Lávdegoddi evttoha ahte álgoálbmotriekti ja servodatekonomalaš árvvoštallamat fertejit minerálaláhkii

– Mun konstateren ja lean hui duhtavaš go áššedovdilávdegoddi mii lea evalueren minerálalága evttoha ahte minerálaláhka ferte ollu rievdaduvvot jos mii galgat juksat minerálaresurssaid árjjalaš ja guhkes áiggi hálddašeami ja seammás gozihit sámi vuoigatvuođaid, dadjá sámediggeráđđi Silje K. Muotka.

Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta bijai geassemánus áššedovdilávdegotti árvvoštallat minerálalága. Lávdegoddi buvttii raporttas departementii juovlamánu 18. b. 2018. Raporttas deattuhuvvo ollu váilevaš láhkadagus man bokte sihkkarastojuvvošii ahte minerálaprošeavttat leat servodatekonomalaččat gánnáhahtti ja váilevaš sámi vuoigatvuođaid goziheapmi.

Nærings- og fiskeridepartementet nedsatte i juni et ekspertutvalg for å vurdere mineralloven. Utvalget avga sin rapport til departementet 18. desember 2018. I rapporten legges det stor vekt på manglene i lovverket for sikring av at mineralprosjekter er samfunnsøkonomiske lønnsomme og manglene i ivaretakelsen av samiske rettigheter.

– Dat go otnáš minerálaláhka ii bija gáibádusaid ollislaš servodatekonomalaš árvvoštallamii dagaha ahte láhka geavahusas láhčá doaimma mii ii leat gánnáhahtti. Dáid beliid leat mii Sámedikki beales cuiggodan juo guhkes áiggi, erenoamážit Nussir ruvkeáššis Riehpovuonas lobiid ektui, dadjá Muotka.
Det at dagens minerallov ikke stiller klare krav til en samlet samfunnsøkonomiske vurdering medfører at loven i praksis legger til rette for virksomhet som er ulønnsomme. Dette er et forhold vi fra Sametingets side har påpekt i lang tid, ikke minst i saken om tillatelser for en Nussir-gruve i Repparfjord, sier Muotka.

Stuorradiggi mearridii 2009:s minerálalága Sámedikki mieđakeahttá. Sámediggi ii leat addán miehtama danne go láhka ii dávis stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiid ektui.
Stortinget vedtok i 2009 mineralloven uten Sametinget samtykke. Sametinget ga ikke sitt samtykke fordi loven ikke var i samsvar med statens folkerettslige forpliktelser overfor samene.

– Hui buorre lea go lávdegoddi nu čielgasit dadjá ahte ferte bargat reguleremiiguin nu ahte minerálaláhka ollašuhttá Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámiid ektui sihke Finnmárkkus ja dan olggobealde. Mun vuorddán dál ahte departemeanta váldá dán duođas ja álggaha dákkár barggu ovttas Sámedikkiin, dadjá Muotka.

– Evaluerenlávdegotti raporttas daddjojuvvo hui čielgasit ahte minerálaeiseváldi lea geatnegas iešheanalaččat árvvoštallat doaibmakonsešuvdnaohcamiid ja ahte ii sáhte beare vuođustit eará eiseválddiid árvvoštallamiiguin go guoská ovdamearkka dihtii birrasii, guolástussii dahje boazodollui. Mun jáhkán ahte sii geat beroštit birrasis ja olmmošvuoigatvuođain fuomášit dan ja oaidná ahte ollislaš ja albma árvvoštallamiiguin lea vejolaš ja ovddasvástádus biehttalit doaibmakonsešuvdna áššiid mat dál leat meannuduvvomin, dadjá sámediggeráđđi Silje K. Muotka loahpas. 

Raporta maid áššedovdilávdegoddi lea buktán departementii juovlamánu 18. b. 2018

Gažaldagaide vástida ja addá jearahallama sámediggeráđđi Silje K. Muotka, mob. +47 984 87 576