Sámediggeráđđi bovde orohagaid gulahallančoahkkimiid digaštallat ja muitalit Sámedikki barggu birra boazodoalloáššiiguin ja oažžut árvalusaid ja cealkámušaid Sámedikki bargui boazodoalloáššiiguin.
Maŋimus jagiin leat leamaš ollu stuorra ja hástaleaddji áššit boazodollui Norggas.
Boazodoallohálddahusa nuppástuhttin, boraspiredilli, boazoguohtunkonvenšuvdnašiehtadallamat, bohccuid vuddjomat togaide ja digaštallamat areálahálddašeami birra leat muhtun dain áššiin mat hástalit sihke Sámedikki ja ealáhusa.
-Sámedikki bargu boazodoalloáššiiguin ferte huksejuvvot buori ovttasbargui ealáhusain. Dat ahte Sámedikkis galgá leat mealgat čielgaset rolla, eaktuda ahte dat dáhpáhuvvá lagaš ovttasbarggus ieš boazodoaluin. Dat lea duogážin dasa ahte Sámediggi dál bovde buot orohagaid gulahallančoahkkimiidda, dadjá sámediggeráđđi Thomas Åhrengeas lea ovddasvástádus boazodoalloáššiin sámediggeráđis.
Ovttasbargu ealáhusain
Sámedikkis lea politihkalaš ovddasvástádus boazodoalus mii lea sámi kultuvrra ja servodaga geađgejuolgi. Sámediggi háliida leat eaktudeaddjin boazodoallopolitihkkii, muhto eaktun dasa lea ahte boazodoallu ieš lea mielde ovddideamen Sámedikki politihka.
-Mii háliidit ságastallat deaŧalaš hástalusaid birra boazodoaluin, muhto maiddái makkár vejolašvuođat boazodoalus leat ovdánit guoddevaš ealáhussan, seammás go bisuhuvvojit dat nana ruohttasat mat boazodoalus leat sámi kultuvrras, dadjá Åhren.
Sihkkarastit boahtteáiggi
Sámediggeráđđi áigu ovddidit sámediggedieđáhusa boazodoalu birra, mas Sámedikki politihkalaš rolla boazodoalloáššiin guorahallojuvvo dievaslaččat ja čielggasmahttojuvvo.
Sámedikki mihttomearri lea ahte min bargu galgá leat mielde:
Rámmaeavttut
Sámediggái lea deaŧalaš ahte boazodoalus leat buorit rámmaeavttut. Sámedikkis ii leat dál formálalaš váldi boazodoalloáššiin, muhto das lea konsultašuvdnavuoigatvuohta dákkár áššiin mat gusket sámi servodahkii konsultašuvdnašiehtadusa bokte ráđđehusain.
-Sámediggeráđđi lea oaidnán ahte ollugat leat fuolastuvvan das mo boazodoalu beroštusat váldojuvvojit vuhtii boazodoalu ođđa regionála hálddahusas, ja erenoamážit areálaáššiid ektui. Midjiide lea deaŧalaš ahte ealáhusa mielváikkuhanvejolašvuohta sihkkarastojuvvon ođđa hálddahusas, ja mii áigut dan čuovvolit boahtteáiggis. Mii háliidit áinnas oažžut orohagaid oainnuid das man láhkai sii vásihit ođđa hálddahusa dađistaga go dat doaibmagoahtá, dadje Åhren.
Eanet dieđuid addá Sámediggeráđđi Thomas Åhren, 908 39 663