vuosttažettiin lei jáhkku ođđa vejolašvuođaide mii dagahii ahte sii čohkkededje seamma beavddi birra ovttaárvosaš nissonolmmožin ja dievdoolmmožin miehtá Davviriikkain.

Digaštallamat dien beavddi birra Troanddimis lei álgu sámepolitihkalaš prosessii mii hábmii politihkalaš rámmaid mii odne lea norgga ja riikkaidgaskasaš álgoálbmot- ja sámepolitihkka. Dáinna lágiin lea guovvamánu 6.b. dehálaš symbola politihkalaš áigumušas olbmuidgaskasaš vuoiggalašvuhtii ja ođđaáigásaš servodat- ja demokratiijaovddideapmái.

Dan bokte lea buoret dilli, ovdáneapmi ja politihkalaš ovttasbargu šaddan vejolaš, dakkár hámis maid ovdal eat leat oaidnán dáppe davvin.

Boahtteáiggi Sámi lihkostuvvama čoavddus lea oažžut rámmaid ja modeallaid mat doahttalit álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, nu go dat leat čállon nationála ja riikkaidgaskasaš lágain. Dat mielddisbuktá duohta iešmearrideami politihka, lágaid ja industriija ja ealáhusaid hábmemis.

Jus mii leat maide oahppan sis geat čoahkkanedje Troanddimis guovvamánu 6.b. 1917, de lea dat ahte vejolašvuođat leat veahá viidábut go dat mii lea oidnosis.  

Ja dá lea maid mii ávvudit iežamet álbmotbeaivvis: boahtteáiggi vejolašvuođat. Ja mii ávvudit historjjá jierpmálaš nissonolbmuid ja dievdoolbmuid geat hábmeje vuođu servodahkii ja vuoigatvuođaide maid álgoálbmogat besset eanet ja eanet vásihit odne.   

Min sámi riikkajoavko-ovddasteaddjit 1917:s eai diktán iežaset gáržžiduvvot realisttalaš jurdagiiguin, maid árvvoštalle praktihkalažžan – dahje mii earáid oaivila mielde orui vejolaš čađahit. Sii baicca geahčestedje veahá dobbelii ja boahtteáigái. 

Daddjo ahte politihkka lea vejolašvuođaid dáidda. Ja dávjá mii jurddašit ahte dál gal leat olahan ráji duohkái, ahte dobbelii ii leat šat vejolaš beassat. Muhto de mii geahčestit veahá dobbelii ja oaidnit ahte min dilli odne lea ná danne go min máttut eai diktán iežaset gáržžiduvvot dainna mii dalle lei vejolaš ja álki.  

Oktii boahtteáiggis galgat maiddái mii – ja min maŋisboahttit – árvvoštallatmingeainnuid maid válljiimet Davviguovlluid ovddideami várás. Mun jáhkán ahte mis šaddet olu eambbo lihkostuvvamat go boasttuvuođat. Mu mihttu ja áigumuš lea sihkkarastit ahte álgoálbmotberoštusaid doahttaleapmi – ja sin kultuvrraid vuođđu – lihkostuvvá. Ja dan mihtu olahit áibbas sihkkarit jus mii buohkat váldit ovddasvástádusa.  

Odne guovvamánu 6.b. ávvudit sápmelaččat iežaset álbmotbeaivvi. Mii ávvudit dan Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Mii ávvudit vejolašvuođaid. Sávan buohkaide lihkku beivviin. 

Egil Olli
sámedikki presideanta

- Storsamfunnet må trå til og gjennomføre tvangstiltak overfor reindrifta for å få ned reintallet i Finnmark sier, stortingsrepresentant Martin Kolberg (AP) fra Stortingets talerstol 24. januar. Per-Kristian Foss (H) følger opp og sier at det er et samstemmig Storting som ber regjeringen ta hardt i overfor reindrifta, fordi storsamfunnet har ansvaret.

Det er litt av en tone Kolberg og Foss har overfor reindrifta som en viktig del av samisk kultur. Tonen er ikke ny, men det er to-tre tiår siden vi har hørt den så klar.

I juni kom Riksrevisjonen med en undersøkelse om bærekraftig reindrift i Finnmark. Undersøkelsen slår fast at Landbruks- og matdepartementet ikke gjør jobben sin. De konsulterer og samarbeider ikke med Sametinget og Norske Reindriftsamers Landsforbund, slik de er folkerettslig pliktig til. Beslutninger og tiltak mangler tillit, troverdighet og gjennomføringsevne fordi de kommer for seint og uten helhet. Departementet er heller ikke tydelig tidlig nok i sin styringsdialog med egne statlige forvaltningsorgan.

Det er altså staten selv som får så hatten passer av Riksrevisjonen. Likevel velger Stortinget ved sin behandling av undersøkelsen å legge skylden for den kritiske situasjonen på reindrifta, noe som skal rettferdiggjøre tunghørte statlige tvangstiltak.

Ingen er uenig i at reindrifta i Finnmark ikke er bærekraftig. Alle er enig i at reintallet må ned. At dette ikke skjer, skyldes at staten aldri har hørt på og samhandlet med Sametinget og reindrifta. Stortinget sier likevel bare at staten ikke skal høre og forstå, den skal bare handle. En mer formyndersk holdning overfor det samiske folk er det vanskelig å få øye på. At det fra samme hold gis uttrykk for at kraftlinjer, vindkraftverk, vannkraftverk og gruver må etableres på bekostning av reindriftas marginale arealgrunnlag, gjør i tillegg formynderholdningen hul.

Tiltak knyttet til årsaksforhold må settes inn. Da må også flere tiårs feilslått statlig reindriftspolitikk erkjennes og møtes. Sametinget har vært konkret om dette. Stortinget velger likevel å lukke både øyne og ører, og ber regjeringen gjøre det samme. Majoritetens egen diskusjon om minoriteten er fortsatt den som majoriteten bryr seg om. Det bringer ikke noe godt, bare en langsom klemming av luftveiene til en nærings som utgjør en hjørnestein i samisk kultur.

Jeg kan bare håpe at Kolberg og Foss med tiden ser hvor langt de har beveget seg bort fra sine kjerneverdier om rettferdighet og rettstat.

Ellinor Jåma
rådsmedlem 

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma bivdá ahte Boazodoallostivra ii meannuut boazologu unnideami, ovdal go lea gulasskuddan boažodoaluin.

Boazodoallostivra galggai duorastaga guovvamánu 7.b. meannudit siiddaid boazologu unnideami. Siiddat leat ožžon vejolašvuođa buktit cealkámušaid unnidanevttohussii, muhto singuin eai leat leamaš konsultašuvnnat mearrádusaid hárrái.

-Mun bivddán ahte Boazodoallostivra ii mearrit siiddaid boazologu unnideami dál. Dakkár mearrádusain sáhttá boazodoallostivra rihkkut stáhta mearriduvvon konsultašuvdnabargovugiid ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid konsultašuvnnaid birra. Dat sáhttá šaddat hui duođalaš ášši, dadjá sámediggeráđđi Ellinor Jåma. 

Sámediggi ii leat Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas ožžon diehtit boazologu unnideami mearridanproseassa stáhtusa.

-Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ii leat addán Sámediggái dieđuid boazologu unnidanbarggus. Mun vuorddán ollislaš čilgehusa barggu stáhtusa birra departemeanttas, ja mot áigot ovddasguvlui bargat. Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte Boazodoallostivra mearrida boazologu unnideami ovdal go mii leat ožžon namuhuvvon čilgehusa ja ovdal go sáhttit leat sihkkarat ahte mearrádus ii hilggo lágaid ja vuoigatvuođaid, loahpaha Ellinor Jåma.

Eanet dieđut: Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460

Sametingsrådet inviterer alle berørte reineiere til et åpent møte vedrørende den oppståtte situasjonen rundt reintallsreduksjon i Finnmark, der Landsbruks- og matdepartementet pålegger et stort antall reineiere om forholdsmessig reduksjon av reintall. Møtene finner sted på henholdsvis Sametinget i Karasjok og Diehtosiida i Kautokeino, tirsdag 19.2.2013. Sametingsrådet vil informere om Sametingets arbeid i sakens anledning, og ta imot innspill fra reineiere om den videre prosess.

Med begrunnelse i manglende avklaring av menneskelige og økonomiske konsekvenser, besluttet Reindriftsstyret i sitt møte 7. februar å utsette saksbehandlingen i de fleste sakene om pålegg om forholdsmessig reduksjon av reintall. I brev av 14.2.13 fra Landsbruks- og matdepartementet pålegges imidlertid Reindriftsstyret å gjennomføre vedtak i samtlige 126 vedtakssaker.

Sametingsrådet konstaterer at dette er en av de største omstillingsprosessene som noen gang er planlagt gjennomført for reindriftsnæringen, og at dette planlegges gjennomført uten tilstrekkelig avklaring av de sosiale og økonomiske konsekvenser dette vil kunne medføre.

Møtested Karasjok, 19.2.13:

• Sámediggi – Sametinget, kl. 13.00

Møtested Kautokeino, 19.2.13:

• Diehtosiida, auditoriet kl. 17.00

Sametingsrådet vil være tilstede på begge møter. Møtet streames over vår nettside.

Møtene sendes direkte på nett. Her er linken:
http://tv.samediggi.no/bruker/pages/live.aspx?lid=1&bid=1

Velkommen!

Sametingspresident

Egil Olli

Sámedikki doarjjaortnegat sámi giela várás nannejit sámi giellabarggu. Dan čájeha evalueren maidNorut Alta –Áltá lea dahkan ovttasNordlandsforskning/Nordlánda dutkamiin Sámedikki ovddas.

Raporta"Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegat sámegiela várás - evalueren”ovdan buktojuvvui Sámedikkis vuossárgga 18.02.13.

Evaluerema ulbmilin lea oažžut gova sihke das movt doarjjaoažžut geavahit Sámedikkis ožžon doarjaga ja movt Sámediggi ieš hálddaša doarjjaortnegiid.

Giellabarggu “dukten”

Okta váldokonklušuvnnain raporttas lea ahte gielladoarjagat doibmet vuođđun giellabarggu lassáneapmái. Go geahččá servodatperspektiivvas, de doibmet dát lávga ovttasbargguin sihke eará gielladoaibmabijuiguin ja sámi giellapolitihkain maid Sámediggi fievrrida. Evalueren čájeha ahte doarjjaoažžuid mielas ortnet doaibmá bures.

Ollu giellaprošeavttaide lea Sámediggi deaŧaleamos ruhtadangáldu. Danne lea ortnet deaŧalaš sámegiela ovddideapmái ja dihtomielalažžan dahkamii.

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma dadjá ahte Sámediggi áigu geahčadit raportta vuđolaččat, danne go dat šaddá leat deaŧalaš Sámedikki doarjjaortnegiid buoridanbarggus sámegiela várás.  

-Sámegiella lea áitojuvvon sakka, ja danne lea deaŧalaš ahte Sámedikki giellaruđat geavahuvvojit buoremus vuogi mielde. Danne lea dárbu evalueret ortnega vai sáhttá oaidnit maid ortnegis sáhtášii buoridit, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Evalueren lea čađahuvvon ovttasbargguin Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning/Nordlánda dutkam nammasaš ásahusaiguin.

Seniordutki Eva Josefsen lea leamaš prošeaktajođiheaddji dán barggus mii lea čađahuvvo ovttas Norut Alta - Áltá dutkiin Áila Márge Varsi Baltoin ja Nordlandsforskning/Nordlánda dutkam dutkiin Marit Solstad:in.

Eanet dieđuid fitnet: 

Seniordutki Eva Josefsen, + 47 915 51 794 ja ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460.

 Sámedikki ohcanvuđot gielladoarjjaortnegiid árvvoštallan.pdf 1,60 MB

Prosjektet Sámi Giellagáldu ble satt igang med et åpningsmøtet i Inari 20.02.13. Formålet med prosjektet er å etablere et fellesnordisk språksenter, som skal fremme samarbeid og styrke samisk språks stilling i Norge, Finland og Sverige.

Leder i Samisk Parlamentarisk Råd, Egil Olli åpnet møte med ordene; Dette er det største prosjektet som Samisk Parlamentarisk Råd noe ganger har satt i gang. Å styrke og utvikle de samiske språkene er det området som Samisk Parlamentarisk Råd prioriterer allermest,fordi språket er så dyrebart for oss.

Arbeidet lenge

Samisk Parlamentarisk Råd har satt i gang prosjektet som det finske Sametinget leder. ”Sámi Giellagáldu” er ennå på prosjektnivå, selv om planleggingen startet allerede i 2008. Hovedfinansiøren er Interreg IV A Nord. En del av sametingenes språktjenester er allerede flyttet til prosjektet. Alt i alt er det 12 medarbeidere i prosjektet fra de tre land.

- Prosessen har tatt sin tid, samtidig som det har vært nødvendig å bruke tid på å forme et så stort prosjekt og finne nok midler til det, sier Olli.

Felles faglig arbeid

Sámi Giellagáldu har ansvar for språkfaglig arbeid, som språkbevaring, språkutvikling, termilogiarbeid og språknormering. Samisk språk bli påvirket at rikspråkene. Formålet med prosjektet er å samarbeide over riksgrensen og hindre at de samiske språk utvikler seg i hver sin retning. -Det verste som kan skje er at språket utvikler seg så forskjellig at man ikke klarer å kommunisere over landegrensene lenger. Det er veldig beklagelig hvis det skulle skje, sier Olli.

Mange utfordringer

Prosjektet skal tilrettelegge samarbeid for fem samiske språk. Mange terminologilister skal gjennomgås, godkjennes og normeringsarbeidet skal prioriteres.

- Nå har vi ressurser og kompetanse å gjøre jobben, utrede og finne ut hvilke språkfaglige arbeidsområder det skal satses på, sier Olli.

Åpningsmøte

Åpningsmøte fant sted på det finske Sametingets nye møtelokaler på Sajos, både 20.2 og 21.2.

Prosjektleder Anne-Marie Magga ledet møtet er samtlige prosjektmedarbeidere var samlet. Ellers deltok det finske Sametingets nestleder Heikki Paltto, Professor Ande Aikio, Professor Nils Øivind Helander og lektor Maja-Liisa Olthuis med foredrag.

-Dere som er valgt til å jobbe i Sami Giellágaldu, får være med på å forme framtidens språksamarbeid. Jeg har stor tro på at dere lykkes, fordi dere har stor språkkompetanse og vilje til å jobbe til det beste for vårt gullspråk, sier leder i Samisk Parlamentarisk Råd Egil Olli tilslutt.

Boazodoallostivra mearridii geahpidit gorálaš boazologu  guovvamánu 26. b. čoahkkimis Romssas. Gorálaš geahpideapmi čuohcá olles ealáhussii. Ovttaskas olmmoš ja ovttaskas siiddat geat leat doallan boazologu dohkálaš dásis fertejit maid geahpidit boazologu seamma go sii mat eai leat dahkan dan. Dákkár oktasaš ráŋggáštus ii leat dohkálaš, cealká ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma.

