Dáruiduhttin
1800-logus šaddá dađistaga eanet lassáneaddji dihtomielalašvuohta norgga našuvnna hárrái. Norga oaččui vuođđolágas 1814:s ja oalle ollu iehčanasvuođa ja dalle álggahuvvui norgga našuvnna huksen. 1848:s čuoččuha ráđđehus ja stuorradiggi ahte stáhta lea eaiggáduššan Finnmárkku eatnamiid don doloža rájes. Vuođustussan dasa lea leamaš ahte guovllus leat ássan “johtti sápmelaččat”, ja johtaleddjiin ii lean makkárge oamastanriekti.
Norgga eiseválddit regulerejedje maiddái čavga vejolašvuođa bargat eanadoaluin. Maŋŋá 1888 besse dušše norgalaččat ja ruoŧŧilaččat oastit eatnama Norggas ja norgga stáhtalahttun sáhtte beassat dušše dat olbmot geat máhtte dárogiela. 1902:s mearridii Stuorradiggi ođđa eanavuovdinlága. Dan lágas čuožžu ahte dušše norgga stáhtalahtut sáhtte oastit eatnama, ja deaŧalaš lei vuovdit eatnama sidjiide geat ávkkástalle dainna eanadoallin ja olmmožin ”…som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug” (geat máhtte hállat, lohkat ja čállit dárogiela ja geavahit dan beaivválaččat). Láhka gustui jahkái 1965.
Dáruiduhttinpolitihkka nanosmuvvá nuppi máilmmisoađi rádjai. 1924:s dadjá earret eará parlamentáralaš skuvlakommišuvdna ahte ”Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning” (Sámi vuoigŋaduodji ja kultuvra ii gávdno. Olles álbmoga mihtilmasvuohta ja attáldat čujuhit dan guvlui).
Maŋŋá nuppi máilmmisoađi nohkagoahtá dáruiduhttinpolitihkka. Dát bissu goittotge imašlaš guhká.
Maŋŋá nuppi máilmmisoađi rievddai oaidnu čearddalaš minoritehtaide. Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođabargu dagahii ahte álbmotrievttálaš šiehtadusat dohkkehuvvojedje sihke Eurohpás ja ON:s. Dát váikkuhii maiddái norgga eiseválddiid guottuide minoritehtaid ektui, ja erenoamážit sápmelaččaide. Dát bođii almmolaččat ovdan Norgga bealis 1948:s go Samordningsnemnda for skoleverket (skuvladoaimmahaga heivehanlávdegoddi) ovddidii máŋga evttohusa dainna áigumušain ahte heivehit skuvlafálaldaga sámemánáide. Dát lávdegoddi evttohii ahte sámegiella galggai oažžut eanet saji oahpahussii, ovttas sámi kulturhistorjjáin ja sámi ruovttufidnuin. Daid doaibmabijuid gaskkas, mat čađahuvvojedje dahje álggahuvvojedje heivehanlávdegotti rávvaga vuođul, lei risttalašvuođagirjjit guovtti gillii ja sámegieloahpahus Romssa oahpaheaddjiskuvllas 1953 rájes.
1956:s nammaduvvui Sámekomitea (lávdegoddi čielggadit sámeáššiid). Lávdegotti evttohus geigejuvvui 1959:s, ja adnojuvvo minoritehtapolitihkalaš jorggiheapmin. Álggahusas čujuhuvvo dasa ahte minoritehtaáššit lea šaddan eanet áigeguovdilat:
Minoritehtagažaldagat ledje miehtá máilmmi šaddan mealgat eanet buolli áššin go ovdal, ja vaikke vel min riikkas ii lean sáhka das ahte sámi minoritehta lei dulbmojuvvon seamma láhkai go ollu eará sajiin máilmmis, de lei čielggas ahte min guovllus maid ledje dahkkojuvvon boasttuvuođat. Nu dát guoská ge dan skuvlapolitihkkii mii lei čađahuvvon gitta nuppi máilmmisoađi rádjai (Sámekomitea evttohusa 6. s).
Lávdegoddi oinnii iežas bargun ahte gávdnat njuolggadusaid ja ulbmila eiseválddiid politihkkii sápmelaččaid ektui mat sáhtte nannet sámi minoritehta ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat (19. s). Evttohusas ovddiduvvo dakkár vuođđooaidnu mii dojii dáruiduhttinpolitihka. Lávdegoddi oaivvildii ahte Norgga sámepolitihkka berrešii nannet sápmelaččaid joavkun, ovddidit árvvusatnima olmmošjoavkkuid gaskkas ja čađahit ekonomalaš ja sosiála doaibmabijuid dainna áigumušain ahte heivehit sámi eallinvuogi ođđaáigái ja eanet ovttaiduhttima Norgga servodahkii. Positiiva ovddut adnojuvvojedje dárbbašlažžan dasa ahte juksat ovttalágan vuoigatvuođaid sápmelaččaid ja dážaid gaskkas.
