Sámediggepresideanta Aili Keskitalo, 29.05.2014
Norggas gávdnojit 25 institušuvdnateáhtera ja lagabui 200 iešguđet lágan eará almmolaš ja priváhta teáhterat. Gávdno maid okta sámi teáhter. Muhto ii oktage lávdi.
Dalle go Ráđđehus diibmá geigii iežas árvalusa 2014 stáhtabušehttii, de evttohii Solberg- ráđđehus 100- miljovnna lasáhusa norgga teáhter- ja lávdedáidagii. Oktiibuot juolluduvvo dál 2 miljárdda ruvnno, mii juhkkojuvvo 25 institušuvdna- ja regionála teáhteriidda, operai ja sullii 75 friddja teáhterjoavkkuide ja muđui 150 eará fálaldagaide mánáid- ja nuoraidteáhteriin, dohkkáteáhteriidda, amatevra-teáhteriidda ja spellemiidda miehtá riika.
Natiovnna lávddit
Almmolaš ruhtadeapmi dán viiddis šláddjivuođa fálaldagain ja ovdanbuktimiin norgga lávdedáidagis, lea čájeheapmi mearkkašumis mii lávdedáidagis lea norgga kulturfálaldagaide miehtá riika, muhto lihka olu ovdanbuktá dat dan rolla mii teáhteris lea norgga giela ja kultuvrra seailluheamis ja ovddideamis, ja norgga fálaldahkii dramatihkas ja girjjálašvuođas. Klassihkalaš ja ođđačállojuvvon norgga dramatihkka váikkuha ovddideapmái norgga identitehtas ja natiovnnas alddis.
Danin lei áigodagas maŋŋil 1814 nu dehálaš ásahit ođđa norgga ja nationála kulturásahusaid. Ođđa natiovnna huksen ja norgga identitehta huksen lei sorjavaš institušuvnnain mat gaskkustedje nationála myhtaid ja muitalusaid. Gávpogiidda ja giliide huksejedje stuora ja smávva kulturvisttiid mat galge leat natiovnna kultuvrralaš rádjin ja dovdomearkan. Ja ain huksejuvvojit ođđa.
Sámi kultuvra
Ii lean dáhpedorpmis ahte Beaivváš friddjateáhter ásahuvvui juste 1980-logus, go Álttá- Guovdageaineanu dulvadeami vuosttaldeapmi ja sámi politihkalaš vuoigatvuođaid rahčan ledje alimus dásis. Rock-opera ”Min duoddarat” ovdanbuvttii juo 1981:s gažaldagaid mat gusket álgoálbmogiid vuoigatvuođaide ja stuoraservodaga áigumušaide álggahit ruvkedoaimmaid ja eanet ávkkástallamiid sámi guovlluin.
Maiddái sámi álbmogii lea lávddalaš ovdanbuktin dehálaš oassi das movt mii defineret iežamet ja muitalit historjjáid iežamet birra. Teáhter buktá rámmaid ođđa ja kritihkalaš girjjálašvuođa ja dramatihka ovddideamis. Sámi lávdi lea dehálaš oassi almmolaš ságastallamis, sihke siskkáldasat sámi servodagas, muhto lihka ollu oassin norgga almmolašvuođas.
Jagiin maŋŋil 1814 govviduvvo sápmelaččat ja unnitloguálbmogat muđui balddonassan nationála eposis. Mii šattaimet symbolan váilevaš kultuvrras ja norgga vuoiŋŋalaš eallimis. Nu maŋŋit go 112 jagi maŋŋil vuođđolága ásaheami logai parlamentáralaš skuvlakommišuvdna čuovvovaččat sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra:
« Sápmelaččat eai leat ovddidan makkárge kultuvrra mii heive fástaorru eallimii. Ii ge leat mihkke mii muitala ahte dákkár kultuvra ja vuoiŋŋalašeallin sáhtášii ásahuvvot. Álbmoga mihtilmasvuohta ja dáiddolašvuohta gal ii čujut dien guvlui. »
Easkka 1980-logus álggii loahpalaš heaittiheapmi norgga ja meastta 200 jagi boares duolbmunpolitihkka sápmelaččaid vuostá. Muhto aktiivvalaš duolbmuma váilun ovtta kultuvrras, ii leat dat seamma go aktiivvalaš kulturpolitihkka. Easkka 1990:s oaččui Beaivváš fásta stáhtalaš ruhtadeami, golbma jagi maŋŋil go Sámediggi ásahuvvui. Muhto ii vuos makkárge lávdi.
Sámi lávdi
Dál leat konkrehta plánat ođđaáigásaš teáhtervistti huksemii Guovdageidnui, visti ja prošeakta masa galget árbevirolaš teáhterdáidda, eará sámi musihkka- ja lávdedáidagat ja ovttasbargu nationála oahpahus- ja mátkkoštanaktevrraiguin mat sáhttet buktit ođđa gutni lávdedáidagii ja ealáhusovddideapmái guovllus. Lea ásahuvvon ovttasbargu allaskuvllaiguin addit oahpu neavttáriidda ja teáhterteknihkalaš bargiide, dohko galget maid nuoraidlávddit ja ovttasbargu báikkálaš ja regionála mátkeealáhusain.
Plánejuvvon ođđa lávdái ja teáhtervistái galget dasa lassin buot dáidda- ja kulturmállet. Min mihttomearri lea ráhkadit rabas rámmaid gelddolaš čoahkkanemiide ja albmanemiide davimus Norggas. Muhto mii dárbbašit lávddi.
Norggas leat alddis máŋga lávddi. Maiddái lávddit dárbbašit váldolávddi báikkálaš, nationála ja riikkaidgaskasaš jurddafáttáide ja kulturalbmanemiide. Dat mielddisbuktá earret eará ahte lea arenan gaskkusteapmái iešvuođain mii sámis lea ja norgga kulturoktavuođas Norggas.
Norgga teáhterat leat leamaš vealtameahttumat norgga natiovnna huksemis guovtti čuođi jagi čađa. Dál fertejit Beaivváš ja sámi servodat oažžut seamma vejolašvuođaid: maiddái sámi muitalusat ánssášit iežaset arena.
Kulturealáhus boahtteáigái
Ná sáhttá sámi lávdedáidda leat guovddáš veahkkin norgga ja sámi demokratiijii, ja dan erenoamáš demokráhtalaš prošektii maid mii leat huksen Norggas gaskal álgoálbmoga ja majoritehta.
Prošeaktaplánat ja huksenplánat leat ovdanbuktojuvvon ráđđehussii, ja Norggas lea dál vejolašvuohta ruhtadit ovdaprošeavtta dasa mii galgá leat sámi nationálateáhtera ja sámi servodaga lávddalaš boahtteáigi.
Norgga stáhta lea huksejuvvon guovtti álbmoga eatnama nala, dážaid ja sápmelaččaid. Mii leat okta natiovdna, mii maid! Ja mii dárbbašit ovtta lávddi.