Kronihkka: Ránes molsun

Dan molsumis maid stáhtaráđđi Torbjørn Røe Isaksen lea dál rahpan Riehpovuonas ii vuhttoge ruonas. Stáhtaráđđi berre leat várrogas ivdnás ideálagovvideami geavahemiin ja baicca geahččalit ákkastallat manin son atná dárbbašlažžan bilidit nationála luossavuona ja váldit sámi boazosápmelaččain sin eallinlági, čállá sámediggepresideanta Aili Keskitalo kronihkastis.

Oanehat veršuvdna dán kronihkas almmuhuvvui Aftenposten áviissas 18.2.2019

Aftenposten lea oaivečállosisttis guovvamánu 15. beaivvi ovttaoaivilis Torbjørn Røe Isakseniin ahte ruvkebázahusaid luoitin merrii lea dárbbašlaš oassi ruoná molsumis maid máilbmi dál dárbbaša. Sámedikkis mii oaidnit ahte mearadoallofitnodagat, mearrabivdit ja meahcástallanorganisašuvnnat geain lea beroštupmi Riehpovutnii eai leat ovttaoaivilis máŋgga áššis, muhto buohkat ballet Røe Isaksena ruoná molsuma bohtosiin.

Go juo lea sáhka ivdneviidodagas: Riehpovuotna lea okta min alit bealdduin. Ii leat sáhka ávdin, šattohis vuonas mii galgá billistuvvot. Vuotna lea fas ealáskan maŋimuš ruvkebázahusaid luoitima maŋŋel. Vuonas lea dorski ja Stuoradiggi lea mearridan ahte Riehpovuotna lea okta min nationála luossavuonain. Dasa lassin leat máŋga mearadoallofitnodaga gávdnomis vuona birrasis, mat háliidit duohtandahkat eambbo doaibmalobiid, nu ahte leat gávdnomis doarvái aktevrrat geain livččii beroštupmi Riehpovutnii. Dat mas buohkat leat ovttaoaivilis lea, ahte veaikeruvkebázahusaid luoitin buktá eahpesihkarvuođa daningo dain leat vejolaš bázahusat mat ođđasit billistit vuona mii aiddobáliid lea ealáskan ja šaddan šattolažžan.

Duohtavuođas lea Røe Isaksena retorihkka, maid Aftenposten orru dohkkeheamen, muhtun lágaš “Orwelliánalaš” málle. Nappo: Go sii geain lea fápmu ja beroštupmi álget ideálaid birra hupmat, de lea ágga geahččat sisdoalu dárkileappot.

Røe Isaksen orru oaivvildeamen leat buorebun ahte Norga – ovdalii go earát – roggá veaikki, daningo mii dahkat buoret ja buhttáseappo barggu. Muhto: Ii oktage máilmmis heaitte roggamis veaikki daningo mii dan dahkat. Áidna masa veaikki roggan váikkuha lea ahte veaiki šaddá hálbbibun. Vaikke Teslat soitet gártat hálbbibun, de ii leat makkárge ágga oaivvildit ahte veaikeroggan Afrihkás ja Latin-Amerihkás šaddet duođi buorebun ja buhttáseabbon duššefal danin go veaiki šaddá hálbbibun.

Ii datge leat duohta ahte máilbmái livččii moge buorrin go mii luoitit ruvkebázahusaid nationálalaččat gáhttejuvvon luossavutnii. Ruvkebázahusaid luoitimis leat eahpesihkkaris ja guhkesáigásaš váikkuhusat. Aftenpostena njunuščálli ja Røe Isaksen sáhttiba ieža návlet veaikespiikkára iežaska eappelmurrii ja dainna lágiin iskat veaikki mirkkolašvuođa. Vaikke ulbmilin ii leat veaikki luoitit merrii, de leat bázahusain ávdnasat main leat seamma váikkuhusat.

Stáhtaráđđi ja máŋggas su lassin leat maŋimuš beivviid lohkan ahte Nussir lea vuđolaččat guorahallojuvvon. Dát doallá deaivása daningo mii Sámedikkis lea ieža maiddái ferten čađahit guorahallama. Guorahallamat maid su departemeanta lea Nussiris ožžon ekonomalaš ja servodatlaš váikkuhusain leat duođaid váilevaččat. Jus mii galggašeimmet dain váldit vuođu, de galggašii jáhkkit ahte Finnmárkku álbmogis ii leat eallinláhki ja ahte mii mielas dohkkehit garra luonddubillistemiid vai háhkat bargguid. Dát ii leat duohta. Duohtavuođas duvdá ruvke Fálesnuoris eará ealáhusdoaimmaid eret, ja dasa lassin gáibida ruvkke duohtandahkan sisafárrema.

Mátta-Várjjaga ruvkedoaimmaid vásáhusaid mielde maŋimuš jagiid oaidnit ahte leat unnán Finnmárkulaččat geat doppe barget. Dása lea áibbas čielga sivva – namalassii ahte Finnmárkulaččain leat barggut. Guolásteapmi, mearadoallu ja huksen- ja rusttetdoaimmat leat lassánan mearkkašahtti ollu ja das lea mearkkašahtti váikkuhus bargofámu ohcaleami lassáneapmái.

Dán leat ekonomat min ovddas guorahallan. Minerálahálddašandirektoráhtta lea lohkan sihke min ja Nussira guorahallamiid. Direktoráhtas leat vuđolaččat geahččan guorahallamiid – numo direktoráhtas vurdojuvvoge – ja daid vuođul konkluderen seamma láhkai go Sámediggi: Lea duođaid stuorra eahpesihkarvuohta das, ahte gártágo Nussir goassege gánnihahtti fitnodahkan ja gánnihahttin servodahkii. Røe Isaksen ja su departemeanta leat liikká, ákkaid vuođul maid dušše sii ieža dihtet, válljen konkluderet nuppegežiid. Røe Isaksenis lea duohta ahte guorahallamat leat čađahuvvon, son lea dušše válljen garvit daid.

Mearradutkaninstituhtas leat maiddái guorahallan birasváikkuhusaid vuđolaččat. Mii Sámedikkis leat geavahan instituhta árvvoštallamiid iežamet árvvoštallamiid vuođđun. Dán ii leat ráđđehus dahkan. Ohpit: Guorahallamiin ii leat mihkkege sivaid, muhto Røe Isaksen garvvaša ja ii hálit geavahit daid.

Ii leat dan veara risikeret sámi bearrašiid eallinlági ja vuona billisteami jus ulbmilin lea ásahit oanehisáiggi doaimma man boađusin lea ahte muhtun minerálafitnodateaiggádat dainna riggot. Lea áibbas áddehahtti ahte Røe Isaksen háliida hupmat eará áššiid birra, muhto ii molsun dainna šatta duođi ruotnaseabbon.