Go Boazodoallostivrras lei čoahkkin guovvamánu 7. b. maŋiduvvui boazologugeahpidan ášši disdahkii guovvamánu 26. beaivái.  Čoahkkima olis Romssas guovvamánu 26.b. gomihuvvui 3 jiena 4 jiena vuostá Sámedikki nammaduvvon stivraáirasat. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta mearrádusevttohus boazologu gorálaš geahpideame mearriduvvui. Geahpidanlohku bidjui 5 %:i.

-    Mii leat buohkat ovttaoaivilis ahte boazologu geahpideapmi Finnmárkkus ferte dáhkot olihan dihte kultuvrralaš, ekonomalaš ja ekologalaš gánnáhahtti boazodoalu. Dákkár geahpideapmi ferte dáhkot ovttasráđiin sihke ealáhusain ja Sámedikkiin. Mun lea sakka beahtahallan mearrádusain maid Boazodoallostivra mearridii, cealká ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma.

Son čujuha viidásiid ahte Sámediggi doarju iežaset stivraláhttuid mearrádusa vuosttaldit Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta mearrádusevttohusa.

-    Mearrádus lea buot dábálaš rievttalaš  prinsihpaid vuostá sihke našunála ja internašunála dásis. Dat ekonomalaš ja sosiálalaš váikkuhusat eaige váldo vuhtii maid dat gorálaš geahpideapmi dagaha ealáhussii. Dán olis doarjjun mun min stivraáirasiid mearrádusaset vuosttaldit mearrádusa.

Oktasaš ráŋggáštus, movt gorálaš geahpideapmi praktihkalaččat sáhttá dulkot, čuohcá olles ealáhussii.

-    Mun in fuobmá ahte boazodoallolágas gávdno láhkavuođđu dákkár oktasaš ráŋggáštussii. Dasa lassin lea dat evttohuvvon mearrádus álbmotrievttalaš gáibádusaid vuostá, ahte stáhta ii galgga mearridit dahje addit lobi doaimmaide mii sáhttá vahágahttit daid vuđolaš eavttuid mii guoská sámi kultuvrii ja sámi ealáhusaide, earret go jus čuozadeaddji sámit ieža ja Sámediggi miehtaba, cealká ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma.

Ráđđeláhttu Jåma čujuha loahpadeamistis ahte váikko boazologugeahpideapmi Finnmárkkus lea dárbbašlaš, orro leamen dat mearriduvvon mearrádus eahpegovttolaš. 

-    Váikko leage ovttaoaivilvuohta dasa ahte lea dárbbašlaš geahpidit boazologu eaktuda mearrádus ahte lea ráhkaduvvon strategiijat movt vuoiggalaččat čađahit. Dat ii galgga leat nu ahte ovttaskas olbmot ja ovttaskas siiddat ráŋggáštuvvojit mat leat doallan dan mearriduvvon boazologu. Ráŋggáštit go leat doallan njuolggadusaid lea eahpegovttolaš, loahpaha Ellinor Marita Jåma.

Gulahallanolmmoš:

Ráđđeláhttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460

Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea hui duhtavaš go oljo- ja energiijaministtar Ola Borten Moe galledii Sámedikki odne. Sártnistis Sámediggi divasčoahkkimii deattuhii stáhtaráđđi ahte sámi beroštumit galget boahtte áiggis bures vuhtiiváldojuvvot áššiin mat gusket energiijahuksemiidda.

- Mun liikojin hui bures dasa go stáhtaráđđi nu čielgasit dajai ahte dat ii leat álgu bieggafápmohuksemiidda mat  dahkkojuvvojit Fosenis Davvi-Trøndelagas, muhto baicca loahppa bieggafápmohuksemiidda davvin. Stáhtaráđđi čájeha dakko bokte ahte son lea guldalan Sámedikki, ja ipmirdan boazoealáhusa ja sámi báikegoddiid  dárbbu čájehit várrogasvuođa go guoská sámi guovlluid sisabahkkemiidda, dadjá Vibeke Larsen.

Borten Moe dajai sártnistis Sámedikki álbmotválljejuvvon orgánii ahte eanas ohcamat mat gusket bieggafápmohuksemiidda ja stuorat energiijaguoskevaš areálasisabahkkemiidda davvin sámi guovlluin eai goasse realiserejuvvo. Sivva lea ahte deaŧalaš sámi beroštumit sáhttet vuoittahallat ja go muhtun áššiin lea beare alla soabatmeahttunvuohta.

- Lea maid illudahtti go stáhtaráđđi maid oaidná dárbbu ollislaš váikkuhusčielggadussii, ii dušše baikkalaččat. Boazodoallit vásihit odne ahte stuora areálasisabahkkemat plánejuvvojit sihke mearragáddái ja siseatnamii, ja mat čuhcet sihke dálve- ja geasseguohtumiidda, ja diet áššit eai guorahallojuvvo oktanaga.

- Boahtte áiggis mii mielas bargat ovttas Ola Borten Moein ja Oljo- ja energiijadepartemeanttain. Stáhtaráđis lea dál čielga áigumuš konstruktiivvalaččat ovttasbargat go guoská boahtteáigái, maiddái  go guoská sámi guovlluide ja sámi beroštumiide, loahpaha Larsen. 

Gulahalli:

Sámediggeráđđi Vibeke Larsen, tel. +47 941 30 116

Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda vuolláičállet ođđa ovttasbargošiehtadusa guovvamánu 28. b. Šiehtadus galgá gustot áigodahkii 2013-2016 ja dan ulbmil lea buoridit ovdáneami Finnmárkkus, ja erenoamáš deattuin nannet ja čalmmustit sámi giela, kultuvrra, ealáhuseallima ja eará sámi servodateallima fylkkas.

-    Ovttasbargošiehtadus lea deaŧalaš gaskaoapmi goappašiid beliide ja mun gal duođai jáhkán min ovttas juksat mihttomearimet; positiivvalaš ovdáneami Finnmárkkus, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.

Šiehtadusas leat čuoggát nugo háhkat geasuheaddji báikegottiid ja nu buoridit ássanhálu, ovttasbargat ealáhusaiguin ja láhčit oahpu ja oahpahusa nuoraid várás.

-    Šiehtadus addá vejolašvuođa oktiiheivehit oktasaš áŋgiruššamiid, ja dás lea vuođđu gaskkustit buriid oktasaš áššiid álbmogii. Šiehtadus lea buorrin olles Finnmárkui, lohká Fylkkavárresátnejođiheaddji Ann Solveig Sørensen.

Sámegiela nannen ja čalmmusteapmi lea maiddái deaŧalaš ovttasbargosuorgi, dasa lassin áigot rahčat  bisuhit ja ovddidit girjás kultureallima Finnmárkkus.

-    Ássanhálu eat nagot háhkat dušše ealáhusovddidemiin ja eanet bargosajiiguin, giella ja kultuvra leat maiddái deaŧalaččat. Go beassá ássat servodagas gos sáhttá geavahit eatnigielas ja eallit iežas kultuvrrain, de loaktá olmmoš. Leage hui somá go ovttasbargošiehtadusas deattuhuvvo maiddái dát, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.

Dasto áigot bealit bargat dan guvlui ahte háhkat ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga várás, mat galget seamma dásis go fylkka álbmogis muđui leat. Bealit áigot maiddái ovttasbargagoahtit ovddidit oktasaš suodjalus-  ja hálddašanplána kulturmuittuide ja kulturbirrasii ja joatkit ovdánahttit areálahálddašan ovttasbarggu.

Sámedikki presideanta Egil Olli ja fylkkasátnejođiheaddji Runar Skjåstad vuolláičálliba ođđa šiehtadusa guovvamánu 28. b. 2013 Sámedikkis Kárášjogas.

Gulahallanolmmoš:

Sámedikki presideanta Egil Olli, tlf: 900 26 880

Fylkkavárresátnejođiheaddji Ann Solveig Sørensen, tlf: 926 14 685

Sámediggi ja Raavrevijhke tjielte vuolláičállet ovttasbargošiehtadusa guovttegielatvuođa birra. – Lean hui ilus go Raavrevijhke tjielte háliida leat mielde ovddideamen lullisámegiela, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. Raavrevijhke lea Jåma ruovttusuohkan.

Sámedikkis leat ovttasbargošiehtadusat logi suohkaniin ja njeljiin fylkkasuohkaniin. Šiehtadus Raavrevijhke suohkaniin vuolláičállojuvvui čoahkkimis gaskal Sámedikki, suohkaniid ja fylkkasuohkaniid ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleami oktavuođas.

-Suohkanat ja fylkkasuohkanat leat deaŧalaččat sámegiela ovddidanbarggus. Danne mii leat ilus go suohkanat ja fylkkasuohkanat váldet ovddasvástádusa das ahte sámegiella galgá leat ealli giellan maiddái boahtteáiggis. Sámedikki mihttomearri lea ahte ovttasbargošiehtadusat galget leat reaidun buori gulahallamii ja ovttasbargui sámegielain. Das maid mii válljet odne dahkat, lea mearkkašupmi sámegielaid boahtteáigái, dadjá ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Sámegiela hálddašanguovllus lea sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat. Dat mearkkaša ahte buohkain lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii go sii váldet oktavuođa suohkaniin dahje eará almmolaš etáhtaiguin.

Eanet dieđuid addá ráđđálahttu Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460

Sámediggeráđđi Vibeke Larsen oassálastá ON nissonkommišuvdnii New Yorkas. Dán jagi ON nissonkommišuvnna fáddán lea veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá. - Ollu álgoálbmotnissonat máilmmis vásihit veahkaválddálašvuođa ruovttus ja almmolaš eiseválddiid bealis, ja danne mii háliidit váldit ovdan dán fáttá nissonkommišuvnna čoahkkimis, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

ON nissonkommišuvnna čoahkkin álgá vuosárgga njukčamánu 4. b. ja bistá guokte vahku. Kommišuvdna galgá árvvoštallat mii lea dahkkojuvvon dán suorggis, identifiseret ođđa hástalusaid, ráhkadit riikkaidgaskasaš standárddaid ja hábmet ođđa politihka dásseárvvu ja nissoniid vuoigatvuođaid suorggis.

Sámediggi oassálastá Norgga sáttagoddái man Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttinministtar Marthe Thorkildsen jođiha.

Tabu fáddá

-Veahkaválddálašvuohta nissoniid vuostá lea maid váttisvuohtan sámi servodagas. Mii diehtit dan, muhto mis leat uhccán dieđut dan birra ahte lea go uhcit vai eanet go muđui servodagas, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.  

2012 čavčča almmuhedje Sámediggi ja Justiisadepartemeanta ovttas dutkanprošeavtta namahusain: Veahkaválddálašvuohta lagaš gaskavuođain sámi servodagas. Eai boahtán fálaldagat, ja danne almmuhuvvo prošeakta ođđasis 2013:s.

-Mii diehtit ahte maiddái sámi servodagas ii galgga hállat veahkaválddálašvuođaid birra lagaš gaskavuođain. Lea váttis hállat ja diehtit dan veahkaválddálašvuođa birra, mii dáhpáhuvvá ruovttuin. Muhto Sámedikki oaidnu lea ahte mii eat goassege ovdán dáid váttisvuođaiguin jus eat duostta daid váldit ovdan, dadjá Larsen.

-Mii eat galgga man ge láhkai dohkkehit veahkaválddálašvuođa lagaš gaskavuođain ja lea sámediggeráđi mielas deaŧalaš  guorahallat mii dat lea mii váikkuha veahkaválddálašvuhtii sámi servodagas. Mii háliidit maid diehtit mo veahkkeásahusat meannudit daid sápmelaččaiguin, geat vásihit veahkaválddálašvuođa ja dan ahte lea go veahkkeásahusas gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras, dadjá Vibeke Larsen.

ON álgoálbmotvuoigatvuođaid erenoamášdieđiheaddji James Anaya lea váldán ovdan sihke álgoálbmotalbmáid ja earáid veahkaválddálašvuođa nissoniid ja nieiddaid vuostá. Dat lea okta dan guovtti hui deaŧalaš áššis mat váikkuhit álgoálbmogiidda go guoská olmmošvuoigatvuođaáššiide.

Guottut

Sámediggi háliida bargat eanet eastademiin ja guottuid duddjomiin dán suorggis.

-Nuorra sámi nissonat galget diehtit ahte sii eai dárbbaš gierdat dan ahte sin guoimmit huškot sin ja nuorra sámi albmát galget diehtit ahte ii leat dohkálaš huškumiin čoavdit riidduid, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Eanet dieđuid oaččut dáppe: Ráđđelahttu Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 dahje vibeke.larsen@samediggi.no

http://www.un.org/womenwatch/daw/csw/57sess.htm

Ovttas.no lea dál neahttasiidu mas oaidná daid sámi digitála oahppanresurssaid ja spillaid, prentejuvvon girjjiid ja fáddágihppagiid, sámi filmmaid, tv-prográmmaid ja sámi musihka, mat gávdnojit golmma sámegillii ja girjegillii.Ovttas doaimmahus lea galledišgoahtán skuvllaid, mánáidgárddiid ja giellaguovddážiid.

Sii oahpahit ohppiid ja oahpaheddjiid mo galgá geavahit portála ja juogadanarenaid. Ovttas.no lea Sámedikki ja Senter for IKT i utdanningen gaksasaš deaŧalaš ovttasbargoprošeakta dan barggus ahte fállat digitála ja ohcanvuđot visogova dain sámi oahpponeavvuin mat leat fidnemis.

-Sámi skuvla lea hárjánan ráhkadit iežaset oahpponeavvuid sámegiel oahpahusa várás. Dál galgá Ovttas.no maiddái šaddat almmuhanreaidun ja juogadanarenan skuvlaluohkáid várás, mat dál galget sáhttit bidjat dohko ávdnasiid ja juogadit daid, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Bistevaš doaibma

Proseassa sihkkarastit Ovttas bistevaš doaimma lea álggahuvvon. Jurdda lea ahte Sámi lohkanguovddáš galgá doaimmahit Ovttas boahtteáiggis. Lohkanguovddáža bargamuššan lea ovddidit sámegiela čálalaš ja njálmmálaš giellan oahpahusas ja servodagas muđui ge. Guovddážis lea fágabiras mii ovddida oahpahusa erenoamážit. Sámi lohkanguovddáš ásahuvvui bistevaš ovttadahkan 2007:s Sámi allaskuvlla vuollásažžan ja das leat dál 12 bargi.

- Sámediggi lea Ovttas.no bistevaš doaimma ášši ovddidan Máhttodepartementii ja bivdán oažžut ruhtadeami dasa. Viidáseappot mii leat váldán ovdan dárbbu oažžut einnostanvejolaš rámmaid Sámi lohkanguovddážii. Lea deaŧalaš ahte dát áidnalunddot fálaldat, mii lea ovddiduvvon máŋgga jagi strategalaš barggu čađa, sihke teknihkalaččat ja olmmošlaččat, ii jávkka, dadjá Laila Susanne Vars.

3000 resurssa maid sáhttá ohcat

Dát leat bálvalusas registrerejuvvon badjel 400 geavaheaddji ja doppe leat badjel 3000 ohcanvuđot resurssa. Govvadiehtovuđđui leat almmuhuvvon badjel 500 gova. Buohkanassii leat badjel 120 iešguđet Ovttas.no-geavaheaddji luoikkahan badjel 470 resurssa. Dál barget ovttas-prošeavttas  prošeaktajođiheaddji, doaimmaheaddji, golbma prošeaktamielbargi ja julevsámi ja lullisámi jorgaleaddji. Statistihkka čájeha maiddái ahte Ovttas.no:s leat máŋggabealat geavaheaddjit. Das leat sihke dábálaš geavaheaddjit mat eai gula skuvlii, ja erenoamášpedagogat mat barget stáhtas.

