Sámediggi bargá hálddašaneiseváldin kulturmuitolága ja plána- ja huksenlága mielde.
Resursaguovllut, luonddušláddjivuohta, kulturmuittut ja kulturduovdagat leat dehálaš oasit das man gohčodit sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođđun. Dat lea vuođđun sámi ealáhusdoaimmas, ássamis, kultureallimis ja servodatovdánahttimis. Areálaid, luonddu ja kulturárbbi hálddašeapmi lea danin dehálaš vai sihkkarastá vejolašvuođa seailluhit ja ovdánahttit sámi kultuvrra.
Kulturmuito-, areála- ja birasossodaga bargit ja oktavuođadieđut
Sámedikkis lea ovddasvástádus čuovvoleapmái ja bagadallamii, nu ahte plánat, váikkuhusguorahallamat ja mearrádusat mat meannuduvvojit plána- ja huksenlága mielde, sihkkarastet luondduvuođu sámi kultuvrii, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámediggi searvá diehtojuohkimiin main lea mearkkašupmi plánemii pláneneiseválddiide ja lea hábmen plánabagadusa nu ahte sáhttá veahkehit dán barggus. Sámi beroštumiid ja servodaga searvan fysalaš plánaide ja čielggademiide lea vealtameahttun dasa ahte sámi luondduvuođđu galgá sáhttit sihkkarastojuvvot.
Sámediggi vuohttá lassáneami ealáhusdoaimmahemiin ja luondduresurssaávkkástallamin sámi guovlluin maŋimus logiid jagiid. Dát lassáneapmi lea olu energiijasuorggis ja go leat stuorát beroštumit minerálabohkamiidda. Sámediggi vuordá ahte dát ovdáneapmi dáhpáhuvva dássilit, ja suoahpamušaid vuođul ja ipmárdusa vuođul gaskal ealáhusaktevrraid, eiseválddiid ja sámi servodaga.
Luondu sámi árbevirolaš guovlluin ii leat villa meahcci, muhto dehálaš vuođđu sám ealáhusdoaimmaheapmái. Sámedikki mihttun lea ahte buot areálasuddjen - suodjalanguovllut, álbmotmeahcit ja suodjemeahcit - galget sihkkarastit luondduvuođu sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmahemiide. luonddušláddjivuohta seailluhuvvo buoremusat čađat áiggi sámi geavaheami bokte. árvoháhkamii heiveheapmi galgá čađahuvvot nu ahte dat vuhtiiváldá dálá sámi ealáhusaid.
Ortnet báikkálaš álbmotmeahccestivrraiguin, mii ásahuvvui 2010:s, lea ovtta láhkai dego Norgga álgoálbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmi álgoálbmogiid luondduresurssaid searvama, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sin guovlluin.
Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bisuhuvvo ja ovddiduvvo maiddái suodjalanguovlluin dainna lágiin ahte luonddugirjáivuohta suodjaluvvo. Barggus leat čuovvovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, lágat ja šiehtadusat deaŧalaččat Sámediggái:
Sámediggi lea 2001 rájes leamašan oppa Norgga sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldi. Sámi kulturmuittut gávdnojit dálá sámi ássanguovlluin, Hedemárkku rájes davás gitta Finnmárkku rádjai. Ovddeš áiggi sámi ássama ja geavahanguovllu rádji lea leamašan guhkit lulás ja oarjjás go odne. Mii gávdnat sámi kulturmuittuid maiddai dáin guovlluin..
Sámi vistesuodjalusas lea sáhka das ahte vára váldit sámi huksenárbbi boahtteáigái. Dákkár visttit leat gáldun máhttui ja historjái sámi báikegottiid birra. Buot sámi visttit mat leat 1917 rájes, dahje leat boarráseappot, leat automáhtalaččat ráfáiduhtton. Áigodagas 2011 gitta 2017 rádjái lea Sámediggi registreren buot dovddus sámi visttiid mat leat 1925 rájes ja boarráseappot.
Sámediggi lea ovttas Riikaantikvárain ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain gaskal 2011 ja 2017 identifiseren ja registreren sámi visttiid mat leat huksejuvvon ovdal jagi 1925. Sámi visttit eai leat ovdal registrerejuvvon vuogádatlaččat, ja dan geažil lea leamaš váttis čuovvulit suodjalan- ja ráfáiduhttinbarggu. Dát lei prošeavtta vuolggasadji. Visttit leat gávdnon dakkár báikkiin mat leat dahje leat leamaš sápmelaččaid anus. Prošeakta lea huksen nanu vuođu sámi vistesuodjaleami viidásit hálddašeapmái.
