PRD: Duđavaš go Riikkarevišuvdna lea guorahallan sámegieloahpahusa

Riikkarevišuvdna lea odne buktán ovdan raportta iskkadeamis, mii čájeha ahte vuođđoskuvllaagát sámi ohppiid rievttit oahpahussii sámegielas ja sámegillii dollojuvvojit, muhto oahpahusfálaldagas leat máŋggat headjuvuođat.

Iskkadeami mihttun lea leamaš árvvoštallat fállojuvvogo sámi ohppiide buorre ja dásseárvosaš oahpahusfálaldat sámegielas ja sámegillii, ja mo stáhta gaskaoamit leat ásahuvvon sihkkarastin dihtii dakkár fálaldaga. Iskkadeapmi fátmmasta áigodaga 2015–2018.

Raporttas boahtá ovdan ahte skuvlaeaiggát addá váhnemiidda ja ohppiide unnán ja eahpečielga dieđuid oahpahusa rivttiin sámegielas ja sámegillii. Oahpahusfálaldagas leat headjuvuođat nugo oahpponeavvuid váilivuođa, unnán sámegielaoahpaheddjiid ja gáiddusoahpahusa organiserema ja čađaheami headjuvuođaid geažil. Raporta čájeha maiddái ahte aktevrrat, geain lea ovddasvástádus sámegiel- ja sámegielat oahpahusa nannema gaskaomiide, eai doarvái bures čuovvul dan, ahte buoriditgo doaibmabijut oahpahusa. Riikkarevišuvdna čujuha maiddái erenoamážit dasa, ahte ii okta Máhttodepartemeantta vuollásaš ossodagas leat ovddasvástádus sihkkarastit oppalaš máhttovuođu dili birra. Dát guoská sihke dasa ahte váikkuhago ohppiid rivttiid ollašuvvan ja váikkuhitgo oahpahusa ja oahpponeavvuid kvalitehta buoret ja dásseárvosaš oahpahussii sámegielas ja sámegillii.

IMG_E3510.JPG

Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen

FOTO | Åse M.P. Pulk/Sámediggi

Sámediggi lea duđavaš go Riikkarevišuvdna lea bidjan fuomášumi sámegieloahpahussii. Sii leat almmustahttán dehálaš hástalusaid ja spiehkastemiid maiguin ferte viidáseappo bargat.

– Dat go áibbas čielgasit boahtá ovdan gokko lea vejolašvuohta buoridit, veahkeha min viidáseappo bargguin ja hástala oahpahuseiseválddiid bidjat johtui doaimmaid, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Muhtun konklušuvnnat riikkarevišuvdnaraporttas leat hui oahppásat Sámediggái, earret eará go lea sáhka gáiddusoahpahusa ja hospiteremiid hástalusain. Riikkarevišuvdnaraporta čujuha konkrehtalaččat earret eará dasa, ahte áššis leat beare ollu aktevrrat.

– Dá lea digaštallan masa mii Sámedikkis áinnas searvat, eandalii go lea sáhka mo guovddáš aktevrrat čuovvulit sámegieloahpahusa. Mii oaidnit earret eará ahte Máhttodepartemeanttas eai fátmmas sámi ohppiid doarvái bures iežaset nationála áŋgiruššamiin, ja oaidnit ahte fylkkamánnis gáiddusoahpahusa gozihaneiseváldin ja oahpahuskoordináhtorin lea áibbas čielgasit heivetmeahttumis duppalrolla, dadjá Mikkelsen.

Sámediggi atná raportta mearkkašahttin láhkalávdegotti oahpahusláhkareviderenbarggus, mii álgá ođđajagis.

– Láhkaortnegis sáhttá dahkat rievdadusaid mat sáhttet dustet máŋga hástalusa, nugo sámegieloahpahusa rivttiid presiseret čielgaseabbo, ja lágas nannet rivttiid sámi oahpponeavvuide, dadjá Mikkelsen.

Sámediggi áigu geavahit dán liibba bargat sámi oahpahusain viidáseappo. Juovlamánus meannuda Sámediggi doaibmaplána oahpponeavvoovdánahttimii, man mihttun lea oahpponeavvosuorggis divvut daid iešguđetge hástalusaid konkrehta doaimmaiguin.

– Mii leat fágaođasmahttimiin bargan ja gos mii čielgasit leat fokuseren sámegieloahpahusa deháleamos beliide. Deháleamos lea ahte mii čohkket oahpahussuorggi iešguđetge aktevrraid digaštallan dihtii hástalusaid, dadjá Mikkelsen, geas lea jáhkku ahte ovddasvástideaddjit iešguđetge dásis čuovvulit raportta, sihkkarastin dihtii ovttaskas oahppi rievtti sámegieloahpahussii ja gáhtten dihtii sámegielaid, mat leat áitatvuložat.

Gažaldagaid ja jearahallamiid oktavuođas, váldde oktavuođa sámediggeráđiin Mikkel Eskil Mikkelseniin, +47 917 42 161, mikkel.eskil.mikkelsen@samediggi.no

Riikkarevišuvnna raporta