- Sámi oktavuođas ferte dadjat ahte dát prošeakta lea lihkostuvvan ja šaddan resursan maiddái mealgat olggobeallai skuvlla ja oahpahusas, ja man leat fuomášan maiddái olggobealde riikkarájáid. Ovttas.no biras lea hutkái, ja mun sávan ahte ráđđehus maid atná dan árvvolažžan ja sihkkarastá dasa buoret ekonomalaš rámmaid, go dát lea mielde ollašuhttimin daid gudneáŋgiris mihttomeriid mat leat Ráđđehusa doaibmaplánas sámegiela várás, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Gulahalli:
Samedigge várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. +47 977 54 102

Dál njukčamánu 8. b. 2013 go mii ávvudat riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi ja 100 nissoniid jagi jienastanvuoigatvuođa Norggas, de lea deaŧalaš muitit ahte vaikke vel mii leat ge ollen guhkás, de mii fertet ain rahčat, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli. 

-    Sámi servodagas lea árbevirolaččat leamaš dásseárvu, mas nissonat leat leamaš guovddážis. Čuohte jagi dás ovdal dát bođii ovdan sámi ovddasmanni nissona Elsa Laula Renberg barggus. Dál sáhttá dásseárvvu čilget sohkabealejuogademiin Sámedikkis. Mis lea dakkár álbmotválljen orgána mas leat 49 % nissonat ja 51 % albmát, cealká presideanta Egil Olli.

Son čujuha viidáseappot dasa ahte vaikke vel sámi servodat lea ollen guhkás, de eat leat vel juksan mihttomeari, eat riikka dásis eat ge riikkaidgaskasaččat.

-    Dásseárvvu ovddas mii fertet čađat rahčat, sihke parlameantan, servodahkan ja lagamužžan. Háliidan geavahit liibba sávvat buot nissoniidda lihku beaivái, loahpaha presideanta Egil Olli.

Guhkes mátki

Ráđđelahttu Vibeke Larsen lea ON nissonkommišuvnna (CSW) sáttagotti lahttu ja čalmmustahttá nissonbeaivvi New Yorkas. Norgga sáttagottis lea son deattuhan álgoálbmotnissoniid hástalusaid dan oktavuođas ahte bissehit veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá.
Sámedikki ávžžuhusa vuođul evttohii Norga váldit mielde Álgoálbmotjulggaštusa nissonkommišuvnna loahppadokumentii.

-    Veahkaválddálašvuohta lea beaktilis vuohki jienahuhttit ja fámohuhttit nissoniid. Das, ahte oažžut  iežas oainnuid guldaluvvot, lea sáhka válddis. Ain leat ollugat geat eai oainne nissoniid ollislaš, dievasahkásaš olmmožin, sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nu ahte ieš nissonbeaivvi muitalan iluin ahte dál orru leamen govda ovttamielalašvuohta das ahte álgoálbmotnissoniid vuoigatvuohta suodjaluvvot, galgá deattuhuvvot erenoamážit, cealká Vibeke Larsen New Yorkas.

Sámediggi oassálastá maid álgoálbmotnissoniid fierpmádahkii CSW:s. Doppe leat oččodeamen loahppadokumentii álgoálbmotnissoniid hástalusaid.

-    Álgoálbmotnissoniidda lea deaŧalaš čalmmustahttit vealaheami vuođđun veahkaváldái, álgoálbmotnissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa eiseválddiid ja militeara bealis ja nissoniid mat gillájit veahkaválddálašvuođa soađi ja miidnagilvima geažil. Ollugat vásihit maiddái ahte álgoálbmotguovlluid nuoskkideapmi vahágahttá áhpehemiid ja mánáid.

Ollu álgoálbmotservodagain eai leat doarvái buorit lágat ja riektevuogádat mat fuolahit nissoniid. Dat dagaha nissoniid hui váttis dillái. Ollugat dáin nissoniin vásihit heaggavára go galget čuoččuhit álgoálbmot- ja nissonvuoigatvuođaid.

Ráđđelahttu Vibeke Larsen cealká loahpas ahte álgoálbmotáirrasin okta máilmmi riggáseamos riikkain, mii leat geatnegasat bargat dan ala eará álgoálbmogat ge ožžot ovdánanvejolašvuođaid ja riekteovdáneami, maiddái dásseárvosuorggis.

-    Mii lea vuoigatvuohta ja vejolašvuohta oažžut dakkár čálgofálaldagaid, man birra eará álgoálbmogat sáhttet dušše niegadit. Danne áigu Sámediggi bargat dainna ulbmiliin ahte álgoálbmotnissonat besset searvat riikkaidgaskasaš arenai ja ahte sis lea váikkuhanfápmu doppe.

Gulahallit:

Presideanta Egil Olli, tlf. +47 900 26 880

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. +47 941 30 116

Låntakere som fullfører visse lærerutdanninger kan få ettergitt (slettet) inntil kr 50 000,- 

Ordningen gjelder deg som fullfører 60 studiepoeng eller mer i samisk språk som del av følgende utdanninger:

• Samisk allmennlærerutdanning (Samisk høgskole)
• Samisk førskolelærerutdanning (Samisk høgskole)
• 60 studiepoeng samisk språk (alle samiske språk) som del av allmennlærerutdanning

Ordningen omfatter også låntakere som tar følgende utdanninger:  

• 60 studiepoeng samisk språk (alle samiske språk) dersom du tidligere har fullført praktisk-pedagogisk utdanning (PPU)
• Praktisk-pedagogisk utdanning (PPU) dersom du tidligere har avlagt 60 studiepoeng i samisk språk (alle samiske språk)
• 60 studiepoeng samisk språk (alle samiske språk) dersom du tidligere har fullført førskolelærerutdanning
• Fullført førskolelærerutdanning dersom du tidligere har avlagt 60 studiepoeng samisk språk (alle samiske språk)

Dersom du fyller vilkårene over, kan du få ettergitt (slettet) utdanningsgjeld med inntil  kr 50 000. Hvis du har lavere gjeld enn 50 000, vil du få ettergitt resten av lånet ditt.  

Slik søker du om å få ettergitt gjeld

Du må selv søke om å få ettergitt gjelden din. Du må sende inn et brev til Lånekassen der du oppgir hvilke utdanninger du har tatt og skrive at du søker om å få ettergitt deler av gjelden din. Det er viktig at du legger ved kopi av vitnemål for utdanningene du har tatt.

Du vil få beskjed i eget brev når ettergivelsen er gjort.

Sámediggi ja Romsa áigot dahkat ovttasbargošiehtadusa nannen dihtii sámegiela ja sámi kultuvrra Romssas, ja láhčet seammás vuođu buori ja guhkesáiggi ovttasbargui beliide.

Šiehtadusas lea ollislaš perspektiiva ja dasa gullá earret eará láhčit heivehuvvon gielddalaš bálvalusaide gávpoga sámi álbmogii. Eará mii gullá šiehtadussii leat dakkár doaibmabijut go diehtojuohkin, oahpahus, kultuvra, mánát ja nuorat, dearvvašvuohta ja sosiálabálvalusat. Sámediggi ja Romssa suohkan galget ovttas ráhkadit sierra máhttopáhka Romssa skuvllaid várás, ja mihttomearrin lea lasihit máhttodási sámi kultuvrra birra erenoamážit Romssa mánáid ja nuoraid birra.

- Sámediggi háliida lagat ovttasbarggu Romssa suohkaniin mas mii sáhttit bargat ulbmileappot čalmmustahttimiin sámegiela ja sámi kultuvrra buori, searvadahtti vugiin buot suohkana ássiid várás. Min šiehtadus lea áidnalunddot, vuosttaš dákkáraš, ja mun illudan go Romsa lea vuosttaš gávpotsuohkan sierra ovttasbargošiehtadusain Sámedikkiin, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Bealit leat ovttamielalaččat das ahte láhčit bistevaš sámi deaivvadansaji Romsii, já áigot gulahallama bokte ráhkadit eaiggát- ja stivrenvuogi dakkár deaivvadansaji várás. Áigumuššan lea čalmmustahttit sámi kultuvrra ja dahkan dan olahahttin ja oččodit arena sámi servodateallimii ja doaimmaide. Doaibmagolut guovddáža oktavuođas galget juogaduvvot sierra juogadanmálle vuođul, mas Sámediggi lea váldán badjelasas váldoovddasvástádusa.

- Lean erenoamážit ilus go mii leat ovttamielalaččat das ahte ovtta ásahit bistevaš deaivvadansaji Romssa gávpogii. Ollugat, sihke sápmelaččat ja earát, leat guhká jearahan dakkár deaivvadansaji gos sámi kultuvra lea olahahtti. Mii leat maid ovttamielalaččat das ahte sámi valáštallansearvi Real Romsa šaddá buorre doarjjan dan barggus ahte ásahit ja ovddidit sámi deaivvadansaji, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

- Doaivumis lea nu ahte Romssa álbmot ja suohkanstivra oidnet man árvvolaš dakkár positiiva ovttasbargu Sámedikkiin lea ja mii leat gergosat čađahit eanet geatnegahtti proseassa šiehtadusa iešguđet beliid birra, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars loahpas.

Gulahalli:

Sámedikki várrepresideanta, Laila Susanne Vars tlf. 977 54 102

 Forslag til avtale Tromsø kommune og Sametinget.doc 95,50 kB

Oahppoministtar Kristin Halvorsen ja Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars deaivvadeigga vuosárgga njukčamánu 18. b. digaštallat mo galgá čuovvolit Butenschøn-lávdegotti čielggadeami sámi alitoahpu ja dutkama birra.

-Lean hui duhtavaš go Ráđđehus dán čuovvola Butenschøn-lávdegotti evttohusa, ja árvvoštallá mo mii ovttas sáhttit nannet rekrutterema sámi alitohppui ja dutkamii. Čoahkkin lei ávkkálaš, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggi válddii ovdan máŋga prinsihpalaš ášši stáhtaráđiin, earret eará Sámi allaskuvlla ovdáneami allaskuvllas dieđalaš allaskuvlan ja álgoálbmotuniversitehtan, akkrediterennjuolggadusa kvantitatiiva gáibádusa heiveheami ja dárbbu rekrutteret eanet sámi studeanttaid alitohppui. Máŋga stuorra doaibmabiju digaštallojuvvojedje ja mo iešguđet proseassaiguin bargat viidáseappot.

- Háliidan deattuhit dan politihkalaš ovttamielalašvuođa ahte áŋgiruššat sámi alitoahpuin, erenoamážit sámegielas. Fáddán lei maid stipeandadárbu master- ja doavttergrádaohppui sámegiela. Dan galgá stáhtaráđđi čuovvolit viidáseappot ráđđehusas.

- Mii digaštalaimet maiddái ovttasordnenráđi sámi alitoahpu várás ja juvssaimet ovttamielalašvuođa das ahte dasa lea stuorra dárbu. Sámediggi ja departemeanta galget dál fargga ovttasráđiid čuovvolit organiserema ja ásaheami. Politihkalaččat lei ovttamielalašvuohta das ahte organiseren galgá árvvoštallojuvvot UHR vuogádagas, sihkkarastin dihtii ahte sámi perspektiiva váldojuvvo mielde UHR-suorgái, nu ahte dat ii šatta dakkár mii báhcá go čađahuvvo nationála áŋgiruššan, dadjá Laila Susanne Vars.

Viidáseappot digaštallojuvvui Sámedikki viđa jagi rekrutteren- ja gealbudanprográmma sámegielas ja sámi alitoahpus, ja dárbu ásahit fierpmádaga sámi dutkama várás. Bealit galget čuovvolit dáid čuoggáid.

- Ovddasvástideaddjin sámi alitoahpus ja dutkamis Sámedikkis lea duhtavaš čoahkkimiin ja dainna ahte Butenschøn-lávdegotti evttohus dál čuovvoluvvo, dadjá várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Gulahalli:

Várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. 977 54 102

Sámedikki áigumuš boraspirepolitihkain lea ahte mis galgá leat boraspirepolitihkka mii ii goarit dahje áitte sámi boazodoalu dahje eanadoalu birgenlági sámi guovlluin. Sámediggi sávašii govddit strategiijadigaštallama geahččalan dihtii dustet boraspirepolitihka hástalusaid ja dan hálddašeami vai sihke boazodoalus ja eanadoalus sámi guovlluin lea birgenvejolašvuohta.

Sámediggeráđi čielggadus lea sáddejuvvon gulaskuddamii boraspirelávdegottiide regiovnnas 5 (Hedemárku), 6 (Møre ja Romsdal ja Trøndelaga fylkkat), 7 (Nordlánda) ja 8 (Romsa ja Finnmárku), Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvái, Romssa ja Finnmárkku boandaorganisašuvnnaide.

Áigemearri sáddet árvalusaid lea vuosárgga cuoŋománu 15. b. 2013.

Mii bivdit ahte vejolaš árvalusat čielggadussii sáddejuvvojit Sámediggái,  Ávjovárgeaidnu 50, N-9730 Kárášjohka.

Čielggadus biddjojuvvo ovdan dievasčoahkkimii geassemánus.

 Sámediggeráđi boraspirečilgehus.pdf 883,89 kB

 Sametingsrådets redegjørelse om rovvilt.pdf 787,54 kB

Sámedikkis lea 2013 rájes ođđa ohcanvuđot doarjjaortnet. Áŋgiruššan sámi dáiddáriiguin lassána ođđa ortnegiin. – Kulturdieđáhusa vuođul mii háliidit buoridit ođđa sámi dáiddáriid rámmaeavttuid, ja váikkuhit dasa ahte sámi dáidaga promoteren lassána riikkaidgaskasaččat, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Sámediggeráđđi ovddidii sámediggedieđáhusa dáidaga ja kultuvrra birra Sámedikki dievasčoahkkimii guovvamánu 27. b. dán jagi. Dieđáhusas čujuhuvvo ođđa geaidnu boahtteáiggi sámi dáidda- ja kulturpolitihkkii.

-    Váldoulbmil lea luovvat dakkár ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kultureallima, mas lea buorre kvalitehta ja mii lea buohkaide olámuttus. Seammás mii háliidit loktet sámi dáidda- ja kulturealáhusaid, mii sáhttá váikkuhit dasa ahte eanet sámi dáiddárat sáhttet birget dainna maid sii ráhkadit, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen.

Ođđa doarjjaortnet lea oassin dán loktemis. Vuoruhemiin biddjojuvvo stuorát deaddu dakkár hutkkálaš doaimmaide, mat sáhttet leat mielde ovddideamen sámi ásahusaid ja lunddolaš arenaid.

-    Ieš dat doaba hutkáivuohta sáhttá leat eahpečielggas ja dat mii lea hutkkálaš muhtun guovllus, ii dárbbaš leat seamma hutkkálaš eará guovllus. Dáinna vuoruhemiin mii geahččalit ovddidit hutkáivuođa ja oažžut ovdan ođđa doaibmafálaldagaid, čilge ráđđelahttu Larsen.

