Ealáhusat

Seailluheames ja ovdánahttimis sámi ealáhusvugiid mearkkaša ahte sihkkarastá sámiid ealáhusvuođu, ja dáhkida sámi kultuvrra ovdáneami ja ealli sámegiela.

Sámi ealáhusat leat árbevirolaččat čadnon lundui. Sápmelaččat leat viežžan eallinláibbi ja dietnasiid meahccevalljodagaid ávkkástallamis, guolásteamis, eanandoalus ja boazodoalus, mas maiddái leat ožžon vuođđoávdnasiid duodjái ja iešguđetge muohkadanbuktagiid.

Sápmelaččat heivehit ja ovdánahttet iežaset almmá kultuvrraset guođđimis. Dákkár geabbilis ja hutkás miellaguottut rievdademiide ja ođđajurddašeapmái lea dehálaš  sámi ealáhusovdáneamis velá odne ge.

Otnáš boazodoallolága guoskevaš áššiid meannudeapmi hálddahusas ja bohtosat diggevuogádagas, leat máŋgii čájehan ahte boazosápmelaččaid árbevierut ja riekteipmárdusat eai vuhtiiváldo. Dát lokte gažaldaga soahpá go dat láhka álbmotrivttiin ja internašunála konvenšuvnnaiguin. Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) leat ásahan sámi almmolaš láhkalávdegotti mii galgá geahčadit dárbbu rievdadit dáláš boazodoallolága. Lávdegoddi galgá erenoamážit árvvoštallat mo boazodoalloláhka soahpá álbmotrivttiin, čielggadit erohusa priváhtarievttálaš stivrejumis ja almmolaš rievttálaš hálddašeamis, ja evttohit vejolaš rievdadusaid boazodoalloláhkii.

Láhkalávdegoddi lea iešheanalaš lávdegoddi. Lávdegoddi nammaduvvui 29.10.18 ja galgá buktit iežas čielggadeami guovtti jagi siskkobealde. Čállingoddi lea biddjon Sámediggái.

Lávdegoddái sáhttá sáddet cealkámušaid e-poastta bokte: bdlahkalavdegoddi@samediggi.no

Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin. Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas.

Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas. Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi. Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus. Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus. Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka. 

Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid. Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii. Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid. Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima. Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas.

Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid. Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin.

Eanandoalus lea dehálaš sajádat go lea sáhka ovddideames ealli báikegottiid ja sámi kultuvrra. Ealáhusas leat odne stuorra hástalusat dan ektui go nu ollugat heitet eanandoaluin ja ođđa rekruterema ektui. Ealli báikegottit leat buoremus dáhkádussan sihkkarastimis sámi kultuvrra ja giela. Sámedikki áigumuššan lea seailluhit ja ovdánahttit eanadoalu dehálaš kulturguoddin ja barggaheaddjin. Danin lea stuorra hástalussan Sámediggái oažžut guovddáš eiseválddiid guldalit Sámedikki eanandoalu ovdáneami birra Sámi guovlluin..

Duodji lea dehálaš identitehtavuođđudeaddji doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii. Ollu nissonolbmuin lea duodji váldoealáhussan ja lassiealáhussan eará doaimmaide. Sámedikki bajitdási ulbmil lea ovdánahttit duoji ealáhussan buoridit gánnihahttivuođa ja iežas buvttaduvvon gálvvuid vuovdima.

Sámediggi háliida máŋggalágan ealáhusdoaimma mii lea geasuheaddjin goappaš sohkabeliide. Sámediggi áigu jorgalahttit eretfárrema sámi guovlluin. Ásaheames máŋggalágan ealáhusdoaimmaid ja bargosajiid nuoraide lea dehálaš jus dainna galgat lihkostuvvat.

Sámedikki áŋgiruššan hutkásealáhusain boahtá lassin dan viiddis áŋgiruššamii mii juo lea sámi dáidaga ja kultuvrra várás. 

