Girjás kultureallin nanne sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja dagaha eallás báikegottiid gos olbmot háliidit orrut. Danin leat kulturdoaimmat dehálaččat sámi servodagas, ja maiddái ássamii. Sámi kulturdoaimmat dagahit gullevašvuođa, čálggu ja eallindási, ja maiddái kulturvuođustuvvon bargosajiid.
Sámedikki váldobargun kulturpolitihkas lea láhčit diliid sámi dáidda- ja kulturdoaimmaid várás ja dan ovddideami várás. Sámi servodat lea vuos ain huksemin servodagas, ja mii leat vuoruhan ja ain fertet vuoruhit kultuvrra ja giela vuođđoosiid. Dát hástala nana áŋgiruššama sámi servodaga iežas beales, sámi ásahusaid, Sámedikki ja stáhta eiseválddiid beales.
Sámediggi oaidná iežas ovddasvástádussan atnit ávvira ja ovddidit dan doaimma maid sámi álbmot vuolggaha, ja leat dán proseassas deaŧaleamos eavttuid biddji. Stáhta eiseválddiin lea dattetge bajimuš ovddasvástádus diliid láhčimis nu ahte sámi servodagas alddis lea vejolašvuohta hukset viidáseappot servodagas. Guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiin lea maiddái ovddasvástádus váikkuhit dan ahte sámi dáidda, kultureallin ja sámi ásahusat ovddiduvvojit ovttas.
Sámi mediaid bargun lea juohkit dieđuid sámi álbmogii ja gaskkustit dieđuid, fákta ja áddejumi servodaga nana govdodagas.
Sámi mediafálaldat ja sámi publikašuvnnat leat deaŧalaččat sámi gielaid oainnusmahttimii, oassin giellaovddideamis ja giellaoahpahusas olles sámi álbmoga várás, ja erenoamážit mánáid ja nuoraid gaskkas.
Falástallamis lea guovddáš sajádat sámi servodagas. Historjjálaččat lea rumašlaš aktivitehta leamašan lunddolaš oassin sámi kultuvrras.
Dađistaga go dárbbut leat nuppástuvvan de ollu aktivitehtain lea hápmi ja sisdoallu rievdan, ja dagahit odne falástallama ja aktivitehtaid vuođđun alla falástallandásis ja lášmmohallandásis.
Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii. Mii galgat sihke láhčit diliid nu ahte mis lea girjás sámi kultureallin ja seammás galgat mii láhčit ámmátlašvuođa ja kvalitehta. Mii galgat láhčit diliid árbevirolaš čájehanhámiide, seammás go mii galgat láhčit sámi ođđaáigásaš dáidaga.
Sámedikki deaŧaleamos gaskaoapmi dán barggus leat min ekonomalaš váikkuhangaskaoamit, muhto maiddái dat váikkuhanvejolašvuohta mii mis lea gulahallama, oktavuođa ja ovttasbarggu bokte eará almmolaš eiseválddiiguin
Sámi kulturviesut, teáhterat, festiválat ja museat leat deaŧalaš arenat sámi dáidaga, kultuvrra ja kulturárbbi oainnusmahttimii, goziheapmái ja ovddideapmái.
Diet ásahusat leat sámi ofelaččat iežaset báikegottiin, ja dat fállet kulturealáhusbargosajiid distrivttain. Danne leatge ásahushuksen ja ásahusovddideapmi hui deaŧalaččat sámi servodaga ja sámi demokratiija goziheapmái ja ovddideapmái.
Sámi mediaid bargun lea juohkit dieđuid sámi álbmogii ja gaskkustit dieđuid, fákta ja áddejumi servodaga nana govdodagas.
Sámi mediafálaldat ja sámi publikašuvnnat leat deaŧalaččat sámi gielaid oainnusmahttimii, oassin giellaovddideamis ja giellaoahpahusas olles sámi álbmoga várás, ja erenoamážit mánáid ja nuoraid gaskkas.
Sámedikki váikkuhangaskaomiid mihttomearrin publikašuvnnaide ja eará mediaide lea mediaid máŋggabealatvuohta mii oainnusmahttá sámi giela, kultuvrra ja servodateallima. Oassemihttomearrin lea ovddidit sámi publikašuvnnaid mat váikkuhit servodatáŋgiruššama.
Njuolggodoarjagat publikašuvnnaide ja eará mediaide galget váikkuhit arenaid gos sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sorjjasmeahttun jietna, ja gos identitehta duddjojuvvo.
Falástallamis lea guovddáš sajádat sámi servodagas. Historjjálaččat lea rumašlaš aktivitehta leamašan lunddolaš oassin sámi kultuvrras.