Sámediggi lea maid vuoruhan doarjut nuorra sámi dáiddáriid álggahanstipeanddaiguin.

-    Lea oahpis ahte álgit dáiddárin ii leat álo nu álki. Danne mii leat oaidnán dárbun ahte ođđa ortnegii galgá maiddái gullat álggahanstipeanda nuorra sámi dáiddáriidda, cealká ráđđelahttu Larsen.

Ođđa ortnet doarju maiddái dakkár arenaid, fierpmádagaid ja ovttasbargoprošeavttaid mat váikkuhit dasa ahte sámi dáidda ja sámi dáiddárat promoterejuvvo eanet riikkaidgaskasaččat ja vuvdojuvvo riikkaidgaskasaš márkanii.

Ohcanáigemearri lea dán jagi cuoŋománu 1. b. Eanet dieđuid gávnnat min neahttasiiddus www.samediggi.no/Stipeanda-ja-doarjja

Oktavuohtaolbmot:

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tel. 941 30 116.

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars rámida Romssa universitehta áŋgiruššama sámegielain ja sámi oahpaheaddjioahpuin. Čavčča rájes ásaha universitehta ođđa masteroahpu oahpaheddjiid várás geain lea sámegiella vierisgiellan. 

- Fálaldat lea mielde loktemin sámegiela, oahpaheaddjistudeanttaid ja daid ohppiid geaid sii dasto galget oahpahit gielddain. Dat lasiha giellageavaheddjiid ja lea hui bures heivehuvvon dan Sámedikki ja Romssa suohkana gaskasaš ovttasbargošiehtadusa áigumušaide, maid mii leat evttohan, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggi lea ovttasbargošiehtadusa bokte Romssa suohkaniin geatnegahttojuvvon veahkehit háhkat fágaolbmuid geain lea sámegielgelbbolašvuohta. 2006 rájes lea daid ohppiid lohku njiedjan, geain lea sámegiella 2. giellan, seammás go daid oahpaheddjiid lohku gielddain, geat sáhttet oahpahit sámegiela 2. giellan, lea njiedjan Romssas ja Finnmárkkus. Romssa universitehtas lea nationála ovddasvástádus sámi alitoahpus ja dutkamis.

- Mun oainnán ahte dárbbašuvvo buoret ja lávgadet ovttasbargu sámegiela ovddideamis ja oahpahusas gaskal dáža ja sámi oahppo- ja dutkanásahusaid davvin. Doppe leat máŋga iešguđet oassálastit ja dárbbašuvvo oktiiordnen ja ovttasbargu, dadjá Vars.

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars deaivvada otne (21.02.2013) Universitehta ođđa oahppofálaldaga ovddasteddjiiguin. Vars galgá seammás čoahkkinastit universitehta rektoriin Jarle Aarbakke.in oažžun dihtii dieđuid Finnmárkku allaskuvlla ja Romssa universitehta ovttastahttima birra.

Gulahalli
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, tel. +47 977 54 102

Eanet dieđut
UIT: Utdanner lærere som kan undervise på samisk
UIT: Samisk som fremmedspråk

Kulturealáhusat leat riikka gelddoleamos ealáhusat ja dat ealáhusat mat sturrot johtilepmosit. Sámi servodagas dain leat guhkes árbevierut, ja stuorra vejolašvuođat. lea dál ráhkadeamen strategiija lasihan várás barggolašvuođa sámi kulturealáhusain. Dán bargui háliida ráđđelahttu Marianne Balto bovdet kulturealáhusoassálastiid buktit árvalusaid dasa mii dán strategiija sisdoallu berre leat.

Sámediggi lea 2013:s ráhkadeamen doaibmaplána sámi kulturealáhusaid várás. Ovttas sámi kulturealáhusoassálastiiguin lea  áigumuššan hutkat doaibmabijuid mat álkidit sámi kulturealáhushutkiid árgabeaivvi ja nannejit ealáhusa doppe gos dat dárbbašuvvo.

-Mii háliidit nana áŋgiruššama sámi kulturealáhusaiguin mii galgá sihkkarastit ahte eanebut sáhttet boahtteáiggis birget sámi dáidda- ja kulturovdanbuktimiiguin. Dasa lea buorre gulahallan sámi kulturealáhusoassálastiiguin deaŧalaš eaktun lihkostuvvamii, dadjá ráđđelahttu Marianne Balto.

Kulturealáhusaid birra

Sámediggi definere ealáhusa dán láhkai:Priváhta fitnodagat mat buvttadit ja vuvdet kulturbuktagiid gálvo- dahje bálvalushámis. Dát definišuvdna fátmmasta buot smávva ovttaolbmofitnodagaid rájes gitta stuorát fitnodagaid rádjai. Kulturealáhusoassálastiid eallingeaidnun lea vuovdit iežaset buktagiid márkaniidda ja sii háliidit doaimmahit – dahje doaimmahit dál gánnáhahtti ealáhusa. Oassin dietnasis sáhttet maid leat almmolaš doarjagat dahje eará veahkki. Mátkeealáhus adnojuvvo leat sierra ealáhussan, mas sámi kulturelemeanta lea deaŧalaš oassi fitnodaga doaimmas.

Sámedikki áŋgiruššan kulturealáhusaiguin lea lassi dan govda áŋgiruššamii mii mis dál juo lea sámi dáidagiin ja kultuvrrain. Dat lea hui deaŧalaš eaktun dasa ahte mis galgá leat ealli ja nana sámi dáidda- ja kultureallin, dan haga ii livčče min kulturealáhus mange veara.

Áigemearri buktit árvalusaid:  18.04.2013

http://www.sametinget.no/Naeringer/Kulturnaering/Innspill-til-sametingets-kulturnaeringsstrategi

Gulahalli:

Prošeaktajođiheaddji Ragnhild Dalheim Eriksen, + 47 784 74 088, ragnhild.dalheim.eriksen@samediggi.no

ON nissonkommišuvnna 57. sešuvnna fáddán lei veahkaváldi nissoniid vuostá. Nissonkommišuvnna čoahkkima ulbmil lei gávdnat čovdosiid dasa mo sáhtášii eastadit veahkaválddi nissoniid ja nieiddaid vuostá. Dál loahppadokumeanta válmmas.

Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen oassálasttii sešuvnna vuosttáš vahkkui. Larsen lei mielde Norgga sáttagottis, maid mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttinministtar Inga Marte Thorkildsen jođihii.

-    Mii leat duhtavaččat dainna ahte sešuvnna loahppadokumeanttas lei sierra paragráfa álgoálbmotnissoniid dili birra go guoská veahkaváldái nissoniid ja nieiddaid vuostá. Muhto lea baicce šállošahtti oaidnit ahte ON álgoálbmotjulggaštus ii leat namuhuvvon, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Loahppadokumeanta deattuha ahte veahkaválddis nissoniid ja nieiddaid vuostá lea sáhka fámu boasttoanus. Vuođđun dasa lea historjjálaš ja struktuvrralaš erohus fámus gaskal nissoniid ja albmáid.

Álgoálbmotovttasbargu

Sámedikkis lei lagaš oktavuohta eará álgoálbmotnissoniiguin sešuvnnas.

-    Dán jagi ledje ollu álgoálbmotnissonat čoahkkimis ja dollojuvvojedje juohke beaivvi iđitčoahkkimat daid álgoálbmotnissoniid várás, geat ledje doppe. Ovttas mii ovddideimmet oktasaš cealkámuša mas álgoálbmotnissoniid hástalusat veahkaválddi ektui váldojuvvojedje ovdan, ja ávžžuhus buot stáhtaide ahte čađahit doaibmabijuid mat hehttejit veahkaválddi álgoálbmotnissoniid ja –nieiddaid vuostá, cealká ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Sámediggi áigu čuovvolit sešuvnna barggu earret eará prošeavtta bokte veahkaválddi birra lagaš gaskavuođain sámi servodagas, ja čoahkkimiid bokte Ráđđehusain ja earáiguin. Sámediggi áigu maiddái bargat dan ala ahte ovttasbargu álgoálbmotnissoniid gaskkas riikkaidgaskasaččat formaliserejuvvo.

Sáttagotti sáttasátni

Norgga sáttagotti sáttasátni lei čielggas ja oaččui fuomášumi dán jagi CSW:s.

• Veahkaváldi nissoniid ja nieiddaid vuostá ii galgga goassege dohkkehuvvot, ii goassege bealuštuvvot, ii goassege girdojuvvot.
• Veahkaválddis nissoniid ja nieiddaid vuostá ii leat sáhka kultuvrras ii ge oskkus. Das lea sáhka fámus, erohusas ja politihkalaš dáhtu ja duostilvuođa váillis.
• Veahkaváldi nissoniid ja nieiddaid vuostá lea vuođđo olmmošvuoigatvuođaid rihkkun.

Oktavuohtaolbmot:

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tel. 941 30 116.

Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars oaččui njukčamánu 21.beaivvi gullát Romssá Universitehta ođđa masteroahppofálaldaga birra mii lea heivehuvvon sidjiide geain ii leat sámegiella eatnigiellan. Seamma beaivvi deaivvadii rektorin Jarle Aarbakkiin oažžundihte dieđuid Finnmárkku Allaskuvlla ja Romssá Universitehta oktičaskima birra.  Vars maid buvttii dieđuid Aarbakkii Sámedikki alit oahpahusa ja duŧkama áŋgiruššáma birra.

- Šadden ilus go gullen ahte rektor nu čielgasit deattuha ođđa universitehta sámi profiila ja ahte ain dáhkida ahte Universitehtas lea sámi duŧkan ja alit oahpahus ain okta váldoovddasvástádussurggiin. Luohtán sunnje go dadjá ahte oktičaskin Finnmarkku Allaskuvllain boahte nannet Universitehta sámi fálaldagaid ja sihkkarastet ahte mii ain boahtteáiggis oažžut olu allaoahppan sápmelaččaid ja sámegielagiid, juristtaid, oahpaheddjiid, dearvvašvuođabargiid ja eará fágabargit geat gárvvistit oahpuset Universitehtas.  Riikadásis lea ain heahtedilli go mis eai leat doarvái sámegielat fágabargit, dadjá Sámedikki várrepresidenta Laila Susanne Vars

Borgemánu 1. Beaivvi 2013 galga ođđa Árkatalaš Universitehta rahppot, ja Romssá Universitehta ja Finnmárkku Allaskuvla leaba de oktiičaskojuvvon.

Sámediggi lea bargamin Ráđđehusa duŧkandieđáhusa čuovvolemiin, ja dasa lassiin vel Butenschønlávdegotti árvalusaid čuovvolemiin. Dáid bargguid olis, de lea Sámediggeráđđi bovden čoahkkimii Bådåddjos cuoŋománu 3. ja 4.beivviid gos fáddá lea justefal sámi alit oahpahus ja duŧkan. Jearaldat lea mot lea dilli odne ja makkar hástalusat ja vejolašvuođat leat boahtteáiggis, ja mainna lágiin mii galgat oazzut eanet sámi nuoraid oahpu háhkat.

- Mus lea sávaldat ahte Sámediggi ja ođđa Árktalaš Universitehta gulahallaba buorebut, ahte mii sáhtašeimmet juogadit dieđuid ja dávjjibut gulahallančoahkkimiid doallat. Sámediggi dovdá bures sámi servvodaga ja dárbbuid mát leat sámi servvodagas, sihke suohkaniin ja sámi ásahusain. Mis leat sierra stipeandaortnegat mat galggaše movttidahttin nuoraid háhkat oahpeheaddji dahje sámegieloahpu alit dásis. Romssá Universitehta lea hui dehalaš ovttasbargoguoibmi dán oktavuođas vai mii nagodivččiimet servvodaga dárbbuide vástidit,  dadjá Laila Susanne Vars.

Ráđđehusa duŧkandieđáhus almmuhuvvui njukčamánu 8.beaivve, das namuhuvvojit maid bajit dási politihkalaš mihtut sámi duŧkama hárrái. Kristin Halvorsen ja Sámedikki várrepresidenta leaba dál álggahan Butenschønlávdegotti evttohusaid čuovvolanbargguid. Earet eará lea ovttaoaivilvuohta gaskkal Sámedikkeráđi ja ministara dasa mii guoská sierra ovttasráđi ásaheapmái daidda ásahusaide geat fállet sámi alit oahpahusa. Ođđa ráđđi galgá Universitehta ja Allaskuvllaid Ráđi struktuvrra siskkobeallái ásahuvvot. Dasa lassiin ferte sámegiella duŧkangiellan nannejuvvot ja maiddái gaskkusteapmi ja sámi duŧkiidfierpmádat nannejuvvot.

- Oahpahusásahusat davvin geat fállet sámi oahpahusa, sis lea hui guovddáš sadji dál go ráđđehus áigo nana davviguovllopolitihka fievrredit. Davviguovllo regiuvdna dárbbaša allaoahppán olbmuid  jus mii galgat birgehallat buot dásiguin davviguovllopolitihkas. Mun ávžžuha ásahusaid nannet ovttasbargguset, vai mii ieža nagodit gelbbolašvuođa nannet ja ovddidit iežamet eavttuid vuođul.  Davvi- Norga ferte iešbirgejeaddji gelbbolašvuođa ektui , ja Sámediggi hálida leat veahkkin nannemis gulahallama ásahusaid gaskka geat fállet sámi oahpahusa alit dásis, loahpaha Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Sámediggeráđđi, várrepresideantta Laila Susanne Vars ja ráđđelahttu Vibeke Larsen bokte, lea deaivvadan sámi ásahusaid ja sámi dutkanbirrasiid ovddasteddjiiguin ja mii leat guorahallan fáttáid sámi ásahusovddideapmi ja sámi dutkan.

Mii oaččuimet ollu buriid árvalusaid goappašiid fáttáide, dadjaba sámediggeráđi ovddasteaddji guovttos ja leaba duhtavaččat.

- Fáttá, sámi ásahusovddideapmi oktavuođas deattuhuvvui earret eará ahte ásahusaid servodatbargu berre biddjojuvvot beaiveortnegii – ja Sámediggi oaččui čielga dieđuid ásahusaid beales ahte eat galgga ballat bidjamis čielga vuordámušaid ásahusaide, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

Čoahkkima oasseváldit bivde vuoruhit masterdási studeanttaid ja doavttergrádastipendiáhtaid sámegielas boahtte viđa guđa jagi áigodagas, danne go mis lea ovddabealde buolvamolsun muhtun jagiid geahčen, go boares gielladutkiid sadjái fertešeimmet oažžut nuorat olbmuid.

- Mun bidjen merkii čielga rávvaga, ahte Sámediggi berre joatkit stipeandda vuoruhemiin sidjiide geat váldet alit oahpu sámegielain, danne go sámi giellagelbbolašvuhtii lea dárbu juohke sajis servodagas. Nu ahte mii áigut joatkit dainna, ja mun ávžžuhan erenoamážit davvisámi nuoraid váldit alit oahpu julev- ja máttasámegielain, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Gulahallanolmmoš:

Várrepresideantta Laila Susanne Vars, tlf. 977 54 102

Ráđđelahttu Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116

Sametinget har siden 2010 hatt et registreringsprosjekt i forbindelse med Statnetts konsesjonssøknad for ny kraftledning mellom Ofoten og Hammerfest. Flere hundre nye kulturminner er registrert.

