Sámediggepresideanta Egil Olli oasálasttii semináras Kárášjogas semináras molssaektosaš ráŋggáštanvuogit sámi servodagas. Dá sártni maid doalaid.
Vuos háliidan giitit Sis-Finnmárkku diggegotti bovdejumi ovddas. Oainnán ahte galget leat ollu miellagiddevaš logaldallamat ja mun lohpidan čuovvut bures mielde.
Mun lea válljen doallat dán sáhkavuoru sámegillii. Dan oktavuođas leat hástalusat. Eatnašat dis dárbbašehpet dulkka vai áddebehtet maid mun dajan. Mun dieđán ahte mis lea čeahpes dulka dáppe odne, nu ahte dat gal manná bures.
Go ledjen ráhkkaneamen dán konferánsii, de iđistit sátni man dáidá lea váttis gávdnat sámegillii. Mii lea sámegillii ”å sone”, ”soning” ja ”soningsforhold”. Lea oalle stuorra bargu gávdnat vuogas sániid.
Mii dárbbašat sámi tearbmabarggu riektesuorggis. Danne illuda go guovddáš eiseválddit dál dadjet ahte sii áigot buorebut láhčit dili sámegielagiidda rihkusfuolahusas.
De ruovttoluotta sátnái ”å sone”. Juridihkalaš tearpmaid tearbmajoavku evttohii 2005:s sáni ”gednet”. Muhto tearbma ii dohkkehuvvon goassege loahpalaččat, ja nu dat ii leat cieggan sámegillii. Muhto mun lean ádden dan láhkai ahte diggegoddi geavaha dan sáni. Munnje dat sátni lea amas, nu ahte mun geavahan baicce ”gillát”.
Sámedikkis lea ovddasvástádus sámi giellaovddideamis ja Sámediggi dohkkeha ođđa tearpmaid ja oktiiordne dán barggu eará riikkaiguin gos sámegiella geavahuvvo. Mun jáhkan dát čájeha man dehálaš dat lea gávdnat buriid tearpmaid, maid mii sáhttit geavahit rastá rájáid.
Seminára lea molssaektosaš ráŋggáštanvugiid birra. Mun áiggun dan birra hállat sámi vuolggasajis.
Sápmelaččat galget dieđusge ráŋggáštuvvot seamma eavttuid mielde go earát. Muhto, seamma eavttuiguin ii mearkkaš dan ahte seamma vuohki dahje ráŋggáštus berre válljejuvvot buohkaide.
Čovdosat fertejit leat heivehuvvon maiddái sámi servodahkii ja ovttaskas olbmuid duogážii ja eallindillái. Mun oaivvildan ahte dat lea vejolaš dáláš ráŋggáštanvuogádagas. Muhto jos nu galggaš sáhttit dahkat, de dat gáibida dihtomielalašvuođa ja máhtolašvuođa sámi giela ja kultuvrra birra.
Mus lea dát sáttasátni; eaige sápmelaččat galgga oažžut garraset ráŋggáštusa. Dan lea dehálaš oažžut ovdan dán oktavuođas. Manne mun dajan ná?
Sámediggái leat váldán oktavuođa sápmelaččat geat leat váidalan gednendili. Guovddážis dás lea ahte vásihuvvo liige noađđin iežas bealuštit go ii beasa geavahit iežas eatnigiela, váimmu giela.
Ja mii gullat maiddái sápmelaččain geat oaivvildit ahte lea váttis bisuhit sámi identitehta go leat gillámin ráŋggáštusa.
Justiisadepartemeanta ja Rihkusfuolahusa Guovddáš Hálddašeapmi ásahii muhtun áiggi dás ovdal bargojoavkku mii galggai geahčadit sápmelaččaid dili go dat leat gillámin duomu. Sámediggi nammadii áirasa bargojovkui. Ii leat nu guhkes áigi go oaččuimet bargojoavkku raportta.