Hutkásealáhus lea riikka eanemus gelddolaš ealáhusaid searvvis ja daid ealáhusaid searvvis mat lassánit jođánepmosit. Sámi servodagas lea hutkásealáhus dakkár ealáhus mas leat guhkes árbevierut ja mas leat stuora vejolašvuođat šaddat dehálaš ealáhussuorgin sápmelaččaide boahtteáiggis. 

Dovdomearka sámi hutkásealáhusain lea ahte dan leat nanu idealisttat doaimmahan ja ahte ii leat profešunealla doaibma. Ollu aktevrrain lea eará bargu buohtalaga dahje doaimmahuvvojit lotnolaga eará ealáhusaiguin. Sidjiide geat barget sámi hutkásealáhusas lea ásaheapmi dávjá čadnojuvvon persovnnalaš dáiddalaš mihtuide ja sávaldahkii nannet sámi kultuvrra ja identitehta dáidaga bokte.

Sámedikkis lea fitnodatovddidanprográmma man namma lea Dáhttu.Loga eanet dan birra dás.

Boazodoalloláhkalávdegoddi

Otnáš boazodoallolága guoskevaš áššiid meannudeapmi hálddahusas ja bohtosat diggevuogádagas, leat máŋgii čájehan ahte boazosápmelaččaid árbevierut ja riekteipmárdusat eai vuhtiiváldo. Dát lokte gažaldaga soahpá go dat láhka álbmotrivttiin ja internašunála konvenšuvnnaiguin. Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) leat ásahan sámi almmolaš láhkalávdegotti mii galgá geahčadit dárbbu rievdadit dáláš boazodoallolága. Lávdegoddi galgá erenoamážit árvvoštallat mo boazodoalloláhka soahpá álbmotrivttiin, čielggadit erohusa priváhtarievttálaš stivrejumis ja almmolaš rievttálaš hálddašeamis, ja evttohit vejolaš rievdadusaid boazodoalloláhkii.

Láhkalávdegoddi lea iešheanalaš lávdegoddi. Lávdegoddi nammaduvvui 29.10.18 ja galgá buktit iežas čielggadeami guovtti jagi siskkobealde. Čállingoddi lea biddjon Sámediggái.

Lávdegoddái sáhttá sáddet cealkámušaid e-poastta bokte: bdlahkalavdegoddi@samediggi.no

Lávdegotti mandáhtta lea:

«Lávdegotti váldobargun lea čielggadit 2007 boazodoallolágas rievdadusdárbbu. Lávdegoddi galgá váldit vuođu Boazodoalloláhkalávdegotti árvalussii (NAČ 2001:35) ja raportii Eanamolsunrievtti gelbbolašvuođa birra boazodoalu siskkáldas beliid ektui. Lávdegoddi galgá dasto árvvoštallat ja vejolaččat evttohit eanet rievdadusaid mat sihkkarastet proseassaid mat čatnasit boazodollui ja main lea legitimitehta boazodoalus. 

Lávdegoddi galgá erenoamážit čielggadit mii lea erohus priváhtarievttálaš stivremis ja almmolaš rievttálaš hálddašeamis, ja dasto árvvoštallat siidaosiid sajádaga. Lávdegoddi galgá evttohit rievdadusaid boazodoallolágas nu ahte nanne boazodoalu areálagáhttema. Lávdegoddi galgá maiddái geahčadit láhkamearrádusaid mat čatnasit boazolohkui.”

Lávdegoddái leat nammaduvvon dát olbmot:

Ragnhild Marit Sara, lávdegotti jođiheaddji
Kirsti Strøm Bull
Samuel John N. Anti
Nils P. Joma
Ellen Inga Turi
Nils Mikkelsen Utsi
Anna Ravna Gaup
Mattias Åhren
Ellen Sara Sparrok

51158816_10156331838428422_6381022376112422912_o.jpg

Boazodoallu

Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin. Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas.

Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas. Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi. Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus. Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus. Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka. 

Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid. Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii. Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid. Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima. Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas.

Boazodoalloguovllut gos lea sámi boazodoallu, geavahit sullii 40 % Norgga eanaareálain, ja dat leat Finnmárkku rájes davvin Engerdal rádjai Hedmárkkus máddin. Sámi boazodoallu lea maiddái Trollheimenis mii vuođđuduvvá erenoamáš riektevuđđui. Duottarguovlluin Mátta-Norggas lea boazoservviin boazodoallu, láigošiehtadusaid vuođul.