Den planlagte ledningstraseéen er 350 km lang og går gjennom 5 kommuner i Troms og 3 kommuner i Finnmark. I flere av områdene var det på forhånd gjort lite eller ingen undersøkelser, og det var derfor nødvendig med omfattende feltarbeid. Halvparten av traseén ble befart i 2010, og over 350 kulturminner registrert. Den resterende strekningen er befart i år. Ennå foreligger ingen endelig oversikt, men også denne sommeren er et stort antall kulturminner registrert.

De aller fleste kulturminnene kan defineres som samiske. De er spor etter aktivitet knyttet til samiske fangstsamfunn eller til reindriftsamisk og sjøsamisk bosetting og utmarksbruk. Av kulturminnetyper kan nevnes ildsted/teltboplasser, gammetufter, kjøttgjemmer, fangstgroper, fangstgjerder og eldre samle- og skillegjerder fra reindrifta, samt kulturminner knyttet til religionsutøvelse, slik som graver, sieidier og offerplasser. Det er også registrert et antall tydelig menneskelagde strukturer der formålet er usikkert. Mange av de registrerte kulturminnene er automatisk fredet i følge kulturminneloven, og står i fare for å bli skadet som følge av utbygging.

Sluttrapport for registreringsprosjektet vil foreligge i 2012.

Sámediggi searvá cuoŋománu 2013 rájes Ráđđehusa áŋgiruššamii, nu gohčoduvvon “Manifest mot mobbing” (julggaštus givssideami vuostá) doaimmaide. Sámedikki várrepresideanta bivdii njukčamánus máhttoministara Kristin Halvorsena ja Ráđđehusa váldit Sámedikki fárrui dán bargui.

- Lean hui ilus dál go Sámediggi maid oažžu searvat “Manifest mot mobbing” doaimmaide. Sámediggi geatnegahttá iežas searvat doaimmaide daid vásáhusaiguin mat mis leat dán suorggis, ja mun sávan ahte dat bohtet ávkin min ovttasbargoguimmiide julggaštusbargguid oktavuođas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Julggaštusbargu ásahuvvui 2002:s  ja dan rájes lea Ráđđehus bargan eastadan dihte givssideami mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid gaskkas. Julggaštus geatnegahttá ovttasbargoguimmiid ovttas sihkkarastit buori ja fátmmasteaddji bajásšaddan- ja oahppanbirrasa mánáide ja nuoraide Norggas. 

- Sámi nuorat leat duostilit vuostálasten givssideami, ja mii Sámedikkis háliidit ge sin vásáhusain ja sin máhtus atnit ávkki. Go Sámediggeráđđi dál vuolláičállá julggaštusa, de mii ásahussan cealkit čielgasit ahte mii eat dohkket givssideami ja ahte mii háliidit ahte buot mánát ja nuorat, maiddái sápmelaččat, galget beassat bajásšaddat buori birrásis mas ii leat givssideapmi, čilge Vars.

Vars ávžžuha dál sámi ásahusaid ja berošteddjiid searvat Sámedikki julggaštusbargui. Evttohusas ovttasbargošiehtadussan gaskkal Romssa suohkana ja Sámedikki lea sierra čuokkis mas daddjojuvvo ahte sii háliidit álggahit báikkálaš doaimmaid “Manifest mot mobbing” oktavuođas Romssa suohkanis. 

- Lean hui ilus dál go Sámediggi maid oažžu searvat “Manifest mot mobbing” doaimmaide. Sámediggi geatnegahttá iežas searvat doaimmaide daid vásáhusaiguin mat mis leat dán suorggis, ja mun sávan ahte dat bohtet ávkin min ovttasbargoguimmiide julggaštusbargguid oktavuođas, dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars.

Julggaštusbargu ásahuvvui 2002:s  ja dan rájes lea Ráđđehus bargan eastadan dihte givssideami mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid gaskkas. Julggaštus geatnegahttá ovttasbargoguimmiid ovttas sihkkarastit buori ja fátmmasteaddji bajásšaddan- ja oahppanbirrasa mánáide ja nuoraide Norggas. 

- Sámi nuorat leat duostilit vuostálasten givssideami, ja mii Sámedikkis háliidit ge sin vásáhusain ja sin máhtus atnit ávkki. Go Sámediggeráđđi dál vuolláičállá julggaštusa, de mii ásahussan cealkit čielgasit ahte mii eat dohkket givssideami ja ahte mii háliidit ahte buot mánát ja nuorat, maiddái sápmelaččat, galget beassat bajásšaddat buori birrásis mas ii leat givssideapmi, čilge Vars.

Vars ávžžuha dál sámi ásahusaid ja berošteddjiid searvat Sámedikki julggaštusbargui. Sámediggeráđđi lea álggahan jo iežas Manifest-bargguid. Evttohusas ovttasbargošiehtadussan gaskkal Romssa suohkana ja Sámedikki lea sierra čuokkis mas daddjojuvvo ahte sii háliidit álggahit báikkálaš doaimmaid “Manifest mot mobbing” oktavuođas Romssa suohkanis.

Dás sáhtát lohkat olles “Manifest mot mobbing” julggaštusa, ja dás oainnát buot 347 suohkana mat leat vuolláičállán julggaštusa.

Oktavuođaolmmoš

Samedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars, mobil 977 54 102

Nationála dulkabálvalus lea okta máŋgga deaŧalaš doaibmabijuin go galgá juksat dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusa sámi buhcciide, oaivvilda sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Dán vahkus biddjojuvvojedje ovdan Finnmárkku Dearvvašvuođa 2-jahkásaš dulkaprošeavtta bohtosat. Prošeakta čájeha ahte gávdnojit sihke buorit ja sihkkaris teknihkalaš čovdosat gáiddusdulkoma várás neahta, video ja jiena bokte ja dat rávve ahte bálvalus huksejuvvo dađistaga birrajándor doaibman golmma viđa jagi siste.

Jåma registrere dál ahte maiddái ráđđehusa ovddasteaddjit dovddahit dárbbu nannet rahčamuša juksan dihtii dásseárvosaš fálaldaga dearvvašvuođabálvalusaid sámi geavaheddjiide.

- Dás lea sáhka árvvusatnimis olbmo giela ja kultuvrra, ja dás lea sáhka das ahte beassat geavahit iežas giela go lea oktavuohta dikšo- ja fuolahusdoaimmain. Ja dalle mun vuorddán ahte ráđđehus dál árjjalaččat váikkuha ahte dulkaprošeakta Finnmárkkus viiddiduvvo nationála bálvalussan buot sápmelaččaide, dadjá Jåma.

Vaikke vel sámi buhcciin lea ge vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta dearvvašvuođabargiiguin, de leat uhccán dearvvašvuođaásahusat main leat dulkkat fidnemis. Buori muddui navdet ahte sámi buohcci hálddaša dárogiela doarvái bures, dahje sii geavahit oapmahaččaid dahje eará deivvolaš olbmuid dulkan.

- Dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalussii sápmelaččaid várás ferte gullat dat ahte láhčit dilálašvuođa dasa ahte buohcci beassá geavahit iežas giela. Muhto mii fertet maid sihkkarastit ahte bargiin lea máhtolašvuohta sámegielas ja buohcci kulturduogážis. Digitála dulkabálvalus ii duste buot hástalusaid, muhto lea rivttes lávki dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusa juksamis, deattuha Jåma.

---

Finnmárkku Dearvvašvuođa dulkaprošeakta lea Finnmárkku Dearvvašvuođa, Sámedikki ja Nasjonalt Senter for samhandling og telemedisin gaskasaš ovttasbargu. Dás sáhtát lohkat raportta prošeavtta birra.

Gulahalli
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma, tel. 916 13 460 

Sámediggi evttoha ahte ráfáidahttojuvvon Ceavccageađgi Unjárgga gielddas, ovttas goddebivdorusttegiinNoiddiidčearus Báhcavuona gielddas ja Gollevárri Deanu gielddas, ja dasto geađgeáigelokalitehtainRuovdenjunluovttas Unjárgga gielddas, árvvoštallojuvvojit evttohuvvot ovttastuvvon máilmmiárbebáikinUNESCOmáilmmiárbelistii(World Heritage List).

2011:s biddjojuvvui bargojoavku mas ledje mielde sorjjasmeahttun áššedovdit, Finnmárkku fylkkagielda, Unjárgga gielda ja Sámediggi. Riikaantikvára lea searvan áicin. Bargojoavku lea ovttasráđiid Unjárgga gielddain, čađahan čoahkkimiid guoskevaš oasálaččaiguin ja álbmotčoahkkimiid gielddain. Sihke guoskevaš gielddat ja Finnmárkku fylkkagielda leat buktán positiivvalaš cealkámušaid prošektii.

Hui deaŧalaš universiealla árvu

Buot dát njeallje guovllu leat Várjjat-sámiid boares geavahus- ja ássanguovllus, das boahtá namma Várjjat Siida máilmmiárbebáiki.  Dasa lassin go dievasmahttit ja eanet čiekŋudit ássan- ja oskkoldathistorjái nugo lea čállojuvvon Ceavccageađggis, leat dat golmma eará guovllus iešalddis hui deaŧalaš kulturhistorjjálaš árvvut.

Oktiibuot dat njeallje válljejuvvon báikki, Ceavccageađgi váldobáikin, leat hui erenoamáš ovdamearkkat ássamii, bivdui ja oskui Árktisas 12000 jagi čađa. Dat leat erenoamážat kulturmuittuid divdnavuođa ektui, dili, variašuvnna ja kronologalaš čieŋalvuođa ektui, dan seammás go dat ovddastit guovllu ovdahistorjjá ja sámi historjjá ollislaččat. 

Norgga evttohuslista

Vuosttaš lávki lea oažžut guovlluid fievrriduvvot Norgga máilmmiárbelistaevttohussii (tentatiiva lista). Sámedikki evttohus, mas vuođđodokumeanta lea eaŋgalasgillii, leage hábmejuvvon UNESCO málle mielde movt fievrridit evttohuslistii.

Norggas leat dál guhtta báikki mat leat čállojuvvon UNESCOmáilmmiárbelistii:

http://unesco.no/kultur/verdensarven/verdensarv-i-norge/

http://www.riksantikvaren.no/Norsk/Tema/Verdensarv/

Eanet dieđuid addá: Seniorráđđeaaddi Audhild Schanche, + 47 481 99 656

Loga evttohusa eaŋgalasgillii dahje dárogillii dákko:

 Verdensarvlisten_Innskriving på Norges tentative liste.pdf 3,22 MB

 World heritage list_A tentative list submission.pdf 3,12 MB

Sámediggi ja Innovašuvdna Norga vuolláičállet odne ovttasbargošiehtadusa mii galgá nannet sámi guovlluid ealáhuseallima. – Dákko bokte mii addit árvolohpádusa. Mii geatnegahttit iežamet addit buoret vejolašvuođaid giliid ealáhuseallimii, dadjá Sámedikki direktevra Rune Sverre Fjellheim.

Ovttasbargošiehtadus mearkkaša ahte Sámediggi ja Innovašuvdna Norga ásahit oktasaš ráđđeaddiforuma sihkkarastin dihtii buoremus lági mielde oktiiordnema ja ovttasbarggu gaskal oassálastiid. Goappašiin oassálastiin lea hui buorre gelbbolašvuohta sámi kulturealáhusain ja áigot dál maiddái ovttasbargat nannoseappot Boazoprográmmain maid Innovašuvdna Norga hálddaša.

- Innovašuvdna Norga váikkuha dakkár ealáhuseallimii miehtá riikka, mas lea árvoháhkan ja mii lea gánnáhahtti. Illudahttá go šiehtadus guhkiduvvo, vai mii ovtta sáhttit sihkkarastit ahte bargosajit ja ealáhusdoaimmat ásahuvvojit ja ovddiduvvojit, dadjá Innovašuvdna Norgga hálddahusdirektevra Gunn Ovesen.

- Válddán erenoamážit ovdan sámi kulturealáhusa ovdáneami. Go guoská sámi kulturealáhussii ja duodjái, mii dadjat ahte Innovašuvdna Norggas lea hui ollu gelbbolašvuohta iežas organisašuvnnas. Sihke sámi kulturealáhusas ja duojis leat buorit ovdánannávccat, dadjá Sámedikki direktevra Rune Fjellheim.

Sámedikki direktevra Rune Sverre Fjellheim  deattuhan dan ahte Innovašuvdna Norga, sin sturrodagain, sin váikkuhangaskaoapmeapparáhtain ja sin riikkaidgaskasaš oktavuođaiguin, sáhttá leat deaŧalaš oassálastin dan dáfus ahte nannet kulturvuđot, sámi ealáhuseallima.

- Lea stuorra mearkkašupmi das ahte leat guoddilis ja gánnáhahtti ealáhusat mat dagahit dan ahte lea eanet geasuheaddjin nuoraide ja nissonolbmuide ássat smávva sámi báikegottiide. Ovttas mii deattuhit ovdáneami ja árvoháhkama buot surggiin, loahpa Fjellheim.

Gulahallit
Sámedikki direktevra Rune Sverre Fjellheim, tel. 910 09 320
Hálddahusdirektevra Gunn Ovesen, tel. 22 00 25 78

Sametingsrådet ønsker å øke aktiviteten innen samisk kultur- og kulturbasert næring og legger i dag frem en handlingsplan for denne næringen. Dette kommer som et tillegg til den allerede brede satsingen Sametinget har på samisk kunst og kultur.

I dag har vi mange dyktige samisk kunstnere og kulturarbeidere som ønsker å selge sine varer eller tjenester for et kommersielt marked. Felles for dem er at de produktet eller tjenesten de tilbyr er basert på kunst- eller kulturuttrykk. Bransjen er i en spennende utvikling og har potensialet til å bli en viktig næringsvei for samer i fremtiden.

- Sametingsrådet vil i handllingsplanen fokuserer spesielt på områdene nettverk, behovet for kompetanse, lønnsomhet og det etiske aspektet ved kultur som næring. Kunst og kultur har potensiale tiil å gi gode arbeidsplasser og være en viktig del av samisk næringsliv. Det er en av flere grunner til at vi nå satser spesielt på denne næringen sier sametingsråd Vibeke Larsen

Som en av hovedsatsingene i handlingsplanen vil Sametinget i 2014 lansere et kompetanse- og nettverksprosjekt for samiske kulturnæringsaktører. Her vil aktørene kunne møtes til faglige samlinger for å styrke egen idè og bedrift, samt etablere nettverk med andre i samme situasjon. Prosjektet tilbyr også mentor og veiledningshjelp for aktørene. Fokus på etikk, lønnsomhet og kompetanseheving vil være sentrale elementer i dette prosjektet

- Vi har stor tro på at denne dette prosjektet vil ruste flere kulturaktører til å bli bedre næringsaktører, og gi dem selvtillit og kunnskap til å erobre verden med sine produkter sier sametingsråd Vibeke Larsen

Et annet tiltak er utviklingsprogram for veletablerte samiske kulturnæringsaktører med nasjonalt eller internasjonalt potensiale. Sametingsrådet ønsker slik å bistå utøvere til å nå nye markeder med allerede eksisterende produkter.
 