Sámedikkis lea sierra doarjjaortnet kulturmuitosuodjaleapmái. Jahkásaččat juolludit ruđa kulturmuittuid registreremii ja seailluheapmái ja sámi visttiid restaureremii.
Sámedikkis lea ovddasvástádus čuovvoleapmái ja bagadallamii, nu ahte plánat, váikkuhusguorahallamat ja mearrádusat mat meannuduvvojit plána- ja huksenlága mielde, sihkkarastet luondduvuođu sámi kultuvrii, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámediggi searvá diehtojuohkimiin main lea mearkkašupmi plánemii pláneneiseválddiide ja lea hábmen plánabagadusa nu ahte sáhttá veahkehit dán barggus. Sámi beroštumiid ja servodaga searvan fysalaš plánaide ja čielggademiide lea vealtameahttun dasa ahte sámi luondduvuođđu galgá sáhttit sihkkarastojuvvot.
Min cealkámušain ja áŋgiruššamiin fysalaš plánaid ektui deattuhuvvo báikkálaš máhttu ja ipmárdus, danin lea du mielváikkuheapmi dehálaš. Plána- ja huksenlága mielde leat suohkanat geatnegahttojuvvon álggahit aktiivvalaš doaibmabijuid mat sihkkarastet oassálastima sámi beroštumiin ja báikegottiin. Dat ahte árrat juo buktit čielga oainnuid ovddiduvvon árvalusaide ja doaibmabijuide lea hui dehálaš vai oainnut galget gullot ja vuhtiiváldot ja vai Sámedikkis lea vejolašvuohta čuovvolit oaiviliid..
Sámediggi buktá cealkámušaid dahje sáhttá ovddidit váidalusa suohkanplána areálaoassái ja regulerenplánii. Mii sáhttit maiddái ovddidit váidalusaid konsešuvdnaáššiid meannudeapmái mat leat ovddiduvvon čázádatmuddenlága, energiijalága ja čáhceresursalága vuođul. Ja Sámediggi sáhttá gáibidit ahte guovlulaš plánat sáddejuvvojit Birasgáhttendepartementii mearrideapmái jus plánat olgguštuvvojit dahje eai váldde vuhtii beroštumiid mat leat dehálaččat sámi kultuvrii ja ealáhusdoibmii.
Sámediggi vuohttá lassáneami ealáhusdoaimmahemiin ja luondduresurssaávkkástallamin sámi guovlluin maŋimus logiid jagiid. Dát lassáneapmi lea olu energiijasuorggis ja go leat stuorát beroštumit minerálabohkamiidda. Sámediggi vuordá ahte dát ovdáneapmi dáhpáhuvva dássilit, ja suoahpamušaid vuođul ja ipmárdusa vuođul gaskal ealáhusaktevrraid, eiseválddiid ja sámi servodaga.
Dálá minerálalágas eai leat mearrádusat mat sihkkarastet ahte sámiid vuoigatvuođat ja beroštumit deattuhuvvojit ja vuhtiiváldojit miehtá sámi guovlluid. Lágas eai ge leat mearádusat mat sihkkarastet duohta kionsultašuvnnaid mearrádusaid birra go lea sáhka lobiid ja doaibmakonešuvnnaid birra. Sámedikki mielas ferte minerálaláhka rievdaduvvot nu ahte dat dahká vejolažžan albmaládje ovttasbargat mineráladoaimmahemiid birra sámi guovlluin.
Sámediggi eaktuda ahte fitnodagat mat doibmet árbevirolaš sámi guovlluin čuvvot riikkaidgaskasaš njuolggadusaid ja prinsihpaid ealáhusaid ovddasvástádusas olmmošvuoigatvuođaid ektui.
Sámediggi bidjá vuođđun ahte doaibmabijut energiijabuvttadeamis ja eará sisabahkkendioaimmain čađahuvvojit ollislaš plánemiid vuođul mat sihkkarastet luondduvuođu sámi kultuvrras ja sámi ealáhusain, ja mat dahket vejolažžan váraváldit ja viidásetfievrridit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima.
Sámediggi bargá beaivválaččat nu ahte huksemat mat čađahuvvojit sámi guovlluin galget leat ávkin sámi servodahkii eai ge dagat sámi kulturdoaimmaheami ovdii ja árbevirolaš ealáhusdoaimmaheami ovdii. Dákkár doaimmaheamit galget čađahuvvot ovttasdoaibmama bokte, eai ge hehttema bokte sámi ealáhusain ja kultuvrralaš ávkkástallamiin.
