"Man searvvaheaddji lea dat go ovddeš politihkkár almmolaččat nu garrasit dieđiha ahte sámit leat “guossit” dán gávpogis"

Čálus sámediggeráđi Silje K. Muotka bokte.

Romssa gávpogis lean ássan logi jagi, doppe válden oahpu ja riegádahttán iežan mánáid, ja dohko mun nugo ollu earátge guovllus fertejit vuolgit go mii dahje min lagamusat dárbbašit spesialistaveahki go leat hejot buohcamin. Dán gávpoga eat sáhte garvit. Romsa lea deaŧalaš davvin, ja mu mielas lea álo orron ahte ollugat jurddašit ahte gávpot sáhttá vel ain eanet boahtit oidnosii riikaoasis.

IMG_E3390.JPG

Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka

FOTO | Åse M.P. Pulk/Sámediggi

Mun eahpidan hui garrasit juste dál vejolašvuođa nannet riikaoasi jos olbmot nugo Bodil Riddervold Larsen Olgešbellodagas besset mearridit ovdáneami. Ovddit vahkus gávdnen mun vel ovtta su ollu čállosiin “sámeváttisvuođaid” birra áviissas.

Logihkka duogábealde lea pardoksála, vuos deattuhit mat gierdavaš ja searvvaheaddji Romssa gávpot lea, ja de čállit ná: «Andre som flytter fra sine hjem og hjemland for å bo i Tromsø, respekterer og aksepterer både gatenavn og stedsnavn på sitt nye bosted, enten det er i byen eller omegn, og lever godt med det. De forlanger ikke endring av gatenavn eller stedsnavn.» (Earát geat fárrejit eret ruovttusteaset ja ruovtturiikkas ássan dihtii Romssas, árvvus atnet ja dohkkehit sihke geaidnonamaid ja báikenamaid iežaset ođđa ássanbáikkis, ležžet dat dal gávpogis dahje birrasis, ja birgejit bures dainna. Sii eai gáibit ahte geaidnonamat dahje báikenamat galget rievdaduvvot).

Man searvvaheaddji lea dat rievtti mielde go ovddeš árjjalaš politihkkár almmolaččat nu garrasit dieđiha ahte sámit leat “guossit” dán gávpogis?

Mus lea hui miella vástidit ahte juste dan fenomena maid Riddervold Larsen válddaha dovdet sámit hui bures. Ovdamearkkat oaivilkeahtes “norgalaš” báikenamain davvin leat ollu. Báikenamain lea oainnat oaivil sámegillii, muhto mat leat heivehuvvon dárogillii ja maid dalle ii ádde. Dát ovdamearkkat duođaštit čielgasit ahte sámi báikenamat leat “árvvus adnojuvvon ja dohkkehuvvon” áiggiid čađa.

Dál lean hui lihkolaš go stuorra eanetlohku Romssas ii gal oro atnimin iežaset áitojuvvon erenoamážit sámi galbbaid geažil, ja lean dieđusge ilus go jođiheaddji Markus Akselbo Romssa Olgešbellodagas čielgasit biehttala ahte Ridderseth Larsena oaivilat eai leat oassi Olgešbellodaga sámepolitihkas iežas čállosis borgemánu 29. b. Deaŧalaš lea sihkkarastit ahte mii sáhttit nannet sámi giela, kultuvrra ja leat oidnosis Romssas boahtteáiggis.

Ferten čielggadit muhtun konkrehta ášši. Sámediggeráđđi ii leat goassige evttohan dahje árjjalaččat bargan ahte ladni Skansen Romssas galggašii šaddat sámi guovddážin. Mun maid in leat goassige biehttalan čoahkkima Romssa sátnejođiheddjiin Kristin Røymoin “álbmotlaš vuostehágu geažil”.

Peršovnnalaš ákkaid geažil sirdojuvvui čoahkkin ja fáddá dán beakkánis čoahkkimis ii lean dramáhtalaš, namalassii vejolašvuohta muddet ovttasbargošiehtadusa. Čoahkkima birra sáhttá gávdnat dieđuid Sámedikki neahttasiidduin, dat maid ii leat riekta ahte livččiimet sihkkon dáid dieđuid. Jos Ridderseth Larsenis leat váttisvuođat áddet manne gieldda iežas sámi giellaguovddáš Gáisi láigoha lokálaid Skansenis, de ferte son váldit ášši ovdan gielddainis. Sámedikkis ii leat makkárge rolla dán áššis. Sámediggi lea dieđusge mielas jurdagii ahte ásahuvvo sámi viessu Romsii, nugo sámi biras lea váillahan ja bargan dan ala ollu jagiid. Mun lean vissis dan ala ahte dákkár čoahkkananbáiki riggudahttá olles Romssa.

Sámi báikenamat Romssas eai cakka ovdáneami, jos muhtun dan navddeš. Lea baicce nuppe láhkai. Dat lea oktasaš historjjá dohkkeheapmi davvin, mii lea hui lávgalagaid. Buot sámiide dán gávpogis, addá buori dovddu oaidnit iežaset giela almmolaš galbbain ruovttogávpogis. Lea sáhka gullevašvuođas ja identitehtas. Ollu guossit galledit Davvi-Norgga, ja Romsa ohcala juste maiddái sámi identitehta, ja turistaealáhus davvin ákkástallá bures dainna.

Mihttomearri Báikenammalágain lea earret eará váldit vára báikenamain gielalaš kulturmuitun, ja váikkuhit ahte namat geavahuvvojit. Mun lea vissis das ahte jos livčče lean eanet sámi galbbat, de livčče eambbogat - maiddái eai-sápmelaččat - geavahišgoahtán sámi namaid. Guldal beare man čábbát čuodjá: Bures boahtin/Velkommen til rause Romsa!