Sametinget ønsker også å legge til rette for en årlig konferanse for og om samisk kulturnæring, samt peker på behovet for forskning på kulturnæring og kommersialisering av samisk kultur.

Kontakt
Sametingsråd Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116

Sametingsråd Ellinor Marita Jåma er glad for at Røros kommune besøker Sametinget i forbindelse med plenum. Hun er glad for at kommunen vil styrke og synliggjøre samiske spørsmål i kommunen.

Ordfører Hans Vintervold og rådmann Jon Ola Kroken i Røros kommune besøker Sametinget torsdag 6. juni. Kommunen ønsker å vite mer om Sametingets politikk innen språk, kultur og opplæring slik at de bedre kan tilrettelegge sitt tjenestetilbud for den samiske befolkningen.

-Jeg har forventninger til at Røros kommune etter møtet har større forståelse for hvorfor det er nødvendig å tilrettelegge et godt og bredt tjenestetilbud til kommunens samiske befolkning, sier rådsmedlem Ellinor Marita Jåma.

Torsdag  6. juni

kl. 09.00 - 10.00               Gjestene følger plenumsforhandlingene

kl. 10.00 - 10.30               Omvisning på Sametinget

kl. 11.00 - 12.00               Informasjon om Sametinget - roller og oppgaver

kl. 12.00 - 13.30               Lunsjmøte m/sametingsråde

• Kommunal planstrategi og arbeidet med overordnet planlegging.
• Drift av skole- og barnehagetilbud med opplæring i sør-samisk. Struktur, økonomi m.v. Blant annet Brekken skole.
• Sør-samisk kulturfestival.
• Forprosjekt Samenes Hus på Røros.

kl. 13.30 - 14.30              Orientering og dialog om forvaltningsområdet for samisk språk.

For mer informasjon: Ellinor Marita Jåma, 916 13 460 eller ordfører i Røros kommune Hans Vintervold, 482 76 054

Sámediggi háliida kártet veahkaválddi lagaš gaskavuođain sámi servodagain. - Veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea hástalussan maiddái min servodahkii. Dan mii diehtit, muhto mis leat uhccán dieđut dan birra mii dat lea mii vuolggaha veahkaválddi ja mo veahkkeapparáhta duste sin geas dás lea sáhka, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen. Danne leat mii ovttas Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain almmuhan dutkanprošeavtta dán fáttás.

-Mii fertet duostat čalmmustahttit veahkaválddi sámi servodagain ja ságastallat dan birra. Veahkaváldi ii leat priváhtaášši. Veahkaváldi lea rihkolaš dahku, dadjá Larsen.
Uhccán dieđut

Leat uhccán dieđut veahkaválddi birra lagaš gaskavuođain sámi servodagain. Mis ii leat statistihkka ja dutkan Norggas mii muitala veahkaválddi dávjodaga birra ja mo guoskevaš etáhtat dustejit dán hástalusa.
Sámediggeráđđi lea viežžamin fálaldaga prošektii Veahkaváldi lagaš gaskavuođain sámi servodagain. Dáinna prošeavttain háliida Sámediggi kártet daid beliid sámi servodagain, mat váikkuhit veahkaváldái lagaš gaskavuođain. Dat sáhttet leat sámi servodagaid olggobealde dahje siskkáldas bealit. Dan oktavuođas lea almmáiolbmo ja nissonolbmo rolla sámi servodagain erenoamáš miellagiddevaš.

-Mii háliidit maiddái diehtit eanet dan birra mo sámi álbmogii lea álkit fuobmát veahkaválddi ja mo sáhttá buoremus lági mielde sámi álbmogii láhčit doaibmabijuid mat eastadit veahkaválddi ja dustejit dan váikkuhusaid, dadjá Larsen.

-Dáid dieđuid mii dárbbašit go galgat álggahit buriid doaibmabijuid ja buoridit guoskevaš veahkkeapparáhta kvalitehta sihke daid várás geaidda veahkaváldi čuohcá ja daid várás geat čađahit veahkaválddi. Olbmot geat leat rašis dilis, dárbbašit oadjebasvuođa go deaivvadit vejolaš veahkkeapparáhtain. Danne lea Sámediggeráđđái deaŧalaš ahte veahkkeapparáhtas lea máhttu sámi giela ja kultuvrra birra, dadjá Larsen.

Prošeakta lea almmuhuvvon Doffin:ii, mii lea Norgga almmolaš háhkamiid nationála uskkádat.

http://www.doffin.no/search/show/search_view.aspx?ID=JUN198849

Eanet dieđuid addá ráđđelahttu Vibeke Larsen, + 47 941 30 116

Sámediggi bidjá álgoálbmogiid riikkaidgaskasaš luossaovttasbarggu beaiveortnegii. Boahtte jagi gieđahallojuvvo álgoálbmogiid guollebivdu NASCO erenoamášsešuvnna prográmmas luossahálddašeami sosioekonomalaš beliid birra.

- Mun lean hui ilus go bealit NASCO:s  oidnet ávkki álgoálbmot guollebivddu čuvgeheamis, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto. 

Norggas lea NASCO rávvagiin stuorra váikkuhus stáhta luossabivdoreguleremiidda sihke mearas ja jogas. Sámediggi háliida searvamiin oainnusmahttit ahte NASCO bargui dárbbašuvvo álgoálbmotperspektiiva.  
 
NASCO - North Atlantic Salmon Conservation Organization lea stáhtaid organisašuvdna mii hálddaša luondduluosaid. Sámedikki dievasčoahkkin celkkii 2012:s ahte lea dárbu heivehit álgoálbmotdimenšuvnna NASCO luossaovttasbarggu riikkaidgaskasaš njuolggadusaide . Sámediggi ozai 2012:s áicistáhtusa NASCO:s ja ohcamii mieđihuvvui seamma jagi.

Dán vahkus lea Sámediggi vuosttaš gearddi ovddastuvvon NASCO:s go doallá jahkásaš čoahkkimis Droghedas, Irlánddas. Goassige ovdal ii leat álgoálbmotparlameanta addán njuolga rávvagiid NASCO:i.
 
- Mun háliidan rámiidit NASCO go lea addán álgoálbmogiidda liibba ovddidit áššiideaset. Dát duođašta dan ahte lea áddejumi riikkaidgaskasaččat dan birra ahte luossa lea deaŧalaš oassi álgoálbmogiid luondduvuđđosis, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto.

Sámediggi deattuhii sáhkavuorustis man deaŧalaš álgoálbmogiidda lea beassat searvat dalle go riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat ja njuolggadusat mat gusket álgoálbmogiid resursavuđđui hábmejuvvojit ja dulkojuvvojit. Sámediggi čujuhii erenoamážit dan man dárbu lea heivehit álgoálbmotperspektiivva njuolga NASCO njuolggadusaide.  Sámediggi čuvgehii ahte lea dárbu ahte NASCO dovddasta man deaŧalaš lea geavahit árbedieđuid dego oassin máhttovuođus riikkaidgaskasaš luossaovttasbarggus.

Luossabivdu lea sámi ealáhusaid deaŧalaš luondduvuođus ja kulturguoddi sámi guovlluin. Sámediggi čilgii NASCO:i dan garra deattu birra maid sámi guolásteaddjit vásihit earáid beales geat háliidit geavahit juogo luossaresurssa dahje daid seamma guovlluid maid báikkálaš guollebivdit geavahit. Erenoamážit deattuhuvvojedje hástalusat mat leat mearrasámi guolástusas.
 
- Dát lea ođđa arena midjiide. Mun oaivvildan ahte mun lean olahan ovddos NASCO:s buori vuogi mielde. Dát addá doaivaga sámi guolásteddjiide, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto loahpas.

Gulahallit:

Sámediggeráđđi Marianne Balto, tlf. 480 43 968.

 Pressemelding fra NASCO 2013.pdf 87,21 kB

 Report of the Thirtieth Annual Meeting of the Council.pdf 59,15 kB

 The Sámi Parliament in Norway Opening Statement.doc 120,50 kB

Sámediggeráđi lahttu Ellinor Jåma lea garrasit hirpmástuvvan cealkámušaid ja konklušuvnnaid geažil maid Norgga luonddudutkan instituhta dutki Torkild Tveraa ja ráđđehus leat buktán bohccuid jápmima ja boraspiriid gaskasaš oktavuođa birra. 

Son reagere garrasit erenoamážit daid čuoččuhusaide ahte boazodoallit mahkáš divttášedje nealgut bohccuideaset jámas ja de dan maŋŋá bonjadit boraspirebuhtadusaid.

-Dát ii leat etihkalaččat dohkálaš ja lea hui imaš go dutki addá čiegus čuoččuhusaid gielisteami birra ja ahte boazodoallit mahkáš dihtomielalaččat divttášedje nealgut elliid, raporttas mii galggašii leat dieđalaš boraspiriid mearkkašumi birra bohccuid jápmimii. Raporta mas várra čilgejuvvo dušše oassi boazodoalu duohtavuođas, dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.

Norgga luonddudutkan instituhta dutki Torkild Tveraa  ovddidii ovddit vahkus raporttas movt boraspiret váikkuhit bohccuid jápmimii. Tveraa oaivvilda ahte boraspiriin ii leat nu stuorra váikkuhus bohccuid buvttadeapmái ja jámolašvuhtii. Raporta lea čalmmustuvvon sierra mediain, ja Jåma illá jáhkká maid oaidná, go leat ollu generaliseren ja liiggástallan, sihke Tveraa ja ráđđehusa ovddasteddjiid beales.

-Sihke stáhtaráđđi Bård Vegard Solhjell ja politihkalaš ráđđeaddi Audun Garberg leaba cealkán kategoralaččat raportta kvalitehta birra. Dasa ii leat dattetge makkárge sivva. Mis lea ođđa dutkan sihke Norgga ja Ruoŧa bealde, ja leat logut Boazodoallohálddahusas ja earáin mat addet siva bidjat gažaldatmearkka dán raportta eavttuide ja konklušuvnnaide, deattuha Jåma.

Jåma deattuha ahte son háliida eanet go mielas ságastallat rahpasit boazodoalu ceavzilvuođa birra, boraspirehálddašeami ja eará rámmaid birra go guoská ceavzilis boazodollui Norggas boahtteáiggis, ja son mieđiha ahte boazolohku ja guohtonvuođđu fertejit leat maid mielde dán ságastallamis.

-Muhto mii eat dohkket dakkár konklušuvnnaid maid ráđđehus okto mearrida, ja mat vel leat vuođđuduvvon dutkamii mii ii doala duohtavuođa ektui ja ideologalaččat. Ságastallamis boazodoalu ceavzilvuođa birra fertejit leat mielde buot relevánta bealit ja duohta fakta. Dalle fertejit maiddái ráđđehusa iežas plánat boazoguohtonguovlluid gáržžidemiid ja lihkahallamiid birra servodathuksema, johtalusa ja ruvkeindustriija geažil váldojuvvot mielde. 

Gulahalli
Sámediggeráđi Eillinor Marita Jåma, tel. +47 916 13 460

Eambbo dieđut

- Renhjord i kollaps (2013)

- Björnpredation på ren - pdf (2012)

Sámediggeráđđi lea dál meannudan buot dán jagi giellaprošeaktaohcamiid. Mii leat juolludan doarjaga oktiibuot 42 giellaprošektii miehtá riikka. –Midjiide bohte ohcamat badjelaš 17,2 miljon ru ovddas mii iešalddis muitala ahte mii leat gártan vuoruhit čavgadit doaibmabijuid gaskka. Dán jagi, nie movt ovddit jagiin ge, leat mii ožžon ollu buriid ohcamiid, cealká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma. 

Prošeaktadoarjja lea juolluduvvon badjelaš 8 miljon ru ovddas ja dán jagi leat vuoruhan doarjaga ovddideapmái, jorgaleapmái dahje applikašuvnnaid heiveheapmái sámegillii, mii lea ođas.

Ođđa giellaarenat

Ráđđelahttu Jåma deattuha man deaŧalaš lea bisuhit sámegiela ealli giellan, mii geavahuvvo beaivválaš arenain gos olbmot leat.

-    Sámegiela geavaheami nannema oktavuođas lea deaŧalaš maiddái ahte sámegiella biddjojuvvo digitála máilmmi olámuddui. Danne leat mii válljen earret eará addit doarjaga sámegielat spealuid ovddideapmái mánáide ja nuoraide, ja dasto leat addán doarjaga sámegielat mátkeplánejeaddjái ”Neste Avgang Sápmi”. Goappašagat leat dakkár reaiddut maid sáhttá geavahit árgabeaivvis ja maid sáhttá geavahit nuvttá jierbmetelefovnnaide ja neahttabreahtáide.

Dán jagi leat juolludan 1,5 miljon ru applikašuvnnaid ovddideapmái sámegillii. Oktiibuot ožžot 9 prošeavtta doarjaga Sámedikkis.

Mánáid ja nuoraid gielladikšun

Dasa lassin go Sámediggi eanet áŋgiruššá sámi applikašuvnnaiguin, de áigut maiddái nannet giela guovlluin gos sámegiella dál lea eanetlogu giella ja lea beaivválaččat anus.

-    Hui suohtas lea go Guovdageainnu suohkan dál oažžu oktiibuot 500 000 ru giellabeasi lágideapmái mánáid ja nuoraid várás. Guovdageainnus leat ollu mánát geain sámegiella lea vuosttašgiellan, muhto dattetge lea dárbu nannet ja viidáseappot ovddidit sin giela, cealká ráđđelahttu Jåma.

Dasto čujuha son ahte Sámedikkis leat ge danne vuordámušat ahte dát váikkuha positiivvalaččat mánáid ja nuoraid giellagáhttemii Guovdageainnus.

Dasa lassin lea Sámediggi addán doarjaga Árran julevsámi guovddážii badjel 800 000 ru giellaleairraid lágideapmái mánáid ja nuoraid várás. Dát giellaleairrat galget heivehuvvot sierra ahkásaš mánáide ja iešguđege giellamáhtu ektui.

Gulahallanolmmoš:

Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tel. +47 916 13 460

Prosjektet Ovttas-Aktan-Aktesne ble igangsatt i 2010, og er et samarbeidsprosjekt mellom Sametinget og Senter for IKT i utdanningen.– Målet med prosjektet har vært å lage en nettportal for presentasjon og utvikling av samiske læringsressurser og jeg vil berømme de prosjektansatte, samt Senter for IKT i utdanningen med et godt utført arbeid, sier visepresident Odd Iver Sara.

Prosjektet Ovttas-Aktan-Aktesne ble igangsatt i mai 2010, og er et samarbeidsprosjekt mellom Sametinget og Senter for IKT i utdanningen.

–Målet med prosjektet har vært å lage en nettportal for presentasjon og utvikling av samiske læringsressurser og jeg vil berømme de prosjektansatte, samt Senter for IKT i utdanningen med et godt utført arbeid, uttaler visepresident Odd Iver Sara.