Norggas leat guhtta boazodoalloguovllu: Finnmárku, Romsa, Nordlánda, Davvi-Trøndeláhka, Mátta-Trøndeláhka ja Hedmárku ja boazosearvvit

Sámedikkis ii leat formála ovddasvástádus boazodoalus Norggas. Boazodoalu nationála dásis hálddaša Eanadoallodirektoráhta, mii njuolga lea eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuollásaš. Eanadoallodirektoráhta doaibmá boazodoallostivrra čállingoddin. Boazodoalu hálddašeami regionála dásis doaimmahit vihtta davimus fylkkamanni.

Sámediggi nammada golbmasa čieža lahtus boazodoallostivrii. Sámediggi nammada guoktása guđa lahtus golmma davimus regionála boraspirelávdegoddái Finnmárku/Romsa, Norlánda ja Trøndeláhka. Sámediggi nammada ovtta viđa lahtus Hedmárkku boraspirelávdegoddái.

Vuoigatvuođat:

Boazodoalloláhka

Dán lága bokte suodjaluvvojit boazodoalu areálat sámi boazoguohtonguovllus, mat leat boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Sihke boazodoallorievtti oamasteddjiin, eará vuoigatvuođaoamasteddjiin ja eiseválddiin lea ovddasvástádus areálaid suodjaleamis.

Mearraealáhusat

Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid. Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin.

Gustovaš álgoálbmotrievtti vuođđun lea ahte sámiid historjjálaš vuoigatvuođat earret eará riddo- ja vuotnabivdui iežaset ássanguovlluin dohkkehuvvojit.

Sámediggi lea maiddái čuoččuhan dan prinsihpa ahte lagasvuohta luondduresurssaide vuođđuda ávkkástallanvuoigatvuođa historjjálaš árbevieru perspektiivvas. Sámediggi lea ásahan lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa stivrejeaddji prinsihppan  mearraealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas.  

Jahkásaš bušeahtaid bakte lea Sámediggi ráddjen ruđaid mearraealáhusaide. Go doarjut fanasháhkamiid, báikkálaš vuostáiváldinrusttegiid ođasmahttima ja oaččuhit buvttaovdánahttima mearraealáhusain, de sáhttit bisuhit ja nannet ceavzilis guolástusbirrasiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.

Vuoigatvuođat:

  • Stáhta lea lágalaččat geatnegahttojuvvon láhččit sámiide vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset.

Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin, ávnnaslaš kulturvuođđun, lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehtá rittu sámi báikegottiin. Sámediggi lea čađat bargan oččodeames guolleresurssaide nana báikkálaš hálddašeami. Dán leat dahkan vai guolásteddjiide láhččit eanet válddi ja váikkuhanfámu go resurssaid geavaheapmi galgá mearriduvvot. Guovlulaš hálddašeapmi, mas sámit lea mielde mearridemen, lea álbmotrievtti unnimus standárdda siskkobealde ja álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde.

Hástalus lea, lassin vuoigatvuođaperspektiivii, ulbmillaš gaskaomiid bakte ásahit buoret ekonomalaš rámmaeavttuid fanasveaga ođasmahttimii, bisuhit vuostáiváldinbáikkiid gosa báikkálaš guolásteaddjit sáhttet buktit bivdosállaša ja nannet rekruterema guolleealáhussii.

 

Eanandoallu

Eanandoalus lea dehálaš sajádat go lea sáhka ovddideames ealli báikegottiid ja sámi kultuvrra. Ealáhusas leat odne stuorra hástalusat dan ektui go nu ollugat heitet eanandoaluin ja ođđa rekruterema ektui. Ealli báikegottit leat buoremus dáhkádussan sihkkarastimis sámi kultuvrra ja giela. Sámedikki áigumuššan lea seailluhit ja ovdánahttit eanadoalu dehálaš kulturguoddin ja barggaheaddjin. Danin lea stuorra hástalussan Sámediggái oažžut guovddáš eiseválddiid guldalit Sámedikki eanandoalu ovdáneami birra Sámi guovlluin..