Boađus lei čielggas ja duššástuhtti. Eai gávdno makkárge plánat eaige doaibmabijut dubmehallan sápmelaččaid várás, dalle go sierralágan ráŋggáštusat čađahuvvojit.
Sápmelaččain leat čielga vuoigatvuođat ja dárbbut bisuhit gielaset ja kultuvrraset go leat čohkkámin. Dát guoská erenoamážit vuoigatvuhtii beassat hállat sámegiela. Sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat.
Danne lea šállošahtti go ollu surggiin odne váilu máhttu ja resurssat addit sámegielagiidda vejolašvuođa geavahit eatnigielaset.
Sápmelaččat dárbbašit beassat geavahit sámegiela go lea oktavuohta ovdamearkka dihte eará fáŋggaiguin dahje dubmehallan olbmuiguin, iežaset ustibiiguin, bearrašiin, advokáhtain, doaktáriin dahje báhpain.
Guovddážis lea maiddái vejolašvuohta bisuhit sámi identitehta go lea gillámin duomu. Olbmot galget doaibmat iežaset sámi báikkálaš birrasis maŋŋá go leat geargan čohkkámis. Deaŧalaš lea bisuhit oktavuođa ustibiiguin, bearrašiin ja báikkálaš servodagain.
Dieđusge leat buorit bealit maiddái riektevuogádagas. Dat go Sis-Finnmárkku diggegottis lea vejolašvuohta čađahit riekteáššiid sámegillii, lea máilmmi buorre. Mii oaidnit maiddái ahte dađistaga eanet nuorra sápmelaččat váldet láhkaoahpu ja go muhtumat ohcet politiijaskuvlii ja fáŋgaskuvlii.
Dattetge oainnán ahte váilu gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras sihke politiijain, duopmostuoluin, rihkusfuolahusas ja friija fuolahusas.
ILO-konvenšuvnnas nr 169 leat guokte mearrádusa mat erenoamážit gusket álgoálbmogiidda ja ráŋggáštussii. Mus lea miella lohkat daid didjiide.
Artihkal 9:
1. Dan muddui go riikkaid láhkaortnet ja riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon olmmošvuoigatvuođat diktet, galgá dáid álbmogiid lahtuid láhkarihkkumušaid gieđahallamis gudnejahttit dáid álbmogiid iežaset meannudanvugiid.
2. Eiseválddit ja duopmostuolut galget dákkár áššiid gieđahallamis váldit vuhtii dáid álbmogiid árbevirolaš ráŋggáštanvugiid.
Ja artihkal 10:
1. Go dáid álbmogiid lahtuide mearriduvvojit ráŋggáštusat oktasaš láhkaortnega mielde, galgá sin ekonomalaš, sosiála ja kultuvraiešvuođaid váldit vuhtii.
2. Eará ráŋggáštanvuogit go giddagas galget oažžut vuosttaš saji dalle go ráŋggáštus mearriduvvo.
Na, de leat muhtumat mediain čuoččuhan ahte dat mearkkaša dan ahte sápmelaččaid ii sáhte ráŋggáštit čohkkámiin. Dat ii leat riekta.
Muhto dat mearkkaša dan ahte riidočoavdinvugiid maid álgoálbmogat geavahit, galgá árvvus atnit. Dasto galget álgoálbmogiid boares ráŋggáštanvierut vuhtii váldojuvvot dalle go eiseválddit ja duopmostuolut meannudit áššiid.
Ja go álgoálbmogat ráŋggáštuvvojit, de galgá vuhtii váldit sin ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš beliid. Eará ráŋggáštusat go giddagas galget oažžut ovdamuni.
Dát ii leat nággovuloš ge go dát han dávista dáláš riektegeavahussii, gos riidduid geahččalit čoavdit soabahallamiin ja molssaektosaš ráŋggáštusvugiiguin mat juo leat ožžon lunddolaš saji. Norgga rievtti vuođul lea maiddái lohpi váldit vuhtii individuála beliid go ráŋggáštus mearriduvvo.