Det har i prosjektperioden fra 2010 til 2013 blitt utviklet en oversikt over hva som finnes av samiske læringsressurser, en delingsarena for deling av læringsressurser produsert av barnehageansatte, lærere og andre læremiddelprodusenter og det har blitt utviklet et publiseringsverktøy for utvikling av læringsressurser. I utviklingen av dette verktøyet har det blitt laget 3 læremiddelpiloter. Målet er at alt som publiseres på nettportalen blir publisert på nord-, lule- og sørsamisk og norsk.

-Prosessen rundt den permanente drifta har vært utfordrende, da finansiering av drifta for resten av 2013 ikke var på plass før i begynnelsen av juni 2013. Sametinget bevilget i revidert budsjett kr. 1 000 000 til Ovttas-Aktan-Aktesne, og en tilsvarende sum ble bevilget over revidert nasjonalbudsjett 2013, forklarer visepresident Odd Iver Sara.

Overføres Senter for samisk i opplæringen

Den permanente driften av nettportalen flyttes til Senter for samisk i opplæringen og Samisk høyskole fra 01.07.2013.

-Vi kommer til å legge føringer for det videre arbeidet med nettportalen. Dette for å sikre at Ovttas-Aktan-Aktesne skal fortsette å bidra til utvikling av læringsressurser i samsvar med de prioriteringer Sametinget gjør for utvikling av læringsressurser, uttaler visepresident Sara.

Når det gjelder den kompetansen som er bygget opp i løpet av prosjektperioden, har Senter for samisk i opplæringen vært opptatt av at denne må følge prosjektet ved overføring til permanent drift. Derfor vil fire av de ansatte i prosjektet følge overflyttingen til Senter for samisk i opplæringen, og bli fast ansatte ved senteret.

Det vil bli en offisiell markering for flytting av Ovttas-Aktan-Aktesne fra Sametinget til Senter for samisk i opplæringen 27.06.2013 kl 12:00 på Diehtosiida i Kautokeino.

Les mer om prosjektet:

http://ovttas.no/

http://www.lohkanguovddas.no/?set_lang=no

Mer informasjon: Visepresident Odd Iver Sara, + 47 416 61 621

Sámediggi lea mearridan reviderejuvvon oahppoplánaid sámegielas vuosttašgiellan ja sámegielas nubbingiellan. Váldoulbmil revideremiin lea leamaš čielggasmahttit vuođđogálggaid mat leat njálmmálaš gálggat, máhttit lohkat, máhttit čállit, máhttit rehkenastit ja digitála gálggat. Giellaoahppu lea eanet deattuhuvvon ja servodatfágalaš mihttomearit leat láivuduvvon.

Sámegiella vuosttašgiellan oahppoplána ja sámegiella nubbingiellan oahppoplána leat reviderejuvvon. Reviderejuvvon oahppoplánat galget váldot atnui skuvlajagis 2013/2014.

Sámegiella vuosttašgiellan: 

Reviderejuvvon oahppoplána bidjá deattu ohppiid giellamáhtu ovdáneapmái, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat iešguđet oktavuođain ja iešguđetlágan arenain. Oahppoplána lea ožžon čielgaset mihttomeriid ohppiid sátneriggodaga ja giellagelbbolašvuođa ovdánahttimis ja máhttui ja gálggaide teakstahuksemis, grammatihkas ja riektačállimis.

Sámegiella nubbingiellan:

Lea deaŧalaš ahte giellaplána sáhttá váikkuhit dasa ahte eanebut válljejit sámegiela ja olahit giellagelbbolašvuođa mainna šaddet doaibmi guovttegielagat. Oahppoplánas leat čielgaset mihttomearit giellaoahppamii, ja aktiivvalaš giellageavaheapmi lea deattuhuvvon vai ohppiid njálmmálaš giella ovdána.

Reviderejuvvon oahppoplána sámegielas nubbingiellan lea buorebut go ovdal heivehuvvon ohppiide geat álget sámegielain joatkkaoahpahusas go lea ásahuvvon ođđa molssaeaktu, sámegiella 4. Dat lea daid ohppiid várás geain ii leat leamašan sámegieloahpahus vuođđoskuvllas ja geat háliidit álgit dainna joatkkaskuvllas.

 Sámegiella vuosttašgiellan oahppoplána.docx 71,26 kB

 Sámegiella nubbingiellan oahppoplána.docx 74,58 kB

Samisk i skolen for samer er like selvsagt som nordmenns krav om opplæring i norsk i skolen. Urfolk har en selvsagt rett til å definere seg selv og til å slippe å forsvare sin eksistens, skriver sametingspresident Egil Olli i anledning den internasjonale urfolksdagen 9. august.

I begynnelsen av juni i år var 300 valgte delegater og flere hundre observatører fra verdens urfolk samlet til konferansen Áltá 2013 – i Alta. Der ble vi enige om en felles posisjon foran FNs verdenskonferanse om urfolk i New York høsten 2014. Sluttdokumentet taler et tydelig språk om at verdens urfolk har en felles, historisk visjon: Vi krever anerkjennelse, respekt og rettferdighet som folk og urfolk.

Kanskje vil det kreve Salomos visdom og tålmodighet. Men vi tror fortsatt på en utvikling til det bedre for alle folk. Nå mer enn noen gang. Det går framover, men fremdeles ligger mye arbeid foran oss.

Da FN tidligere på 1900-tallet vedtok og adopterte konvensjoner om menneskenes og folkenes (nasjonenes) rettigheter, ble det raskt klart at urfolkene ikke var omfattet av det samme vernet som andre folkeslag. Vi ble ikke anerkjent som folk, knapt nok som mennesker.

Omkring 400 millioner mennesker tilhører i dag et av verdens urfolk, basert på definisjonene i ILO-konvensjonen 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater. Verdens urfolk lever under høyst ulike forhold og rammebetingelser. Likevel, våre likheter og vårt felles mål om anerkjennelse og fredelig sameksistens, samler oss.

På mange vis representerer ILO-konvensjonen nr. 169 og FNs erklæring om urfolks rettigheter det prinsipielle og folkerettslige rammeverket urfolkene trenger. Men det har allikevel vist seg å være en lang vei å gå fra prinsipper til praksis. Neste års FN-konferanse om urfolk handler nettopp om dette: Hvordan omsette folkerett og prinsipper til nasjonal praksis.

Da kommer vi ikke utenom prinsippet om selvbestemmelse. For urfolk er selvbestemmelse like viktig som for andre folk. Det handler ikke om løsrivelse eller statsdannelse, men om en grunnleggende rett for alle folk til selv å utøve myndighet og fatte beslutninger på eget folks vegne. Altså, avgjørende innflytelse i forhold til naturinngrep, ressursutnyttelse, språk, kultur og samfunnsliv.

Ja, virkelig selvbestemmelse for urfolk vil i de fleste tilfeller forutsette politiske, juridiske og økonomiske endringer i hvordan statene forholder seg til urfolk. Det vil endre forholdet mellom majoritet og urfolk, til det bedre. Våre krav er ikke eksklusive eller ekskluderende, og skiller seg ikke fra det andre folk oppfatter som selvsagte rettigheter. Vi anser samisk i skolen for samer som like selvsagt som nordmenns krav om opplæring i norsk i skolen. Urfolk har, som andre folk, en selvsagt rett til å definere seg selv og til å slippe å forsvare sin eksistens.

Anerkjennelse av urfolks rett til fortid, nåtid og framtid som folk, er et spørsmål om politisk vilje. Avtaler, internasjonale standarder og statenes urfolkspolitikk kan ikke fastsettes endelig og for all framtid. De må utformes kontinuerlig i samråd mellom statene og de urfolk de gjelder for – og for den tid og den virkelighet de skal gjelde innenfor.

Så når vi, verdens urfolk, krever likeverdig respekt av våre tradisjonelle kulturer, samfunn og næringer, må den også omfatte kulturtrekk og -ytringer, samfunnsformer og næringer vi ennå ikke har utviklet tradisjon for.

Vi anser dette som en selvsagt og innlysende rett for alle folk; å bli anerkjent som selvstendige folk og behandlet likeverdig. Dette er fullt mulig innenfor statenes rammer. Og dette er urfolkenes felles budskap til verden: Intet om oss – uten oss.

Egil Olli
sametingspresident 

Odne lea 500` álgoálbmotjoavkku mearkabeaivi, miehtá oba máilmmi. Borgemánu 9. beaivi lea ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi. Dan beaivve heive maid čájehit solidaritehta álgoálbmogiiguin, geat ellet lossa dilis.

Máilmmi álgoálbmogat leat badjel vihtta proseantta máilmmi ássiin, eanet go 370 miljovnna olbmo, geat ásset eanet go 90 riikkas. Eanaš álgoálbmogiin lea váttis eallindilli, ja ollugiid vealahit ja oaguhit.

- Máilmmi álgoálbmogiin leat ollu iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, mat leat midjiide riggodahkan. Dan mii ávvudit odne, sámeministtar Rigmor Aasrud dadjala.

- Ollu álgoálbmogiid dulbmet ja oaguhit ja sii dárbbašit min doarjaga ja dohkkeheami. Ráđđehus áigu danin ain bargat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaččat dan ovdii, ahte stáhtat ja sin álgoálbmogat gulahallet, Aasrud cealká.

Boahtte jagi ON lágida sierra Álgoálbmogiid máilmmičoahkkima, vuosttaš čoahkkima, mas nationálastáhtat ja álgoálbmogat deaivvadit ja guorahallet nationálastáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui. Vai álgoálbmogat livčče nu bures ráhkkanan dan čoahkkimii go vejolaš, de Sámediggi bovdii geassemánus 2013 álgoálbmotkonferánsii Álahedjui. Doppe ráhkadedje loahppadokumeantta, man 600 álgoálbmotáirasa buot máilmmi álgoálbmotguovlluin dohkkehedje.

- Lea sáhka riikkaidgaskasaš álgoálbmotsolidaritehtas. Álgoálbmogat leat unnitlogus measta buot riikkain, danin Sámediggái lea mearihis mávssolaš, ahte álgoálbmogat ovddidit oktasaš oaiviliid, nu guhkás go dat lea vejolaš. Min máilmmiviidosaš oktiigullevašvuohta addá midjiide fámu, ja dán beaivve lea vuogas čalmmustahttit dan, sámediggeráđđi Vibeke Larsen nanne.

Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ásahedje 1994, ja borgemánu 9. beaivi válljejuvvui daningo ON máilmmi álgoálbmogiid bargojoavkku čoahkkanii vuosttaš háve dan beaivve 1982. Bargojoavku gulai prosessii, man vuođul ON váldočoahkkin dohkkehii ON julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra 2007.

Sápmelaččain lea álgoálbmotstáhtus Norggas, ja borgemánu 9. beaivi lea sámi leavgabeaivi.

Gulahalli

Sámediggeráđi Vibeke Larsen, tel. +47 941 30 116 

Sámediggi čađahii vuosttaš čoahkkima Norgga biebmoruovttuservviin borgemánu 20. b. 2013. Čoahkkima ulbmil lei čielggadit ovttasbarggu vuođu mas lea fokus buorre biebmoruovttufuolahusas sámi mánáid.

-    Searvi lea riikkaviidosaš eaktodáhtolaš organisašuvdna biebmománáid, biebmováhnemiid ja sin biologalaš mánáid várás. Ulbmil lea leahkit vuojeheaddjin lokten dihte dási buot osiin biebmoruovttufuolahusas, ja dát lea ge Sámedikki ulbmila mielde. Midjiide lea erenoamáš dehálaš ahte bálvalusfálaldat mii addo mánáide ja nuoraide galgá leat ovttaárvosaš, lohká Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma.

Mánáid vuoigatvuođat ja dárbbut

-    Sámedikki mielas lea hui dehálaš ahte sámi mánáid vuoigatvuođat ja dárbbut váldojuvvojit vuhtii. Sámi mánát deaividit mánáidsuodjalusain mii álo ii nagot vuhtiiváldit sin rievtti bajásšaddat iežas sámi kultuvrrain ja gielain, lohká ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.

Sámediggi lea vásihan ahte sámi mánáid kultuvra ja giella eai doarvái deattuhuvvo go lea sáhka fuolahusmálle válljemis, ja dát sáhttá mielddisbuktit váikkuhusaid máná viidáset eallimii. 

-    Vearrámus lea jus mánná  gártá dakkár dillái ahte massá iežas giela ja kultuvrralaš gullevašvuođa. Dáinna áigut mii bargat juoidá. Go ovdamearkka dihte mánná biddjo biebmoruktui, dahje mánáidsuodjalusásahussii, de ferte máná kultuvrralaš duogáš váldot doarvái vuhtii, ja ferte láhččot dilli nu ahte mánná sáhttá ovdánahttit iežas giela ja kultuvrra, čilge ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma viidáseappot.

Norgga biebmoruovttusearvi lea iežas barggus vásihan ahte biddjo unnán deaddu sámi mánáid vuoigatvuođaide álgoálbmotmánnán mánáidsuodjalusas ja biebmoruovttubargguin, ja maid lassi rekrutterema heiveheamis sámi biebmoruovttuin.

Buorre biebmoruovttufuolahus

-    Biebmoruovttuid rekrutteren, gos lea sámi giella ja kulturduogáš, ferte buorránit, ja biebmoruovttufuolahusas ferte leat alla dássi buot osiin. Mii leat ilus go mii dál sáhttit formaliseret ovttasbarggu Norgga biebmoruovttuservviin, ja mii doaivut ahte searvi sáhttá leat buorre ovttasbargoguoibmi buoridan dihte maiddái sámi mánáid biebmoruovttufuolahusa, lohká ráđđelahttu  Jåma.
Gulahallanolmmoš: Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma, tlf. 916 13 460

Sámediggeráđđi Vibeke Larsenmoaitá dan go ráđđehus ii háliit digaštallat doaibmabijuid mat eastadivčče veahkaválddi ja seksuálalaš rihkkumiid sámi mánáid ja nuoraid vuostá. –Lea deaŧalaš fuolahit sámi mánáid vuoigatvuođaid giela ja kultuvrra ektui dakkár strategiijain, dadjá sámediggeráđđi Vibeke Larsen.Almmá dán fuolaheami haga vahágahttojuvvojit sámi mánát ja nuorat.

Sámediggeráđi mielas lea deaŧalaš ahte dat sámi mánát ja nuorat, geat vásihit seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi, ožžot buoremus vejolaš veahki. Danne lea Sámediggi guhkit áiggi bargan nannet sámegiela ja sámi kulturgelbbolašvuođa Mánáidviesus, mas lea ovddasvástádus jearahallat daid mánáid ja nuoraid, geat leat vásihan seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi. Mii leat maid ovttasbargagoahtán Justiisadepartemeanttain lokten dihtii máhtu veahkaválddi birra sámi servodaga lagaš gaskavuođain.

-Danne lea sakka šállošahtti go Sámedikki dáhttu konsulteret Ráđđehusain dan birra ahte ráhkadit strategiija seksuálalaš rihkkumiid ja veahkaválddi birra mánáid vuostá, hilgojuvvui. Ággan hilgumii geavahuvvo ahte dás ii leat sámi servodagas olus beroštupmi, dadjá ráđđelahttu Vibeke Larsen.

