Álttá guovddáš šaddá váldobáikin Áltá 2013 kulturprográmma oktavuođas. Konsearttat dollojuvvojit min olgolávddis ja plánejuvvon márkanat leat seamma šiljus. Buot kulturlágidemiide beassá nuvttá. Dieđut friijabileahtaid birra biddjojuvvojit deike www.samediggi.no, čuovo mielde!
Kulturprográmma álggahuvvo sotnabeaivvi geassemánu 9.is ja loahpahuvvo gaskavahku 12.is.
Filbmaprográmma 3, Aurora Cinema, Álttá guovddáš.
| Sotnabeaivvi | |
| 20:00 | Vuostáiváldin: Álttá suohkan bovde buot konferánsaoassálastiid vuostáiváldimii Finnmárkku Allaskuvlii. |
| 20:00 | Konferánsapuba: "Studenthuset", Álttá guovddáš. |
| 21:30 | Filbmaprográmma 1, Aurora kino, Álttá guovddáš. |
| Vuosárgga | |
| 12:00 | Márkanat, Álttá guovddáš. |
| Lávut, njorostallan ja mearrágáttedoaimmat. Álttá guovddáš. Álttá Sámi Searvi, Álttá Sámi Nuoraid Searvi ja GULA bokte. | |
| 20:00 | Teáhter: Beaivváš Sámi Našunalteáhter: “Ridnoaivi ja nieguid oaidni”, čálli Aslak Valkeapää, Alta Kultursal, Finnmárkku Allaskuvla |
| 20:00 | Konferánsapuba: "Studenthuset", Álttá guovddáš. |
| 21:30 | Filbmaprográmma 2, Aurora kino, Álttá guovddáš. |
| Maŋebárgga | |
| 12:00 | Márkanat, Álttá guovddáš. |
| Lávut, njorostallan ja mearrágáttedoaimmat, Álttá guovddaš. Álttá Sámi Searvi, Álttá Sámi Nuoraid Searvi ja GULA bokte. | |
| 18:30 | Áltá 2013 Scenen, Álttá guovddáš. |
|
|
|
|
|
|
| 20:00 | Konferánsapuba: "Studenthuset", Álttá guovddáš. |
| 21:30 | Filbmaprográmma 3, Aurora Cinema, Álttá guovddáš. |
| Gaskavahku | |
| 12:00 | Márkanat, Álttá guovddáš. |
| Lávut, njorostallan ja mearrágáttedoaimmat, Álttá guovddaš. Álttá Sámi Searvi, Álttá Sámi Nuoraid Searvi ja GULA bokte. | |
| 20:00 | Konferánsapuba: "Studenthuset", Álttá guovddáš. |
| 20:00 | Áltá 2013 Scenen, Álttá guovddáš. Loahpahankonsearta: |
|
|
|
Dáiddačájáhusat konferánsahállas, - Finnmarkshallen
Árktisa luondu ja olbmuid sorjjasvuohta das lea inspireren visuála hábmema; ekstrema jagiid áiggiid molsumat gaskaidjabeaivvážiin ja guhkes dálveijaiguin, stuorra, viiddes duoddarat ja issoras stuorra jiekŋamearra čiŋahit konferánsahálla seinniid.
800 sárguma ja višuvnna, maid mánát ja nuorat leat ráhkadan, sávvet sáttaolbmuide bures boahtima jieliin go olmmoš boahtá sisa. «Livskraft , livsglede og drømmer om framtiden forutsetter at vi i dag klarer å forvalte ressursene i nord også for framtidige generasjoner».
Čájáhus mearrasámi kultuvrra ja historjjá birra, ja mearrasámi gávttit, mat leat vuolgá Oarje-Finnmárkkus. Čájáhusa lea Álttá sámi giellaguovddáš ráhkadan ovttas Finnmárkku allaskuvllain. Eanebut ja eanebut fuobmájit ahte sin sogaduogážis leat maid sámi muitalusat. Mearrasámi guovlluin leat dakkár muitalusat čiegaduvvon ja olbmot leat heahpanan daid geažil. Dát čájáhus čájeha osiid mearrasámi guovlluid eallimis nu mo dat bohtet ovdan museaarkiivvain ja priváhta fotoalbumain , dan rájes go mátkkošteaddjit vuosttaš geardde daid válddahedje, daid áigodagaid bokte goas eanet ja eanet čihke daid ja dat masse čielga sámi dovdomearkkaid, otná servodaga rádjai goas fas sáhttá hállat jitnosit iežas sámi sohkahistorjjá birra, ja rahpasit čájehit ieža mearrasámi identitehta, ovdamearkka dihtii dakko bokte ahte geavahit gávtti.
Dáiddalaš, filosofalaš, kultuvrralaš ja eksistensiála gávdnanmátki lávu gomuvuođas. Mii dat lea dat lávvu odne, ihttin?
Gaskavahku suoidnemánu 20. b. 2011 rabaimet I'm in lavvu Riđđu Riddu festiválas Sámmolváris. Rahpan dáhpáhuvai uhca sulložis festivála guovllus, ja čájáhusa rabai Riđđu Riddu stivrajođiheaddji Ragnhild Dalheim Eriksen. Boahkkeguolli ja marinerejuvvon njurjobiergu guossohuvvui. dáiddárguovttos Daban Da (Asbjørn Forsøget ja Gjert Rognli) vieččaiga min uhca šalddáža rastá festivála guvlui, gos Daban Da doalai performance. I'm in lavvu lea čájáhus ja eventa mas 2000-jagi lávut ráhkaduvvojit ja govahallojuvvojit. Mo mii dustet árbevieru ja ođasmahttima go guoská lávvui arkitektuvran ja orrunsadjin, estetihkalaš dovddaheapmin ja kulturmuosáhussan, politihkalaš ja persovnnalaš govastahkan? Dáiddaprošeavttas I'm in lavvu oaidnit Daban Da (dáiddárguovttos Asbjørn Forsøget / Gjert Rognli), Per Isak Juuso, Joar Nango, Hege Siri ja Lena Stenberg ođđa dahkosiid ja prošeavttaid.
Sámi nissonat leat álo doaibman árjjalaččat sámi politihkas ja kultureallimis. Elsa Laula Renberg lea guovddážis ásaheamen vuosttaš sámi organisašuvnnaid árrat 1900-logus. Dan áiggi ledje sámi beroštumit, erenoamážit Sámi lulliguovlluin, garrasit áitojuvvo: goavvejagit boazodoalus, koloniseren, váilevaš vuoigatvuođat ja guottut sápmelaččaid vuostá.
Čájuhusas oaidnit oasi Sámedikki dáiddáčoakkáldagas. Čájáhusa lea ráhkadan dáiddákonserváhtor Gry Fors.