Luondu sámi árbevirolaš guovlluin ii leat villa meahcci, muhto dehálaš vuođđu sám ealáhusdoaimmaheapmái. Sámedikki mihttun lea ahte buot areálasuddjen - suodjalanguovllut, álbmotmeahcit ja suodjemeahcit - galget sihkkarastit luondduvuođu sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmahemiide. luonddušláddjivuohta seailluhuvvo buoremusat čađat áiggi sámi geavaheami bokte. árvoháhkamii heiveheapmi galgá čađahuvvot nu ahte dat vuhtiiváldá dálá sámi ealáhusaid.
Sámediggi lea gulaskuddanásahus ja konsulterenbealli stáhtalaš eiseválddiiguin mearrádusain ja doaimmain mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide. Suodjalanguovllut hálddašuvvojit luonddušládjivuođalága bokte, suodjalanláhkaásahusa bokte ja mearriduvvon hálddašanplánaid mielde. Luonddušláddjivuođalága ulbmil lea sihkkarastit sámi kultuvrra vuođu, bidjat sámi árbevirolaš máhtu vuođđun hálddašeamis ja deattuhit sámi kultuvrra luondduvuođu beroštumiid buot doaimmain lága mielde. Sámediggi bargá nu ahte dát mearrádusat árvvoštallojit buot mearrádusain mat sáhttet váikkuhit luonddu šláddjivuhtii.
Ortnet báikkálaš álbmotmeahccestivrraiguin, mii ásahuvvui 2010:s, lea ovtta láhkai dego Norgga álgoálbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmi álgoálbmogiid luondduresurssaid searvama, hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas sin guovlluin.
Sámediggi bargá dan ala ahte árbevirolaš sámi geavahus bisuhuvvo ja ovddiduvvo maiddái suodjalanguovlluin dainna lágiin ahte luonddugirjáivuohta suodjaluvvo. Barggus leat čuovvovaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat, lágat ja šiehtadusat deaŧalaččat Sámediggái:
Sámediggi lea nammadan 41 lahtu buohkanassii 21 álbmotmeahcce- ja suodjalanguovlostivrraide. Lahtut maid Sámediggi nammada álbmotmeahccestivrraide ovddastit sámi beroštumiid iežaset persovnna bokte stivrras. Sii ovddastit sámi álbmoga stivrras danne go Sámediggi lea sin nammadan, muhto eai doaimma Sámedikki ovddas stivrras. Sámedikki lahtut leat válljejuvvon stivrii gozihit sámi beroštumiid buori ja ollislaš vuogi mielde stivrabarggus.
Sámediggi lea 2001 rájes leamašan oppa Norgga sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldi. Sámi kulturmuittut gávdnojit dálá sámi ássanguovlluin, Hedemárkku rájes davás gitta Finnmárkku rádjai. Ovddeš áiggi sámi ássama ja geavahanguovllu rádji lea leamašan guhkit lulás ja oarjjás go odne. Mii gávdnat sámi kulturmuittuid maiddai dáin guovlluin..
Sámi kulturmuittut leat bázahusat sámi geavaheami ja leahkima maŋŋil eanadagain. Dat sáhttet ovdamearkka dihte leat boares goahtesajit, árranat, viesut, áittit, girkogárddit, sieidebáikkit, bassi várit ja jávrrit, gámasuoidnečuohpahagat, mánáid staohkanbáikkit ja njálmmálaš máidnasat ja luođit dihto báikkiid birra. Buot sámi kulturmuittut mat gullet áigái ovdal 1917 leat automáhtalaččat ráfáiduhtton.
Sámedikki váldomihttomearri kulturmuitosuodjaleamis lea hálddašit ja čalmmustahttit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid iežaset historjjá vuođul ja árvvuid vuođul, ja main lea vuolggasadji kulturmuittuid mearkkašumis identitehtii ja servodathuksemii.
Bargoviidodat:
Areálapolitihka mihttomearit:
Kulturmuitopolitihka mihttomearit:
Doaibmabijut:
Sámi vistesuodjalusas lea sáhka das ahte vára váldit sámi huksenárbbi boahtteáigái. Dákkár visttit leat gáldun máhttui ja historjái sámi báikegottiid birra. Buot sámi visttit mat leat 1917 rájes, dahje leat boarráseappot, leat automáhtalaččat ráfáiduhtton. Áigodagas 2011 gitta 2017 rádjái lea Sámediggi registreren buot dovddus sámi visttiid mat leat 1925 rájes ja boarráseappot.