Eanandoallu lea boaittobealbáikkiid ealáhus mii ferte doaimmahuvvot doppe gos gávdnojit eanandoalloeatnamat. Buorre oassi sámi guovlluid ássamis lea oktavuohta das go leat čadnon vejolašvuhtii doaimmahit eanandoalu, ja dávjá buohtalasealáhussan eará ealáhusaiguin nu go vuotnaguolástemiin. Lassin dasa ahte lea dehálaš ássamii de lea árvoháhkan eanandoalus stuora mearkkašupmi sámi guovlluide. Lassin eanandoallobuktagiid buvttadeapmái de mielddisbuktá eanandoalloealáhus buriid muđui servodahkii. Dás lea sáhka árvoháhkamii njuovahagain, meieriijain, fievrridanealáhusain jna. 

Váldobuvttadeamit sámi eanandoalus lea mielkebuvttadeapmi ja sávzadoallu. Romssas lea gáiccadoallu dehálaš soames báikegottiide. Dál leat sámi guovlluin ollu gilvojuvvon eatnamat mat eai leat šat anus, muhto maid doaimmat mat leat jođus, álkit sáhtášedje váldit atnui. 

Viidásetbuvttadeapmi biepmuin ja árktalaš eanandoalus leat suorggit maid Sámediggi vuoruha. Dákkár buvttademiin lea álki lasihit árvoháhkama ain eanet. 

Duodji

Duodji lea dehálaš identitehtavuođđudeaddji doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii. Ollu nissonolbmuin lea duodji váldoealáhussan ja lassiealáhussan eará doaimmaide. Sámedikki bajitdási ulbmil lea ovdánahttit duoji ealáhussan buoridit gánnihahttivuođa ja iežas buvttaduvvon gálvvuid vuovdima.

Sámediggi šiehtada jahkásaččat ealáhusšiehtadusa duodjeealáhussii. Sámediggi hálddaša maiddái ruđaid doaibmabijuide duodjeealáhusas

Innovašuvdna Norgga hálddaša ruđaid fitnodat doaibmabijuide duodjeealáhusas

Suohkanlaš ealáhusfoanddat sáhttet ruhtadit smávit doaibmabijuid ja prošeavttaid.

Duodjeealáhusa ealáhusšiehtadusa vuođul juohká Sámediggi čuovvovaš doarjagiid:

  • Doaibmadoarjaga
  • Háhkan- ja ovdánahttindoarjaga
  • Čálgoortnega
  • Fága – ja ekonomalaš lávdegotti
  • Vuovdinovddideaddji doaibmabijut (ohcanvuđot)

Bistevaš ruhtajuolludeamit

  • Duodjeinstituhtta oažžu jahkásaččat badjel golbma miljovnna iežas doibmii. Sin ulbmil lea ovdánahttit duodjeealáhusa
  • Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvra oažžu 1,5 miljovnna ruvnno jahkásaš doarjjan duoji fidnooahppiortnegii. Oahpahuskantuvra galgá láhččet logi fidnooahppái vai sii sáhttet váldit fágareivve duojis
  • Duodjeorganisašuvnnat Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi ožžot jahkásaččat doaibmadoarjaga vai sáhttet bargat duojáriid beroštumiiguin
  • Duodjegávppit sáhttet ohcat prošeaktadoarjaga vai sáhttet nannet duodjegálvvuid vuovdima eará duojáriid ovddas.

Máŋggalágan ealáhusdoaibma

Sámediggi háliida máŋggalágan ealáhusdoaimma mii lea geasuheaddjin goappaš sohkabeliide. Sámediggi áigu jorgalahttit eretfárrema sámi guovlluin. Ásaheames máŋggalágan ealáhusdoaimmaid ja bargosajiid nuoraide lea dehálaš jus dainna galgat lihkostuvvat.