Muhto lea vejolaš láhčit buoret dili sápmelaččaide go dat leat gillámin duomu.
Gažaldahkan lea movt dán galggašii heivehit min sámi servodahkii. Sámi servodagas leat hui dávjá smávva birrasat ja lávga bearašbáttit.
Sámediggi čuovvola sámi fáŋggaid ja dubmehallan olbmuid duopmogillán diliid dainna lágiin ahte ovttas bargat norgga eiseválddiiguin.
Mii leat aiddo gieskat ráhkadan doaibmabidjoplána sámi fáŋggaid ja gednemii dubmehallan olbmuide ovttasráđiid Davvi regiovdna Rihkusfuolahusain.
Doaibmabidjoplána váldostrategiijat leat:
- sihkarastit gielalaš vuoigatvuođaid,
- buoridit sápmelaččaid árgabeaivvi sisdoalu giddagasas ja friijafuolahusas,
- rekrutteret fágaolbmuid geain lea gelbbolašvuohta sámi kultuvrras ja gielas, ja
- ulbmillaččat geavahit riidočoavdinráđi.
Plánas leat doaibmabijut nugo ovdamearkka dihte ahte galgá ráhkaduvvot bagadus sápmelaččaid várás movt ráŋggáštus galgá čađahuvvot. Ásahuvvo ovttasbargu sámegielat soabahusjoavkkuin riidočoavdinráđis. Ja galgá láhčit nu ahte riidočoavdinráđđi geavahuvvo eanet go ráŋggáštus mearriduvvo.
Vásihusat maid mii oažžut dán barggus leat mávssolaččat, eai dušše sápmelaččaide, muhto maiddái eará minoritehtaide. Barggus lea stuorra sirdinárvu.
Doaibmabidjoplána lea vuosttaš mii lea ráhkaduvvon ja mun vuorddán ahte dat čuovvoluvvo buori vuogi mielde eiseválddiid beales.
Mu áddejumi mielde leat ráŋggáštanvuogit rievdaduvvomin nugo servodatráŋggáštus, sierra nuoraidráŋggášteapmi ja geahččaluvvojit elektrovnnalaš juolgeleaŋkkat.
Mun ferten dovddastit ahte mu oaivái bohte muhtun somás govat, dalle go mun vuosttaš gearddi geahččalin govahallat gednema juolgeleaŋkkain. Muhto prošeakta lea miellagiddevaš dan geažil go olbmot dalle sáhtášedje gillát ráŋggáštusa iežaset lagas guovllus. Dán várra seađášii geahččalit sámi guovlluin, mat dábálaččat leat guhkkin eret lagamus giddagasain.
Maiddái servodatráŋggášteapmi lea buorre jos ulbmilin lea sáhttit doaibmat iežas báikkálaš servodagas maŋŋá go lea gillán duomu.
Ráŋggáštusvugiid nugo soabaheami ja riidočoavdima lea buorre eanet geavahit go geahččá sámi vuolggasajis. Mii leat hárjánan jearrat veahki goalmmát olbmos geasa lea luohttámuš servodagas ja min bearrašiin dalle go dilli šaddá váttis.
Ráŋggáštusa čađaheamis lea sámi jurddašanvuogi ádden ja sápmelaččaid leahkinvuohki guovddážis. Erenoamážit jos galgat lihkostuvvat riidočoavdinproseassas ja soabaheamis beliid gaskka.
Ferte áddet sin dili geaidda dat guoská. Ja erenoamážit áddet mii muitaluvvo. Vealtameahttun deaŧalaš lea maiddái ahte sii geat galget árvvoštallat, máhttet dulkot dan sámi sosiála leahkima olis.
Ii ge galgga dan gaskkas vajálduhttit vejolašvuođa geavahit váimmu giela.