Dađistaga go dárbbut leat nuppástuvvan de ollu aktivitehtain lea hápmi ja sisdoallu rievdan, ja dagahit odne falástallama ja aktivitehtaid vuođđun alla falástallandásis ja lášmmohallandásis.
Sámedikki falástallan váikkuhangaskaomiid mihttomearrin lea oažžut máŋggabealat falástallan-doaimmaid. Oassemihttomearrin lea viiddis ja buorre falástallanfálaldat sámi álbmoga várás.
Sámediggi addá njuolggadoarjaga golmma organisašuvdnii mat organiserejit sámi falástallandoaimmaid: Sámiid Valáštallanlihttu-Norga/Samenes idrettsforbund-Norge (SVL- N), Sámi Heargevuodjin-lihttu/Saami Reindeer-Race Federation (SHL) ja FA Sápmi.
Dasa lassin addá Sámediggi doarjaga sámi nuoraid searvamiin sihke falástallan- ja kulturoassái Arctic Winter Games (AWG) nammasaš doaluin.
Njuolggadoarjagat falástallamii galget váikkuhit dan ahte sámi falástallanorganisašuvnnat sáhttet ovddidit falástallanfálaldaga viidodat- ja njunušdásis.
Sámedikki ovddasvástádus sámi dáidaga ovddideamis lea fuolahit ahte dáiddáriin leat buorit ja einnostan vejolaš rámmaeavttut sin doibmii. Mii galgat sihke láhčit diliid nu ahte mis lea girjás sámi kultureallin ja seammás galgat mii láhčit ámmátlašvuođa ja kvalitehta. Mii galgat láhčit diliid árbevirolaš čájehanhámiide, seammás go mii galgat láhčit sámi ođđaáigásaš dáidaga.
Sámedikki deaŧaleamos gaskaoapmi dán barggus leat min ekonomalaš váikkuhangaskaoamit, muhto maiddái dat váikkuhanvejolašvuohta mii mis lea gulahallama, oktavuođa ja ovttasbarggu bokte eará almmolaš eiseválddiiguin
Sámedikkis leat ohcanvuđot doarjagat kulturbargui, ruđaid sáhttá ohcat sámegielat girjjálašvuhtii, sámi musihkkii, sámegielat govvasárggusráidduide, sámi lágádusaide ja kulturdoaibmabijuide. Dáiddáršiehtadus lea ovttasbargošiehtadus mii lea dahkkojuvvon Sámedikki ja Sámi dáiddárráđi/ Samisk kunstnerråd (SDR) bokte.
Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi (SDR) leaba lihtodan ovttasbargošiehtadusa (Dáiddáršiehtadus). Dáiddársoahpamuša vuođul čađaheaba Sámediggi ja SDR jahkásaš šiehtadallamiid mas čuovvovaš jagi dáiddáršiehtadusa sisdoallu ja ekonomalaš rámma mearriduvvo.
Sámi dáiddáršiehtadusas leat ruđat dáiddafondii, sámi dáiddárstipendii, čájáhusbuhtadussii, ja doaibmadoarjja dáiddárorganisašuvnnaide ja Sámi dáiddárráđđái,
Sámi kulturviesut, teáhterat, festiválat ja museat leat deaŧalaš arenat sámi dáidaga, kultuvrra ja kulturárbbi oainnusmahttimii, goziheapmái ja ovddideapmái.
Diet ásahusat leat sámi ofelaččat iežaset báikegottiin, ja dat fállet kulturealáhusbargosajiid distrivttain. Danne leatge ásahushuksen ja ásahusovddideapmi hui deaŧalaččat sámi servodaga ja sámi demokratiija goziheapmái ja ovddideapmái.
Sámediggi addá njuolgadoarjaga kulturbargoarenaide. Njuolggodoarjagat sámi kulturbargoarenaide galget váikkuhit:
Mis lea lea ohcanvuđot ortnet “Dáidda- ja kulturgaskkustanarenat”. Dát ortnet buorida áŋgiruššama sámi dáiddáriid ektui, kulturdieđáhussii dávistettiin. Vuoruhemiid gaskkas dán ortnegis lea stuorát fokus ođđahutki doaimmaide mat galget váikkuhit sámi ásahusaid ja dáidda- ja kultur-gaskkustanarenaid ovddideami. Ortnegis addojuvvo doarjja maiddái arenaide, fierpmádagaide ja ovttasbargoprošeavttaide mat váikkuhit stuorát riikkaidgaskasaš vuovdaleami ja sámi dáidaga ja sámi dáiddáriid fievrrideami riikkaidgaskasaš márkanii, ja álggahanstipeanda nuorra sámi dáiddáriidda.