Sámedikki presideanta Aili Keskitalo ávvudii guovvamánu 6.beaivvi Deanus. Dá lea su sárdni
Buorit olbmot. Lihku beivviin.
Deanus lea earenoamáš iešvuohta, dan ii čága eahpidit ge. Bahkkašuvvan ábi ja siseatnama gaskii, ja soaitá veahá suoivvanis fylkka guovtti stuora gávpotsuohkana ja sis Finnmárkku bálddas. Aŋkke lea dáppe dakkár eallinmokta ja dáhttu mii mu mielas lea áibbas earenoamáš.
Deanus dat lágiduvvojit valáštallandoalut ja gilvvohallamat. Deanus leat doaimmalaš searvvit ja joavkkut. Dáppe áŋgiruššet industriijain – ja sihke eanadoalus ja riddoguolásteamis oažžut dávjá duođaštusaid das ahte ovdáneapmi máŋgga dáfus manná nuppe guvlui go eará gielddain fylkkas.
Danne ii leat soaittáhagas sámi kultuvra šaddan nu nanusin ja ealasin go lea juste dán gielddas. Deanuleagi nuorat dulbmo bálgáid sin áiggis, ja válde sámi ja báikkálaš kultuvrra viidát olggobeallái gieldda rájiid. Dat lei olu ovdal sámi doarjjaortnegiid ja kulturšiehtadusaid, movttiiduvvon nanu árjjain ja movttain. Olu ovdal go mii álggiimet digaštallat gosa luohti gullá - ja gosa ii gula – de ledje Deanu musihkkarat nahkehan luođi populáramusihkkii ja máilbmái.
Eanas oassi sámi ja sámepolitihkalaš ovdáneamis álggii álgoálggus dáppe. Ja dat lea garrasit váikkuhan dasa maid mii dál oaidnit miehtá riikka gos sámit ellet. Guovvamánu 6. b. šaddá deháleabbo ja deháleabbo eanet ja eanet olbmuide. Danne go lea nu máilmmi hávski oidnojuvvot ja dohkkehuvvot.
Otná beaivvi mii čalmmustahttit sámi vuosttaš riikačoahkkima Troanddimis 1917:s, go sápmelaččat čoahkkanedje digaštallat oktasaš sámepolitihkalaš čuolmmaid, maiddái čuolmmat mat guske ránnjáriikkaid sámiid oktavuođaide. Seamma dehálaš go politihkalaš áššit, lei čoahkkanit searvevuhtii ja duođaštit sosiála, kultuvrralaš ja historjjálaš báttiid sin gaskkas. Čuolbma mii orru nu veadjemeahttun čoavdit go leat akto, sáhttá – go loktejuvvo searvevuhtii – čájehuvvot ahte ii leat nu váttis goitge. Ja juste diet jurdda lea ge maid mii odne ávvudit: searvevuohta ja min návccat čoavdit hástalusaid ovttas.
Mun lean, nugo máŋggas earát Finnmárkkus, fuolastuvvan go norgga eiseválddit eai áiggo doarjut Ruošša áigumuša viežžat duššan olbmuid bajás ruošša bombagirdis mii gáhčai merrii olggobealde Bearalvági soađi áiggi. Mun ipmirdan daid almmolaš ráŋggáštusaid, ja internationála servodaga dárbbu čalmmustahttit Ukraina dáhpáhusaid. Das dáidet boahtit váikkuhusat.
Muhto mii hupmat iežamet ránnjáid birra nuortan, geat šadde nu garrasit gillát ja masse stuora olmmošjoavkku Finnmárkku friddjadahkama oktavuođas. Mis lea ránnjávuohta ja oktasaš historjá pomoráiggi rájes gitta otnážii. Dakkár nanu ránnjávuohta maid ii sovjetalaš diktatuvra 70 jagi badjel ge nákcen hávkadit. Danne mun sávan olles iežan váimmuin ahte gávdnošii vuohki mot mii – iežamet davvi searvevuođain – sáhttit doarjut min gádjunalbmáid ja ránnjáid viežžat iežaset ráhkkásiid ruoktot fas.
Sámi searvevuohta olaha riikarájiid rastá sihke Norgii, Ruŧŧii, Supmii ja Ruššii. Girkonjárgga rájes davvin gitta Engerdalii lulde Norggas. Odne mii eat leat dušše sápmelaččat – juohkehaš mis – odne mii vuosttažettiin gullat searvevuhtii mas lea vuđolaš čanastagat ovdalaš áigái, dálá áigái ja boahtteáigái. Ja mii áinnas juogadit dan searvevuođa buohkaiguin geat háliidit searvat.
Dáruiduhttinpolitihkka ii leat ge dušše historjá vealaheami birra, muhto seamma olu olbmo ja kultuvrra nanu dáhtu birra eallit ja birget, ii vuollánit. Dat earenoamážit govvida sámepolitihka ja sámi kultuvrra ovdáneami dáppe Deanus. Mun luohtán dasa ahte dát fápmu sámi kultuvrras fievrriduvvo viidásit ain ođđa berošteddjiiguin, ja háliidan garrasit ávžžuhit din ain ofelastit daid olu eará gielddaid ja sámi servodaga.
Olu giitu go bessen boahtit juogadit dán fiinna beaivvi dinguin.
Mun sávan didjiide hávskes ávvudeami. Olu giitu mu oasis.