Eretfárren sámi guovlluin  dagaha stuorra hástalusaid olmmošlogu bisuheami ektui. Lassin bargosajiide de lea maiddái dehálaš bisuhit geasuheaddji báikegottiid gos nuorat háliidit orrut. Danin lea Sámediggái dehálaš ovttasbargat suohkaniiguin ja earáiguin geain lea ovddasvástádus čađaheames doaibmabijuid earret eará infrastruktuvrra, kultuvrra- ja skuvlafálaldagaid oktavuođas.

Ovttabealat ealáhusdoaibma sáhttá heajos ládje váikkuhit báikegottiide jus ealáhusdoaibma fáhkkestaga rievdá. Nu movt  Porsáŋggus, Mátta-Várjjagis ja Muofis gos šadde čađahit stuorra nuppástusproseassaid maŋŋil bargiidlogu unnideami proseassa..

Sámediggi áigu galledit ealáhusfitnodagaid dihto suohkaniiguin ja deaivvadit fitnodatálggaheddjiiguin ja ealáhusdoaimmaheddjiiguin.

Sámediggi áigu ásahit máŋggabealálaš ealáhusdoaimma dakko bakte go mii:

  • Vuoruhit nissonlaš ealáhushutkosa
  • Vuoruhit nuorra ealáhushutkosa joatkkaskuvllain
  • Aktiivvalaččat bargat sámi guovlluid suohkaniid ektui
  • Lágidit jahkásaš čoahkkimiid suohkana dásis mas fáddán galgá leat ealáhus- ja servodatovdáneapmi.

Dát vástida dan mii Sámedikki sámeguovlluid ealáhusovdáneami  dieđáhusas daddjo.

Hutkásealáhusat

Sámedikki áŋgiruššan hutkásealáhusain boahtá lassin dan viiddis áŋgiruššamii mii juo lea sámi dáidaga ja kultuvrra várás. 

Hutkásealáhus lea riikka eanemus gelddolaš ealáhusaid searvvis ja daid ealáhusaid searvvis mat lassánit jođánepmosit. Sámi servodagas lea hutkásealáhus dakkár ealáhus mas leat guhkes árbevierut ja mas leat stuora vejolašvuođat šaddat dehálaš ealáhussuorgin sápmelaččaide boahtteáiggis. 

Dovdomearka sámi hutkásealáhusain lea ahte dan leat nanu idealisttat doaimmahan ja ahte ii leat profešunealla doaibma. Ollu aktevrrain lea eará bargu buohtalaga dahje doaimmahuvvojit lotnolaga eará ealáhusaiguin. Sidjiide geat barget sámi hutkásealáhusas lea ásaheapmi dávjá čadnojuvvon persovnnalaš dáiddalaš mihtuide ja sávaldahkii nannet sámi kultuvrra ja identitehta dáidaga bokte.

Sámedikkis lea fitnodatovddidanprográmma man namma lea Dáhttu.Loga eanet dan birra dás.

Hutkásealáhusat definerejuvvojit priváhta fitnodahkan mat ovdanbuktet ja vuvdet kultuvrralaš buktagiid, nu go gálvvu dahje bálvalusaid. 

Mihtut ja strategiijat:

Váldomihttomearri:

  • Bistevaš bargosajit sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusain. 

Oassemihttomearri:

  • Eanet vuovdin ja gánnáhahttivuohta kulturealáhusdoaimmaheddjiide
  • Eanet barggolašvuohta sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusain
  • Hutkásealáhusat gos albmavuohta ja jáhkehahttivuohta leat guovddážis.
  • Gelbbolašvuođavuđot hutkásealáhus

Strategiijat:

  • Loktet gánnáhahttivuođa hutkásealáhussuorggis
  • Lasihit profešonaliserema sámi hutkásealáhusas
  • Heivehit deaivvadanbáikkiid ja fierpmádagaid hutkásealáhusdoaimmaheddjiide
  • Oččodit eanet dutkama sámi kulturealáhusain
  • Ovttasbargguin ráđđehusain ja regionála aktevrraiguin, oččodit hutkásealáhusa oktan ođđa ealáhussurggiin sápmelaččaid várás