Sámi visti gullá sámi historjái ja kultuvrii. Das sáhttá leat sierra doaibma, áidnalunddot huksenvierru dahje sierra sadji eanadagas. Goahti, áiti ja njalla leat vistešlájat mat leat huksejuvvon mihtilmas sámi huksenvieru mielde, muhto sámi visttit sáhttet leat sihke áittit, skaját, láđut, ássanviesut, návsttut ja divohagat. Skuvlavisttit, čoakkalmasvisttit ja eará servodatvisttit gullet maid sámi historjái.
Sámi vistti sáhttá leat veadjemeahttun earuhit visuálalaččat eará visttiin main ii leat sámi historjá dahje gullevašvuohta. Danne leat báikkálaš oainnut ja muitalusat vistti birra deaŧalaččat dasa ahte árvvoštallat lea go dat sámi visti vai ii.
Dábálaččat ii leat lohpi rievdadit automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon vistti nu ahte kulturmuitoárvu njiedjá. Sámediggái lea deaŧalaš ahte maiddái automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon visttiid sáhttá geavahit, muhto deattuha ahte rievdademiiguin galgá leat várrugas ja vistti galgá árvvus atnit. Stuorát rievdadeamit go bajásdoallu gáibidit lobi Sámedikkis.
Ráfáiduhttojuvvon visttiid eaiggádat sáhttet gáibidit oažžut bagadusa ja ráđiid das guđe rievdandoaibmabijuid ja bajásdoalu lea buoremus vistái. Muhtun doaibmabijut gáibidit sierralobi kulturmuitolága mearrádusain. Visttiid rievdadeamit sáhttet maid leat ohcan- dahje dieđihangeatnegahttojuvvon go dat gusket gielddaplánaid dahje plána- ja huksenlága mearrádusaide. Danne galggat ohcat ráđi sihke Sámedikkis ja gielddas.
Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid birra
Sámedikkis lea doarjjaortnet mas sáhttá ohca doarjaga ráfáiduhttojuvvon visttiid ovddešteapmái ja divvumii. Mii sáhttit maiddái addit doarjaga vástideaddji prošeavttaide go visti ii leat ráfáiduhttojuvvon, muhto adnojuvvo gáhttenárvosažžan. Váldde oktavuođas minguin oažžun dihtii dárkilis dieđuid go háliidat bagadusa ovddeštanprošeavttaide dahje ohcančállimii.
Sámediggi lea ovttas Riikaantikvárain ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain gaskal 2011 ja 2017 identifiseren ja registreren sámi visttiid mat leat huksejuvvon ovdal jagi 1925. Sámi visttit eai leat ovdal registrerejuvvon vuogádatlaččat, ja dan geažil lea leamaš váttis čuovvulit suodjalan- ja ráfáiduhttinbarggu. Dát lei prošeavtta vuolggasadji. Visttit leat gávdnon dakkár báikkiin mat leat dahje leat leamaš sápmelaččaid anus. Prošeakta lea huksen nanu vuođu sámi vistesuodjaleami viidásit hálddašeapmái.
Sámediggi lea raportta «Vern og forvaltning av samiske byggverk» (Sjølie, 2003) bokte ráhkadan eavttuid movt sáhttá identifiseret ja árvvoštallat sámi visttiid: Historjjálaš ja kultuvrralaš oktavuohta, kulturmuittu doaibma, biraslaš oktavuohta, huksendáhpi ja báikkálaš áddejumit.
Kártenbarggus leat geavahuvvon máŋga gáldu, nugo Friisa etnográfalaš 1861 ja 1890 kárttat, SEFRAK-registreremat (Sekretariatet for registrering av faste kulturminner i Norge), álbmotmuitalusat, giligirjjit, báikkálaš historjá, informánttat, báikkálaš fágabirrasat ja erenoamážit ieža eaiggádat.
Oktiibuot leat 14 gieddebargi johtán ja registreren, govvidan, mihtidan visttiid ja jearahallan viessoeaiggádiid dáin jagiin. Buohkanassii leat geahčaduvvon sullii 1000 sámi vistti badjelaš 50 gielddas Mátta-Várjjaga rájes davveoarjin Oppdalii máddin.
Visteregistrerenprošeavttaid loahpaheami čalmmusteami oktavuođas borgemánu 29. b. 2017 ráhkaduvvui čájáhus mas ledje prošeavtta dieđut ja govat. Geahča čájáhusa dás:
Sámedikkis lea sierra doarjjaortnet kulturmuitosuodjaleapmái. Jahkásaččat juolludit ruđa kulturmuittuid registreremii ja seailluheapmái ja sámi visttiid restaureremii.
Muhtin prošeavttat leat presenterejuvvon dás: