Čállii Vibeke Larsen, sámedikki presideanta.
Lohkkiidčálus lea álmmuhuvvon iFinnmark ávissas njukčamánu 24. beaivve 2017.
Miellagiddevaš lea oaidnit man galle Stuorradikki áirasa leat beroštuvvan vuođđoláhkii čatnat dan ahte mariidnaresurssat eai leat priváhta riekti sutnje gii lea ožžon bivdoeriid, vaikko ráđđehus ja Stuorradiggi ollu jagiid gávppálaš bivdoearreortnegiid bokte leat diktán ovddidit geavahusa mii sihkku erohusa almmolaš juohkima ja priváhta rievtti gaskka.
Buot dat vuođđoláhkaevttohusat mat ovddiduvvojit vuođđuduvvet mearraresursalága nuppi paragráfii mas čuožžu: «Dei viltlevande marine ressursane ligg til fellesskapet i Noreg». (Luonddus ealli mariidnaresurssat gullet oktasašvuhtii Norggas). Dán mearrádusa láhkamearkkašumis čuožžu ahte: «Dette fellesskapet vert utgjort av både det samiske folket, det norske folket og alle andre innbyggjarar i Noreg». (Dán oktasašvuhtii gullet sihke sámi álbmot, norgga álbmot ja buohkat earát geat ásset Norggas). Lea nappo nu ahte lága mielde čuovvu dat ahte sámi álbmot maid gullá dán oktasašvuhtii geaidda mariidnaresurssat gullet. Dán lágan mearrádusas ii leat dattetge nu ollu árvu jos muđui láhkaaddimis ii sihkkarastojuvvo sámiide guolástusvuoigatvuohta. Geavahusas lea stáhta eiseválddiid duohken mearridit mainna lágiin sámit besset guolástit oassin iežaset eallámušvuođus.
Stuorradiggi divttii historjjálaš vejolašvuođa mannat sámiid guolástusvuoigatvuođaid sihkkarastimis dalle go láhkaevttohus guolástusláhkaaddima rievdadusas finnmárkkulága ja Riddoguolástanlávdegotti čielggadusa čuovvuleapmin meannuduvvui 2012:s.
Nannejuvvon lea ahte Norgga stáhta lea ásahuvvon guovtti álbmoga eatnamiidda – dážaid ja sámiid. Go sámi álbmot lea mielde eaiggáduššamin mariidnaresurssaid, fertii dat vealtameahttumit dagahit dan ahte sámi álbmogii lágas sihkkarastojuvvo dáid resurssaid geavaheapmi ja vuoigatvuohta. Majoritehta álbmogii sáhttá dát leat iešalddis čielggas. Šállošahtti lea go vásihus ii leat leamaš dahje leat nu midjiide sámiide. Danne ferte vuođđoláhkarievdadusa čuovvulit mearraresursalága rievdademiin mii nanne ahte sámiin guhkes áiggi geavaheami vuođul lea guolástusvuoigatvuohta.
Mun doaivvun ahte áŋgiruššan maid nu ollu stuorradikki áirasat máŋgga bellodagas dahket dan ektui ahte vuođđoláhkii čatnat oktasašvuođa guolástuseaiggátvuođa, addá maiddái dakkár bohtosa ahte sámi álbmoga guolástusvuoigatvuohta sihkkarastojuvvo lágas.