Kronihkka: Sámi kulturealáhusat, ain gávdnojit vejolašvuođat

Fargga čoahkkanit smávva ja stuora sámi kulturealáhusat dán jagá kulturealáhuskonferánsii Sámis. Dát lea šaddan okta deháleamos deaivvadanbáikkiin sámi kulturealáhusas, čállá sámedikki ráđđelahttu Mariann Wollmann Magga kronihkas mii lea almmuhuvvon njukčamánu 9. beaivvi.

MWM_nyest.jpg

Kronihkka lea almmuhuvvon Nordnorsk debatt siiddus.

Digaštallamiin ásahit ruvkedoaimmaid min guovlluide oaidnit dávjá ákkaid manne galggašii ásahit dákkár doaimmaid, dat attaše divrras bargosajiid ja vearrodietnasa suohkaniidda. Dan leat maid oaidnán digaštallamiin ruvkedoaimma ásaheami oktavuođas Nussiris Fálesnuoris. Ii leat váttis leat ovttaoaivilis ahte sihke bargosajit ja vearrodietnasat leat buorit min servodahkii, muhto dat ii ábut dagahit min luondduresurssaid ovdii. Ruvkedoaimmat leat min mielas guhkkin eret buoremus molssaeavttut ealáhusperspektiivvas.

Go gii galgá duođas dinet min guovlluin? Leat go dat ollu rikkis investorat riikkaidgaskasaš ruvkedoaimmain vai leat go dat mii geat orrut dáppe? Mu mielas mii eat galgga vuovdit min eatnamiid olbmuide geaid eat dieđe geat leat.

Orru leame dárbbašlaš muittuhit ahte kulturealáhusas lea sáhka sihke kultuvrraid ja ealáhusaid birra. Lea ealáhus mas lea ávki sihke min báikegottiide ja maid leat ceavzilat. Ruvkedoaimmaid dáfus lea juste nuppe ládje. Ruvkedoaimmat leat oanehis áigge suohttasat main leat guhkit áigge váikkuhusat sihke lundui ja midjiide geat galgat orrut dáin guovlluin maiddái maŋŋil go ruvkedoaimmat leat heaittihuvvon. Dan diehtit mii eará prošeavttain min guovlluin – mat dál leat ávdimin. Kulturealáhusat sáhttet áiggi vuollái addit arvat eanet bargosajiid go dan maid Nussir goasse sáhttá buktit, ja main árvvut báhcet deike ruoktot midjiide. Mii háliidit eanet fokusa dasa ahte kultursuorgi dohkkehuvvo ealáhussan, mii sáhttá addit ollu bargosajiid Sápmái ja Davvi-Norgii boahtteáiggis.

Ođđa olju
máŋgga sajis leat gullan ahte kultuvra lea dat ođđa olju Norggas, dákkár áiggis gos eanet ferte geahččat eará ealáhusaid vai olahit árvoháhkama. Dat sáhttá maid šaddat okta deháleamos ealáhussurggiin sápmelaččaide boahtteáiggis.

Sámi servodagas leat dál ollu hui čeahpes kulturealáhusdoaimmaheaddjit. Juoga mii lea dovdomearkan sámi kulturealáhusain, lea ahte dat dávjá lea vuođđuduvvon idealismma nala ii ge leat gánnáhahttivuohta deháleamos. Dát lea juoga mas lea guhkes árbevierru sámi servodagas, muhto dat mearkkaša maid ahte lea ealáhus mas leat stuora vejolašvuođat.

Mii oaidnit globála beroštumi Davvi-Norgii mátkeealáhusaide, ja dat lea juoga mainna fertet buorebut ávkkástallat sámi mátkeealáhusaid ovddideamis. Sáhttet go sámi kulturásahusat leat geasuheaddjin gussiide? Ja livččii go sámi báikkálaš biebmoárbevierru mas lea fokus  kvalitehtii ja ráinnas vuođđoávdnasiidda juoga mii livččii geasuheaddjin? Mu mielas sámi kultuvrras lea dehálaš rolla mii maid sáhttá addit árvvolaš váikkuhemiid jus mii beare dustet vejolašvuođaid.

Sihke ráđđehusa ja Sámedikki áŋgiruššan kulturealáhusaide čájeha ahte lea dáhttu guovddáš eiseválddiin ražastit dán ealáhussii. Dán jagá kulturealáhuskonferánssas maid Sámediggi lágida Guovdageainnus njukčamánu 15.-16.b, háliidit mii bidjat fuomášumi dasa ahte movt mii sáhttit ráhkadit eanet nanu kulturealáhusfitnodagaid Sápmái.

Sámi kulturealáhusaid nannen
Dán jagá kulturealáhuskonferánsa lea dehálaš deaivvadanbáiki sihke stuora ja smávit aktevrraide sámi kulturealáhusain mat levvet viidát. Mii diehtit ahte oallugat čohkkájit okto ja barget, geográfalaččat guhkkin eret earáin seamma fidnosuorggis. Smávit fitnodagaide mat háliidit birget iežaset áŋgiruššamiin, gelbbolašvuođain ja máhtuin, leat juste ovttasbargu ja fierpmádat dehálaččat.

Sámedikki kulturealáhuskonferánsa galgá danin leat deháleamos deaivvadanbáikin dáidda aktevrraide. Dáppe sáhttá eahpeformálalaš birrasis digaštallat buriid jurdagiid ja čovdosiid, ođđa ja gelddolaš bargovugiid birra, juogadit vásihusaid ja bárttiid. Dát leat kulturgaskkusteaddjit maid Sápmi ja Davvi-Norga dárbbaša.

Dán jagá konferánsii čohkket mii váikkuhangaskaoapmeapparáhta, priváhta fitnodagaid, oahppoinstitušuvnnaid ja fápmoolbmuid. Mii sávvat didjiide buohkaide váimmolaš buresboahtima fierpmádathuksemii ja máhttojuogadeapmái, oktasaš nannema dihte sámi kulturealáhusain.

Dainna lágiin sihkkarastit mii ahte eambbogat sáhttet eallit sámi dáidda- ja kulturilbmanemiiguin boahtteáiggis.

Sámedikki ráđđelahttu Mariann Wollmann Magga