Evttohusa deaŧalaš árvalus lei sierra sámi guovllu nannema, gos earret eará galge gustot sierra njuolggadusat sámegiela stáhtusa dáfus, sihke skuvllas ja almmolaš hálddahusas. Lávdegotti ággan lei ahte dakkár guovddášguovlu gávdnui juo.
Eiseválddiid sámepolitihka ulbmilin fertii leat sámiid nannen joavkun. Komitea oaivvildii ahte positiivvalaš sierra ovddut leat dárbbašlaččat go galgá juksat seamma vuoigatvuođaid sámiid ja dážaid gaskka. Ráđđehus ii čuovvolan Sámekomitea evttohusaid dieđáhusastis Stuorradiggái 1963:s. Ráđđehus ii dahkan oainnu sámiid ektui čearddalaš minoritehtan, muhto baicce gohčodii sápmelaččat “sámegielat dážan”. Ráđđehus aiddostahtii dasto ahte sámi kultuvrra suodjaleami ulbmil Norggas lea individuála válljen.
Maŋŋil 1970-logu dohkkehuvvojit sápmelaččat Norggas minoritehtan veahážiid mielde. Oahpahus sámegielas nannejuvvui riektin 1967:s ja sámi gymnasa bođii seamma jagi Kárášjohkii. 1973:s ásahuvvui kulturguovddáš Sámi Instituhtta Guovdageidnui. Dat lea maŋŋá ovddiduvvon čielggadan- ja dutkaninstituhttan.
Ođđa sámepolitihkka
1960 ja 1970 logus lassána dađistaga ođđa sámi sohkabuolvva gaskkas dihtomielalašvuohta ja radikaliseren. Sámeášši šaddá maiddái eanet álgoálbmotáššin. Sámi organisašuvnnat bargagohtet árjjalaččat ja searvagohtet riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargui earret eará Álgoálbmogiid máilmmiráđi (WCIP) bokte.
Dáruiduhttinpolitihkka mii lei bistán 1800 logu beallemutto rájes lei alimusas Álttá stuimmiid áigge. Dát stuibmi álggii dalle go Stuorradiggi 1978:s mearridii dulvadit Álttá-Guovdageainnu eanu ja hukset elfápmostašuvnna. Dát buvttihii ollu vuostálastima, akšuvnnaid ja miellačájáhusaid sihke sámiid ja biraspolitihkalaš lihkadusaid beales.
Olles Áltá-ášši manai ollu roasuid čađa, earret eará lei nealgudeapmi Stuorradikki olggobealde 1979:s ja 1981:s ja stáhtaministara kantuvra váldojuvvui háldui 1981:s. Gižžu lei alimusas dalle go 600 politiija bohte čorget sámeleairra ja váldit eret olbmuid geat ledje čanadan iežaset gittalagaid Savvonis Álttás ođđajagimánu 15. b. 1981. Dát Áltá-ášši vásihus attii Norgga eiseválddiide dárbbu sierra gulahallat sámi organisašuvnnaiguin ja váldit daiguin oktavuođa. Eiseválddit vásihedje ahte vejolašvuohta ja dáidu stivret sámiid lei garrasit hedjonan, seammás go dat movt Norga meannudii iežas álgoálbmogin bovttii beroštumi riikkaidgaskasaččat.
Áltá-ášši bijai áigeráji Norgga sámepolitihkkii. Sápmelaččat eai dohkkehuvvon dušše minoritehtan, muhto maiddái álgoálbmogin. Dalle go stuibmi stáhtaeiseválddiid ja sámiid gaskka lei vearrámus 1980-81:s, de lei dárbu politihkalaččat miehtat sámi vuoigatvuođaid ektui. Dát dagahii dan ahte ráđđehus ja sámi organisašuvnnat sohpe ahte dát galget čielggaduvvot lagabuidda. Golggotmánu 10.b. 1980 nammadii Ráđđehus Sámi vuoigatvuođalávdegotti ja Sámi kulturlávdegotti dustet sámiid gáibádusaid.
1984:s geigii Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttaš oassečielggadusa, “Sámiid riektedili birra”, ja dat bijai vuođu Stuorradikki mearrádussii 1987:s Sámelága hárrái (Láhka Sámedikki ja eará sámi riektidiliid hárrái). Sámeláhka bijai rievttálaš vuođu Sámedikki ásaheapmái.
Válga vuosttaš Sámediggái čađahuvvui čakčamánus 1989, ja Gonagaslaš majestehta Gonagas Olav V rabai vuosttáš Sámedikki golggotmánu 9. b. 1989 Kárášjogas.
Sámedikki presideantan leat doaibman:
1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Norgga Sámiid Riikasearvi)
1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Norgga Sámiid Riikasearvi)
2005 – 2007 Aili Keskitalo (Norgga Sámiid Riikasearvi)
2007 – 2013 Egil Olli (Bargiidbellodat)
2013 – 2016 Aili Keskitalo (Norgga Sámiid Riikasearvi)
2016 – 2017 Vibeke Larsen (Arbeiderpartiet)
2017 – dd Aili Keskitalo (Norske Samers Riksforbund)