-Sámedikki bargui sámi mánáid vuoigatvuođaiguin, dát lea lávki maŋos guvlui. Midjiide lea deaŧalaš ahte veahkaváldi ja seksuálalaš rihkkumat sámi mánáid vuostá ii galgga dohkkehuvvot ii álggage, ja galgá leat mielde go deaŧalaš strategiijat ráhkaduvvojit áššái, dadjá Larsen.

Strategiija lea Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta, Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta ja Máhttodepartemeanta ráhkadan.

Sámediggeráđđi Vibeke Larsen lea sádden reivve stáhtaráđđái Inga Marthe Thorkildsen čalmmustahttin dihtii sámi mánáid ja nuoraid dárbbuid strategiijas.

Gulahalli: Sámediggeráđđi Vibeke Larsen, 941 30 116

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámediggi geigejit odne nuppi raportta dan birra, mo Sámegielaid doaibmaplána čađahuvvo. Raportta gávnnat neahttasiidduin regjeringen.no ja samediggi.no.

Sámegielaid dilli ovdána. 2012 sámegiela iskkadeapmi čájehii, ahte julev- ja máttasámenuorat leat geavahišgoahtán eanet sámegiela. Dat čájeha maid ahte sámi ollesolbmuin lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

- Lean movtta, go sámegielaid ovddideames ja čalmmustahttimis leat bohtosat. Jos háliidit dili ain buorránit ovddos guvlui, de fertet ain áŋgiruššat ulbmillaččat. Ráđđehus áigu danin ain nannet sámegielaid lagaš ovttasbarggus Sámedikkiin, Rigmor Aasrud dadjala.

Sámedikkis lea mávssolaš rolla sámegielaid nannemis ja ovddideames. Mávssoleamos bargu dahkkojuvvo dattetge báikkálaš servodagain. Ollu áŋgiris olbmot barget váibbakeahttá sámegielaid seailluhemiin ja ovddidemiin.

- Sámedikki váldoulbmil sámegielaid ovddideami oktavuođas lea lasihit sámegielhálliid logu ja sámegiela geavaheami. Raporta čájeha, ahte leat bargamin rievttes guvlui, muhto ahte sámegielaid ovddideapmi gáibida eanet ruđalaš ja olmmošlaš návccaid. Dan ovdii Sámediggi áigu ain bargat ovttasráđiid ráđđehusain, sámediggepresideanta Egil Olli cealká.

Sámegielaid doaibmaplána ovddiduvvui 2009. Doaibmaplána ulbmil lea oažžut eanebuid sámástit. Ulbmila sáhttá juksat dan láhkai, ahte áŋgireappot bargat sámegielaid ovdii iešguđet servodatsurggiin, erenoamážit oahpahusas ja oahpposuorggis, almmolaš bálvalusaid ja fuolahusa lágidettiin ja go geavahit čalmmustahttit sámegiela almmolaš oktavuođain.

Gulahallan
Sámedikki presideanta Egil Olli, tel. +47  900 26 880

---

Loga rapporta

• Sámegielaid doaibmaplána, dilli áigodagas 2011 - 2013
• Handlingsplan for samiske språk, status 2011-2013
• Dahkoesoejkesje saemien gïelide, staatuse 2011-2013

Ođđa duodjeealáhusšiehtadus jagi 2014 várás lea sohppojuvvon. 2014 šiehtadus lea 9,4 miljon ruvnno stuoris. Profiila lea rievdaduvvon das ahte doaibmat passiiva doaibmadoarjjaortnegiid vuođul dasa ahte doaibmat eanet ovdánanvuđot duodjin – lean ilus go dáinna lágiin rievdá, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto.

-Lean duhtavaš go duodjeorganisašuvdna lea mielas vuoruhit vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijuid, dadjá sámediggeráđđi Marianne Balto. Dát sáhttá rahpat ođđa márkaniid ja addit vejolašvuođa ođđa buktagiidda, dadjá Balto.

2014:s lea duojáriin vejolaš hospiteret dakkár eará duojáriid luhtte, geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta duddjomis. Sámediggeráđđi lea máŋga jagi vuoruhan gealbudeami duodjeealáhusas.

Šiehtadanbealit leat Sámediggi, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi.

Gulahalli: RáđđelahttuMarianne Balto, tel. 480 63358

 Næringsavtale for duodji 2014.pdf 5,58 MB

Sámedikki kulturmuitoossodat ja elliid dávttiid áššedovdi Elisabeth Iregren lea ožžon ođđa miellagiddevaš bohtosiid guovžahávddiid diđošteamis Spittás Návuonas.

Sámediggi lea dán čavčča guorahallan guovžahávddiid Spittás Návuonas.

Elliid dávttiid áššedovdi Elisabeth Iregren lea ovttas guvttiin Sámedikki arkeologain leamaš gieddebarggus Spittá sullos. Diđošteami ulbmil lei registreret ja duođaštit oahpes guovžahávddiid oassin dikšunbarggus.

Hárvves kulturmuittut

Guovžahávddit leat guovžžadávttit mat leat hávdáduvvon maŋŋágo guovžža leat borran meanuin. Dát lea hárvves sámi kulturmuitošládja. Davvi-Norggas mii diehtit sullii 30 dakkár gávdnosiid birra. Dain leat máŋga Spittá sullos Návuonas. Hávddit leat goikásis áimmu ovddas smávva hoaluin dahje hálliin bávttis. 

-Guovžameanut leat dollojuvvon miehtá sámi ássanguovllu ovdalgo go kristtalašvuohta bođii. Áigáduvvon guovžahávddit muitalit ahte meanut leat čadnojuvvon guvžii guhkes áiggi, muht eatnaša orrot gullamin jagiid 1000-1300 áigodahkii, muitala Sámedikki kulturmuitojuhkosa arkeologa Ingvild Larsen.

Máŋga gáldu leat válddahan meanuid guovžabálvosiid oktavuođas 1600- ja 1700-jagiin. Das čilgejuvvo mo ávvudedje máŋga beaivvi go guovžža njuvve dihto láhkai.

Nissonat eai beassan searvat bivdui eai ge osiide meanuin mat čuvvo. Sii galge earret eará suoskat leaibebárkku ja čolgadit albmáid ámadedjui go dat bukte bierggu ruoktot. Bárku ivdnii čolgga varraruoksadin.

-Meanut guovžžadávttiid hávdádeami oktavuođas sáhtii leat vuohki soabadit guovžžaiguin dakko bokte ahte máhcahit guovžža sielu, muitala Larsen. 

Ođđa gávdnosat

Dávttiid iskkadeapmi čájeha ahte juohke hávddis lea okta guovža. Ovtta guovžahávddis oinniimet maiddái alitskálžžu mii várra lei biddjojuvvon árdnahávdin guvžii. Ovtta guovžaskálžžus lei čielga mearka oaiveskálžžu maŋábealde mii čájehii mo sii ledje goddán guovžža.

-Diđošteamis sáhtte dákteáššedovdit maiddái duođaštit ahte dat dávttit maid sii gávdne maŋimus jagi, gullet dán rádjai amas guovžahávdái, muitala Larsen. 

Kulturmuittuid galben ja áimmahuššan

Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus sámi kulturmuittuid dikšumis ja láhčimis.  

-Bargu mii lea dahkkojuvvon Spittás, lea čađahuvvon dannego lea dárbu iskat makkár dilis kulturmuittut leat. Muhtumin sáhttá leat dárbu sihkkarastit kulturmuittuid loaktima vuostá, dadjá Larsen.

Sámi kulturhistorjá Spittás gaskkustuvvo dál ofelastima ja kulturbálgá bokte.

-Sámedikki mielas dát lea deaŧalaš bargu. Seammás lea eaktun ahte johtolat ii galgga vahágahttit kulturmuittuid dakko bokte ahte olbmot váldet dávttiid ja biergasiid doppe, dadjá Larsen. 

Spittás lea Sámediggi válljen dan ahte láhčin ja gaskkusteapmi galgá leat oassin dikšunbarggus. Dat mearkkaša earret eará ahte beassan dohko galgá láhččojuvvot, bálgát galget merkejuvvot ja galbbat biddjojuvvot mat muitalit kulturmuittuid birra. Prošeakta čađahuvvo ovttas báikkálaš álbmogiin ja hálddašaneiseválddiiguin.

Nanne kultuvrra ja iešdovddu

-Sámi kultuvrra oainnusindahkan lea deaŧalaš dasa ahte nannet sámi kultuvrra ja iešdovddu. Dát dahká sámi historjjá dihtomielalažžan, dadjá Sámedikki kulturmuitojuhkosa arkeologa Ingvild Larsen.

Riikkaantikvára áimmahuššanprográmma

2013:s lea Sámediggi ožžon ruđaid Riikkaantikváras čađahit bargguid Spittás. Dát lea oassi Riikkaantikvára áimmahuššanprográmmas dihto arkeologalaš kulturmuittuid várás 2010-2020 (BARK).

Prográmma ulbmil lea ahte arkeologalaš kulturmuittuid ja kulturbirrasiid ovddasteaddji čoakkis olles riikkas galgá sihkkarastojuvvot guhkesáiggi dikšuma bokte ja dahkkojuvvot olahahttin olbmuide ovdal 2020.

Sámediggi lea ráhkadan visogova mii čájeha makkár dilis láhččojuvvon sámi kulturmuittut leat, ja guđe kulturmuittuid Sámediggi háliida láhčit. Vuoruheami oktavuođas lea Sámediggi deattuhan geográfalaš lávdadeami, ja kulturmuitošlájaid govdodaga ja ovddasteaddjivuođa.

-Mii leat válljen ovddidit sámi historjjá dakkár guovlluin, gos sámi leahkin ii leat nu oidnosis, muitala Larsen.

Kulturmuittut čájehit iešguđet beliid ovddeš sámi ealáhusain, mo sii elle ja sin oskku birra. Bistevaš ja gaskaboddasaš orohagat, bivdorusttegat, hávddit, bálvvossajit ja máinnassajit gullet vuoruhuvvon prošeavttaide.

Loga eanet Bark-prográmma birra dás: http://www.riksantikvaren.no/?module=Articles;action=Article.publicShow;ID=131665

Sámi Parlamentáralaš Ráđđi almmuhii dovddaldatgilvvohallama jagis 2011. Árragiđa dán jagi válljejuvvui vuoitoevttohus. Majjen Eira Kárášjogas dat buvttii vuoitoevttohusa. SPR čoahkkinis golggotmánu 2.beaivve dohkkehuvvui logohábmen loahpalaččat.

Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ovttasbargoorgána. Ruošša bealde sámi organisašuvnnat leat bistevaš oassálastin ráđis, ja daid vállje Sámiráđđi juohke njealját jagi. SPR háliidii dovddaldatgilvvohallama bokte háhkat iežas dovdomearkka.

Majjen, gii dál lea lohkamin servodatfága Romssa universitehtas, hirpmahuvvá go mii váldit oktavuođa suinna ja muitalit ahte son lea vuoitán dovddaldatgilvvohallama.

- Ledjen dadjat juo vajálduhttán ahte ledjen mielde dakkár gilvvohallamis, dadjá Majjen Eira. Lea nu guhkes áigi go sáddejin evttohusa.

Jorba čáhppes riekkis galgá govvet eananspábba. Ruoná, ruoksat, alit ja fiskat galget govvet riikkaid, nugo Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša, justa fal dat riikkaid gos sápmelaččat ásset. Dat golmmačiegagat galget govvet daid riika sápmelaččaid mat njulgejit njuniid oktii bargan dihte oktasašáššiid ovdii, beroškeahttá riikarájáid. Go ulbmil lea čohkket sámi jienaid. Logoi lea heivehan sámi leavgga ivdnii, lea vuoiti logočilgehus.

Maŋebárgga golggotmánu 8.b. 2013 čáliiga Sámedikki presideanta Egil Olli ja sátnejođiheaddji Jens Johan Hjort vuollái ovttasbargošiehtadusa gaskal Sámedikki ja Romssa suohkana. 

Ovttasbargošiehtadusa áigumuššan lea ovddidit sámi giela ja kultuvrra gáhttema Romssa sámi álbmoga várás. Viidáseappot láhčá ovttasbargošiehtadus dilálašvuođaid rahpaseappo ja luohttevaččat gulahallamii dakkár servodatsurggiin main ságastallan lea illun ja ávkin sihke Romssa suohkanii ja Sámediggái.

Šiehtadus guoská diehtojuohkimii, giellaoahpaheapmái, mánáide ja nuoraide, dearvvašvuođa- ja  sosiálabálvalusaide. Dasa lassin lea Romssa suohkan ja Sámediggi soahpan láhčit bistevaš sámi deaivvadansaji, ja áigot gulahallama bokte šiehtadit fálaldaga eaiggátvuođa- ja stivrenhámi. Guovddáža doaibmagolut galget juogaduvvot sierra juogadančovdosa vuođul, mas Sámediggi lea váldán badjelasas váldoovddasvástádusa.

- Šiehtadus lea áidnalunddot ja vuosttaš dákkáraš. Mun lean ilus go Romsa lea vuosttaš gávpotsuohkan mas lea ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin, ja mii illudit lagaš ovttasbargui nannemiin ja oainnusin dahkamin sámi giela ja kultuvrra, cealká Sámedikki presideanta Egil Olli.

Romssa suohkan áigu šiehtadusa vuođul ráhkadit sierra doaibmaplána sámi giela ja kultuvrra várás. Seammás galget suohkana bajimus plánain boahtit ovdan sámi álbmoga vuoigatvuohta fuolahit ja ovddidit iežaset kultuvrra, giela ja servodateallima.

Bealit galget maiddái ovttas ovddidit doaibmabijuid, prošeavttaid ja astoáiggedoaimmaid mánáid ja nuoraid várás. Oktasaččat galgá ráhkaduvvot sámi máhttopáhkka Romssa skuvllaid várás, ja celkojuvvon mihttomearrin lea eanedit daid ohppiid oasi, geain lea sámegiella oahpahusas.

Dasa lassin leat šiehtadusas čuoggát mat galget fuolahit Romssa sámi álbmoga relevánta diehtojuohkindárbbuid ja čuoggát sámegielat fálaldagaid, stipeanddaid ja doarjjaortnegiid birra.

- Dát lea okta mu sátnejođiheaddjidoaimma deaŧaleamos beivviin. Odne lean gudnejahttinvuođain ja rámiin coggan dan gávtti maid Romssa sámi álbmot áiggistis skeŋkii iežas sátnejođiheaddjái. Giittán erenoamážit Romssa sápmelaččaid ja Sámedikki go leat dusten vuostegieđageavvamiid rabas ja konstruktiiva dáhtuin ahte váikkuhit soabaheapmái ja ovdáneapmái. Dán historjjálaš šiehtadusa vuolláičállin ovddasta guovddáš dáhpáhusa Sámedikki ja Romssa suohkana gaskasaš ovttasbarggus. Ovttas mii galgat fuolahit sámegiela ja sámi kultuvrra. Ovttas mii leat láhčán vuođu dasa ahte Romssa sámi álbmot ja Romssa álbmot muđui galget eallit bálddalagaid dovddahettiin árvvusatnima ja luohttámuša guhtet guimmiidasaset, dadjá Jens Johan Hjort.

 Sámedikki ja Romssa suohkana gaskasaš ovttasbargošiehtadus – Samarbeidsavtale mellom Sametinget og Tromsø kommune (2013).pdf 2,31 MB