Aili Keskitalo, sámediggepresideanta
Stáhtačálli Anders Bals čállá lohkkiidčállosis dán vahkku stáhtabušeahta árvalusa birra. Su váldodiehtu lea ahte Norgga sámepolitihka ii sáhte vuoliduvvot nu ahte lea dušše gažaldat ruđaid ja bušeahttapoasttaid birra okto, muhto ferte maid leat prinsihpaid birra ášši. Mun lean ovttaoaivilis. Jearaldat šaddá dasto manin ráđđehus unnida sámepolitihka nu ahte lea dušše sáhka ruđa birra, namalassii unnit ruđa birra.
Jus mii geahččat ráđđehusa rehketdoalu mii guoská sámi giela áŋgiruššamii. Ráđđehus evttoha juolludit 2 miljovnna ruvnno davviriikkalaš giellaovttasbargui Giellagáldui. Muhto dat maid Bals ii namut, lea ahte dát ruhtadeapmi čuohcá eará sámi gielladoaimmaid ovdii. Mii oaidnit dasto ahte ruđas gusto lea ollu dadjamuš, ja mii eat leat ovttaoaivilis ahte dán sáhttá gohčodit “áŋgiruššamin”. Mii eat ge leat ovttaoaivilis ahte go unnidit juolludemiid guđain miljovnnain eanadollui ja boazodollui Sámedikki bušeahtas, ja 4 miljovnna unnit sámi áviissaide, sáhttá buoremusat gohčodit aktiivvalaš sámepolitihkkan.
Maiddái mii guoská ođđa hálddahusvistti huksemii Sámediggái, de dahká Bals das guokte rehketdoalu. Son čuoččuha ahte ráđđehus juolludii 73 miljovnna dása stáhtabušeahta bokte juo ovdal geasi. Dát ii ge doala deaivása. Hálddahusvisti ruhtaduvvo ollislaččat Sámedikki bušeahta bokte viessoláiggu bokte, ja lea olggosgollu mii noađuha Sámedikki nu guhká go visti lea ceaggut. Duohta lea ahte Sámedikki ruđat bohtet seamma stáhtabušeahtas, muhto bidjat dán olggosgollun guovtte gearddi seamma bušeahtas, ii dáidde leat buorre rehketdoallovierru.
Mun searvvan ráđđehusa mihttui ahte oažžut almmolaš doaimmahusaid beaktileabbon, ja mieđan maid dasa ahte maiddái Sámediggi ferte bidjat alit gáibádusaid alcces. Váldohástalus lea dattetge dat ahte oassi stáhtabušeahtas mii juolluduvvo sámi ulbmiliidda, lea mihá unnit lassáneapmi go buot eará servodatsurggiin maŋimus 10-12 jagi. Bušeahtta lassána jagis jahkái, muhto ii doarvái gokčat dábálaš hadde- ja gollogoargŋuma, seamma ládje go eará politihkkasurggiin. De dat prinsihpalaččat lea bušeahttačuohppan man birra hupmat, ja ollu jagiid badjel.
Dat maid Bals ii čilge, lea manin jahkásaš gáibádusat beaktilvuhtii lassánit eanet sámi servodagas, go stuoraservodagas muđui. Ja jus galgá ipmirdit Sámedikki duhtameahttunvuođa dán jagá stáhtabušeahtain, de lea dehálaš ipmirdit maŋimus jagiid boasttu ovdáneami stáhtabušeahtas gaskal sámi ulbmiliid ja eará ulbmiliid. Dálá stáhtabušeahtta lea joatkka ovdáneamis mii lea álgán áigá juo.
Muhto jus dál bidjat stáhtabušeahta dobbelii ja hupmat prinsihpaid ja politihkalaš vuoittuid birra, nu go Bals namuha. Son čujuha prinsihpalaš dehálaš konsulterenšiehtadussii mii lea stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas. Bals čállosa mielde lea dalá Gieldda- ja regionálaministtar Erna Solberg gii lea vuolggahan šiehtadusa, ja mii attii sápmelaččaide “vuoigatvuođa váldot mielde ja guldaluvvot áššiin”. Vuohon boastut. Konsulterenšiehtadus ásahuvvui, muhto dat lei šiehtadallojuvvon ja vuolláičállojuvvon dán guovtti beali gaskka, ráđđehusa ja Sámedikki. Ja šiehtadus ii buktán rievtti searvamii ja guldaleapmái. Dat riekti lei juo ovdalaččas. Šiehtadus muitala movt prinsihppa konsulteremiidda našuvnna álgoálbmogiin galggaipraktihkalaččatčađahuvvot Norggas. Danin gohčoduvvo dát “ konsultašuvnnaid vuogádatšiehtadus movt konsultašuvnnat galget doaimmahuvvot stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka”.
Muhto mearkkašahtti veara lea ahte stáhta ášši ášši maŋis maŋimus jagi lea garván čuovvumis vuogádaga man dat nu prinsihpalaččat bealušta. Stuora rievdadusat boazodoallohálddahusas, reabbábivdu, meahcástanhálddašeapmi ja Statsskoga dahkat priváhtan, leat dušše muhtin áššit maid oktavuođas Sámediggi lea ohcalan konsulteremiid.
Sámediggeráđđi ja ráđđehus eaba leat ovttamielas máŋgga áššis, sihke politihkalaš duohtavuođaipmárdusas ja bušeahttapoasttain. Mii leat baicca hui ovttaoaivilis dasa ahte lea dárbu geahčadit lágaid ja njuolggadusaid mat gusket sámi gillii. Ráđđehus lea danin, maŋŋil go Sámediggi lea ohcalan, nammadan sámi giellalávdegotti. Lávdegoddi galgá earret eará geahčadit sámi giela dili ja stáhtusa jus suohkanat časkojuvvojit oktii. Dán ášši oktavuođas logai stáhtačálli Ante Bals NRK Sápmái, golggotmánu 14.b.:
”Mis lea mihttomearri ahte sámi álbmot suohkaniin eai galgga oažžut heajut dili jus suohkanat časkojuvvojit oktii.”
Sámediggeráđis lea vuolggasadji ahte ferte šaddat buoret. Mii eat duđa dasa ahte dušše ii galgga heajut šaddat.